Peipsiääre valla põhimäärus
Vastu võetud 06.05.2019 nr 13
RT IV, 29.05.2019, 14
jõustumine 01.06.2019
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 27.11.2019 | RT IV, 05.12.2019, 16 | 08.12.2019 |
| 07.10.2020 | RT IV, 13.10.2020, 2 | 16.10.2020 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Peipsiääre valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse:
1) valla, kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise kord;
2) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
3) valla tunnustusavaldused;
4) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;
5) Peipsiääre Vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord, nende õigused ja kohustused ning volikogu esimehe asendamine;
6) volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused;
7) volikogu töökord;
8) Peipsiääre Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) moodustamise kord ja valitsuse pädevus;
9) valitsuse komisjoni moodustamise kord, komisjoni õigused ja kohustused ning töökord;
10) vallavanema valimise kord, pädevus ja asendamise kord, puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse suunamine;
11) valla ametiasutuste ja ühisametite või -asutuste moodustamise kord;
12) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
13) Peipsiääre valla (edaspidi vald) esindamise kord;
14) rahvusvaheline koostöö;
15) põhimääruse kinnitamise ja muutmise kord.
§ 2. Vald avalik-õigusliku juriidilise isikuna
(1) Vald on moodustatud Alatskivi valla, Kallaste linna, Pala valla, Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemise teel ning on nende õigusjärglane.
(2) Vald, kui kohalik omavalitsusüksus, juhindub ülesannete täitmisel Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest, sealhulgas põhimäärusest ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast.
(3) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus, vallavanem või nende volitatud esindajad.
(4) Vald viib ellu õigusi ja täidab kohustusi valla omavalitsusorganite, ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste kaudu.
(5) Vallavara valitsemine toimub volikogu kehtestatud korras.
(6) Vallal on rahaliste kohustuste täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse alusel koostatud ja vastu võetud eelarve.
(7) Vallale vara omandamise, kasutamise, valdamise ja käsutamise põhimõtted kehtestab volikogu määrusega.
§ 3. Omavalitsusorganid
Valla omavalitsusorganid on:
1) volikogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud;
2) valitsus, mis on volikogu moodustatav täitevorgan.
§ 4. Vald territoriaalse haldusüksusena
(1) Vallavalitsuse ülesanne on täita haldusüksuse territooriumil kohaliku omavalitsuse haldusülesandeid.
(2) Valla kui haldusüksuse piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega.
(3) Valla kui haldusüksuse piir on märgitud riigi maakatastri kaardil.
(4) Valla haldusüksuse piiri tähistamist korraldab Peipsiääre Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus).
(5) Valla piiri muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist küsitluse teel vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
§ 5. Valla elanike osalemine kohaliku elu küsimuste lahendamisel
(1) Vallaelanik on isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Peipsiääre vald.
(2) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem, kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutlusele kolme kuu jooksul.
(3) Volikogul on õigus korraldada vallale olulistes küsimustes elanike küsitlusi. Volikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse volikogu liikmete, valitsuse või vähemalt ühe protsendi hääleõiguslike vallaelanike algatusel. Küsitlus korraldatakse volikogu kehtestatud korra järgi.
2. peatükk VALLA SÜMBOLID
§ 6. Valla sümbolid
Vallal, avalik-õiguslik juriidilise isikuna, on sümbolitena kasutusel oma lipp ja vapp.
§ 7. Valla lipu kirjeldus
(1) Valla lipul on kollasel väljal sinine värava ja kahe torniga loss ja sinine lainelõikes piit (lisa 1).
(2) Lipukanga pikkuse ja laiuse suhe on 7 : 11.
§ 8. Valla lipu kasutamine
(1) Valla lipp heisatakse alaliselt valla ametiasutuse hoonetel.
(2) Valla lipu võib heisata:
1) kohalike omavalitsusüksuste delegatsioonide kohtumistel, kus vald osaleb;
2) valla avalikel üritustel ja valla asutuste üritustel;
3) alaliselt ametiasutuse hallatava asutuse hoonetel;
4) muudel üritustel, kus vald on esindatud;
5) teise lipuna riigilipu kõrvale riiklikel pühadel;
6) muudel juhtudel valitsuse loal ja kehtestatud tingimustel.
(3) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt:
1) koos Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule;
2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti riigilipust;
3) koos Euroopa Liidu lipuga või muu riigi ametiasutusele kuuluva lipuga Euroopa Liidu lipust või riigi ametiasutuse lipust vasakule;
4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega paremalt vasakule Eesti tähestiku tähestikulises järjekorras.
(4) Valla lippu tuleb kohelda väärikalt.
§ 9. Valla vapi kirjeldus
(1) Valla vapi kuldsel kilbil on sinine värava ja kahe torniga loss ja sinine lainelõikes päis, viimasel hõbedane kala (lisa 2).
(2) Valla vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata proportsionaalselt vastama etalonkujutisele (lisa 2).
§ 10. Valla vapi kasutamine
(1) Valla vapi kujutist kasutatakse:
1) ametiasutuse pitsatil ning turva- ja plommitemplitel;
2) valla omavalitsusorgani, ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse dokumendiplangil;
3) valla kui haldusüksuse piiri tähistavatel nimetahvlitel.
(2) Valla vapi kujutist võib kasutada:
1) ametiasutuse ja selle hallatava asutuse hoonete siltidel;
2) ametiasutuse hallatava asutuse pitsatil;
3) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel;
4) valla aumärkidel, medalitel ja muul valla sümboolikal;
5) valla ja ametiasutuse meenetel, trükistel ja suveniiridel;
6) trükistel, reklaamidel, projektide vms seotud väljaannetel ja dokumentidel, mille kaudu antakse avalikkusele teada valla üritusel või projektis osalemisest või selle toetamisest;
7) muudel juhtudel valitsuse loal ja kehtestatud tingimustel.
§ 11. Valla tunnustusavaldused
Valla tunnustusavaldused ja nende andmise korra kehtestab volikogu.
3. peatükk VALLA ÕIGUSAKTIDE VASTUVÕTMISE, AVALIKUSTAMISE JA JÕUSTUMISE KORD
§ 12. Õigusaktide vastuvõtmine
Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui volikogu või valitsus on seda seaduses, siinses määruses ja selle määruse alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras menetlenud.
§ 13. Õigusakti kehtivus
Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil, samuti vallale kuuluval varal, mis asub väljaspool valla haldusterritooriumi.
§ 14. Õigusaktide allkirjastamine
(1) Volikogu õigusaktid allkirjastab volikogu esimees või teda volikogu istungil asendanud isik hiljemalt viiendal tööpäeval volikogu istungi toimumisest arvates.
(2) Valitsuse õigusaktid allkirjastavad vallavanem ja vallasekretär või neid valitsuse istungil asendavad isikud hiljemalt viiendal tööpäeval valitsuse istungi toimumisest arvates.
§ 15. Õigusaktide edastamine, jõustumine ja avalikustamine
(1) Volikogu ja valitsuse üksikaktid või nende ärakirjad saadetakse täitjatele ja teistele asjaosalistele kolme tööpäeva jooksul pärast nende allkirjastamist.
(2) Volikogu ja valitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
(3) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.
(4) Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega.
(5) Volikogu ja valitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas algtekstidena ning kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.
(6) Volikogu ja valitsuse üksikaktid avalikustatakse valla dokumendiregistri kaudu seitsme tööpäeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs valla veebilehelt. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud kasutamiseks üksnes ametiasutuses.
(7) Volikogu ja valitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise täitjatele ja teistele asjaosalistele korraldab vallasekretär.
§ 16. Volikogu õigusaktide täitmise kontroll
(1) Volikogu määruste ning otsuste täitmist kontrollivad volikogu ja valitsus oma pädevuse piires.
(2) Volikogu õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli tagab vallasekretär.
(3) Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, v.a andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud.
4. peatükk VOLIKOGU
1. jagu ÜLDSÄTE
§ 17. Volikogu liige, tema õigused ja kohustused
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusel järgi.
(2) Volikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.
(3) Volikogu liikmel on muu hulgas õigus:
1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;
2) esitada kandidaati volikogu valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
3) esitada volikogu menetluses olevatele eelnõudele kirjalikke muudatusettepanekuid õigusaktide eelnõude menetluse esitatavate nõuete järgi;
4) saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, v.a andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud;
5) saada valitsuselt või valla ametiasutuselt oma kirjalikule küsimusele vastus kümne tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates;
6) kasutada valla ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada selle korraldamiseks tehnilist abi ametiasutuselt selle lahtiolekuaegadel.
