Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Kohila valla põhimäärus

Kohila valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Kohila Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.07.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:15.10.2018
Avaldamismärge:RT IV, 13.07.2018, 3

Kohila valla põhimäärus

Vastu võetud 26.06.2018 nr 10

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  Kohila valla põhimääruses sätestatakse:
 1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused;
 2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus;
 3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
 4) valla ametiasutuste ja ühisametite või -asutuste moodustamise kord;
 5) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
 6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.

2. peatükk VALLA SÜMBOOLIKA 

§ 2.  Valla vapp

 (1) Valla vapil on kuldsel kilbil lehtpuu kujutis ja selle all keskelt nõgus langetatud varras – mõlemad rohelised ning must vapitüvi, mille keskel viie õielehe ja viieharulise musta südamikuga kuldne õis.

 (2) Valla vappi võib kasutada:
 1) volikogu, vallavalitsuse, vallavalitsuse hallatavate asutuste plankidel ja pitseritel;
 2) valla autasudel, meenetel, ametlikel trükistel;
 3) volikogu ja vallavalitsuse hoonetel, valla piiritähistel;
 4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks valla poolt vastava ürituse või projekti toetamist;
 5) vallaametniku vormiriietusel;
 6) muudel juhtudel vallavalitsuse loal.

§ 3.  Valla lipp

 (1) Valla lipp koosneb rohelisest, valgest ja mustast horisontaalsest värvilaiust, mille laiused on 1,6:3,8:1,6 ühikut. Valge laiu keskel asub valla vapi kujutis. Valla lipu normaalmõõtmed on 105x165 cm ning laiuse ja pikkuse suhe 7:11 ühikut.

 (2) Igaühel on õigus heisata ja kasutada valla lippu, järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava.

 (3) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. Kui valla lipp heisatakse koos muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul.

§ 4.  Muud valla sümbolid

 (1) Valla logo ja tunnuslause valib ja selle kasutamise üle otsustab vallavalitsus.

 (2) Kohila valla tunnustuse avaldamise korra kehtestab volikogu.

 (3) Teenistuskohustuste täitmisel on ametnikul õigus kanda vormiriietust. Vormiriietuse kirjelduse kehtestab vallavalitsus.

3. peatükk VALLA ÕIGUSAKTID 

§ 5.  Õigusakti kehtivus ja avalikustamine

 (1) Määrus jõustub määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas. Sisemist töökorraldust puudutavat või internset kohustust panevat õigusakti rakendatakse viivitamatult, kui selles ei ole märgitud hilisemat tähtaega.

 (2) Otsus ja korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui selles ei ole märgitud hilisemat tähtaega.

 (3) Valla õigusaktid, volikogu ja vallavalitsuse istungite ning volikogu ja komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse valla dokumendiregistris.

 (4) Seadusega volikogu määratud väljaandes avalikustamisele kuuluv dokumendi resolutsioon avalikustatakse valla ajalehes.

4. peatükk ARENGUKAVA, EELARVESTRATEEGIA JA EELARVE KOOSTAMISE NING FINANTJUHTIMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED 

§ 6.  Arengukava koostamise põhimõtted

 (1) Vallal on arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

 (2) Arengukava koostatakse valla kohta ja selles esitatakse vähemalt:
 1) majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna ja rahvastiku tervise arengu pikaajalised suundumused ja vajadused;
 2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes;
 3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni;
 4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni.

 (3) Vald võib koostada täiendava arengukava:
 1) mõne valla territooriumi osa kohta;
 2) mõne tegevusvaldkonna arendamiseks;
 3) mitme valla territooriumi osa kohta kokkuleppe alusel.

§ 7.  Eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise alused

  Volikogu kehtestab määrusega tingimused ja korra:
 1) eelarve liigendamiseks;
 2) eelarve või lisaeelarve eelnõu koostamiseks, volikogus menetlemiseks ja vastuvõtmiseks;
 3) majandusaasta aruande volikogus menetlemiseks ja kinnitamiseks;
 4) vastu võtmata eelarve korral väljaminekute tegemiseks;
 5) eelarve täitmiseks.

§ 8.  Eelarve eelnõu koostamine

 (1) Eelarve eelnõu koostab vallavalitsus. Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri.

 (2) Seletuskirjas esitatakse vähemalt järgmine informatsioon:
 1) selgitused ja põhjendused eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;
 2) selgitused eelarve eelnõus ja eelarvestrateegias esinevate andmete oluliste erinevuste kohta;
 3) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;
 4) ülevaade eelseisvaks eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;
 5) kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema arvestusüksuse oodatav põhitegevuse tulemi väärtus ja netovõlakoormus eelseisva eelarveaasta lõpuks;
 6) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise menetluse ajal eelarvestrateegias või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste või meetmete kohta;
 7) muu oluline informatsioon eelseisva eelarveaasta kohta.

