Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kooli põhimäärus
Vastu võetud 03.08.2021 nr 11
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 2, huvikooli seaduse § 7 alusel ja kooskõlas Lääne-Harju valla põhimääruse § 54 lõikega 3.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Nimetus
Asutuse nimetus on Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kool (edaspidi huvikool).
§ 2. Asukoht
(1) Huvikooli juriidiline aadress on Aia 5, Rummu alevik, Lääne-Harju vald, 76102 Harju maakond.
(2) Huvikooli tegutsemiskoht on Lääne-Harju vald.
(3) Huvikool tegutseb neljas õppekohas:
1) Rummu õppekoht aadressil Aia 5, Rummu alevik, Lääne-Harju vald, 76102 Harju maakond;
2) Paldiski õppekoht aadressil Rae 56, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, 76805 Harju maakond;
3) Paldiski õppekoht aadressil Peetri 26, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, 76805 Harju maakond;
4) Vasalemma õppekoht aadressil Vasalemma kooli, Lemmaru küla, Lääne-Harju vald, 76107 Harju maakond.
(4) Huvikool võib tegutseda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud õppekohtadele ka muudes õppekohtades.
§ 3. Huvikooli õiguslikud alused
(1) Huvikool on Lääne-Harju Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav munitsipaalharidusasutus, mille asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Lääne-Harju Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu).
(2) Huvikool juhindub oma tegevuses huvikooli seadusest, Lääne-Harju valla (edaspidi vald) õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, huviharidusstandardist ja huviala riiklikust raamõppekavast.
(3) Huvikool tegutseb Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud õppekavade alusel.
§ 4. Pitsat ja sümboolika
Huvikoolil võib olla oma nimega pitsat ja sümboolika, mille kasutamise korra kehtestab huvikooli direktor (edaspidi direktor) kooskõlastatult hoolekoguga.
§ 5. Õppekeel ja asjaajamine
(1) Huvikooli õppekeel on eesti ja vene keel. Pooltevahelisel kokkuleppel võib õppetööd läbi viia mõnes muus keeles.
(2) Huvikooli asjaajamise keel on eesti keel.
(3) Huvikooli asjaajamine toimub direktori poolt kehtestatud korras.
2. peatükk TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED
§ 6. Tegevuse eesmärk
Huvikooli tegevuse eesmärgid on:
1) muusika-, kunsti-, tantsu- ja teatrialase huvihariduse andmine ja õppijate ettevalmistamine professionaalseks õppeks;
2) ajalooliste traditsioonide elustamine, tutvustamine ja väärtustamine;
3) eelduste loomine kultuurielu edendamiseks ja säilitamiseks muusika, kunsti, teatri, tantsu ja folkloori valdkonnas;
4) soodsa arengukeskkonna loomine õppijatele.
§ 7. Ülesanded
(1) Huvikooli ülesanded:
1) leida ja koondada muusika-, kunsti-, tantsu ja teatrialaselt võimekaid õppijaid;
2) avastada ja kavakindlalt arendada õppijate loomevõimet;
3) luua tingimused vaba aja sisustamiseks muusika-, kunsti-, tantsu-, teatri- ja üldkultuurialase tegevusega erinevates õppevormides;
4) korraldada kontserte ja muid üritusi;
5) luua huvikooli töötajatele tingimused erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks.
(2) Vastavalt vajadusele ja võimalustele võib huvikool:
1) korraldada täiskasvanute muusika-, kunsti-, tantsu-, teatri- ja üldkultuurialast koolitust;
2) viia läbi laagreid, töötubasid, seminare ja kursuseid;
3) rentida muusikainstrumente;
4) korraldada koostööd teiste huvikoolidega ja üldhariduskoolidega;
5) nõustada ja koordineerida koostööd kunsti ja käsitöö, muusika, tantsu ja teatri valdkonnas;
6) osutada teenuseid (sh tasulisi teenuseid) kunsti ja käsitöö, muusika, tantsu ja teatri valdkonnas.
§ 8. Teeninduspiirkond
(1) Huvikooli teeninduspiirkond on Lääne-Harju vald. Huvikool võimaldab kunsti-, muusika-, tantsu- ja teatrialase hariduse omandamist eelkõige Eesti Rahvastikuregistri andmetel Lääne-Harju valla lastele ja täiskasvanutele.