(4) Volikogu liige on kohustatud nii volikogu liikme volituste ajal, kui ka pärast volituste lõppemist, hoidma talle volikogu liikmena teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muid konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.
2. jagu VOLIKOGU ESIMEHE JA ASEESIMEESTE VALIMISE KORD NING NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 18. Volikogu esimehe valimine
(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Volikogu uue koosseisu esimehe valimist ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega. Kui volikogule tuleb valida uus esimees volikogu esimehe volituste lõppemise või lõpetamise tõttu, korraldab volikogu esimehe valimised määruse §-s 40 sätestatud korras.
§ 19. Volikogu aseesimeeste valimine
(1) Volikogul on kuni kaks aseesimeest.
(2) Volikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras.
§ 20. Volikogu esimehe ja aseesimeeste õigused ja kohustused ning asendamise kord
(1) Volikogu esimees juhib ja korraldab volikogu tööd.
(2) Volikogu esimees muu hulgas:
1) korraldab volikogu tööd ja annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
2) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
3) juhatab volikogu eestseisuse koosolekuid ja korraldab nende tööd;
4) esindab Peipsiääre valda kui avalik-õiguslikku juriidilise isikut vastavalt seadusele ja Peipsiääre valla õigusaktidele;
5) kirjutab alla volikogu õigusaktidele, istungite protokollidele ja teistele volikogu dokumentidele;
6) korraldab komisjoni tööd ning juhib vajaduse korral komisjoni koosolekut juhul, kui volikogu alatise komisjoni esimees ja aseesimees on korraga ära või ei saa komisjoni tegevust korraldada;
7) edastab avalikkusele volikogu tegevuse kohta informatsiooni;
8) kontrollib volikogu õigusaktide täitmist;
9) teavitab volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest;
10) täidab muid seaduste ja teiste õigusaktidega volikogu esimehele antud ülesandeid.
(3) Volikogu aseesimees abistab volikogu esimeest, et korraldada volikogu tööd ning valmistada ette istungite ja eestseisuse koosolekuid.
(4) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või juhul, kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita volikogu esimehe tagasiastumisel kuni uue volikogu esimehe valimiseni või juhul, kui volikogu esimees ennast toimingupiirangute tõttu taandab. Volikogu esimehe asendamisel on aseesimehel kõik volikogu esimehe õigused ja kohustused. Aseesimeeste valimisel määratakse esimene ja teine aseesimees ning selles järjekorras toimub ka volikogu esimehe asendamine, st esimese aseesimehe puudumisel asendab volikogu esimeest teine aseesimees.
(5) Volikogu otsusel võivad volikogu esimehe ja aseesimeeste kohad olla palgalised. Palgalise esimehe ja aseesimeeste õigussuhteid reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.
3. jagu VOLIKOGU KOMISJONIDE MOODUSTAMISE KORD, ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 21. Volikogu komisjonide moodustamise kord
(1) Volikogu moodustab volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuste esitamiseks, õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ning menetlustoimingute tegemiseks alatisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, valla põhimäärusest või muudest haldusdokumentidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.
(2) Õigusaktide tõttu võib volikogu moodustada alatiselt tegutsevaid erikomisjone, mis tegutsevad õigusaktidega sätestatud ülesannete täitmisel. Erikomisjoni moodustamisel ning tegevuse korraldamisel lähtutakse volikogu alatiste komisjonide sätestatust, v.a komisjoni koosolekute toimumise sagedust.
(3) Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse volikogu erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu, samuti põhimõttega, et komisjoni liikmete arvust vähemalt ühe viiendiku moodustavad volikogu liikmed, v.a revisjonikomisjon. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.
(4) Volikogu alatiste komisjonide moodustamine otsustatakse üldjuhul hiljemalt kolmandal volikogu istungil pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Vajaduse korral, või õigusaktide tõttu, võib volikogu moodustada alatisi komisjone ka muul ajal.
(5) Volikogu alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks.
(6) Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse volikogu või seadusega määratud ajaks.
(7) Volikogu komisjon moodustatakse volikogu otsusega. Otsuses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata volikogu alatise komisjonina, määratakse otsuses ka komisjoni volituste aeg.
(8) Komisjoni juhib komisjoni esimees ja tema äraoleku ajal aseesimees.
§ 22. Volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine
(1) Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja selles määruses sätestatud korras.
(2) Lisaks komisjoni esimehele ja aseesimehele valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel ka revisjonikomisjoni liikmed.
(3) Komisjoni koosseis, v.a revisjonikomisjon, kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.
§ 23. Revisjonikomisjon
(1) Volikogu moodustab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse, selle hallatavate asutuste ja valla valitseva mõju all olevate juriidiliste isikute tegevuse kontrollimiseks revisjonikomisjoni.
(2) Vallavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon.
(3) Revisjonikomisjon nimetab käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud revisjoni teostamiseks kontrolli teostavad isikud. Kontrolli teostaval isikul on õigus:
1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure, teavitades ette kontrollitava asutuse juhti vähemalt 7 (seitse) tööpäeva;
2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;
3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke selgitusi.
(4) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töökorraldusreegleid ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.
(5) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte.
(6) Revisjonikomisjon on oma tegevuses kohustatud kinni pidama isikuandmete ning avalikustamisele mittekuuluva teabe kaitseks kehtestatud nõuetest.
§ 24. Volikogu komisjoni ja selle liikme volituste kestus
(1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni või selle liikme koosseisu kinnitamisest.
(2) Volikogu alatiste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib oma otsusega lõpetada komisjoni volitused varem.
(3) Volikogu ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtajani või lõpetatakse volikogu otsusega.
(4) Volikogu komisjoni liige võib komisjoni liikme kohalt tagasi astuda, kui esitada selleks kirjalik avaldus. Komisjoni liige loetakse tagasiastunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui avalduse esitamisele järgnev päev. Avaldus esitatakse volikogu esimehele, kes teavitab avaldusest asjaomase komisjoni esimeest.
(5) Komisjoni liikme volitused võib volikogu oma otsusega lõpetada, kui komisjoni liige ei ole kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul osalenud ning tema komisjoni tegevuses mitteosalemine ei ole põhjendatud. Vajaduse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks selgitab välja ning teeb ettepaneku komisjoni esimees. Otsuse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.
§ 25. Komisjoni tegutsemisvõimetus
(1) Komisjoni võib lugeda tegutsemisvõimetuks, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtajaks talle antud ülesannet või ei ole pidanud koosolekuid vähemalt kord kvartalis.
(2) Kui tekib vajadus lugeda komisjon tegutsemisvõimetuks, teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku. Komisjoni tegutsemisvõimetuks tunnistamise korral valib volikogu komisjonile uue esimehe, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.
§ 26. Komisjoni töövorm
(1) Komisjoni töövorm on koosolek.
(2) Volikogu otsuse järgi korraldab revisjonikomisjon koosolekuid ja revisjone. Revisjonist peab komisjoni esimees kontrollitavale vähemalt 7 (seitse) tööpäeva ette teatama.
§ 27. Komisjoni koosolek
(1) Alatiste komisjonide, v.a komisjonide, mille tegevus on reguleeritud seaduste või teiste õigusaktidega, koosolekud toimuvad vähemalt kord kvartalis. Juulikuus üldjuhul alatised komisjonid koosolekuid ei korralda. Vajadusel võib komisjoni koosoleku läbi viia elektrooniliselt.
(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Aseesimehe puudumisel kutsub koosoleku kokku komisjoni vanim liige. Koosoleku võib kokku kutsuda ka neljandiku komisjoni liikmete ettepanekul.
(3) Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt 2 (kaks) päeva enne komisjoni koosoleku toimumist.
(4) Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Aseesimehe puudumisel juhib koosolekut komisjoni vanim liige.
(5) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib koosolekust osa võtta komisjoni koosseisu mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja.
(6) Komisjoni koosolek protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll vormistatakse vastavuses volikogu istungi protokolliga. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.
[RT IV, 05.12.2019, 16 - jõust. 08.12.2019]
(7) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav viiendal tööpäeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud valla dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud valla veebilehelt. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.
(8) Komisjonide arutustest ning seisukohtadest annavad volikogule teavet komisjonide esimehed.
(9) Komisjoni liikmetel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente. Vastava teabe edastamise tagab komisjoni esimees või tema asendaja.