 (3) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelseisva eelarveaasta algust.

 (4) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

§ 9.  Eelarve vastuvõtmine

 (1) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega.

 (2) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Volikogu poolt tehtava ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus.

 (3) Eelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid.

 (4) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

§ 10.  Arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve vahelised seosed

 (1) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.

 (2) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.

 (3) Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla.

§ 11.  Arengukava ja eelarvestrateegia koostamine, menetlemine, vastuvõtmine ning avalikustamine

 (1) Vallavalitsus:
 1) koostab ning avalikustab arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu ning avalikustab need valla veebilehel vähemalt kaheks nädalaks;
 2) korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia koostamisse.

 (2) Arengukava ja eelarvestrateegia ning volikogu ja komisjonide istungite protokollid arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel.

5. peatükk VOLIKOGU 

1. jagu Üldsätted 

§ 12.  Volikogu valimine ja tegevuse tasustamine

 (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

 (2) Volikogu määrab volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu ja võib kinnitada volikogu tegevusest osavõtu eest makstava tasu suuruse ning volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste hüvitamise alused.

§ 13.  Volikogu liige

 (1) Volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest.

 (2) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. Sätestatut ei kohaldata isikuvalimistele ega valitsuse liikme kinnitamisele või ametisse nimetamisele.

 (3) Volikogu liige, kes on valitud samas vallas vallavanemaks või on kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse valitsuse palgaliseks liikmeks, ei tohi alates valituks osutumise, liikmeks kinnitamise või ametisse nimetamise hetkest osaleda sellise volikogu üksikakti arutamisel ega otsustamisel, millega määratakse talle töötasu või hüvitis.

§ 14.  Volikogu liikme õigused

  Volikogu liikmel on õigus:
 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda;
 2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele või kinnitatavatele kohtadele;
 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid;
 4) kuuluda komisjonide koosseisu;
 5) esineda volikogu istungil ettekandega, sõnavõtuga, avaldusega, protestiga, repliigiga ja esitada küsimusi;
 6) esitada kirjalikke arupärimisi ametiisikutele;
 7) saada tasu volikogu tegevusest osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest volikogu poolt kehtestatud ulatuses.

2. jagu Volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord 

§ 15.  Volikogu esimehe valimine

 (1) Volikogu esimehe valimised uue volikogu koosseisu istungil korraldab valla valimiskomisjon.

 (2) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (3) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.

 (4) Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid.

§ 16.  Volikogu aseesimehe või aseesimeeste valimine

 (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Kui valitakse mitu aseesimeest, korraldatakse valimised samaaegselt, kusjuures igal volikogu liikmel on hääli vastavalt valitavate aseesimeeste arvule.

3. jagu Volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused 

§ 17.  Volikogu komisjoni õigused ja kohustused

 (1) Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse komisjon, sätestatakse selle ülesanne.

 (2) Komisjoni otsused on volikogule soovituslikud.

§ 18.  Volikogu komisjoni koosseis

 (1) Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel.

 (2) Komisjoni esimees ja aseesimees või aseesimehed valitakse üheaegselt salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on üks hääl.

 (3) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.

 (4) Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus.

 (5) Komisjoni liige (v.a revisjonikomisjoni liige) võib olla vallavalitsuse liige või vallavalitsuse struktuuriüksuse ametnik.

 (6) Volikogu võib isiku komisjoni koosseisust välja arvata, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel koosolekul.

§ 19.  Revisjonikomisjon

 (1) Volikogu valib oma liikmete hulgast vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

 (2) Revisjonikomisjon:
 1) kontrollib ja hindab vallavalitsuse, vallavalitsuse ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning vallavara kasutamise sihipärasust;
 2) kontrollib ja hindab vallaeelarve täitmist;
 3) täidab deklaratsioonihoidja kohustusi ja kontrollib seadustega sätestatud töökoha-, tegevus- ja toimingupiirangutest kinnipidamist;
 4) esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta;
 5) hindab kontrolli- ja valitsemisprotsesside mõjusust ja teeb ettepanekuid selle täiustamiseks.

 (3) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid tööplaani alusel või volikogu ülesandel kindlustades sõltumatu, objektiivse riskide juhtimise.

 (4) Revisjonikomisjon võib kontrollimise käigusteatavaks saanud informatsiooni kasutada ainult kontrollimise huvides ja mitte enne revisjoniakti kinnitamist volikogus.

