SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Sotsiaaltoetuste kord

Sotsiaaltoetuste kord - sisukord
Väljaandja:Pärnu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:14.02.2019
Avaldamismärge:RT IV, 13.09.2018, 15

Sotsiaaltoetuste kord

Vastu võetud 06.09.2018 nr 37
jõustumine 01.01.2019

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Käesolev määrus sätestab isikutele, kelle elukohana on rahvastikuregistris registreeritud Pärnu linn, Pärnu linna eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise tingimused ja korra.

  (2) Määrusega reguleerimata osas lähtutakse haldusmenetluse seadusest ja sotsiaalseadustiku üldosa seadusest.

§ 2.   Toetuste liigid

  (1) Pärnu linna eelarvest makstavad leibkonna sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused on:
  1) koolieelse lasteasutuse ja kooli toidu eest tasumise toetus;
  2) hooldustoetus;
  3) huvihariduse ja huvitegevuse toetus;
  4) eluruumi kohandamise toetus;
  5) lisatoetus.

  (2) Pärnu linna eelarvest makstavad leibkonna sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused on:
  1) sünnitoetus;
  2) esimesse klassi mineva lapse toetus;
  3) puudega lapse hooldaja toetus;
  4) täisealise puudega isiku hooldaja toetus.
  5) hoolduspere toetus;
  6) asendushooldusteenusel viibiva lapse toetus;
  7) järelhooldusteenusel viibiva isiku toetus;
  8) lasteaia sõidutoetus;
  9) matusetoetus;
  10) juhtkoera ülalpidamise toetus;
  11) leinatoetuslaagris osalemise toetus;
  12) Tšernobõli Aatomielektrijaama (edaspidi AEJ) likvideerimisel osalenud isikute toetus.

§ 3.   Toetuste suurused

  Toetuste suurused, v.a § 10 ja § 11 kirjeldatud toetuste puhul, ja toetuste arvestamisel arvesse võetavate kulutuste piirmäärad kehtestab Pärnu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).

2. peatükk TOETUSTE MAKSMISE TINGIMUSED 

1. jagu Leibkonna sissetulekust sõltuvad toetused 

§ 4.   Maksmise üldtingimused

  (1) Pärnu linna eelarvest makstavad leibkonna sissetulekust sõltuvaid sotsiaaltoetusi määratakse juhul, kui taotleja enese ja tema leibkonna ressursid on ammendatud.

  (2) Leibkonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse arvestamise aluseks on leibkonna kõikide liikmete sissetulekud, eluasemekulud ja käesolevas jaos nimetatud hädavajalikud kulutused leibkonna toimetuleku tagamiseks. Regulaarse sissetuleku puhul võetakse arvesse taotluse esitamisele eelneva kalendrikuu eest saadud sissetulek, ebaregulaarse sissetuleku puhul eelneva 6 kalendrikuu keskmine sissetulek.

  (3) Leibkonna ühe liikme arvestuslikuks netosissetuleku leidmiseks summeeritakse kõikide leibkonnaliikmete sissetulekud ja lahutatakse saadud summast leibkonna jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud, saadud tulemus jagatakse leibkonna liikmete arvuga.

  (4) Sissetulekute hulka ei arvata:
  1) sotsiaalhoolekande seaduses ja käesolevas määruses sätestatud sotsiaaltoetusi, välja arvatud üksi elava pensionäri toetus;
  2) perehüvitiste seaduse alusel makstavaid ühekordseid riiklikke toetusi (sünnitoetus, lapsendamistoetus);
  3) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstavaid õppetoetusi;
  4) sihtotstarbeliselt makstud stipendiume ning konkreetse kulu või kahju katmiseks makstud hüvitisi või toetusi, juhul kui neid pole võimalik kasutada leibkonna toimetuleku tagamiseks.

  (5) Tagastatud tulumaks võetakse sissetulekuna arvesse summas, mis isikule reaalselt tagastatakse ja mida ta saab oma leibkonna toimetuleku tagamiseks kasutada.

  (6) Sotsiaaltoetust ei maksta, juhul kui:
  1) toetuse taotlejal või tema ülalpidamiskohustusega pereliikmel või leibkonnal on toimetulekuks piisavalt vahendeid;
  2) taotleja on teadvalt andmeid varjanud või valeandmeid esitanud.

§ 5.   Koolieelse lasteasutuse ja kooli toidu eest tasumise toetus

  (1) Koolieelse lasteasutuse ja kooli toidu eest tasumise toetust makstakse lastega leibkondadele, kelle netosissetulek ühe leibkonnaliikme kohta on väiksem kui kehtiv toimetulekupiir.

  (2) Üldjuhul makstakse koolieelse lasteasutuse ja kooli toidu eest tasumise toetust igakuiselt taotlusele järgneval poolaastal.

§ 6.   Hooldustoetus

  (1) Hooldustoetust makstakse hooldusteenuse eest tasumiseks ilma seadusjärgsete ülalpidajateta täisealistele isikutele, kelle hooldusteenuse vajadus on tõendatud vastavasisuliste dokumentidega (epikriis, geriaatrilise seisundi hindamise kokkuvõte, perearsti tõend, isiklik rehabilitatsiooniplaan, otsus puude raskusastme kohta või kohaliku omavalitsuse poolt läbi viidud hooldus- ja sotsiaalteenuste vajaduse hindamise kokkuvõte).