(10) Komisjoni liige on kohustatud nii liikmevolituste ajal, kui ka pärast volituste lõppemist, hoidma talle teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Komisjoni liikmeid peab teabe konfidentsiaalsusest ning saladuse hoidmise nõuetest teavitama komisjoni esimees. Kui komisjoni liikmetel ei ole seisukoha andmiseks või otsustuse tegemiseks vaja isikuandmeid või muud konfidentsiaalset infot, peab komisjoni esimees või tema asendaja tagama, et vajalik teave edastatakse komisjoniliikmetele konfidentsiaalse informatsioonita.
§ 28. Volikogu alatise komisjoni õigused ja kohustused
(1) Alatise komisjoni ülesanded on:
1) lahendamist vajavate kohaliku elu küsimuste väljaselgitamine ja ettepanekute tegemine nende lahendamiseks;
2) arvamuse avaldamine volikogu esimehelt komisjoni läbivaatamisele suunatud õigusaktide eelnõude kohta;
3) arvamuse avaldamine või seisukoha kujundamine valitsuselt komisjoni esitatud dokumendile, informatsioonile vms;
4) arvamuse avaldamine ja vajaduse korral vastuse koostamine volikogu esimehelt komisjoni läbivaatamisele suunatud isikute avaldustele, märgukirjadele, selgitustaotlustele;
5) volikogu õigusaktide täitmise kontroll volikogu esimehe ülesandel;
6) muude ülesannete lahendamine, mille on komisjonile andnud volikogu ja selle esimees või aseesimees.
(2) Alatisel komisjonil on õigus:
1) tõstatada ning arutada valla elu probleeme, algatada volikogu õigusakte ning koostada eelnõusid;
2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
3) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste või teemade kohta;
4) saada valitsuselt, ametiasutuselt ja ametiasutuse hallatavatelt asutustelt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades see enne volikogu esimehega, valla eelarves selleks ettenähtud vahendite piirides.
(3) Alatise komisjoni esimees:
1) koostab komisjoni tööplaani ja koosolekute päevakorra;
2) kutsub kokku komisjoni koosoleku ja juhatab seda;
3) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorraküsimuste arutelule;
4) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
5) teeb volikogule teatavaks komisjoni otsused;
6) annab vähemalt üks kord aastas volikogu istungil aru komisjonis tehtud tööst.
(4) Volikogu istungil esindab komisjoni selle esimees või esimehe puudumisel aseesimees.
(5) Alatise komisjoni liige võib:
1) taotleda küsimuste või valla elu puudutavate teemade võtmist komisjoni koosoleku päevakorda või teha muudatusettepanekuid koosoleku päevakorra kohta;
2) teha komisjonis arutusel olevatesse õigusaktidesse muudatus- ja parandusettepanekuid.
(6) Volikogu alatised komisjonid täidavad nende valdkonda kuuluvaid ülesandeid üldjuhul tööplaani alusel. Tööplaani kinnitab volikogu jooksvaks kalendriaastaks hiljemalt aasta 1. kvartalis. Tööplaani eelnõu esitab volikogule alatise komisjoni esimees või tema äraoleku ajal komisjoni aseesimees. Vajaduse korral võib volikogu oma otsusega anda komisjonile tema valdkonda kuuluvate küsimuste lahendamiseks tööplaaniväliseid ülesandeid.
(7) Volikogu ajutised komisjonid täidavad komisjoni moodustamise otsuses tema pädevusse antud ülesandeid.
4. jagu VOLIKOGU TÖÖKORD
1. jaotis ÜLDSÄTTED
§ 29. Volikogu istungil osalejad ja avalikkus
(1) Volikogu töövorm on istung. Istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul esimene või teine aseesimees. Kõigi puudumisel juhatab istungit kohalolevatest liikmetest vanim volikogu liige.
(2) Volikogu istungist võtavad lisaks volikogu liikmetele sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär ning istungile kutsutud isikud.
(3) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud.
(4) Kui istungi päevakorras oleva teemaga seotud andmete avalikustamine on seaduse alusel keelatud või piiratud, peab volikogu esimees kuulutama istungi selle päevakorra punkti asjus kinniseks. Lisaks õigusaktidega sätestatud piirangutele võib volikogu istungi päevakorras oleva küsimuse arutelu mõjuvatel põhjustel kuulutada kinniseks. Istungi või selle osa kinniseks kuulutamise põhjus märgitakse volikogu istungi protokolli ning päevakorra punkti arutelu või istung kuulutatakse kinniseks, kui selle poolt hääletab volikogu poolthäälte enamus. Volikogu istungi kinnisel arutelul võivad osaleda volikogu liikmed, vallavanem, abivallavanemad, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär. Teiste isikute osalemise istungi kinniseks kuulutatud arutelus määrab volikogu poolthäälte enamusega.
(5) Kui volikogu ei otsusta teisiti, võib volikogu istung ühel ööpäeval kesta kuus tundi. Volikogu istungi ajal tehakse vähemalt iga pooleteisetunnise töö järel vähemalt viieminutiline vaheaeg. Vajaduse korral jätkatakse istungit ühel järgmistest tööpäevadest.
(6) Juhul, kui vallavolikogu istungit ei ole võimalik või mõistlik korraldada füüsilise kohaloluga, võib volikogu istungi läbi viia virtuaalselt e-istungina. E-istungil osalemiseks kohustuvad volikogu liikmed tuvastama enda isikusamasuse registreerides end e-istungiks kasutatavas infosüsteemis istungile ID kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga. E-istungil peab olema tagatud lisaks isikutuvastusele ka volikogu liikme tuvastatavus reaalajas hääle ja pildiga kogu e-istungi toimumise ajal. Volikogu e-istungil viibimise ajaks loetakse aega, mil volikogu liige on e-istungiks kasutatavasse infosüsteemi sisse loginud.
[RT IV, 13.10.2020, 2 - jõust. 16.10.2020]
§ 30. Volikogu istungi kokkukutsumine
(1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul üks volikogu aseesimeestest, nende puudumisel volikogu vanim liige. Kui volikogu esimees ei saa põhjendatud asjaoludel volikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest mis tahes viisil eestseisuse koosoleku toimumise ajaks või esimesel võimalusel pärast asjaolude ilmnemist teavitama volikogu aseesimehi. Kui ka volikogu kumbki aseesimees ei saa põhjendatud asjaoludel volikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest teavitama volikogu vanimat liiget vähemalt seitse päeva enne volikogu istungi toimumist.
(2) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus, vajaduse korral kutsutakse volikogu istung kokku sagedamini. Üldjuhul lepitakse volikogu järgmise istungi toimumise aeg kokku volikogu eelmise istungi lõpus.
(3) Volikogu istung kutsutakse üldjuhust erinevalt kokku, kui seda taotleb vallavalitsus või vähemalt neljandik volikogu koosseisust. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees, esimehe äraolekul tema asendaja ning istung tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul ettepaneku saamisest arvates.
(4) Kui volikogu ei otsusta teisiti, siis juulis volikogu istungeid ei toimu.
(5) Volikogu kokkukutsumisest teatatakse volikogu liikmetele hiljemalt neli päeva enne volikogu istungi toimumist, üldjuhul volikogu liikmelt vallakantseleile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatavaks tehtud elektronposti kaudu. Kutses märgitakse volikogu istungil arutlusele tulevad küsimused, toimumise aeg ja koht ning sellega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungil arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud ja muud vajalikud materjalid. Nimetatud teave avalikustatakse samal ajal ka valla veebilehel.
§ 31. Volikogu istungil mitteosalemisest teatamine
Volikogu liige, kes ei saa volikogu istungil osaleda, peab sellest üldjuhul eestseisuse ajaks, kuid mitte hiljem kui volikogu istungi alguseks, teavitama volikogu esimeest. Kui volikogu liikmel ei ole võimalik enda puudumisest volikogu esimeest teavitada, edastab ta informatsiooni Peipsiääre vallavalitsuses volikogu teenindamise eest vastutavale isikule või vallasekretärile.
2. jaotis VOLIKOGU ÕIGUSAKTI EELNÕU
§ 32. Volikogu õigusaktide algatamine ja koostamine
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
1) volikogu liikmel;
2) volikogu komisjonil;
3) valitsusel;
4) vallavanemal;
5) vallasekretäril;
6) valla ametiasutuse ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;
7) ühisametil, mille moodustamises osaleb Peipsiääre vald;
8) ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;
9) juriidilisel isikul, kes halduskoostöö seaduse alusel täidab kohaliku omavalitsuse ülesannet, ülesande täitmisega seotud pädevuse põhjal;
10) valimiskomisjonil ja valimiskomisjoni esimehel talle seadusega antud ülesannete täitmiseks.
