Keskkond ja heakordKalmistu

Teksti suurus:

Raasiku valla kalmistute kasutamise eeskiri

Väljaandja:Raasiku Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.08.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 13.08.2016, 1

Raasiku valla kalmistute kasutamise eeskiri

Vastu võetud 09.08.2016 nr 12

Määrus kehtestatakse Kalmistuseaduse § 7 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Kalmistute kasutamise eeskirja reguleerimisala

 (1) Raasiku valla kalmistute kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Raasiku valla haldusterritooriumil asuvate kalmistute haldamist ja kasutamist. Eeskiri on kohustuslik kõigile kalmistul viibivatele isikutele ja hauaplatsi kasutajatele.

 (2) Lisaks eeskirjas sätestatule tuleb eeskirja täitmisel lähtuda Raasiku valla heakorra eeskirjast ja Raasiku valla avaliku korra eeskirjast.

 (3) Raasiku valla haldusterritooriumil olevad kalmistud, mis on hõlmatud käesoleva eeskirja regulatsiooniga on Raasiku vana- ja uus kalmistu. Nimetatud kalmistud on tunnistatud ajaloomälestisteks.

§ 2.  Mõistete kasutamine eeskirjas

 (1) surnu – inimese surnukeha või surnud inimese säilmed.

 (2) kalmistu – tähistatud, vajalike ehitistega maa-ala inimeste surnukehade või nende tuha matmiseks ja surnute mälestamiseks.

 (3) hauaplats – kalmistul asuv maa-ala ühe või mitme surnu matmiseks kirstus või tuhaurnis.

 (4) matmiskoht – hauaplats.

 (5) kasutusleping – matmiskoha eraldamisel kalmistu haldamise korraldaja ja matja vahel sõlmitud matmiskoha kasutamise leping.

 (6) hauakoht – koht hauaplatsil kirstu või urni matmiseks.

 (7) kalmistu haldaja – Raasiku vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

 (8) matmiskoha kasutaja – isik, kellel on matmiskoha kasutamise õigus.

 (9) matja – isik, kes korraldab surnu matmise.

 (10) hauarajatis – hauaplatsil paiknev maapinnaga koht-kindlalt ühendatud ehitis (piirdeaed, hauaplatsi rant, hauakamber vms).

 (11) hauatähis – ühte või mitut hauakohta tähistav rist, plaat, sammas, kivi või muu tähis.

2. peatükk HALDAMINE 

§ 3.  Kalmistu haldamine

 (1) Raasiku valla kalmistute haldamist korraldab vallavalitsus.

 (2) Kalmistu haldaja tagab kalmistu heakorra ja korraldab kalmistu kasutamist, s.h eraldab matmiskohad, korraldab kalmistu jäätmete veo, täidab kalmistu kujundamisega seotud ülesandeid, peab kalmistute registrit, võtab arvele kasutajata matmiskohad ning täidab teisi õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

 (3) Vallavalitsus kinnitab kalmistu muinsuskaitse eritingimustest, vanades matmiskvartalites ajalooliselt väljakujunenud kujundus-tavadest, kalmistu looduslikust eripärast ja arhitektuurse planeerimise nõuetest kalmistute kujunduspõhimõtted.

 (4) Kalmistu haldaja sõlmib matmiskoha eraldamisel matjaga matmiskoha kasutuslepingu (edaspidi kasutusleping). Matmiskoha kasutuslepingu tüüptingimused ja kasutuslepingu vormi kinnitab vallavalitsus.

 (5) Kalmistu haldajal on õigus sõlmida kalmistu haldamisega seotud ülesannete täitmise volitamiseks halduslepinguid.

§ 4.  Kalmistu heakorra nõuded

 (1) Kalmistu territooriumil tuleb hoida korda, puhtust ja hauarahu.

