Linna ja valla valitsemineHanked

Teksti suurus:

Sillamäe linna hankekord

Väljaandja:Sillamäe Linnavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.09.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 13.09.2018, 48

Sillamäe linna hankekord

Vastu võetud 06.09.2018 nr 10

Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 30 lõike 1 punkti 2, „Riigihangete seaduse“ § 9 lõigete 1, 3 ja 4, Sillamäe Linnavolikogu 30. septembri 2003. a määrusega nr 14/27-m kinnitatud „Sillamäe linna põhimääruse“ § 56 lõike 3 alusel.

§ 1.  Üldsätted

 (1) Sillamäe linna hankekorra kehtestamise eesmärk on sätestada kohustuslikud reeglid riigihangete korraldamisel Sillamäe Linnavalitsuses (edaspidi linnavalitsus) ja linnavalitsuse hallatavates asutustes.

 (2) Riigihangete õiguspärase ja õigeaegse korraldamise eest vastutab riigihanget korraldava linnavalitsuse osakonna või linnavalitsuse hallatava asutuse (edaspidi struktuuriüksus) juht.

§ 2.  Riigihanke planeerimine

 (1) Riigihanke alase töö kavandamiseks koostatakse igaks eelarveaastaks planeeritud riigihangete hankeplaan (edaspidi hankeplaan), mis avaldatakse linna veebilehel viivitamata pärast selle kinnitamist.

 (2) Struktuuriüksuse juht planeerib kahe nädala jooksul pärast linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist kavandatavad riigihanked, mille eeldatav maksumus ületab 10 000 eurot ilma käibemaksuta. Planeerimisel näidatakse riigihanke nimetus ja lühikirjeldus, kavandatav riigihanke alustamise aeg, riigihanget korraldav struktuuriüksus, riigihanke eest vastutav isik ning kavandatav hankemenetluse liik.

 (3) Struktuuriüksuse juht informeerib viivitamatult pärast riigihangete planeerimist linnavalitsuse rahandusosakonda ja valdkonna aselinnapead kavandatavatest riigihangetest. Hankeplaani koostab linnavalitsuse rahandusosakond struktuuriüksuse juhi teabe alusel ning esitab selle linnavalitsusele kinnitamiseks.

 (4) Hankeplaan kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega iga-aastaselt ühe kuu jooksul pärast linnaeelarve vastuvõtmist. Hankeplaani muudetakse eelarveaasta jooksul vastavalt vajadusele. Hankeplaanis näidatakse riigihanke nimetus ja lühikirjeldus, kavandatav riigihanke alustamise aeg, riigihanget korraldav struktuuriüksus, riigihanke eest vastutav isik ning kavandatav hankemenetluse liik.

§ 3.  Riigihanke korraldamine

 (1) Hankemenetluse alustamise aluseks on asjade ostmiseks, teenuste tellimiseks ja ehitustööde tellimiseks vahendite olemasolu linna eelarves või Sillamäe Linnavolikogu loa olemasolu, kui hankemenetluse tulemusel sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta ja hankelepingu sõlmimisega võetakse linnale rahalisi kohustusi, milliste täitmiseks puuduvad linnaeelarves vahendid.

 (2) Sillamäe Linnavolikogult riigihanke korraldamiseks loa küsimisel tuleb ära näidata kavandatava riigihanke nimetus ja lühikirjeldus, riigihanke tulemusena sõlmitava hankelepingu kavandatav maksumus ja täitmise aeg ning muud olulised hankelepingu tingimused.

 (3) Riigihanke alustamise otsustab, hankemenetluse liigi valib ja riigihanke eest vastutava isiku määrab või komisjoni moodustab:
 1) linnavalitsus korraldusega, kui asjade ostmiseks, teenuste tellimiseks ja ehitustööde tellimiseks riigihanke eeldatav maksumus on võrdne või ületab lihthanke piirmäära;
 2) linnapea või aselinnapea (vastavalt linnavalitsuse liikmete vahelisele tööjaotusele) ja linnavalitsuse hallatava asutuse juht (hallatava asutuse eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires), kui asjade ostmiseks, teenuste tellimiseks ja ehitustööde tellimiseks riigihanke eeldatav maksumus ei ulatu lihthanke piirmäärani.

 (4) Riigihange korraldatakse riigihangete registris elektroonilise menetlusena. Riigihanke võib korraldada riigihangete registris elektroonilise menetlusena ka juhul, kui „Riigihangete seadus“ seda ei nõua.