(2) Õigusakti, mille andmise kohustus tuleneb seadustest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, algatamise kohustus on valla ametiasutuse või ühisameti, mille moodustamises osaleb Peipsiääre vald, ametnikul või valitsuse liikmel, kelle teenistusülesandeid õigusnorm puudutab.
(3) Eelnõu koostab selle algataja. Valla eelarve eelnõu koostab valitsus.
(4) Volikogu võib teha komisjonile või valitsusele ülesande koostada õigusakti eelnõu.
(5) Volikogu liikme koostatud õigusakti eelnõu ettekandja komisjoni koosolekul ja volikogu istungil on eelnõu koostaja või üks koostajatest. Õigusakti eelnõu koostaja tagab ettekandja kohaloleku koosolekul ja istungil. Vallavalitsuse algatatud õigusakti eelnõu kannab ette eelnõu koostaja, tema otsene juht või vallavanema määratud isik.
§ 33. Volikogu õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded
(1) Nõuetekohaselt koostatud ja vajaduse korral kooskõlastatud õigusakti eelnõu esitatakse vallakantseleisse hiljemalt 15 päeva enne volikogu istungit.
(2) Õigusakti eelnõu peab vastama kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 lõikes 4 nimetatud nõuetele.
(3) Volikogu määruse eelnõule lisatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 lõikes 4 nõuetele vastav seletuskiri.
(4) Õigusakti eelnõu, mida volikogu mitmel lugemisel menetleb, antakse järgmisele lugemisele uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.
(5) Vallakantselei edastab selle paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele vastava õigusakti eelnõu menetlemise jätkamiseks volikogu esimehele, kes otsustab õigusakti eelnõu suunamise volikogu komisjoni. Eelnõud, avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi kas seaduses sätestatud tähtaja jooksul või volikogu esimehe määratud tähtajaks.
(6) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajaduse korral volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni. Teised komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem ja vallavalitsus esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivkomisjonile.
(7) Juhtivkomisjon peab ühe nädala jooksul pärast määramist esitama kas:
1) volikogu õigusakti eelnõu volikogu esimehele volikogu istungi päevakorda võtmiseks;
2) volikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks;
3) volikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks.
(8) Juhtivkomisjoni seisukoht õigusakti eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu koostajal õigus nõuda õigusakti eelnõu kaasamist volikogu istungi päevakorda.
§ 34. Volikogu õigusakti muudatusettepanekute esitamine
(1) Muudatusettepanek õigusakti eelnõu kohta esitatakse kirjalikult ning see peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust.
(2) Muudatusettepanek esitatakse mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta volikogu poolt määratud tähtajaks. Nõuetele mittevastavad või pärast volikogu määratud tähtaega esitatud eelnõu muudatusettepanekud on volikogu esimehel õigus läbi vaatamata tagastada.
(3) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekute üle hääletatakse ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu eri muudatusettepanekut, käsitletakse neid esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. Üksteist välistavate või vastandlike muudatusettepanekute toetamise korral suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele.
(4) Hääletamisele ei pea panema ettepanekut ilmsete kirja- ja stiilivigade parandamiseks, kui tehtavad muudatused ei mõjuta dokumendi sisu. Sellised parandused viib eelnõusse sisse vallakantselei õigusakti vormistamisel.
(5) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.
(6) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja lõpuni menetlemata jäänud eelnõud.
3. jaotis VOLIKOGU ISTUNG
§ 35. Volikogu liikmete istungil osalemise fikseerimine
(1) Volikogu istung algab kohalolevate volikogu liikmete registreerimisega.
(2) Kui volikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg.
(3) Volikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga volikogu istungil osalejate registreerimislehel.
(4) Kui volikogu liige peab enne volikogu istungi lõppu lahkuma, peab ta sellest varem teavitama istungi juhatajat. Volikogu liikme lahkumise aeg märgitakse volikogu istungi protokolli.
§ 36. Päevakorra kinnitamine ja muutmine
(1) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse volikogu poolthäälte enamusega volikogu liikmete edastatud päevakorra eelnõu järgi.
(2) Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmine peab olema põhjendatud ning põhjus märgitakse volikogu istungi protokolli.
(3) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha:
1) vallavolikogu liikmed;
2) vallavalitsuse liikmed;
3) vallavanem;
4) vallaelanikud, ametiasutuse hallatavad asutused ja muud isikud vallavalitsuse kaudu.
(4) Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta volikogu poolthäälte enamusega.
§ 37. Volikogu istungi salvestamine
(1) Kui volikogu istungit soovitakse audio-videovahendiga salvestada, v.a volikogu protokolli koostamiseks helisalvestise tegemine, tuleb enne istungi algust küsida volikogu nõusolek.
(2) Salvestise tegija peab volikogu teavitama heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist, salvestamise eesmärgist ning teavitama, kus ja millisel eesmärgil salvestist kasutatakse. Asjaolud märgitakse volikogu istungi protokolli.
(3) Volikogul on õigus salvestamist keelata. Audio-videovahendi kasutamine volikogu istungil on keelatud, kui päevakorrapunkti aruteluga seotud andmete avalikustamine on seadusega keelatud, volikogu on istungi küsimuse arutelu kinniseks kuulutanud või kui salvestusvahendi keelamist hääletab üle poolte istungil osalevate volikogu liikmete. Viimasel juhul on volikogu kohustatud ka keelamist põhjendama ning asjaolu märgitakse volikogu istungi protokolli.
(4) Volikogu istungist on helisalvestist õigus teha istungi protokollijal. Salvestist kasutatakse protokolli koostamiseks ning see on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.
(5) Siinse paragrahvi lõikes 1 nimetatud helisalvestisega on üldjuhul õigus tutvuda volikogu ja valitsuse liikmetel ning ametiasutuse ametnikel ja töötajatel (ametiasutuse ametnik ja töötaja nimetatud edaspidi koos teenistuja). Vajaduse korral võib salvestist kasutada järelevalve-, uurimis- või kohtumenetluses.
(6) Siinse paragrahvi lõikes 1 nimetatud helisalvestist säilitatakse Peipsiääre vallakantseleis 1(ühe) aasta jooksul arvates volikogu istungi protokolli avalikustamisest. Volikogu ja valitsuse liikmetel ning ametiasutuse ametnikel ja töötajatel on võimalik helisalvestisega tutvuda Peipsiääre vallakantseleis. Koopiaid salvestisest ei tehta.
§ 38. Arutelu
(1) Istungil arutatakse kinnitatud päevakorras märgitud küsimusi.
(2) Kui istungil soovivad sõna võtta ka istungil osalevad külalised, teavitavad nad sellest istungi juhatajat ning loa sõnavõtuks annab istungi juhataja.
(3) Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekannetena, vajaduse korral kaasettekannetena ning arutatakse läbirääkimiste käigus. Enne ettekande esitamist tutvustab istungi juhataja vajaduse korral ettekandjaid ja külalisi.
(4) Ettekanne on küsimuse varem ettevalmistatud käsitlus, mis esitatakse kõige rohkem viieteistkümne minuti jooksul, kaasettekande maksimaalne kestus on kümme minutit. Pärast ettekannet esitatakse küsimusi ettekande kohta. Küsimused peavad olema täpselt sõnastatud. Ettekande kohta võib iga istungil osaleja esitada kuni kolm küsimust.
(5) Ettekannetele ja küsimustele järgnevad sõnavõtud. Sõnavõtt on seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis võib iga istungil osaleja võtta sõna üks kord kestusega kuni viis minutit.
(6) Pärast sõnavõttu on õigus teha ettekande kohta märkusi või repliike. Märkus on kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esineja kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendile. Igas päevakorrapunktis on igal osalejal õigus kolmeks märkuseks või repliigiks.
(7) Pärast küsimusi, sõnavõtte ja märkusi või repliike on ettekandjal ja kaasettekandjal õigus kolmeminutilisele lõppsõnale.
(8) Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda esinejatele kolm minutit lisaaega. Loa esinemise edasiseks pikendamiseks annab istungi juhataja juhul, kui selle poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu.
(9) Sõnavõtu, küsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega.