  (2) Erandjuhtudel võidakse hooldustoetust maksta, kui seadusjärgsed ülalpidajad oma tervisliku seisundi, vanuse, töötuse või toimetulekuraskuste tõttu ei ole suutelised oma ülalpidamiskohustust täitma või kui seadusjärgsetelt ülalpidajatelt on ülalpidamiskohustuse täitmist ebamõistlik nõuda.

  (3) Hooldustoetuse arvestamisel leotakse leibkonna sissetulekute hulka ka taotlejast eraldi elava pereliikme sissetulekud juhul, kui see pereliige on perekonnaseaduse järgi kohustatud üleval pidama toetuse taotlejat või taotleja ülalpidamisel olevaid isikuid.

  (4) Hooldustoetust ei maksta, kui taotleja või tema ülalpidamiskohustusega isikute omandis on rahalisi vahendeid või muud vara, mis võimaldavad hooldusteenuse eest tasuda või mida saab kasutada viisil, mis võimaldab tagada isiku ülalpidamise.

  (5) Hooldustoetuse suurus moodustab üldjuhul osa osutatava teenuse hinnast.

§ 7.   Huvihariduse ja huvitegevuse toetus

  (1) Huvihariduse ja huvitegevuse toetust makstakse vahendite olemasolu korral väikese sissetulekuga leibkondadele huvihariduse ja huvitegevusega kaasnevate kulutuste osaliseks katmiseks.

  (2) Huvihariduse ja huvitegevuse toetust makstakse lastega leibkondadele, kelle netosissetulek ühe leibkonnaliikme kohta on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär.

  (3) Üldjuhul makstakse huvihariduse ja huvitegevuse toetust igakuiselt taotlusele järgneval poolaastal.

  (4) Huvihariduse ja huvitegevuse toetust ei maksta, kui taotleja või tema ülalpidamiskohustusega isikute omandis on piisavalt rahalisi vahendeid, mis võimaldavad huvihariduse ja huvitegevuse eest tasuda.

  (5) Huvihariduse ja huvitegevuse toetuse arvestamisel võetakse kulutustena arvesse järgmised kulud:
  1) huvitegevuse ja huviringi osavõtutasud;
  2) huvihariduse ja huvitegevuse kohta jõudmiseks vajalik transpordikulu;
  3) isiklike vahendite soetamine huvitegevuses osalemiseks;
  4) huvitegevusega kaasnevatel võistlustel, konkurssidel, laagrites osalemine.

  (6) Huvihariduse ja huvitegevuse toetuse määramisel ei arvestata kulude hulka kulutusi, mille tegemisest on taotluse esitamise hetkel möödas rohkem kui 31 päeva, ning vastavate kulutuste katmiseks toetust tagasiulatuvalt ei määrata.

§ 8.   Eluruumi kohandamise toetus

  (1) Eluruumi kohandamise toetust makstakse vahendite olemasolul raske ja sügava puudega inimestele, et soodustada nende iseseisvat toimetulekut, leevendada või kõrvaldada puudest tingitud takistusi eluruumi sisenemisel, eluruumis liikumisel ja enesega toimetulekul.

  (2) Eluruumi kohandamise toetust makstakse sügava või raske puudega inimesele, kelle leibkonna netosissetulek ühe leibkonnaliikme kohta on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär ning kelle elukohana rahvastikuregistris on registreeritud Pärnu linnas asuv eluruum, mille kohandamiseks toetust taotletakse.

  (3) Taotlejal on õigus saada toetust vastavalt kohandamisega seotud tegelikele kuludele, aga mitte rohkem kui linnavalitsuse poolt kehtestatud ühe maksimaalmäära ulatuses üks kord kolme kalendriaasta jooksul. Toetuse määramisel arvestatakse kohanduse põhjendatust ja tehtud kulutuste vajalikkust taotleja erivajadust arvestades.

  (4) Eluruumi kohandamise kuluks ei loeta tehniliste abivahendite ostmise ja paigaldamise kulu, kui tehnilised abivahendid on võimalik osta ja paigaldada sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatud tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise korra alusel.

  (5) Toetuse määramise otsuse alusel ja pärast ehitusseadustikus sätestatud ehitusteatise esitamist või ehitusloa andmist sõlmib linnavalitsus taotleja ja kohandamist tegeva töövõtjaga kolmepoolse lepingu. Kui kohandamiseks ei ole ehitusteatis või ehitusluba vajalik, sõlmitakse leping toetuse määramise otsuse alusel.

  (6) Kui toetuse saaja kolme kuu jooksul arvates toetuse määramise otsuse kättesaamisest lepingut ei sõlmi, loetakse taotleja toetusest loobunuks.

  (7) Eluruumi kohandamise toetust ei maksta, kui taotleja või tema ülalpidamiskohustusega isikute omandis on piisavalt rahalisi vahendeid, mis võimaldavad eluruumi kohandamise eest tasuda.