(2) Eesti Rahvastikuregistri andmetel väljaspool teeninduspiirkonda elavaid õppijaid võetakse huvikooli tingimusel, et õppija elukohajärgne omavalitsus osaleb huvihariduse kulude katmisel, tasudes õpilaskoha maksumuse täies ulatuses või õppija seaduslik esindaja on nõus katma kogu õpilaskoha maksumuse. Juhul, kui kulude katmisel osaleb teine omavalitsusüksus, peab huviharidusega seotud kulude katmiseks olema vallal vastava omavalitsusüksusega sõlmitud leping või teise omavalitsusüksuse poolt väljastatud garantiikiri õpilaskoha maksumuse tasumiseks.
§ 9. Arengukava
(1) Huvikooli arengueesmärkide määramiseks ja nende saavutamiseks koostab kool koostöös õppenõukogu ja hoolekoguga arengukava.
(2) Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks ja selles määratakse huvikooli arengu eesmärgid, põhisuunad ja -valdkonnad ning arengukava muutmise kord.
(3) Huvikool jälgib arengukava täitmist ja koostab möödunud õppeaasta kohta arengukava täitmise aruande hiljemalt 31. augustiks ning vajadusel esitab vallavalitsusele arengukava muutmise eelnõu.
(4) Direktor vastutab arengukava koostamise ja elluviimise eest ning esitab arengukava kinnitamiseks vallavalitsusele.
(5) Direktor avalikustab arengukava huvikooli veebilehel.
3. peatükk STRUKTUUR
§ 10. Struktuur
(1) Huvikoolis on muusika-, kunsti-, tantsu-, teatri- ja üldkultuuri valdkond.
(2) Muusikavaldkonnas toimub õppetöö järgmiste õppeastmete kaupa:
1) eelõpe 1-2 õppeaastat;
2) põhiõppe noorem aste 4 õppeaastat;
3) põhiõppe vanem aste 3 õppeaastat;
4) lisa-aasta(d).
(3) Kunstivaldkonnas on järgmised õppeastmed:
1) eelõpe 1-3 õppeaastat;
2) põhiõpe 4-5 õppeaastat;
3) lisa-aasta(d).
(4) Tantsuvaldkonnas on järgmised õppeastmed:
1) alglõpe 1-3 õppeaastat;
2) põhiõpe 4-5 õppeaastat.
(5) Teatri- ja üldkultuuri valdkonnas toimub huviõpe kursuste ja õppeaasta põhiselt.
§ 11. Õppeastmete ülesanded
(1) Muusikaerialal õpetatakse erinevaid muusikainstrumente vastavalt muusikakooli õppekavadele:
1) eelõppes valmistatakse õppijaid ette õpinguteks muusikaeriala põhiõppeks, sealjuures selgitatakse välja õppija võimed ja sobivus valitud instrumendi õppeks;
2) põhiõppe nooremas astmes antakse õppijatele muusikaline algharidus, mis võimaldab neil õpinguid jätkata järgmises õppeastmes. Õppijatele antakse põhiõppe noorema astme lõputunnistus;
3) põhiõppe vanemas astmes toimub õppijate muusikaliste võimete ja loovuse mitmekülgne arendamine ning muusikalise põhihariduse omandamine, mis loob aluse lisa-aastate õppeks või edasiõppimiseks järgmise astme muusikaasutuses. Põhiõppe lõppedes saab õppija kooli lõputunnistuse;
4) lisa-aastad annavad kooli lõpetanule võimaluse jätkata muusikaõpinguid oma poolt valitud ainetes lähtuvalt muusikaeriala õppekava võimalustest.
(2) Kunstierialal:
1) eelõppe ülesandeks on õppijate kunstialane ettevalmistamine, võimete väljaselgitamine ja sobivus õpinguteks kunstieriala põhiõppes;
2) põhiõppe ülesandeks on loomevõimete kavakindel arendamine, tehniliste oskuste ja teoreetiliste ainete õpetamine, mis loob aluse edasiõppimiseks kõrgemas kunstiasutuses;
3) lisa-aasta(d) võimaldatakse õppijate, kellel on soov kunsti erialal edasi õppida või muul eesmärgil õpinguid jätkata.
(3) Tantsuerialal:
1) algõppe ülesandeks on õppijate tantsualaste teadmiste, oskuste avastamine ja kavakindel ettevalmistamine õppimiseks tantsueriala põhiõppes;
2) põhiõppe ülesandeks on õppijate tantsuoskuste ja teadmiste järjekindel arendamine ning ettevalmistus õpinguteks valdkonna kõrgema astme õppeasutuses.