 (2) Kalmistu territooriumil on keelatud:
 1) risustada, rikkuda ja rüüstata hauaplatse ning üldkasutatavat maa-ala;
 2) kahjustada hooneid, väravaid, piirdeid, veevõtukohti, kalme, hauatähiseid ja ‑rajatisi;
 3) murda lilli, puude ja põõsaste oksi ning raiuda puid ilma raieloata;
 4) panna maha olmejäätmeid ja rikkuda jäätmete kogumise nõudeid, sh paigutada jäätmeid väljapoole mahuteid või selleks mitte ette nähtud kohtadesse;
 5) matta loomi;
 6) viibida alkohoolses või narkootilises joobes ja tarvitada alkoholi või narkootikume;
 7) muu avalikku korda, heakorda ja hauarahu rikkuv tegevus;
 8) teha lõket.

 (3) Ilma kalmistu haldaja kirjaliku loata on kalmistul keelatud:
 1) kaevata hauda ja matta;
 2) istutada puid ja põõsaid ning rajada hekke;
 3) suurendada hauaplatsi mõõtmeid;
 4) paigaldada inventari ja rajatisi;
 5) püstitada või ümber teha hauarajatisi;
 6) võtta kalmistult liiva, mulda ja lõigata mättaid;
 7) sõita mootorsõiduki või jalgrattaga.

 (4) Kalmistul viibiv isik peab kalmistu territooriumil täitma Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmekäitlusnõudeid.

3. peatükk MATMISKOHT 

§ 5.  Matmiskoha suurus

 (1) Matja taotleb matmiskohaks hauaplatsi.

 (2) Hauaplats eraldatakse kas kirstus ja/või urnis matmiseks.

 (3) Matja soovi kohaselt eraldatakse kas ühe- või kahekohaline hauaplats, erandjuhtudel suurem ehk pereplats.

 (4) Hauaplatsi mõõtmed kirstus matmise korral:
 1) ühe hauakohaga hauaplats 1,25 x 2,50 m;
 2) kahe hauakohaga hauaplats 2,50 x 2,50 m;
 3) kolme hauakohaga hauaplats 3,75 x 2,50 m;
 4) nelja hauakohaga hauaplats 5 x 2,50 m.

 (5) Hauaplatsi mõõtmed urnis matmise korral on üldjuhul 1,0 x 1,0 m.

§ 6.  Matmiskoha eraldamine ja selle kasutamise õiguse andmine

 (1) Matmiskoha eraldamisel sõlmib kalmistu haldaja matjaga kasutuslepingu.

 (2) Matmiskoha looduses eraldamisel ja hauaplatsi kujundamisel tuleb arvestada, et säiliks juurdepääs teistele piirnevatele matmiskohtadele.

 (3) Kasutuslepingusse kantakse:
 1) matmiskoha kasutaja andmed, matmiskoha asukoht ja kasutusse antava matmiskoha suurus;
 2) kasutuslepingust tulenevad poolte õigused ja kohustused;
 3) kasutuslepingu kehtivuse tähtaeg;
 4) kasutuslepingu muutmise ja lõpetamise ja kolmandale isikule üleandmise kord;
 5) hauaplatsi kujundamise ja hooldamise nõuded;
 6) poolte vastutus matmiskoha kasutamisel ja vaidluste lahendamise kord;
 7) matmiskoha kasutaja kinnitus kalmistute kasutamise eeskirja tundmise ja täitmise kohta.

 (4) Juhul kui matmiskoha kasutaja soovib kalmistu haldajalt tellida teenuseid, sõlmitakse matmiskoha kasutaja ja kalmistu haldaja või selleks volitatud subjekti vahel eraldi teenuse osutamise leping, milles sätestatakse:
 1) tellitud teenused;
 2) teenuste maksumus;
 3) teenuste eest tasumise kord.

§ 7.  Kasutuslepingu tähtaeg

 (1) Kasutusleping sõlmitakse tähtajaga kuni 15 aastat.

 (2) Kasutuslepingu tähtaja saabumisel loetakse kasutusleping lõppenuks. Kuus kuud enne kasutuslepingu lõppemist teavitab kalmistu haldaja matmiskoha kasutajat kasutuslepingu lõppemisest kirjalikult, saates teate kasutuslepingus toodud posti- või e-posti aadressile. Kui ühe kuu jooksul adressaat ei võta ühendust, siis saadetakse korduv teade rahvastikuregistris olevale aadressile.