§ 9.   Lisatoetus

  (1) Lisatoetust makstakse vahendite olemasolu korral väikese sissetulekuga leibkondadele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks. Lisatoetus määratakse summas, mis tagab leibkonnale eluks vajalikud vahendid vastavalt kehtivale toimetulekupiirile leibkonnaliikmete arvust lähtuvalt.

  (2) Lisatoetuse arvestamisel võetakse eluks hädavajalike kulutustena arvesse järgmised kulud:
  1) Eesti Haigekassa ravimite loetelus sisalduvate retseptiravimite ostmine;
  2) isikut tõendavate dokumentide vormistamine;
  3) tehniliste abivahendite või proteeside (va hambaproteesid) maksumus või omaosalus;
  4) hooldusravi omaosalus;
  5) raviasutuse visiiditasu ja voodipäevatasu;
  6) toimetulekuks vajalikud teenused (nt telefon, transpordi tagamine jm);
  7) laste koolitarvete soetamine ja kooli poolt Eestis korraldatud ühisüritustel osalemine;
  8) laste kooli või lasteaia lõpetamisega seotud kulud;
  9) lasteaia osalustasu;
  10) laste suvelaagris osalemine (üks kord kalendriaastas ühe lapse kohta);
  11) õnnetusjuhtumite ja muude ootamatute asjaoludega (nt loodusõnnetus, tulekahju või muud varalist kahju põhjustanud õnnetus, leibkonna liikme või lähedase inimese matuse korraldamine) seotud kulud.

  (3) Laenusid, võlgnevusi, täitenõudeid, liisinguid, sõltlaste asendusraviga seotud kulusid ja tasulisi raviteenuseid (va § 9 lg 2 p 4 ja 5 nimetatud kulud) ei arvestata lisatoetuste määramisel eluks hädavajalike kulutuste hulka.

  (4) Lisatoetuse määramisel ei arvestata hädavajalike kulude hulka kulutusi, mille tegemisest on taotluse esitamise hetkel möödas rohkem kui 31 päeva, ning vastavate kulutuste katmiseks lisatoetust tagasiulatuvalt ei määrata.

  (5) Erandina võib otsustada lisatoetuse maksmise:
  1) sotsiaaltöötaja nendele leibkondadele, kelle sissetulekud pärast normpinna eluaseme kulude ja eluks hädavajalike kulutuste tasumist jäävad kuni kahekordse toimetulekupiirini, kuid kelle iseseisva toimetuleku säilitamiseks ja abituse süvenemise ära hoidmiseks on toetuse maksmine vajalik ja põhjendatud;
  2) hoolekandekomisjon nendele leibkondadele, kelle sissetulekud pärast normpinna eluaseme kulude ja eluks hädavajalike kulutuste tasumist ületavad toetuse saamise aluseks olevat sissetulekupiiri leibkonna liikme kohta rohkem kui kaks korda, kuid kelle iseseisva toimetuleku säilitamiseks ja abituse süvenemise ära hoidmiseks on toetuse maksmine vajalik ja põhjendatud;
  3) hoolekandekomisjon isikule, kelle elukohana rahvastikuregistris ei ole registreeritud Pärnu linn, kuid kes abi vajamise ajal asub Pärnu linnas.

2. jagu Leibkonna sissetulekust mittesõltuvad toetused 

§ 10.   Sünnitoetus

  (1) Sünnitoetuse suurus on 500 eurot lapse kohta ja see makstakse ühele lapse vanemale kolmes osas järgmiselt:
  1) 300 eurot pärast lapse sündi tingimusel, et toetust taotlev lapse vanem on rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanik lapse sünniaasta 1. jaanuari seisuga ja laps on Pärnu linna elanik sünnist alates;
  2) 100 eurot lapse aastaseks saamisel tingimusel, et laps ja toetust taotlev lapse vanem on rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanikud lapse aastaseks saamise aasta 1. jaanuari seisuga;
  3) 100 eurot lapse 2-aastaseks saamisel tingimusel, et laps ja toetust taotlev lapse vanem on rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanikud lapse 2-aastaseks saamise aasta 1. jaanuari seisuga.

  (2) Sünnitoetuse saamise õigus on ka lapse lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui varem ei ole sama lapse kohta sünnitoetust makstud. Lapsendaja ja eestkostja peavad vastama käesolevas paragrahvis vanemale kehtestatud nõuetele. Hoolduspere vanem ei pea olema rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanik, kui lapse rahvastikuregistri järgne elukoht on Pärnu linn.

  (3) Laps peab elama toetuse taotlejaga ühel aadressil.

  (4) Nõudeõigus sünnitoetusele aegub toetuse taotlemise aluseks olevast sündmusest ühe aasta möödumisel.

§ 11.   Esimesse klassi mineva lapse toetus

  (1) Esimesse klassi mineva lapse toetuse suurus on 100 eurot lapse kohta ja seda makstakse Pärnu linna kooli esimesse klassi mineva lapse vanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale. Lapse üks vanem või eestkostja ja kooli minev laps peavad olema toetuse taotlemisel ja lapse kooli minemise aasta 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanikud.

