Linna ja valla valitsemineLinna ja valla teenistus

Linna ja valla valitsemineLinna- ja vallavalitsus, ametiasutus ja nende töökorraldus

Teksti suurus:

Lastekaitsespetsialisti tegevusjuhis abivajava ja hädaohus oleva lapse abistamiseks

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Lastekaitsespetsialisti tegevusjuhis abivajava ja hädaohus oleva lapse abistamiseks - sisukord
Väljaandja:Viljandi Linnavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.06.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:08.09.2022
Avaldamismärge:RT IV, 13.06.2019, 9

Lastekaitsespetsialisti tegevusjuhis abivajava ja hädaohus oleva lapse abistamiseks

Vastu võetud 10.06.2019 nr 9

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 30 lg 1 p 2 ja 4 ning lastekaitseseaduse § 11 ja 17 ning Viljandi Linnavolikogu 24.11.2016 määruse nr 99 „Pädevuse delegeerimine“ § 1 lõike 2 p 1 alusel.

§ 1.   Reguleerimisala

  Käesolev määrus sätestab lastekaitsespetsialisti (edaspidi spetsialist) tegevusjuhise abivajava ja hädaohus oleva lapse abistamiseks.

§ 2.   Abivajav laps ja tema abistamine

  (1) Abivajavast lapsest saadud teade ja haridusasutuse teatis registreeritakse sotsiaaltöö andmeregistris (edaspidi STAR). Kirjalik teade (lisa 1) ja haridusasutuse teatis (lisa 2) registreeritakse ka Viljandi Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemis.

  (2) Spetsialist viib läbi järgmised menetlustoimingud:
  1) Kogub teavet lapse ja tema pereliikmete kohta (isikuandmed, elukoht, kontaktandmed jne).
  2) Hindab lapse abivajadust ning last kasvatava isiku vanemlikke oskusi. Lapse abivajaduse hindamine toimub kompleksselt süsteemselt lapse heaolu kolmnurga alusel. Vajadusel viib selleks läbi vestluse lapse ja tema perega, teostab kodukülastuse ja küsib teavet lasteasutusest.
  3) Hindab kaitse- ja riskitegureid, mis olukordades, kui sageli, kui ulatuslikult ilmneb, nende mõju lapsele. Analüüsib tegureid kogumina, silmas pidades tervikpilti: kas ja mis võib mingeid riske maandada, tegurite koosmõju lapsele. Analüüsi käigus selgitab välja lapse vajadused.
  4) Selgitab välja lapse arvamuse ja selgitab lapsele tema kohta tehtavaid otsuseid, võttes arvesse tema arengutaset.
  5) Rakendab lapsele abi osutamisel võrgustikutööd, järgides juhtumikorralduse põhimõtteid.
  6) Kannab STAR-i kõik sisutegevused toimingutena (kodukülastused, võrgustikukohtumised, infovahetus jms) ja juhtumi seisukohalt olulised dokumendid (sh kohtule esitatavad dokumendid, kohtulahendid) ja menetlustoimingud ja põhistab kaalutlusotsused.
  7) Teeb teate saamisest 10 päeva jooksul otsuse juhtumikorralduse algatamata jätmiseks või algatamiseks. Kannab juhtumikorralduse algatamata jätmise otsuse koos põhjendusega STAR-i või algatab juhtumimenetluse. Juhul, kui 10 päeva möödudes ei ole võimalik otsustada juhtumimenetluse algatamist, siis lisab põhjenduse STAR-i.

  (3) Juhtumikorralduse võib algatamata jätta juhul, kui lapse abivajadus on võimalik rahuldada ühekordse meetmega.

§ 3.   Hädaohus olev laps ja tema abistamine

  (1) Hädaohus oleva lapse toimetamine ohututesse tingimustesse:
  1) Kui last kasvatav isik ei ole kättesaadav või kui oht lapsele on põhjustatud lapse seadusliku esindaja tegevusest või tegevusetusest, teeb olemasoleva teabe põhjal lapse perest eraldamise ja ohututesse tingimustesse paigutamise otsuse spetsialist, välja arvatud juhul, kui selle otsuse teeb politsei.
  2) Lapse toimetab ohututesse tingimustesse spetsialist või politsei.
  3) Olukorra kirjeldus fikseeritakse hädaohus oleva lapse ohututesse tingimustesse toimetamise protokollis (lisa 3).
  4) Juhul, kui laps toimetatakse laste turvakodusse, siis esitab spetsialist hädaohus oleva lapse ohututesse tingimustesse toimetamise protokolli laste turvakodu töötajale.
  5) Spetsialist teavitab taasesitatavas vormis lapse seaduslikku esindajat lapse ohutusse kohta toimetamisest.
  6) Spetsialist algatab esimesel võimalusel menetluse STAR-is.
  7) Lapse seadusliku esindaja või tema tegelikult kasvatava isiku süülise käitumise puudumisel ja ohu lõppemisel antakse laps üle lapse seaduslikule esindajale või last tegelikult kasvatavale isikule.

  (2) Hädaohus oleva lapse ajutine perekonnast eraldamine:
  1) Laps toimetatakse ohututesse tingimustesse (vt § 3 lg 1).
  2) Spetsialist vormistab 24 tunni jooksul kirjaliku motiveeritud otsuse lapse perekonnast eraldamise kohta (lisa 4). Otsusega määratakse lapse viibimiskoht ning vajaduse korral lapse ja vanema suhtluskord kuni 72 tunniks alates lapse perekonnast eraldamisest.
  3) Otsus registreeritakse Viljandi Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemis.
  4) Otsus edastatakse esimesel võimalusel lapse seaduslikule esindajale.
  5) Spetsialist hindab olemasoleva teabe põhjal sündmustega seotud olukorda ja lapse abivajadust ning otsustab kohtusse pöördumise vajaduse. Vajadusel pöördutakse kohtusse esialgse õiguskaitse korras 24 tunni jooksul alates lapse perekonnas eraldamisest.

§ 4.   Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Madis Timpson
linnapea

Marko Kotsar
jurist linnasekretäri ülesannetes

Lisa Lisa 1. Teade abivajavast lapsest

Lisa Lisa 2. Haridusasutuse teatis abivajavast lapsest

Lisa Lisa 3. Hädaohus oleva lapse ohututesse tingimustesse toimetamise protokoll

Lisa Lisa 4. Otsus hädaohus oleva lapse ajutine perekonnast eraldamiseks

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json