 (5) Hankemenetluse alustamisel avaldatakse linna veebilehel teave kõigi struktuuriüksuste poolt korraldatavate riigihangete kohta, mille hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne või ületab lihthanke piirmäära. Avaldatud infos tuuakse ära järgmine teave:
 1) riigihanke nimetus;
 2) hankija nimi;
 3) hankelepingu eseme lühikirjeldus;
 4) riigihanke vastutava isiku nimi, ametikoht, telefon, e-post;
 5) pakkumuste esitamise tähtpäev;
 6) viide riigihangete registrile, kui riigihange korraldatakse riigihangete registris elektroonilise menetlusena;
 7) vajadusel muu asjaga seonduv täiendav teave.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud isiku otsusel avaldatakse linna veebilehel käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teave ka riigihangete kohta, mille hankelepingu eeldatav maksumus ei ulatu lihthanke piirmäärani. Riigihankega seonduva teabe õigeaegse ja korrektse avaldamise korraldab riigihanke eest vastutav isik.

 (7) Pakkumuse edukaks tunnistamise või hankelepingu sõlmimise otsuse teeb linnavalitsus, linnapea (linnavalitsuse eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires) või linnavalitsuse hallatava asutuse juht (hallatava asutuse eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires). Linna veebilehel avaldatakse ka andmed edukaks pakkumuseks tunnistatud pakkumuse esitaja kohta.

 (8) Alustatud riigihanke võib kehtetuks tunnistada „Riigihangete seaduses“ nimetatud juhtudel“, samuti, kui ilmnevad asjaolud, mis muudavad hankelepingu sõlmimise hankija jaoks ebaotstarbekaks ja/või toovad kaasa põhjendamatu kulu, või muu põhjendatud vajadus, vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatule. Kehtetuks tunnistamise otsus vormistatakse kirjalikult ning allkirjastatakse riigihanke komisjoni liikmete poolt. Riigihanke komisjoni mittemoodustamise korral allkirjastatakse riigihanke kehtetuks tunnistamise motiveeritud otsus riigihanke eest vastutava isiku poolt.

§ 4.  Riigihanke alusdokumendid

 (1) Riigihanke alusdokumendid peavad olema oma sisult piisavad selgitamaks hankija soovi asja ostmiseks, teenuste või ehitustööde tellimiseks, vastama „Riigihangete seaduses“ sätestatud nõuetele, sisaldades üldjuhul järgmist teavet:
 1) hankelepingu eseme võimalikult detailne ja üheselt mõistetav tehniline kirjeldus (lähteülesanne);
 2) olulisemad hankelepingu tingimused: lepingu täitmise tähtaeg, maksetingimused, garantiitingimused, hankija õiguskaitsevahendid, vajadusel muutmise võimalused jms;
 3) pakkujate kvalifitseerimise tingimused;
 4) pakkumuste või taotluste esitamise viis, koht ja tähtpäev (peab olema määratud esmaspäevast reedeni (riiklike pühade päevad välistada) ning ajavahemikul kella 9.00 kuni 16.00);
 5) pakkumuste jõusoleku minimaalne tähtaeg;
 6) hankija kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;
 7) muud võimalikud hankega seotud tingimused.

 (2) Riigihanke eest vastutav isik vastutab hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse nõuetekohase koostamise ja esitamise eest.

 (3) Riigihanke alusdokumentide avaldamisel peab olema lisatud hankelepingu olulised tingimused või hankelepingu projekt.

 (4) Riigihanke alusdokumentides sätestatakse majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. Majanduslikult soodsaima pakkumuse hindamiskriteeriumid peavad olema objektiivsed, mõistetavad, hinnatavad ja põhjendatud skaaladega.

 (5) Kui hankelepingu eseme hooldust, tarvikuid, varuosi jms on edaspidi võimalik osta või tellida ainult hankelepingu eseme pakkujalt, peab edasise hoolduse, tarvikute jms hinnakirjad ja muu oluline teave sisalduma pakkumuses ning vastavad põhimõtted peavad sisalduma tehnilises kirjelduses.

§ 5.  Hankelepingu täitmine

 (1) Hankelepingu sõlmib ja hankelepingu täitmise eest vastutava isiku määrab linnapea või aselinnapea (vastavalt linnavalitsuse liikmete vahelisele tööjaotusele) ja linnavalitsuse hallatava asutuse juht (hallatava asutuse eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires), kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Hankelepingu täitmise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed näidatakse ära hankelepingus.

 (2) Hankelepingu peab hankija sõlmima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui selle maksumus on vähemalt 10 000 eurot ilma käibemaksuta. Hankija võib riigihanke alusdokumentides sätestada, et hankeleping sõlmitakse kirjalikus, elektroonilises või notariaalses vormis.