  (2) Toetust on õigus saada ka juhul, kui laps asub õppima väljaspool Pärnu linna asuvasse kooli puudest tingitud erivajaduse tõttu või on suunatud õppima väljaspool Pärnu linna asuvasse kooli Pärnumaa nõustamiskomisjoni või Pärnu Linnavalitsuse haridusosakonna poolt või kui laps on asendushooldusteenusel ja asub õppima teenuse osutamise piirkonna kooli.

  (3) Nõudeõigus esimesse klassi mineva lapse toetusele aegub lapse esimesse klassi minemise kalendriaasta lõppemisel.

§ 12.   Puudega lapse hooldaja toetus

  (1) Puudega lapse hooldaja toetus on perekonna toimetuleku toetamiseks igakuiselt makstav sotsiaaltoetus, mida makstakse, kui:
  1) keskmise, raske või sügava 3-16 aastase puudega lapse hooldaja ei saa töötada puudega lapse igapäevase hooldamise tõttu;
  2) raske või sügava 16-18 aastase puudega lapse hooldaja ei saa töötada puudega lapse igapäevase hooldamise tõttu.

  (2) Puudega lapse hooldaja toetust arvestatakse alates toetuse määramise otsuse tegemise kuu 01. kuupäevast.

  (3) Mitme puudega lapse samaaegse hooldamise korral määratakse hooldajatoetus ühekordses ulatuses suurima hooldusvajadusega lapse eest.

  (4) Puudega lapse hooldaja toetust ei maksta taotlejale:
  1) kes saab töötutoetust või töötuskindlustuse hüvitist;
  2) kes saab lapsehooldustasu alla 3-aastase puudega lapse hooldamise eest;
  3) kelle lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

  (5) Puudega lapse hooldaja toetust makstakse kuni:
  1) hooldatava puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani;
  2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba;
  3) seatud tähtajalise eestkoste või hoolduspere teenuse lõppemiseni.

  (6) Puudega lapse hooldaja toetus määratakse tähtajaliselt lõikes 5 sätestatust lühemaks ajaks, kui on eeldada hooldamise tähtajalisust.

  (7) Puudega lapse hooldaja toetuse maksmine peatatakse:
  1) lapse õppima asumisel õpilaskoduga õppeasutusse;
  2) lapse viibimisel üle ühe kuu ravi- või hooldusteenusel.

  (8) Puudega lapse hooldaja toetuse maksmist jätkatakse puudega lapse hooldaja taotluse alusel pärast peatamist tinginud asjaolude äralangemist kuni lõikes 5 nimetatud tähtaegadeni.

  (9) Puudega lapse hooldaja toetuse maksmine lõpetatakse:
  1) toetuse määramise aluste äralangemisel;
  2) puudega lapse või hooldaja alalisel elama asumisel teise omavalitsuse territooriumile;
  3) puudega lapse hoolduse korraldamisel edaspidi muul viisil.

  (10) Puudega lapse hooldaja toetuse saaja on kohustatud viivitamata, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul, teavitama linnavalitsuse sotsiaalosakonda (edaspidi sotsiaalosakond) asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa:
  1) määratud toetuse maksmise peatamise, lõpetamise või toetuse suuruse muutumise;
  2) toetuse saaja eest vastavalt sotsiaalmaksu seadusele sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise.

  (11) Puudega lapse hooldaja toetuse suuruse muutmist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetuse suurus ümber asjaolude sotsiaalosakonnale teatavaks saamise kuupäevaga ning see kajastub hiljemalt järgneva kuu toetuse väljamaksmisel.

  (12) Puudega lapse hooldaja toetust ei maksta, kui taotleja on teadvalt andmeid varjanud või valeandmeid esitanud.

§ 13.   Täisealise puudega isiku hooldaja toetus

  (1) Täisealise puudega isiku hooldaja toetus on hooldaja või eeskostja toimetuleku soodustamiseks igakuiselt makstav rahaline toetus, mis määratakse hooldamisest tingitud ja hooldamisega seotud lisakulutuste osaliseks kompenseerimiseks täisealise puudega isiku hooldajale või eestkostjale.

  (2) Täisealise puudega isiku hooldaja toetust makstakse hooldajale, kes on Pärnu linnas täisealise isiku üle hoolduse seadmist ja hooldaja määramist reguleeriva õigusakti alusel määratud raske või sügava puudega täisealise isiku hooldajaks, või eestkostjale, kes on kohtumääruse alusel määratud 18-aastase või vanema piiratud teovõimega isiku eestkostjaks ning kes tagab kodustes tingimustes eestkostetava igapäevase isikuhoolduse.

  (3) Täisealise puudega isiku hooldaja toetust arvestatakse alates toetuse määramise otsuse tegemise kuu 01. kuupäevast.

  (4) Täisealise puudega isiku hooldaja toetust makstakse kuni:
  1) hooldatava tähtajaliselt määratud puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani;
  2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba;
  3) hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuste korduvhindamise läbiviimise tähtajani;
  4) seatud eestkoste lõpptähtajani või kuni eestkostetava ööpäevaringsele hooldusteenusele paigutamiseni.