 (5) Kontrollimise tulemused vormistatakse revisjoniaktiga, milles märgitakse asutuse nimi ja alluvus, kontrollülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Revisjoniaktis esitatakse kontrolli tulemus, mis muuhulgas sisaldab:
 1) olukorra kirjeldust;
 2) viiteid õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;
 3) hinnangut õigusaktide järgimise kohta kontrollitavas asutuses;
 4) hinnangut vallavara kasutamise sihipärasuse osas;
 5) hinnangut eelarve tulude laekumise tagamise ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasuse kohta;
 6) hinnangut tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekuse kohta;
 7) viidet õigusaktile, mida on rikutud;
 8) järeldust, kas on tekitatud vallale otsest kahju või on saamata jäänud tulu;
 9) varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad;
 10) revisjonikomisjoni ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks või tegevuse parandamiseks.

 (6) Revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes kümne päeva jooksul seisukoha.

4. jagu Volikogu töökord 

§ 20.  Volikogu istung

 (1) Volikogu tegevuse vorm on istung.

 (2) Volikogu on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole volikogu koosseisust.

 (3) Volikogu istungid on avalikud ja volikogu teeb oma istungist veebiülekande. Volikogu võib kuulutada küsimuse arutelu kinniseks, kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud, piiratud või kahjustab kellegi privaatsust.

 (4) Volikogu istungil otsustab isikutele sõna andmise istungi juhataja.

§ 21.  Volikogu istungi kokkukutsumine

 (1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees.

 (2) Volikogu erakorralise istungi kutsub volikogu esimees kokku vallavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu volikogu liikmete ettepanekul.

 (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid.

 (4) Kutsega on võrdsustatud teate avaldamine valla veebilehel.

§ 22.  Õigusaktide algatamine

 (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
 1) volikogu liikmel;
 2) volikogu komisjonil;
 3) vallavalitsusel;
 4) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel

 (2) Eelnõu algataja saadab eelnõu läbivaatamiseks volikogu vastavale komisjonile. Komisjoni poolt läbi vaatamata eelnõu arutusele panemise otsustab volikogu esimees.

§ 23.  Õigusakti eelnõule esitatavad nõuded

 (1) Volikogu õigusakti eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse ja ministri õigusakti eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. Eelnõule lisatakse vajadusel seletuskiri, millega põhjendatakse eelnõu põhiseisukohti ja kaasnevaid muudatusi ning antakse ülevaade õigusakti mõjudest

 (2) Keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel otsustab eelnõu istungil arutusele panemise üle volikogu esimees.

§ 24.  Päevakorraküsimuste arutamiseks ettevalmistamine

 (1) Volikogu istungil teeb vajadusel eelnõu kohta kaasettekande komisjoni esindaja.

 (2) Eelnõud, mis pole algatatud vallavalitsuse poolt, saadetakse vallavalitsusele tutvumiseks. Vallavalitsus esitab vajadusel oma seisukoha volikogu istungil.

 (3) Eelnõu muudatusettepanekud ja parandused esitatakse enne volikogu istungit volikogu sekretärile.

 (4) Eelnõu algataja võib teha eelnõus enne selle lõpphääletamisele panemist muudatusi või eelnõu tagasi võtta.

§ 25.  Eelnõu menetlemine mitmel lugemisel

  Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise korral võib volikogu kinnitada muudatusettepanekute esitamise aja.

§ 26.  Volikogu istungi päevakorra kinnitamine

 (1) Volikogu esimees koostab volikogu istungi päevakorra.

 (2) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakord määrates iga päevakorra küsimuse arutamiseks ettekandja ja vajadusel kaasettekandjad. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud päevakorra kohta. Kui päevakorda poolthäälteenamusega tervikuna ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletamisele.

 (3) Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitab volikogu esimees arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorda.

§ 27.  Päevakorraküsimuse arutamine volikogu istungil

 (1) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu algataja kuni 15-minutilise ettekandega. Seejärel kuulatakse ära komisjoni esindaja või teiste istungile kutsutute kuni 10-minutilised kaasettekanded. Istungi juhataja võib ettekande aega pikendada.

 (2) Kui kõneleja räägib kauem ettenähtud ajast või kaldub antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.

 (3) Pärast ettekannet võib ettekandjale esitada küsimusi. Volikogu esimehel on õigustagasi lükata asjasse mittepuutuvad küsimused. Ühel istungil antakse volikogu liikmele samas päevakorraküsimuses sõna kuni kahe suulise küsimuse esitamiseks ning üheks kuni 2-minutiliseks sõnavõtuks.

 (4) Kui istungil arutatakse umbusalduse avaldamist, siis on isikul, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, õigus kuni 15-minutiliseks lõppsõnaks.