 (3) Matmiskoha senisel kasutajal on eesõigus uue kasutuslepingu sõlmimiseks. Uue kasutuslepingu sõlmimiseks esitab matmiskoha kasutaja kalmistu haldajale kirjaliku avalduse enne kasutuslepingu tähtaja möödumist. Uue kasutuslepingu sõlmimise avalduse esitamata jätmisel loetakse kasutusleping lõppenuks ka juhul, kui matmiskoha kasutaja jätkab matmiskoha kasutamist.

§ 8.  Kasutuslepingu üleandmine ja üleminek

 (1) Matmiskoha kasutaja võib kasutuslepingu üle anda kolmandale isikule kalmistu haldaja nõusolekul. Kasutuslepingu üleandmine vormistatakse lepingu lisana kirjalikult kalmistu haldaja juures või digitaalselt allkirjastatuna.

 (2) Matmiskoha kasutaja surma korral on tema perekonnaliikmel, matjal või pärijal õigus astuda kasutuslepingusse matmiskoha kasutaja asemele. Matja võib astuda kasutaja asemele juhul, kui ta on ise pärija, pärija puudub või pärija loobub matja kasuks. Kasutuslepingusse astumise vormistab kalmistu haldaja lepingu lisana kirjalikult või digitaalselt allkirjastatuna matmiskoha kasutaja surmatõendi esitamisel.

§ 9.  Kasutuslepingu lõppemine

 (1) Kasutusleping lõppeb tähtaja möödumisel või lepingu ülesütlemisel.

 (2) Matmiskoha kasutaja võib kasutuslepingu ühepoolselt enne tähtaja lõppu üles öelda, esitades kalmistu haldajale kirjalikult kasutuslepingu ülesütlemise avalduse.

 (3) Kalmistu haldaja võib kasutuslepingu ühepoolselt enne tähtaja lõppu lõpetada kui hauaplats on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks.

 (4) Matmiskoha, mille kasutusleping on lõppenud, võtab kalmistu haldaja arvele kui kasutajata matmiskoha.

§ 10.  Erandid hauaplatsi eraldamisel ja kasutuslepingu sõlmimisel

 (1) Erandina võib kalmistu haldaja eraldada mitme matmiskohaga matmisala juriidilisele isikule, kutse- või loomeliidule, kelle tegevusalasse kuulub Eesti avalikus elus silmapaistvate isikute kultuuripärandi säilitamine.

 (2) Mitme matmiskohaga eraldatud maa-ala kohta sõlmitakse kasutusleping.

4. peatükk MATMINE 

§ 11.  Matmise korraldamine

 (1) Surnu maetakse hauaplatsile üldjuhul kirstus.

 (2) Surnu tuhk maetakse hauaplatsile üldjuhul urnis.

 (3) Kõik matmised tuleb registreerida kalmistu haldaja juures vähemalt kaks päeva enne matust.

 (4) Kalmistu haldaja registreerib matmise surnu surmatõendi ja matja isikut tõendava dokumendi alusel, kui matmiskoht on matjaga kooskõlastatud ja matja on tellitud teenuste eest tasunud.

 (5) Kalmistule matmine toimub ainult valgel ajal, üldjuhul ajavahemikul kell 10.00-17.00. Riiklikel pühadel matusetalitusi üldjuhul ei korraldata.

§ 12.  Matmine hauaplatsile

 (1) Haua kaevamise ja matmise korraldab kalmistu haldaja, kui eelnevalt ei ole lepitud kokku teisiti. Muldasängitamine ja hauakääpa kujundamine toimub matja osavõtul.

 (2) Matmist takistavate hauatähiste ja hauarajatiste ajutise kõrvaletõstmise ja taaspaigaldamise kulud kannab matja või hauaplatsi kasutaja.

 (3) Kirstuhaua sügavus maapinnast hauapõhjani peab jääma vahemikku 1,5–2,0 m.