  (5) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse maksmist pikendatakse:
  1) hooldatavale Sotsiaalkindlustusameti otsusega puude raskusastme pikendamise kuupäevast, kui taotleja on esitanud avalduse toetuse maksmise pikendamiseks koos puude määramise otsusega hiljemalt 30 päeva jooksul puude määramise otsuse vastuvõtmisest;
  2) elamisloa andmise kuupäevast, kui taotleja on esitanud avalduse toetuse maksmise pikendamiseks koos kehtiva elamisloaga hiljemalt 30 päeva jooksul elamisloa saamisest.
  3) eestkoste pikendamise kohtumääruse kuupäevast, kui taotleja on esitanud avalduse toetuse maksmise pikendamiseks koos kohtumäärusega hiljemalt 30 päeva jooksul kohtumääruse tegemisest.

  (6) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse maksmine peatatakse:
  1) kui hooldatav või eestkostetav viibib järjest üle ühe kuu haiglaravil;
  2) süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas karistuse kandmise ajaks.

  (7) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse suuruse muutmist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetuse suurus ümber asjaolude sotsiaalosakonnale teatavaks saamise kuupäevaga ning see kajastub hiljemalt järgneva kuu toetuse väljamaksmisel.

  (8) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse maksmine lõpetatakse hooldajaks määramise otsuse kehtetuks tunnistamise, eestkoste lõppemise või eestkostetava ööpäevaringsele hooldusteenusele asumisele järgnevast päevast.

  (9) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse saaja on kohustatud viivitamata, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul, teavitama sotsiaalosakonda asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa:
  1) määratud toetuse maksmise lõpetamise või selle suuruse muutumise;
  2) toetuse saaja eest vastavalt sotsiaalmaksu seadusele sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise.

  (10) Täisealise puudega isiku hooldaja toetust ei maksta, kui taotleja on teadvalt andmeid varjanud või valeandmeid esitanud.

§ 14.   Hoolduspere toetus

  (1) Hoolduspere toetust makstakse hooldusperes viibiva lapse hooldamise ning ülalpidamis- ja isiklike kulude katteks hooldusperele, kellega Pärnu Linnavalitsus on sõlminud hooldusperes või perekonnas hooldamise lepingu.

  (2) Kui asendushooldusel viibiva lapse ülalpidamiskulud ja lapse erivajadusest tulenevad lisakulutused on suuremad linnavalitsuse kinnitatud hoolduspere toetuse määrast, võib hoolekandekomisjoni otsusega suurendada hoolduspere toetust vastavalt tegelikule vajadusele.

  (3) Hoolduspere vanemal, kelle Sotsiaalkindlustusamet on kandnud SHS § 141 lõike 1 alusel asutatud registrisse ja kes hooldab kuni nelja last, on õigus saada lisaks linnavalitsuse kinnitatud hoolduspere toetuse määras makstavale toetusele täiendavalt toetust Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääras. Iga hooldusel oleva lapse kohta toetatakse hoolduspere vanemat vähemalt ¼ ulatuses nimetatud töötasu alammäärast.

  (4) Hoolduspere toetuse saaja ei pea olema rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanik, kui lapse rahvastikuregistri järgne elukoht on Pärnu linn.

§ 15.   Asendushooldusteenusel viibiva lapse toetus

  Asendushooldusel viibiva lapse toetust makstakse ühekordselt iga kooliastme lõpetamise puhul kuni 19-aastastele isikutele, kes asendushooldusteenusel viibimise ajal on omandanud hariduse statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes.

§ 16.   Järelhooldusteenusel viibiva isiku toetus

  (1) Järelhooldusteenusel viibiva isiku toetust makstakse isiklike kulude katteks igakuiselt.

  (2) Lähtudes juhtumiplaanis kirjeldatud põhjendatud vajadustest võib hoolekandekomisjoni otsusega määrata järelhooldusteenusel viibivale isikule lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetusele täiendava toetuse tingimusel, et ühes kuus ühele isikule määratav toetus kokku ei ole suurem kui linnavalitsuse kehtestatud maksimaalmäär (sh isiklike kulutuste katteks).

  (3) Järelhooldusteenusel viibivale kuni 25-aastasele isikule, kes teenusel viibimise ajal on omandanud kesk-, kutse- või kõrghariduse, makstakse ühekordset toetust iga kooliastme lõpetamise puhul.

§ 17.   Lasteaia sõidutoetus

  (1) Lasteaia sõidutoetus määratakse lapse seaduslikule esindajale, kelle laps on lasteaiakoha puudumise tõttu sunnitud käima lasteaias väljaspool teeninduspiirkonda.

  (2) Lasteaia sõidutoetuse suuruse arvestamise aluseks on lapse elukoha kaugus lasteaiast kilomeetrites, millest on mõlemas suunas arvestatud maha 5 kilomeetrit.

§ 18.   Matusetoetus

  (1) Matusetoetus määratakse tuhastamise ja/või matuse korraldamisega kaasnevate kulude osaliseks katmiseks isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Pärnu linn ja kes on vastava tuhastamise ja/või matmise korraldanud. Vajadusel peab toetuse saaja isiklikult kokku leppima saadud matusetoetuse jaotamise teiste isikutega, kes tuhastamise ja/või matmise korraldamise kulutuste katmisel on osalenud.