(10) Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise, ebasündsa keelekasutuse korral või juhul, kui esineja ületab ettenähtud ajalimiidi.
(11) Läbirääkimised lõpevad kas viimase soovija esinemisega või üle poolte kohalolevate volikogu liikmete nõudel.
(12) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse paranduste ning ettepanekute tegemiseks.
(13) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta.
(14) Volikogu liige ei tohi võtta osa volikogu sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille kohta laieneb talle toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Enne vastava üksikakti või küsimuse arutelu algust on volikogu liige kohustatud tegema volikogule suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel. Volikogu liikme taandamise kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on taandunud volikogu liikme võrra väiksem.
§ 39. Hääletamine volikogus
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.
(2) Volikogu võtab õigusakte vastu poolthäälte enamusega, v.a kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõike 5 teises lauses märgitud juhtudel, milleks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamust. Poolthäälte enamuse puhul peab otsuse poolt hääletama rohkem volikogu istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Koosseisu häälteenamuse puhul peab otsuse poolt hääletama rohkem kui pool volikogu koosseisust.
(3) Hääletamine on volikogus avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. Volikogu liige võib taotleda, et volikogu protokolli kantakse tema hääletamine nimeliselt.
(4) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.
(5) Hääletamisele pandud küsimus peab olema täpselt sõnastatud nii, et sellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“. Erisused võivad olla isikuvalimiste hääletamisel.
(6) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõud, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõu tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Parandus- või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu.
(7) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka kordushääletus ei anna tulemust, peatatakse arutelu ja teemat jätkatakse volikogu järgmisel istungil.
§ 40. Isikuvalimiste kord
(1) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.
(2) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu oma liikmete hulgast kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik volikogu liikmed. Häältelugemiskomisjoni liikme kandidaat peab komisjoni koosseisu kinnitamiseks andma selleks suulise nõusoleku ning seejärel märgitakse asjaolu volikogu istungi protokolli. Häältelugemiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda volikogu liige, kes on isikuvalimistel kandidaadiks esitatud. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ning komisjoni koosseis märgitakse volikogu istungi protokollis.
(3) Isikukandidaadi (edaspidi kandidaat) seab üles volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Enda ülesseadmise kohta annab kandidaat nõusoleku.
(4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.
(5) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.
(6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul häältelugemiskomisjon seab valmis hääletussedelid.
(7) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed kandidaatide esitamise järjekorras.
(8) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.
(9) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.
(10) Häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid volikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige hääletajate nimekirjale allkirja.
(11) Isikuvalimisel on volikogu liikmel üks hääl.
(12) Volikogu liige märgib hääletussedelil risti lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab, ja laseb hääletamissedeli hääletuskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgitakse hääletussedelil kandidaadi nime juures lahter ristiga kas „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“. Kui kandidaate on rohkem kui üks, on igal volikogu liikmel üks poolthääl ning ta annab oma hääle kandidaadile, kelle kandidatuuri ta toetab. Hääletamise täpsem kord (voorude arv) lepitakse kokku enne hääletamist ning see märgitakse volikogu istungi protokolli.
(13) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja märge.
(14) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.
(15) Häältelugemiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgitud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgitud ühegi kandidaadi nime ega pole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.
(16) Hääletustulemused teeb teatavaks häältelugemiskomisjoni esimees. Hääletustulemused märgitakse volikogu istungi protokolli.
(17) Kui valituks osutumiseks ei ole vaja volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks isik, kes saab istungil viibivate volikogu liikmetelt kõige rohkem poolthääli.
(18) Kui kandidaatide nimekirjas oli ainult üks isik ja ta ei saavutanud vajalikku häälteenamust, siis seatakse üles uus kandidaat ning korraldatakse uus hääletamine. Esimest hääletamist läbinud kandidaati enam uuesti esitada ei saa.
(19) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab häältelugemiskomisjon, kas keegi volikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise ja hääletamise toimingu kohta esitada protesti. Protestid esitatakse häältelugemiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Häältelugemiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende kohta otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Häältelugemiskomisjoni seisukohad märgitakse volikogu istungi protokolli.
(20) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletamisel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui volikogu esimehe valimiseks oli esitatud üks kandidaat, kes ei saavutanud vajalikku häälteenamust, kordushääletust ei korraldata.
(21) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast seda korraldatakse uus valimine siinses paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(22) Kui samal istungil volikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, kutsutakse volikogu istung uuesti kokku. Istung volikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates.
(23) Isikuvalimise tulemused vormistatakse volikogu otsusega. Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata.
§ 41. Volikogu istungi protokoll
(1) Volikogu istung protokollitakse. Istungi protokolli koostamiseks võib istungist teha helisalvestise.
(2) Volikogu istungi protokollimise korraldab vallasekretär.
(3) Volikogu istungi protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
(4) Volikogu istungi protokolli märgitakse:
1) istungi toimumise aeg ja koht;
2) istungist osavõtjate nimed;
3) kinnitatud päevakord;
4) arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta;
5) viited vastuvõetud õigusaktidele;
6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;
7) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;
8) märked volikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta.
(5) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud õigusaktid. Õigusaktid tuleb vormistada viie tööpäeva jooksul istungi toimumise päevast arvates.
(6) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.
[RT IV, 05.12.2019, 16 - jõust. 08.12.2019]
(7) Kolme päeva jooksul pärast volikogu istungi protokolli avalikustamist on volikogu liikmel õigus istungi materjalidega tutvuda ning teha sellele parandusettepanekuid ja märkusi. Paranduse tegemise otsustab istungi juhataja. Parandusettepanekud ja märkused lisatakse protokolli juurde.
(8) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav seitsmendal tööpäeval istungi toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud valla dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on juurdepääs tagatud valla veebilehelt. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks.
4. jaotis VOLIKOGU EESTSEISUS
§ 42. Volikogu eestseisus
Volikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on volikogu istungit ettevalmistav ning istungi korraldamisega seotud otsustav tööorgan.
§ 43. Eestseisuse koosseis
(1) Eestseisusesse kuuluvad:
1) volikogu esimees ja tema puudumisel üks tema määratud aseesimeestest;
2) volikogu alatiste komisjonide esimehed.
(2) Eestseisuse istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või tema puudumisel üks tema määratud abivallavanematest ja vallasekretär või tema asendaja.
(3) Eestseisuse koosseisu ei kuulu alatiselt tegutsevate erikomisjonide esimehed.
(4) Kui siinse paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 nimetatud eestseisuse liige ei saa eestseisuse töös osaleda või nimetatud isikut pole kas tagasiastumise, umbusaldamise või ametikohalt vabastamise tõttu, asendab teda eestseisuse liikme kõigi õiguste ja kohustustega asendusliige.
(5) Eestseisuse liikmetel on järgmised asendusliikmed:
1) volikogu esimehel üks tema määratud aseesimeestest;
2) volikogu alatise komisjoni esimehe asendusliige on vastava alatise komisjoni aseesimees.
(6) Kui siinse paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 nimetatud isik ei saa eestseisuse töös osaleda, peab ta asendusliiget sellest vähemalt kolm päeva enne eestseisuse koosoleku toimumist teavitama. Kui selle paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 nimetatud isik ei saa eestseisuse töös osaleda tagasiastumise, umbusaldamise või ametikohalt vabastamise tõttu, teavitab asendusliiget eestseisuse koosolekust volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees.
§ 44. Eestseisuse pädevus
(1) Eestseisus aitab volikogu esimehel või tema asendajal valmis seada volikogu istungeid ning koostada volikogu istungi päevakorra projekti.
(2) Päevakorra projekti võetakse üldjuhul käesoleva määruse §-de 32-34 nõudeid järgides esitatud eelnõud.
[RT IV, 05.12.2019, 16 - jõust. 08.12.2019]
(3) Eestseisusel on õigus jätta ettepanek päevakorra eelnõusse võtmata, kui ettepanekut ei ole siinse määruse §-s 34 nimetatud ja volikogu esimehe määratud juhtivkomisjon arutanud või puudub nõuetekohaselt vormistatud ja esitatud eelnõu. Eestseisusel on õigus jätta esitatud õigusakti eelnõu päevakorda võtmata ka muudel juhtudel, kuid sellisel juhul peab eestseisus oma otsust põhjendama. Eelnõu päevakorda mittevõtmine ning selle põhjendus märgitakse eestseisuse koosoleku protokolli.