 (5) Enne eelnõu lõpphääletamisele panekut võib volikogu liige nõuda 5-minutilist vaheaega nõupidamiseks.

§ 28.  Hääletamine volikogu istungil

 (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega, välja arvatud juhul, kui seadusest tulenevalt on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

 (2) Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised. Vajadusel moodustab volikogu hääletamise läbiviimiseks hääletamiskomisjoni. Hääletamise tulemused kantakse volikogu istungi protokolli.

 (3) Muudatusettepanekud pannakse hääletamisele nende esitamise järjekorras. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need konkureerivale hääletamisele. Eelnõu pannakse tervikuna hääletamisele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist.

§ 29.  Hääletamine isikuvalimistel

 (1) Isikuvalimistel seavad üles kandidaate volikogu liikmed. Ülesseatud kandidaat võib oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.

 (2) Kandidaadile antakse aega enese tutvustamiseks kuni 5 minutit. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.

 (3) Volikogu liige märgib kandidaadi nime või kandidaadile antud numbri, kellele ta annab oma poolthääle.

 (4) Volikogu liikmel on õigus esitada motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletamistulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletamistulemuste teatavaks tegemist.

 (5) Hääletamistulemused kantakse volikogu istungi protokolli.

 (6) Isikuvalimiste tulemused vormistatakse volikogu otsusena. Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata.

§ 30.  Konkureeriv hääletamine

 (1) Sama suhet reguleerivad eelnõud arutatakse ühe päevakorrapunktina, mis pannakse eraldi hääletamisele.

 (2) Vastuvõetuks loetakse hääletamisele pandud eelnõudest kõige rohkem hääli kogunud ja vajaliku häälte künnise ületanud eelnõu.

§ 31.  Volikogu istungi protokoll

 (1) Volikogu istung protokollitakse ja protokoll avaldatakse valla veebilehel viie tööpäeva jooksul.

 (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused ning volikogu liikme nõudmisel hääletamistulemused ja eriarvamused.

6. peatükk VALLAVALITSUS 

§ 32.  Vallavanem

 (1) Vallavanema valib volikogu kuni neljaks aastaks. Vallavanema volitused algavad valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

 (2) Vallavanemal ja vallavalitsusel on õigus vallavanema ülesannete edasi delegeerimiseks. Vallavanemat asendab abivallavanem. Abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavanema määratud vallavalitsuse ametnik.

§ 33.  Vallavalitsuse moodustamise kord

 (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus, mille kinnitab ametisse volikogu.

 (2) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu kinnitamist esitab vallavanem volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta.

 (3) Eelnõu arutamine algab vallavanema kuni 10 minutilise ettekandega. Ettekande järel võib volikogu liige esitada ettekandjale ja kandidaadile kaks küsimust, mille järel paneb istungi juhataja esitatud eelnõu hääletusele.

 (4) Vallavalitsuse liikmete kinnitamise või ametisse nimetamise otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.

 (5) Kui vallavanem esitab vähem vallavalitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud liikmete arv, saab vallavalitsus oma volitused, kui on kinnitatud üle poole koosseisust.

 (6) Kui mõne vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega, kinnitatakse või nimetatakse ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema ettepanekul käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

 (7) Vallavanemal on õigusteha volikogule ettepanek vabastada vallavalitsuse liige ametist.

7. peatükk VALLA AMETIASUTUSTE JA ÜHISAMETITE VÕI –ASUTUSTE MOODUSTAMINE JA ERAÕIGUSLIKES ISIKUTES OSALEMINE 

§ 34.  Valla ametiasutuste ja ühisametite või -asutuste moodustamise kord

 (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutusi ja ametiasutuse hallatavaid asutusi või valdade ja linnade ühisasutusi, mis ei ole juriidilised isikud.

 (2) Volikogu kinnitab:
 1) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamise, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse;
 2) valla ametiasutuse ja ühisameti või -asutuse struktuuri ning teenistuskohtade koosseisu ja palgajuhendi.

 (3) Vallavalitsus kui kollegiaalorgan:
 1) kinnitab hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu;
 2) teeb muudatusi ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires.

§ 35.  Valla eraõiguslikes isikutes osalemine

 (1) Vald võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige.

 (2) Volikogu kinnitab valla eraõiguslike isikute põhikirja ja nende asutamise, osalemise, ümberkujundamise ja lõpetamise. Asutaja, osaniku, aktsionäri või liikmeõigusi teostab vallavalitsus.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 36.  Varasemad õigusaktid

  Tunnistada kehtetuks Vallavolikogu 28. novembri 2006 nr määrusega nr 28 kinnitatud «Kohila valla põhimäärus».

Jüri Vallsalu
Volikogu esimees