 (3) Hankelepingu muutmisel ja hankelepingu ülesütlemisel tuleb lähtuda „Riigihangete seaduses“ sätestatud reeglitest, hankelepingu muutmine ja hankelepingu erakorraline enne tähtaega ülesütlemine on lubatav üksnes „Riigihangete seaduses“ nimetatud juhtudel.

 (4) Hankelepingu muutmise ja erakorralise enne tähtaega ülesütlemise otsustab ja sellekohased dokumendid allkirjastab hankelepingu sõlmimise otsustanud ametiisik või linnavalitsus. Kui hankelepingu muutmine toob Sillamäe linnale kaasa täiendava rahalise kulu, milleks asutuse eelarves puuduvad vahendid, otsustab hankelepingu muutmise lubamise linnavalitsus.

§ 6.  Riigihanke eest vastutav isik

 (1) Riigihanke eest vastutav isik määratakse enne riigihanke korraldamiseks vajaliku esimese toimingu teostamist.

 (2) Riigihanke eest vastutav isik on kohustatud täitma kõiki riigihanke korraldamisel ja pärast riigihanke korraldamist „Riigihangete seaduses“ nimetatud vajalikke ülesandeid, mis ei ole käesolevas määruses või selle alusel antud kellegi teise pädevusse, (s.h. koostab riigihanke alusdokumendid ja riigihanke korraldamisel vajalikud otsused ja protokollid, teeb kõik riigihanke korraldamisel vajalikud toimingud, teeb hankelepingu sõlmimiseks vajalikud toimingud ning esitab riigihankega seotud aruanded).

 (3) Riigihanke eest vastutaval isikul on konkreetse hankemenetluse raames õigus allkirjastada hankija nimel väljastatavaid dokumente, mis on seotud pakkujate ja taotlejate teavitamisega hankemenetluse raames tehtud otsustest ning selgituste andmise ja küsimisega, samuti järelepärimiste tegemisega. Riigihanke eest vastutav isik on üldjuhul ka hankelepingu täitmise eest vastutav.

§ 7.  Riigihanke komisjon

 (1) Riigihanke komisjon moodustatakse hanke algatamisel lihthanke piirmäära ületavate riigihangete, lihthangete ja vajadusel muude hangete toiminguteks, mille läbiviimisel on erilisel määral vaja vältida subjektiivsust ja tõrjuda kahtlusi ja/või kindlustada erinevate teenistusülesannetega isikute koostöö riigihanke korraldamisel. Riigihanke eest vastutav isik on komisjoni liige.

 (2) Riigihanke komisjoni ülesanded on:
 1) pakkumuste avamine;
 2) pakkujate ja taotlejate kvalifitseerimine;
 3) pakkujate ja taotlejate hankemenetlusest kõrvaldamine vastava aluse olemasolul;
 4) pakkumuste vastavaks või mittevastavaks tunnistamine ja tagasilükkamine;
 5) põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste tagasilükkamine;
 6) läbirääkimiste pidamine pakkujatega ning läbirääkimiste käigu ja tulemuste dokumenteerimine;
 7) pakkumuste hindamine;
 8) eduka pakkumuse esitanud pakkuja väljaselgitamine;
 9) muude „Riigihangete seadusest“ või käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine.

 (3) Riigihanke komisjoni otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle poole komisjoni liikmetest. Riigihanke komisjoni liikmel puudub õigus loobuda hääletamisest või jääda erapooletuks. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks riigihanke komisjoni esimehe hääl. Riigihanke komisjoni otsused vormistatakse protokollina ja protokoll allkirjastatakse kõikide riigihanke komisjoni liikmete poolt. Otsusega mittenõustunud riigihanke komisjoni liikme eriarvamus tuleb kirjalikult fikseerida riigihanke komisjoni protokollis või lisada protokollile eraldi.

 (4) Riigihanke komisjoni liikme puudumisel asendab teda riigihanke komisjoni esimehe poolt määratud asendusliige.

 (5) Kui riigihange korraldatakse linnavalitsuse hallatavale asutusele asjade ostmiseks, teenuste tellimiseks või ehitustööde tegemiseks, siis nimetatakse riigihanke komisjoni liikmeks vähemalt üks vastava hallatava asutuse esindaja. Riigihanke komisjoni töösse võib hääleõiguseta kaasata vajalikke teadmisi omavaid struktuuriüksuse töötajaid või ametnikke.

§ 8.  Lihthanke piirmäära ületavate riigihangete korraldamine

 (1) Riigihangete puhul, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või suurem kui lihthanke piirmäär, lähtutakse lisaks „Riigihangete seadusele“ käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustest.