(4) Teatri- ja üldkultuuri erialal:
1) lähtub õpe õppija isiklikest võimetest ja eripäradest;
2) pakutakse õpet neile, kellel ei ole võimalik õppida põhiõppe õppekava alusel.
4. peatükk ÕPPEKORRALDUS
§ 12. Õppekorralduse alused
(1) Huvikooli õppekorralduse aluseks on huviala näidisõppekava alusel koostatud huvikooli õppekava.
(2) Õpe huvikoolis toimub õppija alus-, põhi-, üldkesk- või kutseharidust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.
(3) Õpe toimub direktori poolt kinnitatud õppekava ja tunniplaani kohaselt.
(4) Õpe huvikoolis toimub õpperühmades ja individuaalselt.
(5) Õppimine huvikoolis on tasuline.
§ 13. Õppekava
(1) Huviala näidisõppekavast lähtuvalt koostab huvikool iga õpetatava huviala õppekava.
(2) Õppekavaga sätestatakse:
1) õppe eesmärgid ja kestus;
2) õppeainete loend;
3) ainekavad.
(3) Õppekava on aluseks igaks õppeperioodiks kehtestatud tunnijaotuskavadele ja tööplaanidele.
(4) Õppekava kinnitab direktor käskkirjaga, kuulanud eelnevalt ära õppenõukogu arvamuse.
(5) Õppekava registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis.
(6) Ettepanekuid huvikooli õppekava muutmiseks, uue õppekava lisamiseks või olemasoleva õppekava sulgemiseks võivad teha vallavalitsus, huvikooli hoolekogu või õppenõukogu.
(7) Huviala õppekava muutmine või olemasoleva sulgemine toimub pärast huvikooli vastava huviala õppeperioodi lõppu. Huvialade õppekavades tehtud muudatused koos uuendatud õppekava terviktekstiga või teate olemasoleva õppekava sulgemise kohta esitab Eesti Hariduse Infosüsteemi direktor.
(8) Õppekava avalikustatakse huvikooli veebilehel.
§ 14. Õpperühmade moodustamine
(1) Õpperühmad moodustatakse üldjuhul klasside kaupa, võimalusel lähtuvalt õppijate vanusest ja tasemest.
(2) Pilliõpe toimub üldjuhul individuaaltundidena.
§ 15. Kodukord
(1) Huvikooli kodukorra kehtestab direktor arvestades õppenõukogu ja hoolekogu arvamust.
(2) Kodukord on huvikooli õppijatele, nende vanematele ja huvikooli töötajatele täitmiseks kohustuslik.
(3) Kodukord avalikustatakse huvikooli veebilehel.
§ 16. Õppeaasta
(1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.
(2) Õppeaasta koosneb õppeperioodist ja õppevaheaegadest.
§ 17. Õppeperiood
(1) Õppeperiood kestab üldjuhul 35 õppenädalat, erinevate huvialade puhul võib õppeperioodi kestus olla erinev. Õppeperioodide ja õppevaheaegade erisused õppeaasta lõikes kehtestab direktor vähemalt 1 kuu enne vastava huviala õppeperioodi algust.
(2) Õppevaheajad huvikoolis on Lääne-Harju valla üldhariduskoolide õppevaheaegadega samal ajal ja need on igaks õppeaastaks määratud haridus- ja teadusministri määrusega või huvikooli direktori käskkirjaga.
(3) Õppetunni pikkus on üldjuhul 45 minutit. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab direktor.
§ 18. Hindamine
(1) Õppijate teadmisi ja oskusi hinnatakse iga õppeperioodi lõpus, aga samuti kontsertidel, näitustel, võistlustel, arvestustel ja eksamitel, mille hulk ja põhinõuded on määratud õppekavaga.
(2) Õppijate hindamise ja edasijõudmise kohta peetakse arvestust e-õppeinfosüsteemis vastavalt õppenõukogu kehtestatud korrale.
5. peatükk HUVIKOOLI VASTUVÕTMINE, VÄLJAARVAMINE JA LÕPETAMINE
§ 19. Huvikooli vastuvõtmine
(1) Huvikooli vastuvõtmise aluseks on õppija (lapse puhul tema seadusliku esindaja – lapsevanema või eestkostja) elektrooniline avaldus e-keskkonnas ARNO ja huvikooli ning õppija (lapse puhul tema seadusliku esindaja) vahel sõlmitud leping. Erandjuhtumil, kui infosüsteemi ARNO kasutamise võimalus puudub, võib esitada allkirjastatud avalduse elektrooniliselt või paberkandjal.