  (2) Nõudeõigus matusetoetusele aegub 6 kuu möödumisel isiku surmast, kelle matuse korraldamise kulude katmiseks toetust taotletakse.

§ 19.   Juhtkoera ülalpidamise toetus

  (1) Juhtkoera ülalpidamise toetust makstakse nägemispuudega inimestele, kes kasutavad abivahendina pimeda juhtkoera tingimusel, et Pärnu Pimedate Ühing on esitanud sotsiaalosakonnale sellekohase kinnituse.

  (2) Üldjuhul määratakse toetus juhtkoera ülalpidamiseks kalendriaastaks.

  (3) Juhtkoera ülalpidamise toetuse maksmise aluseks olevate asjaolude muutumisel arvutatakse toetuse suurus ümber asjaolude sotsiaalosakonnale teatavaks saamise kuupäevaga ning see kajastub hiljemalt järgneva kuu toetuse väljamaksmisel.

§ 20.   Leinatoetuslaagris osalemise toetus

  (1) Leinatoetuslaagris osalemise toetust makstakse 7-18 aastastele isikutele, kes on kaotanud taotlusele eelneva 1,5 aasta jooksul lähedase pereliikme ja kelle osalemine leinatoetuslaagri programmis on programmi korraldaja poolt läbiviidud kohtumise tulemusena hinnatud vajalikuks.

  (2) Üldjuhul määratakse toetus leinatoetuslaagris osalemiseks üks kord kalendriaastas toetuse taotlemiseks õigustatud isiku taotluse alusel.

§ 21.   Tšernobõli AEJ likvideerimisel osalenud isikute toetus

  (1) Tšernobõli AEJ katastroofi likvideerimisel osalenud isikute toetust makstakse Pärnumaa Tšernobõli Ühendus "Gamma“ poolt esitatud kinnituse alusel neile Pärnu linna elanikele, kellel on katastroofi likvideerimisel osalemisest tingituna tekkinud tervisehäired, mis vajavad tavapärasest suuremaid kulutusi ravimitele või meditsiiniteenustele.

  (2) Tšernobõli AEJ katastroofi likvideerimisel osalenud isikute toetust makstakse juhul, kui taotlejale ei maksta sotsiaaltoetust tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijale SHS § 1401 alusel või kui vastavast toetusest ei piisa ravimite või meditsiiniteenuste eest tasumiseks.

  (3) Üldjuhul määratakse toetus Tšernobõli AEJ katastroofi likvideerimisel osalenule üks kord kalendriaastas vastavalt esitatud taotlusele.

3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE 

1. jagu Leibkonna sissetulekust sõltuvad toetused 

§ 22.   Leibkonna sissetulekust sõltuva toetuse taotlemine

  (1) Leibkonna sissetulekust sõltuva toetuse taotlus esitatakse linnavalitsusele. Taotluse võib esitada ka taotleja elukohajärgsele piirkondlikule hoolekandekontorile või osavalla sotsiaaltöötajale.

  (2) Taotlusele tuleb lisada taotlust põhjendavad dokumendid, tõendid leibkonna koosseisu ja sissetulekute kohta.

  (3) Koolieelse lasteasutuse ja koolitoidu toetuse taotluse võib esitada lapsevanem, hoolduspere vanem, eestkostja või vajadusel lapse huvides pedagoog, kooli sotsiaaltöötaja või lastekaitsetöötaja.

  (4) Hooldustoetuse taotluse võib esitada taotleja või tema eestkostja või vajadusel isiku huvides isiku suhtes ülalpidamiskohustust omav isik või sotsiaaltöötaja.

  (5) Huvihariduse ja huvitegevuse toetuse taotluse võib esitada lapsevanem, hoolduspere vanem, eestkostja või vajadusel lapse huvides lastekaitsetöötaja.

  (6) Eluruumi kohandamise toetuse taotluse võib esitada sügava või raske puudega isik või tema eestkostja.

2. jagu Leibkonna sissetulekust mittesõltuvad toetused 

§ 23.   Sünnitoetuse ja esimesse klassi mineva lapse toetuse taotlemine

  (1) Sünnitoetuse ja esimesse klassi mineva lapse toetuse taotlemiseks esitab taotleja linnavalitsusele taotluse infosüsteemi kaudu. Sünnitoetuse teise ja kolmanda osa väljamaksmiseks ei ole vaja täiendavat taotlust esitada.

  (2) Taotlust menetletakse infosüsteemis.

  (3) Toetuse saamise aluse äralangemisel või taotluses toodud andmete muutumisel tuleb sellest teavitada linnavalitsust infosüsteemi kaudu.

§ 24.   Puudega lapse hooldaja toetuse taotlemine

  (1) Toetuse taotlemiseks esitab puudega lapse hooldaja linnavalitsusele vormikohase taotluse, lisades taotlusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisadokumendid.

  (2) Taotluse lisadokumentideks on:
  1) Sotsiaalkindlustusameti otsus lapse puude raskusastme tuvastamise kohta;
  2) puudega lapse kehtiv rehabilitatsiooniplaan, kui see on koostatud;
  3) eestkostjaks määramise kohtumäärus või hooldusperega sõlmitud leping, kui toetuse taotleja ei ole lapse vanem.