(4) Eestseisus võib teha ettepanekuid volikogu istungi korraldamiseks ning selle töökorra kohta.
(5) Volikogu võib oma otsustega anda eestseisusele ka muid ülesandeid.
§ 45. Eestseisuse töövorm
Eestseisuse töövorm on koosolek.
§ 46. Eestseisuse koosolek
(1) Eestseisuse koosolek toimub üldiselt üks nädal enne volikogu istungit.
(2) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul üks aseesimeestest. Kui volikogu esimees ja aseesimehed ei saa eestseisuse koosolekut kokku kutsuda, kutsub selle kokku eestseisuse vanim liige.
(3) Eestseisuse koosolekut juhatab volikogu esimees, tema puudumisel eestseisuse vanim liige.
[RT IV, 05.12.2019, 16 - jõust. 08.12.2019]
(4) Eestseisuse koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt viis eestseisuse liiget.
(5) Eestseisuse koosolekud on üldjuhul kinnised. Sellest võib koosoleku juhataja otsusel osa võtta eestseisusesse mittekuuluv isik. Eestseisusesse mittekuuluvale isikule annab sõnaõiguse koosoleku juhataja.
(6) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamise korraldab vallasekretär. Protokolli märgitakse koosoleku toimumise koht ja aeg, osalejad, puudujad, otsustused küsimuste volikogu päevakorra eelnõusse võtmiseks või eelnõust väljajätmiseks ning põhjendus esitatud teema päevakorra eelnõusse mittevõtmiseks. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.
[RT IV, 05.12.2019, 16 - jõust. 08.12.2019]
(7) Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval pärast eestseisuse koosolekut. Protokollid on kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud valla dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on juurdepääs tagatud valla veebilehelt. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.
5. peatükk VALITSUS
1. jagu VALITSUSE MOODUSTAMISE KORD, PÄDEVUS JA VOLITUSTE TÄHTAEG
§ 47. Valitsuse moodustamise kord
(1) Valitsus on täitevorgan, mille moodustab vallavanem ja mille liikmed kinnitab ametisse volikogu. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus.
(2) Volikogu kinnitab valitsuse struktuuri, liikmete arvu ja isikulise koosseisu, määrab valitsusliikmete töötasu ning otsustab teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise.
(3) Valitsuse struktuuri kuuluvad vallavanem, abivallavanemad ja valitsuse liikmed.
(4) Vallavanem esitab ühe kuu jooksul vallavanemaks valimisest volikogule ettepaneku valitsuse liikmete arvu ja struktuuri kohta. Kui vallavanem on esitanud samale volikogu istungile kinnitamiseks ka valitsuse liikmete isikulise koosseisu, siis kinnitab volikogu esmalt valitsuse liikmete arvu ja struktuuri ning seejärel valitsuse liikmete isikulise koosseisu.
(5) Vallavanem esitab valitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana. Kandidaatide nimekirjas olevad isikud tutvustavad ennast ja igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus. Valitsuse koosseisu kinnitab volikogu oma otsusega.
(6) Kui valitsuse liikmete isikulist koosseisu ei kinnitata samal volikogu istungil, kus kinnitati valitsuse liikmete arv ja struktuur, siis on vallavanemal ühe kuu jooksul kohustus esitada volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete isikuline koosseis.
(7) Volikogu otsustab valitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälte enamusega vallavanema esitatud valitsuse liikmete kandidaatide nimekirja alusel avalikul hääletamisel. Kui vallavanema esitatud valitsuse liikmete isikuline koosseis ei saa volikogu poolthäälte enamust, peab vallavanem ühe kuu jooksul esitama volikogule kinnitamiseks uue valitsuse liikmete koosseisu. Valitsuse liikmete isikulise koosseisu kinnitab volikogu nimekirjana, iga valitsuse liikme kandidaati eraldi ei hääletata.
(8) Kui valitsuse liige vabastatakse valitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse ametisse uus valitsuse liige vallavanema ettepanekul siinses paragrahvis sätestatud korras. Vallavanemal on kohustus ühe kuu jooksul esitada volikogule valitsuse koosseisus olevale vabale valitsuse liikme ametikohale kinnitamiseks uus isik.
(9) Valitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu oma otsusega.
(10) Uue valitsuse liikme kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu oma otsusega.
§ 48. Valitsuse pädevus ja volituste tähtaeg
(1) Valitsuse pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud küsimuste lahendamine ja õiguste realiseerimine.
(2) Valitsus saab oma volitused valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Kui vallavanem esitab vähem valitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud valitsuse liikmete arv, saab valitsus oma volitused, kui on ametisse kinnitatud üle poole valitsuse koosseisust.
(3) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.
(4) Volikogu uue koosseisu valimiste järel, valitsuse tagasiastumisel ja vallavanema ükskõik mis põhjusel lahkumisel, lõpevad endise valitsuse ning algavad uue valitsuse volitused volikogu uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast.
(5) Valitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega seaduses sätestatud juhtudel.
(6) Vallavanema või valitsuse liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud tingimustes ja korras.
2. jagu VALITSUSE KOMISJONID
§ 49. Valitsuse alatised ja ajutised komisjonid
(1) Valitsus võib oma tegevuse kavandamiseks, valitsusele arvamuste esitamiseks, õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ning menetlustoimingute tegemiseks moodustada alatisi ja ajutisi komisjone (edaspidi valitsuse komisjon).
(2) Valitsuse komisjon on valitsuse nõuandev tööorgan.
(3) Valitsuse alatised komisjonid moodustatakse valitsuse volituste ajaks. Valitsuse ajutiste komisjonide volituste aja määrab valitsus komisjoni moodustamisel.
§ 50. Valitsuse komisjoni moodustamise kord
(1) Valitsuse komisjon moodustatakse valitsuse korraldusega, kus märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata valitsuse alatise komisjonina, määratakse korralduses ka komisjoni volituste aeg.
(2) Valitsuse komisjoni koosseisu kinnitab valitsus.
(3) Valitsuse komisjoni esimees määratakse komisjoni liikmete seast. Alatisele komisjonile määratakse ka aseesimees.
§ 51. Komisjoni ja selle liikme volituste kestus
(1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.
(2) Valitsuse alatiste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud valitsuse koosseisu volituste lõppemisega. Valitsus võib komisjoni volitused korraldusega ka varem lõpetada.
(3) Valitsuse ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise korralduses märgitud tähtajani või lõpetatakse valitsuse korraldusega.
(4) Valitsuse komisjoni liige võib komisjoni liikme kohalt tagasi astuda, esitades selleks kirjaliku taotluse. Komisjoni liige loetakse tagasiastunuks taotluses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui taotluse esitamisele järgnev päev. Taotlus esitatakse valla ametiasutusele, kes teavitab sellest vallavanemat ning asjaomase komisjoni esimeest.
(5) Valitsus võib komisjoni liikme volitused korraldusega lõpetada, kui komisjoni liige ei ole kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul osalenud ning tema komisjoni tegevuses mitteosalemine ei ole põhjendatud. Vajaduse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks selgitab välja ning teeb ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks komisjoni esimees.
§ 52. Komisjoni liikme õigused ja kohustused
(1) Komisjoni liikmetel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente õigusaktidega sätestatud korras. Komisjoni esimees edastab teabe või korraldab selle edastamise.
(2) Komisjoni liige on kohustatud nii komisjoni liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Komisjoni liikmeid peab teabe konfidentsiaalsusest ning saladuse hoidmise nõuetest teavitama komisjoni esimees. Kui komisjoni liikmetel ei ole seisukoha andmiseks või otsustuse tegemiseks vaja isikuandmeid või muud konfidentsiaalset infot, peab komisjoni esimees või tema asendaja tagama, et vajalik teave edastatakse komisjoniliikmetele konfidentsiaalse informatsioonita.
§ 53. Komisjoni tegutsemisvõimetus
(1) Komisjoni võib lugeda tegutsemisvõimetuks, kui komisjon ei ole täitnud talle õigusaktidega antud ülesandeid. Vallavalitsus tunnistab komisjoni tegutsemisvõimetuks ning lõpetab koosseisu volitused.
(2) Kui tekib vajadus lugeda komisjon tegutsemisvõimetuks, teeb vallavanem vallavalitsusele ettepaneku. Komisjoni tegutsemisvõimetuks tunnistamise korral kinnitab vallavalitsus komisjonile uue koosseisu.