 (4) Urnihaua sügavus maapinnast peab olema vähemalt 1,0 m.

 (5) Kui haua kaevamisel tuleb pinnasest välja varem maetu säilmeid, maetakse need tagasi sama haua põhja kaevatud süvendisse. Tervena säilinud kirst jäetakse puutumata.

 (6) Haua kaevamise ja teiste matusega seotud teenuste osutamise käigus hauaplatsi kõrval olevatele hauaplatsidele tekitatud kahjustused kõrvaldab matja või hauaplatsi kasutaja kolme päeva jooksul pärast matust, kui eelnevalt ei ole kalmistu haldajaga lepitud kokku teisiti.

 (7) Hauaplatside korrastamata jätmisel kõrvaldab kalmistu haldaja tekitatud kahjustused ja kulud tasub kahju tekitaja.

§ 13.  Tundmatu või omasteta surnu matmine

  Tundmatu või omasteta surnu matmise ja matuse registreerimise ning hauaplatside hooldamise korraldab kalmistu haldaja.

§ 14.  Pealematmine

 (1) Samale hauakohale võib peale matta kõige varem kakskümmend aastat pärast viimast matmist.

 (2) Kultuurimälestiseks tunnistatud hauale peale ei maeta.

§ 15.  Ümbermatmine

 (1) Ümbermatmise korraldab kalmistu haldaja. Ümbermatmiseks esitab matja kalmistu haldajale Terviseameti piirkondliku talituse loa ja ümbermatmiseks kasutatava matmiskoha kasutuslepingu või kasutaja tõestatud allkirjaga nõusoleku juhul, kui ta ise ei ole kasutaja.

 (2) Enne ümbermatmist peab liivapinnase puhul olema matmisest möödunud vähemalt üks aasta ja niiske pinnase puhul vähemalt kolm aastat.

 (3) Säilmete väljakaevamine hauast peab üldjuhul toimuma külmal aastaajal.

5. peatükk HAUAPLATSI KUJUNDAMINE JA HOOLDAMINE 

§ 16.  Kalmistu ja hauaplatsi kujundamine

 (1) Hauaplats on kalmistu osa ja selle kujundamisel tuleb järgida kalmistute kujunduse head tava, Raasiku vana- ja uue kalmistu haljastusprojektide nõudeid ning antud eeskirjaga kehtestatud kujunduspõhimõtteid nii hauarajatiste, hauatähiste kui ka haljastuse osas. Hauaplatsi kujundab hauaplatsi kasutaja.

 (2) Kujunduspõhimõtetest erineva kujundusega hauaplatsi rajamiseks tuleb koostada tööprojekt või eskiis, mis kooskõlastatakse kirjalikult kalmistu haldajaga.

 (3) Hauaplats peab olema tähistatud risti, hauaplaadi, ‑kivi, ‑samba või muu tähisega. Hauatähised, -rajatised ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piirides.

 (4) Hauaplatsile paigutatud hauatähised ja -rajatised loetakse hauaplatsi kasutaja omandiks.

 (5) Hauatähiste või ‑rajatiste teisaldamine või eemaldamine tuleb kirjalikult kooskõlastada kalmistu haldajaga.

 (6) Hauaplatsi, mille puhul ei ole järgitud kalmistu kujunduspõhimõtteid, tähistab kalmistu haldaja hoiatussildiga ning edastab hauaplatsi kasutajale kirjaliku ettekirjutuse kasutuslepingus ja rahvastikuregistris oleval aadressil. Ettekirjutuses märgitakse hauaplatsi olukord, hauaplatsi korrastamise kohustus ja tähtaeg ning hoiatus kohustuse täitmata jätmise tagajärgede kohta.

 (7) Kui ettekirjutuse edastamisele järgneva kuue kuu jooksul hauaplatsi kasutaja ei kõrvalda kalmistu kujunduspõhimõtetele mittevastavaid hauarajatisi, hauatähiseid või haljastust, kõrvaldab kalmistu haldaja need hauaplatsi kasutaja kulul.