  (3) Puudega lapse hooldaja toetuse taotluse esitamise järel teeb taotlust menetlev lastekaitsespetsialist taotleja juurde kodukülastuse, mille käigus viiakse läbi puudega lapse hooldusvajaduse hindamine.

§ 25.   Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse taotlemine

  (1) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse taotlemiseks esitab hooldaja või eestkostja linnavalitsusele vormikohase taotluse.

  (2) Täisealise puudega isiku eestkostja esitab koos hooldajatoetuse taotlusega kohtumääruse eestkostjaks määramise kohta.

  (3) Täisealise puudega isiku eestkostja poolt hooldajatoetuse taotlemisel teeb sotsiaalosakonna avahooldusspetsialist eestkostetava juurde kodukülastuse, mille käigus viiakse läbi hooldusvajaduse ja hooldusteenuste hindamine ning tuvastatakse eestkostja poolt teostatavad isikuhooldustoimingud.

§ 26.   Hoolduspere toetuse taotlemine

  Hoolduspere toetuse esmakordsel taotlemisel esitab hoolduspere vanem peale hoolduspere lepingu sõlmimist linnavalitsusele taotluse. Lepingu pikendamisel uut taotlust esitada ei ole vaja.

§ 27.   Asendushooldusteenusel viibiva lapse toetuse taotlemine

  (1) Asendushooldusteenusel viibiva lapse toetuse taotlemisel alaealisele koolilõpetajale vormistab eestkostja ülesandeid täitev lastekaitsespetsialist peale lapse kooli lõpetamist toetuse taotluse sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistris.

  (2) Täisealine asendushooldusteenusel viibiv isik esitab linnavalitsusele taotluse 3 kuu jooksul pärast kooli lõpetamist. Taotlusele tuleb lisada lõputunnistuse koopia.

§ 28.   Järelhooldusteenusel viibiva isiku toetuse taotlemine

  (1) Järelhooldusteenusel viibiva isiku toetuse esmakordsel taotlemisel esitab järelhooldusteenusel viibiv isik linnavalitsusele taotluse hiljemalt 1 kuu jooksul pärast juhtumiplaani koostamist. Taotlusele tuleb lisada õppimist tõendav dokument.

  (2) Toetuse taotlemisel kooli lõpetamise puhul esitab järelhoolduseteenusel viibiv isik linnavalitsusele taotluse 3 kuu jooksul pärast kooli lõpetamist. Taotlusele tuleb lisada lõputunnistuse koopia.

§ 29.   Lasteaia sõidutoetuse taotlemine

  (1) Lasteaia sõidutoetuse esmakordsel taotlemisel esitab lapse seaduslik esindaja linnavalitsusele taotluse, millele on lisatud kinnituskiri lapse teeninduspiirkonna lasteaiast, et laps on võetud teeninduspiirkonna lasteaia järjekorda.

  (2) Toetuse igakordsel taotlemisel tuleb taotlusele lisada transpordikulu (kütusekulu) tõendav kuludokument.

§ 30.   Matusetoetuse taotlemine

  Matusetoetuse taotlemiseks esitab tuhastamist ja/või matmist korraldav isik linnavalitsusele vormikohase taotluse koos tehtud kulutusi tõendavate lisadokumentidega tuhastamise ja/või matmise korraldamise kulude osaliseks kompenseerimiseks.

§ 31.   Juhtkoera ülalpidamiseks makstava toetuse taotlemine

  (1) Juhtkoera ülalpidamiseks makstava toetuse esmakordsel taotlemisel esitab juhtkoera abivahendina kasutav nägemispuudega isik linnavalitsusele taotluse.

  (2) Taotlust ei ole vaja igal aastal uuesti esitada juhul, kui esmakordsel taotlemisel esitatud andmed ei ole muutunud ja taotleja andmed on iga aasta alguses Pärnu Pimedate Ühingu poolt sotsiaalosakonnale esitatud kinnituskirjas.

  (3) Juhtkoera ülalpidamiseks makstavat toetust saanud isik on kohustatud teatama sotsiaalosakonnale toetuse saamise aluse äralangemisest või taotluses toodud andmete muutusest.

§ 32.   Leinatoetuslaagris osalemise toetuse taotlemine

  Lapse leinatoetuslaagris osalemise toetuse taotlemiseks esitab lähedase kaotanud 7-18 aastase alaealise lapse seaduslik esindaja linnavalitsusele taotluse leinatoetuslaagri maksumuse kompenseerimiseks.

§ 33.   Tšernobõli AEJ katastroofi likvideerimisel osalenud isikute toetuse taotlemine

  Tšernobõli AEJ katastroofi likvideerimisel osalenud isikute toetuse taotlemisel esitab Pärnumaa Tšernobõli Ühendus „Gamma“ linnavalitsusele taotluse koos toetust vajavale isikule esitatud kuludokumentidega.