§ 54. Komisjoni töökord
(1) Komisjoni töövorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks komisjoni koosoleku juhataja hääl. Vajaduse korral võib komisjoni koosoleku korraldada elektrooniliselt. Koosoleku toimumise ja selle vormi otsustab komisjoni esimees.
(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni koosoleku kutse, milles on märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ning päevakorraprojekt, edastatakse komisjoni liikmetele vähemalt kolm päeva enne komisjoni toimumist elektronposti teel.
(3) Kutse komisjoni erakorralisele koosolekule edastatakse vähemalt 24 tundi enne koosoleku toimumist siinse paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras.
(4) Komisjoni esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid komisjoni aseesimees.
(5) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv valitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees.
(6) Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.
[RT IV, 05.12.2019, 16 - jõust. 08.12.2019]
(7) Komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse valla dokumendiregistri kaudu seitsme päeva jooksul pärast koosolekut. Dokumendiregistrile on juurdepääs tagatud valla veebilehelt.
3. jagu VALLAVANEMA VALIMISE KORD, PÄDEVUS JA ASENDAMISE KORD, PUHKUSELE LUBAMINE JA TEENISTUSLÄHETUSSE SUUNAMINE
§ 55. Vallavanema valimine
(1) Vallavanemaks või linnapeaks võib valida ja valitsuse liikmeks võib kinnitada täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt keeleseaduses ja keeleseaduse alusel antud õigusaktis ametnikule esitatud nõuete ulatuses. Vallavanemaks ei või valida isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Kui eespool nimetatud välistavad asjaolud ilmnevad või tekivad vallavanema volituste kestel, vabastab volikogu ta ametist ametikohale mittevastavuse tõttu.
(2) Vallavanem valitakse salajasel hääletamisel siinse määruse §-s 40 sätestatud korras volikogu koosseisu häälteenamusega kuni neljaks aastaks.
§ 56. Vallavanema pädevus ja asendamise kord, puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse suunamine
(1) Vallavanema kui ametiasutuse ja täitevorgani juhi pädevus ja ülesanded tulenevad sellest põhimäärusest, volikogu kehtestatud Peipsiääre Vallavalitsuse ametiasutuse põhimäärusest ning seadusest ja seaduse alusel antud õigusaktidest.
(2) Vallavanem muu hulgas:
1) korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;
2) esindab valda ja valitsust seaduse järgi, siinse määrusega ning volikogu antud pädevusele;
3) annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
4) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;
5) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu;
6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks;
7) täidab muid talle seaduse alusel ja siinse määrusega antud ülesandeid.
(3) Vallavanema asendamise kord sätestatakse volikogu kehtestatud Peipsiääre Vallavalitsuse ametiasutuse põhimääruses.
(4) Vallavanema puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse suunamine toimub volikogu kehtestatud korras.
6. peatükk PEIPSIÄÄRE VALLA ASUTUSTE, ÜHISAMETITE JA -ASUTUSTE MOODUSTAMISE KORD
§ 57. Valla asutused ja nende moodustamise kord
(1) Valla asutused on ametiasutus ja selle hallatavad asutused.
(2) Valla asutus luuakse seadustega vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele antud ülesannete täitmiseks, õiguste ja kohustuste realiseerimiseks ning avalike teenuste osutamiseks. Valla asutuse moodustamise, selle nimetuse, asutuse tegevuse eesmärgid ja ülesanded, tegevuse ümberkorraldamise ja lõpetamise otsustab volikogu.
(3) Valla asutuse ülesanded, õigused ja kohustused, asutuse juhtimine ning töökorraldus sätestatakse asutuse põhimääruses.
(4) Valla asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.
(5) Valla asutusel on asutuse nimega pitsat ning valla eelarves alaeelarvena asutuse eelarve.
(6) Valla asutus lähtub asjaajamise korraldamisel riiklikest õigusaktidest. Asutuse asjaajamiskeel on eesti keel.
(7) Asutus võib osutada tasulisi teenuseid, kui selline õigus on sätestatud asutuse põhimääruses või mõnes muus õigusaktis. Tasuliste teenuste hinnad kehtestab valitsus.
§ 58. Ametiasutus
(1) Valla ametiasutus on Peipsiääre Vallavalitsus koos struktuuriüksustega, mida finantseeritakse valla eelarvest ning mille ülesanne on avaliku võimu elluviimine.
(2) Ametiasutus esindab oma tegevuses valda, täidab seadusega ametiasutuse pädevusse kuuluvaid ning valitsuse ja volikogu antud ülesandeid. Ametiasutus teenindab asjaajamisel valitsust ja volikogu.
(3) Ametiasutuse moodustamine, haldamine, ümberkujundamine ja lõpetamine toimub seaduse alusel volikogu kehtestatud korras.
(4) Ametiasutuse põhimääruse, struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestab ja tunnistab kehtetuks ning muudab volikogu.
(5) Valitsusel on õigus teha muudatusi ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires.
(6) Ametiasutust juhib vallavanem, kelle õigused ja kohustused ametiasutuse esindamisel sätestatakse ametiasutuse põhimääruses.
§ 59. Ametiasutuse hallatav asutus
(1) Volikogu võib otsustada moodustada ametiasutuse hallatava asutuse, mille ülesanne on vallale vajalike teenuste osutamine.
(2) Ametiasutuse hallatava asutuse kõrgemalseisev organ on ametiasutus. Ametiasutuse hallatav asutus ei ole iseseisev juriidiline isik.
(3) Ametiasutuse hallatava asutuse ümberkorraldamise otsustab volikogu oma otsusega. Ametiasutuse hallatava asutuse ümberkorraldamine seisneb kas asutuste ühinemises, jagunemises või ümberkujundamises.
(4) Ametiasutuse hallatava asutuse ümberkorraldamist korraldab ametiasutus.
(5) Ametiasutuse hallatava asutuse tegevuse lõpetamise otsustab volikogu oma otsusega.
(6) Ametiasutuse hallatava asutuse tegevuse lõpetamist korraldab ametiasutus.
§ 60. Ametiasutuse hallatava asutuse tegevuse alused
(1) Ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse kehtestab volikogu määrusega.
(2) Ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruses sätestatakse:
1) ametiasutuse hallatava asutuse nimi;
2) ametiasutuse struktuuriüksus, mille haldusalas ametiasutuse hallatav asutus tegutseb;
3) ametiasutuse hallatava asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded;
4) ametiasutuse hallatava asutuse juhtimise põhimõtted;
5) ametiasutuse hallatava asutuse tegevuse järelevalve teostajad;
6) vajaduse korral muud küsimused.
(3) Kui nõuded ametiasutuse hallatava asutuse põhimäärusele tulenevad seadusest, siis lähtutakse seaduses sätestatust.
(4) Ametiasutuse hallatavat asutust juhib asutuse juht. Hallatava asutuse juhi töökoht täidetakse avaliku konkursiga, mille korraldab ametiasutus. Hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu, lepib kokku töötasu ja täidab tema kohta muid tööandja õigusi ning kohustusi vallavanem või tema volitatud isik.
[RT IV, 05.12.2019, 16 - jõust. 08.12.2019]
(5) Asutuse juhi asendaja määrab vajaduse korral vallavanem või tema volitatud isik.
(6) Ametiasutuse hallatava asutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitab valitsus korraldusega või valitsuse volitatud isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(7) Ametiasutuse hallatava asutuse töötajate tasustamise alused kinnitab valitsus korraldusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 61. Ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse asjaajamispõhimõtted
(1) Ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus lähtuvad asjaajamisel ühtsetest põhimõtetest.
(2) Ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse asjaajamisperiood on kalendriaasta.
(3) Ametiasutuse dokumendihalduskorra kehtestab vallavanem käskkirjaga. Ametiasutuse hallatava asutuse dokumendihalduskorra kehtestab hallatava asutuse juht.
[RT IV, 05.12.2019, 16 - jõust. 08.12.2019]
§ 62. Valla ühisametite ja -asutuste moodustamise kord
(1) Vald võib kohalikule omavalitsusele antud ühiste ülesannete täitmiseks moodustada koostöös teiste omavalitsusüksustega ühiseid asutusi.
(2) Kohalike omavalitsusüksuste ühine ametiasutus on ühisamet. Kohalike omavalitsusüksuste ametiasutuste hallatav asutus on ühisasutus.
(3) Ühisamet ja -asutus moodustatakse ja juhitakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-des 621–623 sätestatud korras.