(2) Eesti Rahvastikuregistri andmetel väljaspool huvikooli teeniduspiirkonda elav õppida soovija peab esitama lisaks vastava omavalitsuse garantiikirja õpilaskoha maksumuse tasumise kohta täies ulatuses kogu huvikoolis õppimise aja vältel, juhul kui omavalitsusega ei ole sõlmitud lepingut huvihariduse kulude katmise kohta või sõlmitud lepingu kehtivusperiood ei kata kogu eeldatavat õppimise aega. Garantiikirja puudumine võib olla aluseks huvikooli mittevastuvõtmisel, kui õppija või õppija seaduslik esindaja ei nõustu katma kogu õpilaskoha maksumust ise. Nõusolek antakse huvikooli vastuvõtmiseks esitataval avaldusel.
(3) Muusika erialadele võetakse õppijaid vastu järgmiselt:
1) põhiõppe noorema astme 1. klassi võetakse õppija vastu sisseastumiskatsete alusel. Sisseastumiskatsete nõuded sätestatakse huvikooli õppekavas ja katsete hindamine huvikooli õppijate hindamise korras. Otsuse õppija huvikooli vastuvõtmiseks teeb direktori poolt õppeaasta alguses õppenõukogu liikmetest moodustatud vähemalt 3-liikmeline vastuvõtukomisjon. Komisjon võib oma töösse kaasata sõnaõigusega teisi isikuid;
2) põhiõppe noorema astme 2.–4. klassi ja põhiõppe vanema astme 5.–7. klassi võetakse ka õppijaid, kes mõnes teises muusikakoolis on läbinud eelnevad klassid. Selleks peab õppija seaduslik esindaja esitama lisaks avaldusele vastava tunnistuse ja õppija läbima vastuvõtukatsed. Otsuse õppija huvikooli vastuvõtmiseks teeb direktori poolt õppeaasta alguses õppenõukogu liikmetest moodustatud vähemalt 3-liikmeline vastuvõtukomisjon. Komisjon võib oma töösse kaasata sõnaõigusega teisi isikuid;
3) lisaerialale võetakse õppima üldjuhul alates 3. klassist õppija või õppija vanema avalduse alusel. Otsuse õppija huvikooli vastuvõtmiseks teeb direktori poolt õppeaasta alguses õppenõukogu liikmetest moodustatud vähemalt 3-liikmeline vastuvõtukomisjon. Komisjon võib oma töösse kaasata sõnaõigusega teisi isikuid;
4) eelõppesse võetakse vastu ilma katseteta vähemalt 6-aastaseks saanud lapsi.
(4) Kunsti- ja tantsuerialadele võetakse õppijaid vastu katseteta vabade kohtade olemasolul.
(5) Lisa-aasta õppesse võetakse õppija, kes on muusika-, tantsu- või kunsti põhiõppe eelnevalt lõpetanud, kuid soovib õpet jätkata. Otsuse õppe jätkamise kohta teeb õppenõukogu.
(6) Teatri- ja üldkultuuri õppesse võetakse vastu avalduse alusel vabade kohtade olemasolul. Õppenõukogu võib otsuse teha ka õppeperioodi keskel.
(7) Õppija huvikooli vastuvõtmise vormistab direktor käskkirjaga.
§ 20. Huvikooli lõpetamine
(1) Huvikool loetakse lõpetatuks pärast õppekava täitmist.
(2) Huvikooli lõpetamise tingimuseks võib huvikool seada lõpueksamite sooritamise. Lõpueksamite läbiviimise korra töötab välja huvikool ja kinnitab huvikooli direktor käskkirjaga.
(3) Huvikooli lõpetamist tõendab lõpudokument, milles kajastatakse huvikoolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend.
§ 21. Huvikoolist väljaarvamine
(1) Õppija arvatakse huvikooli nimekirjast välja:
1) huvikooli lõpetamisel;
2) õppija või õppija vanema elektroonilise avalduse alusel e-keskkonnas ARNO või erandjuhtumil, kui infosüsteemi ARNO kasutamise võimalus puudub, digitaalselt või paberkandjal esitatud allkirjastatud avalduse alusel;
3) täiskasvanud õppija avalduse alusel;
4) õppenõukogu otsusega.