4. peatükk TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE 

§ 34.   Toetuste määramine

  (1) Toetuse määramise või sellest keeldumise otsuse teeb:
  1) puudega lapse hooldaja toetuse ja täisealise puudega isiku hooldaja toetuse korral sotsiaalosakond;
  2) hooldustoetuse korral ning käesoleva määruse § 14 lg 2 ja § 16 lg 2 juhtudel hoolekandekomisjon;
  3) koolieelse lasteasutuse ja koolitoidu eest tasumise toetuse, sünnitoetuse, esimesse klassi mineva lapse toetuse, hoolduspere toetuse, asendushooldusteenusel viibiva lapse toetuse, järelhooldusteenusel viibiva isiku toetuse, matusetoetuse, juhtkoera ülalpidamise toetuse, leinatoetuslaagris osalemise toetuse, lasteaia sõidutoetuse ja Tšernobõli AEJ likvideerimistöödel osalenud isikute toetuse korral linnavalitsuse poolt volitatud ametnik, toetuse määramisest keeldumise korral sotsiaalosakond, sünnitoetuse määramisest keeldumise korral linnavalitsuse kantselei;
  4) lisatoetuse, huvihariduse ja huvitegevuse toetuse ning eluruumi kohandamise toetuse määramise korral linnavalitsuse poolt volitatud ametnik linnavalitsuse poolt kehtestatud piirmäärade ulatuses või hoolekandekomisjon, toetuse määramisest keeldumise korral sotsiaalosakond või hoolekandekomisjon.

  (2) Taotlust menetleval ametnikul on otsuse tegemiseks vajalike olulise tähendusega asjaolude väljaselgitamiseks õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni ja nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid.

§ 35.   Toetuste maksmine

  (1) Määratud sotsiaaltoetus kantakse 15 päeva jooksul otsuse tegemisest toetuse taotleja taotluses näidatud pangakontole või kantakse kuludokumendi alusel ja toetuse taotleja nõusolekul teenust osutava isiku või asutuse pangakontole, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi.

  (2) Sularahas makstakse toetus välja sotsiaalosakonna kassast toetuse määramise kuu kahel viimasel tööpäeval.

  (3) Koolieelse lasteasutuse ja kooli toidu eest tasumise toetus kantakse taotluses näidatud laste- või toitlustava asutuse pangakontole. Nimekirjad laste nimede ja toetuse suuruse kohta esitab sotsiaalosakond toetuse määramisest kolme tööpäeva jooksul linnavalitsuse raamatupidamise teenistusele.

  (4) Sünnitoetuse esimene osa kantakse taotleja taotluses näidatud pangakontole 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Toetuse teine osa kantakse taotleja näidatud pangakontole lapse aastaseks saamisest 1 kuu jooksul ning kolmas osa lapse kahe-aastaseks saamisest 1 kuu jooksul.

  (5) Esimesse klassi mineva lapse toetus kantakse taotleja näidatud pangakontole 10 tööpäeva jooksul pärast kooli õpilaste nimekirjade kinnitamist.

  (6) Juhtkoera ülalpidamise toetust makstakse üks kord kuus hiljemalt kuu viimasel tööpäeval.

  (7) Huvihariduse ja huvitegevuse toetuse osa, mis on määratud osavõtutasu katteks, kantakse üldjuhul taotluses näidatud huviharidust või huvitegevust osutava asutuse pangakontole.

  (8) Eluruumi kohandamise toetuse väljamaksmiseks esitab taotleja sotsiaalosakonnale kohandamisega seotud tööde üleandmis-vastuvõtmisakti ning toetus makstakse pärast kohandamise tegemist töövõtjale välja arve alusel.

  (9) Hoolduspere toetust makstakse igakuiselt lepingu kehtivuse ajal, määratud toetus kantakse toetuse taotleja taotluses näidatud pangakontole.

  (10) Järelhooldusteenusel viibiva isiku toetuse isiklike kulude katteks määratavat osa makstakse igakuiselt järelhooldusteenusel viibimise ajal, määratud toetus kantakse toetuse taotleja taotluses näidatud pangakontole või kantakse kuludokumendi alusel ja toetuse taotleja nõusolekul teenust osutava isiku või asutuse pangakontole.

5. peatükk ARVESTUS JA JÄRELEVALVE 

§ 36.   Arvestus ja järelevalve

  (1) Käesolevas määruses sätestatud sotsiaaltoetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamise üle peab arvestust sotsiaalosakond.

  (2) Toetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist kontrollib linnavalitsus.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 37.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse:
  1) Pärnu Linnavolikogu 19.09.2013 määrus nr 21 „Sotsiaaltoetuste kord“;
  2) Pärnu Linnavolikogu 21.12.2017 määrus nr 9 „Sünnitoetuse ja esimesse klassi õppima asumise toetuse maksmise tingimused ja kord“;
  3) Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määrus nr 3 „Riigieelarvest määratud toetusest rahastatavate sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“;
  4) Audru Vallavolikogu 10.03.2016 määrus nr 7 „Audru valla sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord“;
  5) Audru Vallavolikogu 26.05.2016 määrus nr 4 „Täisealise isiku hoolduse määramise ja osutamise kord“;
  6) Paikuse Vallavolikogu 16.02.2009 määrus nr 3 „Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“
  7) Paikuse Vallavolikogu 21.03.2016 määrus nr 6 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord“;
  8) Tõstamaa Vallavolikogu 18.03.2016 määrus nr 33 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord“.

§ 38.   Jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019.

Hillar Talvik
volikogu aseesimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json