(4) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel moodustatud ühisameti ja -asutuse kaudu kohaliku omavalitsuse ülesande täitmist loetakse ülesande täitmiseks ühisameti või -asutuse moodustanud kohaliku omavalitsuse üksuste poolt.
(5) Kui kohaliku omavalitsuse üksused on moodustanud ülesannete täitmiseks ühisameti, käsitatakse ühisameti haldusakti selle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktina, kelle nimel ühisamet akti andis. Ühisameti ülesannete täitmisel ja haldusaktide andmisel kohaldatakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse õigusakte, kes on halduslepinguga volitanud ühisameti ülesannet täitma.
7. peatükk VALLA ARENGUKAVA, EELARVESTRATEEGIA JA EELARVE KOOSTAMISE JA MUUTMISE NING FINANTSJUHTIMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED
§ 63. Arengukava
(1) Vallas koostatakse valla arengukava ja vallavalitsuse hallatavate asutuste arengukavad ning seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad.
(2) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis arvestab tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna ja rahvastiku tervise arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on alus eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja korraldamisele. Arengukava sisaldab probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüsi tegevusvaldkondades ning kajastab arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga ja eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused.
§ 64. Arengukava ja eelarvestrateegia koostamine, menetlemine, vastuvõtmine ning avalikustamine
(1) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel, vastuvõtmisel ja avalikustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning volikogu määrusega kinnitatud arengukava ja eelarvestrateegia koostamise, menetlemise ja muutmise korrast, milles sätestatakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse mõistes vallast sõltuvatele üksustele kord ja tähtajad eelarvestrateegia koostamiseks, et esitada vajalikku informatsiooni.
(2) Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vald on võtnud kohustusi pikemaks kui neljaks eelseisvaks eelarveaastaks, peavad arengukavas olema kavandatud valdkondlikud tegevused vastavates kohustustes.
(3) Volikogu kehtestab määrusega valla arengudokumentide menetlemise korra, mis sätestab valla arengudokumentide liigid, nende algatamise, koostamise, avalikustamise, ülevaatamise ja muutmise korra.
§ 65. Eelarve koostamise ja finantsjuhtimise põhimõtted
(1) Vallal on iseseisev eelarve, mis koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning valla arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtudes.
(2) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.
(3) Volikogu kehtestab määrusega tingimused ja korra, kus sätestatakse:
1) eelarve liigendamise tingimused ja kord;
2) eelarve ja lisaeelarve eelnõu koostamise, volikogus menetlemise ja vastuvõtmise tingimused ja kord;
3) volikogus majandusaasta aruande menetlemise ja kinnitamise tingimused ja kord;
4) vastuvõtmata eelarve korral väljaminekute tegemise tingimused ja kord;
5) reservfondi vahendite kasutamise tingimused ja kord.
(4) Eelarve täitmist, raamatupidamist ning finantsjuhtimist korraldab vallavalitsus.
8. peatükk VALLA ESINDAMISE KORD
§ 66. Valla esindamise mõisted ja alused
(1) Valla esindamise all mõistetakse valla omavalitsusorganite, asutuste ja isikute pädevust esindada valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui ka välismaal.
(2) Valla esindamise õiguslikud alused on seadus, põhimäärus, volikogu ja valitsuse õigusaktid, lepingud ning volikirjad.
§ 67. Valla esindamine avalik-õiguslikes suhetes
(1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad valda volikogu ja vallavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, valla asutused ning teised isikud ja organid õigusaktide alusel.
(2) Volikogu või volikogu määratud või nimetatud esindaja esindab valda avalik-õiguslikes suhetes õigusaktidega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel. Volikogu esimees esindab volikogu ilma erivolituseta, volikogu liige või muu isik esindab volikogu otsuse alusel.
(3) Vallavalitsus või vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja esindab valda avalik-õiguslikes suhetes õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel ja täitevvõimu elluviimisel. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik. Vallavanem esindab vallavalitsust ilma erivolituseta, vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel.
(4) Vallavalitsus esindab valda ka avalik-õiguslikes suhetes juhul, kui küsimuste lahendamine ei ole õigusaktidega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
(5) Valla asutus esindab valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Valla asutust esindab asutuse põhimääruse järgi asutuse juht, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.
(6) Seaduses sätestatud alustel ja korras võib avaliku halduse ülesannete täitmisel valda esindada füüsiline või juriidiline isik, mille esindus määratakse halduslepinguga. Volituse annab halduslepingu sõlmimiseks volikogu. Halduslepingu sõlmimisel esindab valda vallavanem või tema volitatud isik.
§ 68. Valla esindamine eraõiguslikes suhetes
(1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab valda kõigi toimingute ja tehingute tegemisel ning volitab selleks teisi isikuid vallavanem.
(2) Valla asutuse juht esindab valda tsiviilõiguslikes suhetes nende tehingute tegemisel, mis on vajalikud õigusaktides sätestatud asutuse ülesannete täitmiseks õigusaktides sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel.
(3) Valla asutuse juht esindab valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana tema juhitava asutuse töötajate suhtes.
(4) Vallavanem esindab valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana suhetes hallatavate asutuste juhtidega.
§ 69. Valla esindamine kohtus
(1) Valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta vallavanem ja volikogu esimees. Teised isikud esindavad valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel.
(2) Üldjuhul volitatakse valda esindama ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Valda võib esindada ka lepinguline esindaja.
(3) Kui kohtuasja algataja on vald, otsustab kohtuasja algatamise vallasekretäri ettepanekul vallavalitsus. Kui kohtuasja algatamise ettepaneku teeb keegi teine, kuulab vallavalitsus ära vallasekretäri arvamuse.
(4) Lepinguline esindaja osutab õigusabi vallaga sõlmitud kirjaliku lepingu ning selle antud volikirja alusel.
(5) Lepingulise esindaja kaasamise otsustab valitsus vallasekretäri ettepanekul. Kui ettepaneku teeb muu isik, kuulatakse ära vallasekretäri arvamus.
§ 70. Valla teenistuses olevate ametiisikute pädevus valla esindamisel
Valla teenistuses olevad ametiisikud esindavad valda suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega ametijuhendis toodud ülesannete ja tööjaotuse järgi ning ametiasutuse põhimäärusele või vallavanema antud volituse alusel.
§ 71. Valla esindusfunktsiooni täitmine
(1) Volikogu esindab valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
(2) Volikogu esimees, tema või volikogu nimetatud isik esindab valda suhetes Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega.
(3) Vallavalitsus esindab valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ning rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega.
(4) Vallavanem esindab valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja asutustega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja -liitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega.
(5) Avalikel üritustel esindavad valda volikogu esimees või volikogu aseesimees, vallavanem, abivallavanem või abivallavanemad, vallasekretär ja volikogu või valitsuse liikmed, arvestades ürituse iseloomu ja teiste osalejate esindatust.
9. peatükk RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ
§ 72. Valla välissuhete korraldamise alused
(1) Vallal on õigus iseseisvalt astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nende organisatsioonide ja sõprusomavalitsustega koostööd.
(2) Valla välissuhtlus leiab aset lähtudes igaks eelarveaastaks valla eelarves selleks ettenähtud vahenditest.
(3) Volikogul, valitsusel ja ametiasutusel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutus teavitab sellisest koostööst volikogu.
(4) Vallal on õigus volikogu otsusel astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd.
(5) Sõlmitavad lepingud vaadatakse enne läbi ja kiidetakse heaks volikogus, kui nendega kaasnevad kulutused valla eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.
§ 73. Esindamine välissuhetes
(1) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu või volikogu määratud esindaja.
(2) Suhetes sõprusomavalitsusüksustega esindab valda volikogu esimees, vallavanem või nende määratud isik.
(3) Valla esindamiseks võivad volikogu ja valitsus moodustada ka omavalitsusorgani või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. Delegatsioonid moodustatakse järgnevalt:
1) volikogu delegatsiooni koosseisu määrab volikogu esimees käskkirjaga;
2) valitsuse delegatsiooni koosseisu määrab valitsus korraldusega;
3) volikogu ja valitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab volikogu esindajate puhul volikogu esimees käskkirjaga ja valitsuse esindajate puhul valitsus korraldusega.
10. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 74. Põhimääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine
Valla põhimääruse kehtestab, muudab ja tunnistab kehtetuks koosseisu häälteenamusega volikogu.
§ 75. Määruse kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 76. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Lisa 1 Peipsiääre valla lipp
Lisa 2 Peipsiääre valla vapp
Facebook
Twitter