(2) Õppija võib õppenõukogu otsusega huvikoolist välja arvata alljärgnevatel juhtudel:
1) õppija ei ole õppeaasta jooksul osalenud õppetöös enam kui pooltes tundides;
2) mitterahuldavate õpitulemuste tõttu õppepoolaasta vältel;
3) õppija või õppija vanema poolt kaetav osalustasu on kahel järjestikusel kuul tasumata;
4) rahvastikuregistri järgselt väljaspool Lääne-Harju valda elava õppija omavalitsus ei ole tasunud õpilaskoha maksumust täies ulatuses ja lapsevanem ei ole andnud kirjalikku nõusolekut õpilaskoha maksumuse tasumiseks;
5) õppija ei järgi huvikooli kodukorda ja üldtunnustatud käitumisnorme;
6) tervislikel põhjustel;
7) muudel mõjuvatel põhjustel.
(3) Õppija huvikooli nimekirjast väljaarvamise vormistab direktor käskkirjaga.
6. peatükk ÕPPIJAD JA KOOLITÖÖTAJAD
§ 22. Õppijate õigused ja kohustused
(1) Huvikoolis õpivad lapsed, noored ja täiskasvanud.
(2) Õppijatel on õigus:
1) tutvuda enne õppima asumist ja õppimise ajal huvikooli põhimääruse, õppekava, kodukorra ja muude huvikooli töökorralduslike dokumentidega;
2) nõuda huviala õppekavale vastavat õppetegevust;
3) moodustada õpilasesindus ja osaleda selle tegevuses;
4) osaleda valitud esindaja kaudu huvikooli hoolekogu tegevuses;
5) kasutada muid seadusega ja õigusaktidega kehtestatud õigusi.
(3) Õppijatel on kohustus:
1) võtta korrapäraselt osa õppetööst õppekavas määratud mahus ja täita õppeülesandeid;
2) järgida huvikooli kodukorda;
3) hoida huvikooli valduses ja kasutuses olevat vara;
4) osaleda eksamitel, arvestustel, kontsertidel, näitustel, võistlustel jt üritustel nii huvikoolis kui ka huvikooli esindajana väljaspool huvikooli;
5) hoida tema käsutusse antud inventari (pille jm), pidades silmas nende kasutamise lepingu tingimusi;
6) täita õigusaktidega sätestatud kohustusi.
§ 23. Huvikooli töötajate õigused ja kohustused
(1) Huvikooli töötajad on õppe- ja kasvatustööga seotud töötajad (direktor, õpetajad, ringijuhid, kontsertmeistrid, õppejuhid, dirigendid jt) ja huvikooli teenindav personal.
(2) Huvikooli töötajate töökorralduslikud õigused, kohustused ja vastutus sätestatakse huvikooli töökorralduse reeglitega.
(3) Huvikooli töötajate konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhenditega, töölepingutega ja muude õigusaktidega.
(4) Huvikooli õppe- ja kasvatustööga seotud töötajatele esitatavad kvalifikatsiooninõuded kehtestab vallavalitsus.
7. peatükk JUHTIMINE
§ 24. Direktor
(1) Huvikooli juhib direktor, kes tagab huvikooli tulemusliku toimimise ja töö, vastutab huvikooli üldseisundi ning arengu ja materiaalsete ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest, samuti tööohutuse ning tuleohutuse eest huvikooli ruumides.