 (2) Riigihange kuulutatakse välja linnavalitsuse korraldusega, mis sisaldab vähemalt järgmist:
 1) riigihanke nimetus ja hankemenetluse liik;
 2) riigihanke piirmäära ületava hanke korral erandliku hankemenetluse liigi (kõik muu peale avatud menetluse) valiku puhul põhjendus, miks valiti see hankemenetluse liik;
 3) riigihanke läbiviimise eest vastutav isik;
 4) vähemalt kolmeliikmeline hankekomisjon ja selle koosseis;
 5) riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu tähtaeg ehk riigihanke periood;
 6) viide Sillamäe linna eelarve kuluartiklile, millelt riigihanke tulemusel kulutusi tehakse, või Sillamäe Linnavolikogu otsusele, millega on antud luba riigihanke algatamiseks;
 7) lisana riigihanke eeldatav maksumus;
 8) lisana riigihanke alusdokumendid.

§ 9.  Alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise kord

 (1) Hankemenetlus tuleb korraldada asjade ostmisel, teenuste tellimisel ja ehitustööde tellimisel, mille eeldatav maksumus ei ulatu lihthanke piirmäärani.

 (2) Riigihanke eest vastutav isik peab korraldama hankemenetluse selliselt, et „Riigihangete seaduse“ §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid järgides oleks tagatud linnale majanduslikus mõttes parim tulemus.

 (3) Asjade ostmisel ja teenuste tellimisel, mille eeldatav maksumus on 1 000 eurost ilma käibemaksuta kuni 30 000 euroni ilma käibemaksuta, ja ehitustööde tellimisel, mille eeldatav maksumus on 5 000 eurost ilma käibemaksuta kuni 60 000 euroni ilma käibemaksuta, koostab riigihanke eest vastutav isik kirjaliku ettepaneku.

 (4) Asjade ostmisel ja teenuste tellimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 1 000 eurot ilma käibemaksuta, ja ehitustööde tellimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 5 000 eurot ilma käibemaksuta, võib rahalise kohustuse võtta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepanekut vormistamata.

 (5) Riigihanke eest vastutav isik edastab ettepaneku vähemalt kolmele sobiva kvalifikatsiooniga pakkujale, kontrollides enne nende vastavust õigusaktides sätestatud erinõuetele, kui seda eeldab hankemenetluse esemest lähtuv tegevus. Ettepaneku koostamisel ja esitamisel tuleb jätta pakkujatele piisavalt aega pakkumuse koostamiseks, et oleks tagatud konkurentsitingimused.

 (6) Kirjaliku ettepaneku koostamise ja edastamise asemel võib riigihanke eest vastutav isik aluseks võtta potentsiaalsete pakkujate muud müügikanalid (e-poed, tavapoed jms). Muude müügikanalite kasutamisel peab riigihanke eest vastutav isik võtma võrreldavad pakkumused vähemalt kolmelt potentsiaalselt pakkujalt. Muude müügikanalite pakkumused peavad olema võetud vormis, mis võimaldab kontrollida hankemenetluse vastavust käesoleva määruses kehtestatud nõuetele, sh tuleb tagada pakkumuste säilitamine.

 (7) Riigihanke eest vastutav isik koostab põhjendatud õiendi käesoleva paragrahvi järgi korraldatud hankemenetluse tulemuste kohta. Õiend peab sisaldama vähemalt kokkuvõtet esitatud või võetud pakkumustest, sh eduka pakkumuse valiku kriteeriumi, ja vajaduse korral põhjendust, miks ei olnud võimalik võtta kolme pakkumust. Põhjendust ei pea lisama, kui kirjalik ettepanek edastati vähemalt kolmele pakkujale, kuid pakkumuse esitas ainult üks või kaks pakkujat. Õiend peab sisaldama ka ettepanekut linnavalitsusele või käesoleva määruse § 3 lõikes 7 nimetatud isikule sõlmida õiendile lisatud hankeleping või kinnitada õiendile lisatud kuludokument.

 (8) Kirjaliku lepingu sõlmimine on kohustuslik asjade ostmisel ning teenuste ja ehitustööde tellimisel, kui lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 10 000 eurot või enam. Kirjaliku lepingu võib sõlmida ka hankemenetluste puhul, mille eeldatav maksumus jääb alla 10 000 euro ilma käibemaksuta. Hankelepingu muutmine ja hankelepingu erakorraline enne tähtaega ülesütlemine on lubatav üksnes „Riigihangete seaduses“ nimetatud juhtudel.

 (9) Riigihanke eest vastutav isik tagab kirjaliku ettepaneku ja esitatud pakkumuste säilitamise dokumendihaldussüsteemis.