 (8) Kasutajata või hooldamata hauaplatsiks tunnistatud hauaplatsi eraldamisel uuele kasutajale säilitatakse väärtuslikud hauatähised või -rajatised ning lisatakse vastav kohustus uue hauaplatsi kasutajaga sõlmitavasse kasutuslepingusse.

§ 17.  Hauaplatsi hooldamine

 (1) Hauaplatsi hooldamise eest vastutab hauaplatsi kasutaja.

 (2) Hauaplats peab vastama kalmistu kujunduspõhimõtetele ning järgmistele nõuetele:
 1) hauaplatsile istutatud taimed on terved ja elujõulised;
 2) hauaplatsilt on eemaldatud kuivanud ja murdunud taimed, pärjad;
 3) hauaplatsi piiravaid hekke pügatakse regulaarselt;
 4) hauatähised ja piirded on terved ja neil olev tekst loetav;
 5) hauaplatsilt on ära riisutud lehed ja muu praht.

 (3) Hauaplatsi võib hauaplatsi kasutaja ja kalmistu haldaja vahel sõlmitud lepingu kohaselt tasulise teenusena hooldada kalmistu haldaja või selleks volitatud juriidiline- või eraisik.

6. peatükk KASUTAJATA MATMISKOHA ARVELEVÕTMINE 

§ 18.  Kasutajata matmiskoha arvelevõtmine

 (1) Kasutajata matmiskohana võetakse arvele matmiskoht, mille kasutuslepingu tähtaeg on möödunud, kasutusleping on enne tähtaja lõppu lõpetatud või hauaplats, mis on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks.

 (2) Kasutajata matmiskoha võib kalmistu haldaja eraldada uuesti kasutamiseks, kui viimasest matmisest on möödunud vähemalt kakskümmend aastat.

§ 19.  Hooldamata hauaplatsiks tunnistamine

 (1) Hooldamata hauaplatsiks loetakse hauaplats, millel esineb vähemalt üks järgmistest tunnustest:
 1) hauaplatsi pinnasest on olulises osas läbi kasvanud rohi või võsa;
 2) hauarajatised ja ‑tähised on tugevalt sammaldunud, roostetanud või lagunenud;
 3) hauaplatsile kogunenud prahist ja lehtedest nähtub, et hauaplatsi ei ole pikka aega hooldatud.

 (2) Hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamiseks ja kasutajata hauaplatsina arvelevõtmiseks korraldab kalmistu haldaja selle ülevaatamise.

 (3) Hauaplatsi ülevaatamiseks moodustab vallavalitsus kolme liikmelise komisjoni.

 (4) Komisjon vaatab hauaplatsi üle kahel korral:
 1) esmase ülevaatuse käigus tuvastatakse, et hauaplats on hooldamata ja märgistatakse see sildiga, millel on kiri “Hooldamata hauaplats”. Sildile märgitakse ülevaatuse järjekorranumber, ülevaatuse kuupäev, järgmise ülevaatuse kuupäev ja kalmistu haldaja kontaktandmed. Kalmistu haldaja edastab hauaplatsi kasutajale kirjaliku hoiatuse kasutuslepingus toodud aadressile, milles palutakse võtta ühendust kalmistu haldajaga ühe kuu jooksul. Kui seda ei ole tehtud, edestab kalmistu haldaja korduvhoiatuse rahvastikuregistris olevale aadressile;
 2) teine ülevaatus toimub mitte varem kui aasta pärast esimest ülevaatust. Selle käigus kontrollitakse esimesel ülevaatusel märgistatud hauaplatsi seisukorda ja võetakse vastu otsus hauaplatsi kasutajata hauaplatsiks tunnistamise või tunnistamata jätmise kohta.

 (5) Ülevaatuse kohta koostatakse protokoll, milles tuuakse ära hooldamata hauaplatsi asukoht, suurus ja kirjeldus. Teise ülevaatuse ajal lisatakse protokolli märge otsusest hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamise kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik ülevaatusel osalenud komisjoni liikmed. Hauaplatsi kasutajale saadetakse kasutuslepingus ja rahvastikuregistris olevale aadressile protokolli koopia.