(2) Direktor:
1) koostab ja esitab kooskõlastatult hoolekoguga huvikooli eelarve eelnõu valla õigusaktides kehtestatud korras ja tähtaegadel;
2) teeb tehinguid sätestatud ülesannete täitmiseks eelarves selleks ette nähtud vahendite piires ja tagab eelarves kavandatud tulude täitmise ning laekumise;
3) korraldab huvikooli valduses oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist ning vastutab selle heaperemeheliku kasutamise ja säilimise eest;
4) vastutab huvikooli teenindavale raamatupidamisüksusele tööks vajalike dokumentide ja informatsiooni õigeaegse edastamise eest;
5) tagab seaduste ja muude riigi ning valla õigusaktide ja lepingutega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;
6) korraldab huvikooli saabunud teabenõuetele, kirjadele, märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamist ning nende lahendamist;
7) kinnitab huvikooli töötasustamise alused;
8) kinnitab huvikooli töötajate koosseisu ja palgamäärad arvestades huvikoolile ettenähtud palgafondi suurust ning õigusaktidega sätestatud miinimumkoosseise;
9) sõlmib õpetajate ja teiste töötajatega töölepingud;
10) annab oma pädevuse piires käskkirju ja kontrollib nende täitmist;
11) kehtestab töökorralduse reeglid;
12) tagab andmekaitse nõuete täitmise;
13) kinnitab huvikooli õppekavad, nende muudatused, lisamise ja sulgemise ning tagab nende kajastamise Eesti Hariduse Infosüsteemis;
14) moodustab ja komplekteerib õpperühmad;
15) kinnitab õppijate huvikooli vastuvõtmise ja väljaarvamise;
16) kehtestab huvikooli üldtööplaani, tegevus- ja päevakavad;
17) kontrollib päevakavast, terviseedendus- ja tervisekaitsenõuetest kinnipidamist ning vastutab nende täitmise eest;
18) kehtestab huvikooli sisehindamise korra, esitades selle enne kehtestamist arvamuse andmiseks hoolekogule;
19) kehtestab hädaolukorra lahendamise plaani;
20) kinnitab huvikooli vastuvõtu ja väljaarvamise korra esitades selle enne kinnitamist hoolekogule arvamuse andmiseks ja moodustab huvikooli vastuvõtukomisjoni;
21) kehtestab arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra, esitades selle enne kehtestamist arvamuse andmiseks õppenõukogule ning hoolekogule;
22) kutsub kokku lastevanemate üldkoosoleku vähemalt kord õppeaastas;
23) annab aru hoolekogule;
24) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid.
(3) Direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja korraldab vallavalitsus. Konkursi tingimused ja korra, direktorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, sealhulgas ka vajalike erialateadmiste taseme, kehtestab vallavalitsus.
(4) Töölepingu huvikooli direktoriga sõlmib, muudab, peatab või ütleb üles vallavanem või tema poolt volitatud isik.
(5) Direktorit asendab puhkusel või töölähetuses olemise ajal, haigestumise või vabastamise korral kõigi õiguste ja kohustustega isik, kellele on töölepingu või vallavanema käskkirjaga tehtud ülesandeks direktori ülesannete täitmine.
§ 25. Hoolekogu
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks õppijate arengule ning huvidele, suunata huvikooli tegevust ja teha ettepanekuid direktorile ning vallavalitsusele huvikooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.
(2) Hoolekogus on vähemalt viis liiget.
(3) Hoolekogu koosseisu kuuluvad vallavolikogu, õppijate, huvikooli toetavate organisatsioonide, õpetajate ja lastevanemate esindajad. Hoolekogu koosseisu kinnitab direktori esildise alusel vallavalitsus.
(4) Hoolekogu moodustamise korra ja töökorra kehtestab vallavolikogu.
§ 26. Õppenõukogu
(1) Huvikooli õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud huvikooli töötajad.
(2) Õppenõukogu tööd juhib direktor.
(3) Õppenõukogu pädevus ja ülesanded:
1) õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine;
2) oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks otsuste vastuvõtmine;
3) arutab ja otsustab õppe- ja kasvatustöö arendamisega seotud küsimusi, õppe- ja kasvatustöö eesmärke ning nendest tulenevaid ülesandeid;
4) analüüsib õppe- ja kasvatustööd, annab hinnangu õppe- ja kasvatustöö tulemustele;
5) otsustab õppetöös silmapaistvaid tulemusi saavutanud õppurite õppetasu maksmisest osaliselt või täielikult vabastamise;
6) nimetab koolitöötajate esindajad hoolekogusse;
7) arutab ja otsustab õppekorralduse, kodukorra, töösisekorra, asjaajamise ja muid töökorralduse küsimusi;
8) teeb ettepanekuid õppekavade muutmiseks, uute lisamiseks või olemasolevate sulgemiseks.
(4) Õppenõukogu töökord:
1) õppenõukogu töövorm on koosolek;
2) õppenõukogu koosolekud peavad toimuma vähemalt neli korda aastas;
3) õppenõukogu kutsub kokku direktor, õppenõukogu toimumisest teavitatakse kõiki liikmeid üldjuhul vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist;
4) õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukogu liikmetest;
5) õppenõukogu võtab vastu otsuseid hääletamise teel, otsus on vastu võetud poolthäälte enamusega;
6) õppenõukogu koosolekud protokollitakse, protokolli koostamiseks nimetatakse koosoleku protokollija õppeaasta esimesel õppenõukogu koosolekul, koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
8. peatükk MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED
§ 27. Huvikooli vara ja eelarve
(1) Huvikooli valduses olev vara kuulub valla omandisse.