§ 10.  Sotsiaal- ja eriteenuste tellimise kord

 (1) Sotsiaal- või eriteenuste lepingu sõlmimisel tuleb lähtuda „Riigihangete seaduses“ sätestatust, kui eriteenuste eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam ja sotsiaalteenuste eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 300 000 eurot või enam.

 (2) Sotsiaal- või eriteenuste tellimisel tuleb järgida „Riigihangete seaduse“ §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid.

 (3) Sotsiaal- või eriteenuste tellimisel, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 1 000 eurot aga väiksem käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maksumustest, koostab riigihanke eest vastutav isik kirjaliku ettepaneku.

 (4) Sotsiaal- või eriteenuste tellimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 1 000 eurot ilma käibemaksuta, võib rahalise kohustuse võtta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepanekut vormistamata.

 (5) Riigihanke eest vastutav isik edastab kirjaliku ettepaneku vähemalt kolmele pakkujale, kontrollides enne nende vastavust õigusaktides sätestatud erinõuetele, kui seda eeldab sotsiaal- või eriteenuste iseloomust lähtuv tegevus. Ettepaneku koostamisel ja esitamisel tuleb jätta pakkujatele piisavalt aega pakkumuse koostamiseks, et oleks tagatud konkurentsitingimused.

 (6) Riigihanke eest vastutav isik koostab põhjendatud õiendi sotsiaal- või eriteenuste tellimise tulemuste kohta. Õiend peab sisaldama kokkuvõtet esitatud või võetud pakkumustest, sh eduka pakkumuse valiku kriteeriumi, ja vajaduse korral põhjendust, miks ei olnud võimalik võtta kolme pakkumust. Põhjendust ei pea lisama, kui kirjalik ettepanek edastati vähemalt kolmele pakkujale, kuid pakkumuse esitas ainult üks või kaks pakkujat. Õiend peab sisaldama ka ettepanekut linnavalitsusele või käesoleva määruse § 3 lõikes 7 nimetatud isikule sõlmida õiendile lisatud hankeleping või kinnitada õiendile lisatud kuludokument.

 (7) Kirjaliku lepingu sõlmimine on kohustuslik sotsiaal- või eriteenuste tellimisel, kui lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 10 000 eurot või enam. Kirjaliku lepingu võib sõlmida ka sotsiaal- või eriteenuste tellimise puhul, mille eeldatav maksumus jääb alla 10 000 euro ilma käibemaksuta. Hankelepingu muutmine ja hankelepingu erakorraline enne tähtaega ülesütlemine on lubatav üksnes „Riigihangete seaduses“ nimetatud juhtudel.

 (8) Riigihanke eest vastutav isik tagab kirjaliku ettepaneku ja esitatud pakkumuste säilitamise dokumendihaldussüsteemis.

§ 11.  Meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks

 (1) Riigihanke eest vastutav isik ja riigihanke komisjoni liige on kohustatud enne riigihanke alustamist kinnitama, et tal ei esine riigihanke korraldamisega seoses huvide konflikti.

 (2) Riigihanke eest vastutav isik ja riigihanke komisjoni liige on kohustatud informeerima oma vahetut ülemust asjaoludest, mis võivad tema osalemisel riigihanke korraldamisel põhjustada huvide konflikti ning vajadusel taandatakse vastav isik riigihanke korraldamisest.

 (3) Riigihanke ettevalmistamisel (sh hankelepingu eseme maksumuse eelarvestamine, tehnilise kirjelduse või lähteülesande ning riigihanke alusdokumendi koostamine jms) ning läbiviimisel osaleval või hankelepingu täitmisega seotud isikul on keelatud väljaspool töökohustusi teostada toiminguid, mis mõjutavad või võivad mõjutada tema enda, tema lähisugulaste, tema abikaasa/elukaaslase või hõimlaste või nendega seotud juriidiliste isikute majandushuve. Lähisugulaste all mõeldakse vanemat, venda, õde, last, vanavanemat ja lapselast. Hõimlaste all mõeldakse elukaaslase/abikaasa vanemat, venda, õde ja viimaste lapsi. Samuti ei või selline isik olla riigihankel osaleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või olla muul huvide konflikti tekitaval moel seotud riigihankel osaleva taotleja või pakkujaga.

§ 12.  Rakendussätted

  Tunnistada kehtetuks Sillamäe Linnavalitsuse 29. mai 2008. a määrus nr 7 „Hankemenetlusega seotud toimingute teostamise kord“ (KO 2008, 99, 1414; 103, 1461).

Tõnis Kalberg
linnapea

Andrei Ionov
linnasekretär