 (6) Hooldamata hauaplatsiks tunnistatud hauaplatside kohta avaldatakse teade ajalehes, milles avaldatakse Raasiku valla ametlikke teadaandeid, andes hauaplatsi kasutajale võimaluse ühe kuu jooksul pärast teate avaldamist võtta ühendust kalmistu haldajaga ja korrastada hauaplats või loobuda hauaplatsi kasutamise õigusest ja kasutusleping lõpetada.

 (7) Pärast ühekuulise tähtaja möödumist võib kalmistu haldaja kasutuslepingu ühepoolselt üles öelda. Hauaplatsi, millel ei ole kehtivat kasutuslepingut, loetakse kasutusõigus lõppenuks.

7. peatükk MÄLESTISED 

§ 20.  Mälestisena kaitse all olevad objektid

 (1) Raasiku valla kalmistute kui muinsuskaitsealuste kinnismälestiste kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, millele kohaldatakse muinsuskaitseseaduse § 25 sätestatud kitsendusi ja milles tehtavad leevendused märgitakse kaitsekohustuse teatisse. Kaitsevööndiks on üldjuhul 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

 (2) Kalmistutel võib asuda üksikobjektidena ajaloo-, arheoloogia-, kunsti- ja arhitektuurimälestisi. Kalmistul paiknevatele kinnismälestistele eraldi kaitsevööndit ei kehtestata.

 (3) Muinsuskaitseameti loata on kalmistute kaitsevööndis keelatud:
 1) püstitada ehitisi, rajada teid, kraave ja trasse ning teha muid mulla- ja ehitustöid;
 2) istutada, maha võtta ning välja juurida puid ja põõsaid.

 (4) Mälestiste ja kalmistul asuvate ehitiste muinsuskaitse eritingimused, konserveerimise, restaureerimise ja remondi projektid ning mälestistel ja kalmistutel tehtavate mulla- ja ehitustööde projektid tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

 (5) Mälestiseks tunnistatud hauaplats, hauarajatis ja sakraalehitis tähistatakse eritähisega. Mälestise tähistamist korraldab Muinsuskaitseamet vastavalt muinsuskaitseseadusele.

 (6) Muudatused mälestiseks tunnistatud hauaplatsil peavad olema kooskõlastatud vastavalt muinsuskaitseseadusele.

 (7) Kui mälestiseks tunnistatud hauaplatsi kasutaja loobub hauaplatsi kasutamise õigusest, läheb hauaplatsi kasutamise õigus üle kalmistu haldajale.

8. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 21.  Järelevalve ja vastutus

 (1) Vastutus eeskirja rikkumise eest on sätestatud kalmistuseaduse § 21 lg 1.

 (2) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus vastavalt oma pädevusele.

 (3) Eeskirja nõuete rikkumise korral on paragrahvi lõikes 2 nimetatud asutustel õigus teha rikkujale ettekirjutus. Ettekirjutuse mittetäitmisel võib ettekirjutuse teinud asutus rakendada asendustäitmist ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 22.  Matmiskohtade kasutamine

  Senisel matmiskoha kasutajal, s.t isikul, kelle nimele on kalmistute registris või vastavas nimistus vormistatud matmiskoha kasutamise õigus, on kohustus esitada kalmistu haldajale taotlus kasutuslepingu sõlmimiseks kolme aasta jooksul pärast eeskirja jõustumist. Kalmistu haldaja tagab pärast andmete kontrollimist esitatud taotluste alusel lepingute sõlmimise hiljemalt kolme kuu jooksul arvates eeskirja jõustumisest.

§ 23.  Määruse jõustumine

 (1) Raasiku Vallavolikogu 11. aprilli 2000. a määrus nr 8 „Raasiku valla kalmistute kasutamise eeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.

 (2) Määrus avalikustatakse elektroonilises Riigi Teataja andmebaasis.

 (3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avalikustamist.

Jako Reinaste
Volikogu aseesimees