(2) Huvikooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud vallavara valitsemise korra alusel.
(3) Huvikool kasutab oma valduses olevat valla vara sihtotstarbeliselt oma ülesannete täitmiseks. Huvikool võib oma valduses oleva varaga teha tehinguid üksnes valla õigusaktides sätestatud korras. Huvikooli valduses oleva vara üle peetakse arvestust õigusaktidega kehtestatud korras.
(4) Huvikool võib sihtasutustelt, äriühingutelt, mittetulundusühingutelt ja üksikisikutelt vastu võtta eraldisi ning annetusi, mis võetakse arvele õigusaktides kehtestatud korras. Eraldistest ja annetustest peab huvikool teavitama vallavalitsust ning tagama nende kasutamise arvestuse.
(5) Huvikooli eelarve on valla eelarve osa. Huvikooli kulud kaetakse eelarve alusel.
(6) Õppekavavälise tegevusena osutab huvikool tasulisi teenuseid, mille hinnad kehtestab vallavalitsus.
(7) Õppekulude osaliseks katmiseks on huvikoolil õigus võtta õppetasu. Õppetasu suuruse kinnitab hoolekogu ettepanekul vallavalitsus. Õppetasu tasutakse vallavalitsuse poolt esitatud arve alusel. Õppetasu tõstmisest teavitatakse lapsevanemaid üks kuu ette. Vallavalitsusel on lapsevanema põhjendatud avalduse alusel õigus vabastada õppija osaliselt või täielikult õppetasust.
§ 28. Teabehaldus ja aruandlus
(1) Huvikooli teabehaldust korraldatakse direktori poolt kehtestatud teabehaldust reguleerivate aktide ja juhendite järgi.
(2) Huvikoolil on elektrooniline dokumendihaldus.
(3) Huvikooli raamatupidamist korraldab vallavalitsus. Huvikool esitab oma tegevuse kohta statistilisi aruandeid riigi ja valla õigusaktides kehtestatud korras ja tähtaegadeks.
§ 29. Järelevalve
(1) Haldusjärelevalvet huvikooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium.
(2) Teenistuslikku järelevalvet huvikooli ja direktori tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle teostab vallavalitsus.
(3) Huvikooli finantsmajanduslikku tegevust ja vara kasutamise sihipärasust kontrollib vallavolikogu revisjonikomisjon.
(4) Järelevalve käigus avastatud puudustest on direktor kohustatud aru andma vallavalitsusele ja kõrvaldama need järelevalveorgani määratud tähtajaks.
9. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 30. Põhimääruse kinnitamise ja muutmise kord
(1) Huvikooli põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul.
(2) Põhimääruse muutmise eelnõu koostab direktor, esitades selle enne volikogule esitamist vallavalitsusele heakskiitmiseks. Põhimääruse muudatusettepanekuid võivad teha huvikooli hoolekogu ja õppenõukogu.
§ 31. Huvikooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Huvikooli ümberkorraldamine põhimääruse tähenduses seisneb huvikooli ühinemises või jagunemises.
(2) Huvikooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu.
(3) Huvikooli tegevus lõpetatakse kui:
1) huvikooli ei ole võimalik või otstarbekas finantseerida;
2) huvikooli järele puudub vajadus;
3) teistel seadusega ettenähtud juhtudel.
(4) Huvikooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast huvikooli õppeperioodi lõppu.
(5) Huvikooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse kirjalikult teatavaks õppuritele, lapsevanematele, huvikoolitöötajatele ja Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt neli kuud enne ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise tähtaega.
(6) Huvikooli tegevuse lõpetamisel antakse huvikooli dokumendid hoiule vallavalitsusse.
§ 32. Rakendussätted
(1) Vasalemma Vallavolikogu 28.08.2007 määrus nr 7 „Vasalemma Kunstide Kooli põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.
(2) Paldiski Linnavolikogu 13.03.2008 määrus nr 3 „Paldiski Muusikakooli põhimääruse kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.
(3) Määrus jõustub 1. septembril 2021.
Külli Tammur
vallavolikogu esimees
Facebook
Twitter