Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 31.10.2012 nr 12
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 365 ning jäätmeseaduse paragrahvi 71 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
1. jagu
§ 1. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk
(1) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Kuusalu valla (edaspidi Valla) haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes viibivad valla haldusterritooriumil.
(2) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Kuusalu vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.
(3) Jäätmehooldust Kuusalu vallas korraldab Kuusalu Vallavalitsus oma haldusterritooriumil (edaspidi Vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele.
§ 2. Mõisted
Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
(1) jäätmed on vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
(2) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
(3) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
(4) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed.
(5) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed. Biolagunevad jäätmed on:
1) aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete mahutisse (200201);
2) kodumajapidamises tekkinud toidu- ja köögijäätmed (200108).
(6) ehitusjäätmed on ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas.
(7) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi.
(8) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms, mis on paigutatud mahuti kõrvale äravedamise eesmärgil. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid, suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid.
(9) taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks.
(10) vanametall kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed.
(11) vanapaber ja papp puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp.
(12) riskijäätmed on lõikavad, torkavad, haisvad ja tolmavad jäätmed, tavajäätmed, mis nõuavad erikäitlust.
(13) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. (Jäätmeseaduse § 25 järgi – patareid ja akud, elektri- ja elektroonikaseadmed, mootorsõidukid ja nende osad k.a rehvid jne).
(14) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed.
(15) jäätmetekitaja on isik või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid.
(16) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus.
(17) jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset.
(18) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus.
(19) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
(20) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta.
(21) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt.
(22) jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol.
(23) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja poolt jäätmekäitleja või jäätmevedajaga sõlmitud leping jäätmete käitlemiseks piirkonnas, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, või jäätmete suhtes, mis ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud.
(24) jäätmeveoleping on jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud leping jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete teenuse osutamiseks.
(25) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt.
(26) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.
(27) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupu või veab sisse või müüb pakendatud kaupu.
(28) keskkonnajärelevalve asutus on keskkonnainspektsioon, KOV volikogu poolt volitatud isikud.
(29) veopiirkond – Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjaga kindlaksmääratud ala, kus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist teostab ainuõigust omav olmejäätmete vedaja.
(30) vedaja ehk kontsessionäär – on ettevõtja, kellele avaliku hankemenetluse tulemusena on antud kontsessioon ehk ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumiseks ja vedamiseks konkreetses veopiirkonnas.
(31) töörühm – vallavolikogu poolt moodustatud töörühm ühtse korraldatud jäätmeveo piirkonnas vedaja leidmiseks.
(32) teenuste kontsessioon – hankelepinguga antud õigus olla määratud veopiirkonnas olmejäätmete ainsaks jäätmeveo ettevõtjaks.
(33) hankeleping - kontsessiooni andja ja kontsessionääri vaheline leping, millega sätestatakse olmejäätmete veoks antud teenuste kontsessiooni teostamise tingimused.
(34) väikeses koguses loomsed kõrvalsaadused on peamiselt jaekaubandusettevõtetes tekkiv materjal, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) materjal on 3. kategooria loomsed saadused ja neid sisaldav toit, mis ei ole enam ette nähtud inimtoiduks ärilistel kaalutlustel, tootmis- või pakendidefektide või muude puuduste tõttu ning ei põhjusta inimeste ja loomade terviseriske (nt „parim enne“ ületanud toit, purunenud pakendis toit, defektiga toidutooted) ning ettevõttes ei teki materjali rohkem kui 20 kg nädalas.
§ 3. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda „Jäätmeseadusest”, käesolevast eeskirjast ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetest.
(2) Iga tegevuse juures, mille käigus võib tekkida jäätmeid, tuleb lähtuda jäätmekäitlushierarhiast.
(3) Jäätmevaldaja peab olema teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevast tervise- või keskkonnaohust.
(4) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega.
(5) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohta.
(6) Nii liigiti kogutud kui segunenud jäätmed, mida sortimisettevõtted võimsuste puudumisel või muudel nendest sõltuvatel põhjustel ei kata jäätmekäitluslepingutega, tuleb viia tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta või anda need käitlemiseks üle selleks vastavat jäätmeluba omavale isikule.
(7) Olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt peab toimuma vähemalt üks kord 4 nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.
(8) Jäätmete ladustamisel, põletamisel või muul viisil käitlemisel peab isik omama jäätmekäitleja registreerimistõendit või jäätmeluba. Küttekolletes võib loata põletada ainult isiku enda tegevuses tekkinud immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi.
(9) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab prügimahutid Vallavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast, mille tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja.
(10) Avalike ürituste paigad varustab piisavas mahus jäätmekogumismahutitega ürituse korraldaja, kes likvideerib Vallavalitsusega kooskõlastatud ajaks kogu ürituse toimumispaigas tekkinud prügi.
2. jagu JÄÄTMEKÄITLUSE KORRALDUS
§ 4. Jäätmekäitluse korraldamine
(1) Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab territooriumi haldaja. Territooriumi haldaja kinnisasjal on kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal hoonestusõigust omav isik või ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal ehitise omanik.
(2) Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või jäätmekäitluslepinguga.
(3) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama elanikke ja nende ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest.
(4) Jäätmetekitaja ja –käitleja peab oma tegevuse lõpetamisel kõik ettevõttes tekkinud käitlemata tava- ning ohtlikud jäätmed andma üle selleks vastavat jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki meetmeid, et välistada tegevuse lõpetamisest tingitud reostuse teket.
§ 5. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused
(1) Jäätmevaldaja kohustused
1) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirja või andma need käitlemiseks üle selleks vastavat jäätmeluba omavale isikule.
2) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks ning vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega.
3) Jäätmevaldaja peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale vastavalt käesoleva eeskirjaga määratud korrale.
(2) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba ja ohtlike jäätmete korral ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et jäätmeid vastuvõttev isik omab jäätmekäitleja registreerimistõendit.
(3) Piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, on jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad kohustatud kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega. Ise jäätmeid jäätmekäitluskohta transportides tuleb kviitung säilitada vähemalt 1 aasta väljastamisest.
(4) Jäätmevaldaja peab tagama tema valduses oleval territooriumil piisavas koguses ja suuruses jäätmemahutite olemasolu selleks ettevalmistatud kohtades, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele ja keskkonnale. Mahutite tühjendussagedus määratakse jäätmeveolepingus, arvestades sealjuures käesoleva eeskirja § 3 lõiget 7 ning Lisa 1.
3. jagu Jäätmete sortimine ja kogumine
§ 6. Jäätmete kogumise üldnõuded
(1) Jäätmete võimalikult suures ulatuses taaskasutuse kindlustamiseks tuleb neid koguda liigiti ehk sorteerida.
1) Segaolmejäätmed tuleb viia läheduse põhimõtet järgides võimalikult lähedale asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta.
2) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral.
(2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse kui jäätmekäitleja pakub vastavat teenust. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, v.a. suurjäätmed vastavalt paragrahvi 2 lõikele 8. Suurjäätmed tuleb paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 tööpäeva jooksul. Lisaks võib suurjäätmeid viia ka Kiiu jäätmejaama.
(3) Jäätmete kogumisel tuleb koguda omaette olmejäätmeid. Olmejäätmete mahutisse ei tohi panna:
1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
2) vedelaid jäätmeid;
3) ohtlikke jäätmeid;
4) käimlajäätmeid;
5) kogumiskaevude setteid;
6) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid;
7) suurjäätmeid;
8) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
9) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada mahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
10) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
11) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
12) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
13) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid.
(4) Liigiti kogutakse:
1) vanapaberit;
2) biolagunevaid jäätmeid;
3) ohtlikke jäätmeid;
4) vanametalli;
5) pakendeid;
6) ehitus- ja lammutusjäätmeid.
(5) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte paigutada.
(6) Olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
(7) Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahuti katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga.
(8) Taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda liikide kaupa omaette mahutitesse:
1) elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) vanapaberit ja pappi, kui kinnistul on vähemalt 5 korterit;
2) elamumaa sihtotstarbega kinnistutel kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid, kui kinnistul on vähemalt 5 korterit;
3) äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistutel vanapaberit ja pappi, immutamata puitu ning teisi biolagunevaid jäätmeid, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 20 kg nädalas.
(9) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmeliike koguda eraldi ka väiksema korterite arvuga ja väiksema jäätmetekkega kinnistutel. Seejuures on eraldi kogutud biolagunevad jäätmed soovitatav väikeelamute puhul kompostida oma kinnistul vastavalt eeskirja § 10.
(10) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse.
(11) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.
(12) Jäätmehoolduse arendamiseks on koostatud Kuusalu Valla jäätmekava. Jäätmekavas käsitletakse jäätmehoolduse olukorda riigis või kohaliku omavalitsuse üksuses, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning meetmeid eesmärkide saavutamiseks.
§ 7. Ohtlike jäätmete kogumine
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(2) Ohtlikke jäätmeid võib jäätmeloa alusel käidelda isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud jäätmeloa ning ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.
(3) Ohtlike jäätmete kogumise mahuti peab olema suletav ja valvatav.
(4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt Keskkonnaministri 29.04.2004.aasta määrusele nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord”.
(5) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu näiteks kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja –kraadiklaasid ning probleemtooted (vanad televiisorid, külmkapid, akud, patareid jne) tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse või anda üle vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.
(6) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.
(7) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.
(8) Avalikud ohtlike jäätmete kogumispunktid paiknevad:
1) Kiiu alevikus Kuusalu jäätmejaamas;
2) avalikes kohtades paiknevad patareide kogumiskastid (loetelu Lisas 4 või ohtlike jäätmete kogumisringide peatuskohad.
(9) Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult vallas elavatelt füüsilistelt isikutelt.
(10) Ohtlike jäätmete vastuvõtukoha haldaja võib kehtestada ohtlike jäätmete vastuvõtuks teenustasu. Teenustasu suuruse kinnitab vallavalitsus.
(11) Valla juriidilised isikud võivad ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks omada ettevõttesiseselt ohtlike jäätmete kogumismahuteid, mille asukoht kooskõlastatakse eelnevalt Vallavalitsusega.
(12) Juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma isikule, kellel on Keskkonnaameti väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents ning kes omab jäätmeluba.
(13) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(14) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
§ 8. Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumine
(1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda jäätmejaama, viia jäätmekäitluskohta, jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule või uue toote ostmise korral anda üle kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.
(2) Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid.
(3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda jäätmejaama, avalikesse patareide kogumiskastidesse, kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega, viia jäätmekäitluskohta või anda üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.
(4) Vanarehvid tuleb üle anda jäätmejaama, viia jäätmekäitluskohta, anda üle jäätmeluba omavale isikule või uue rehvi ostmise korral anda üle rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.
(5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti, uue sõiduki ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega, vanametalli kogumispunkti või vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.
(7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon Vallavalitsusega. Patareide avalike kogumiskastide asukohad, nõuded kogumiskastile ja paigaldamise tingimused kooskõlastatakse Vallavalitsusega.
(8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma korrastatuna käesoleva eeskirja ja heakorra eeskirja nõuete kohaselt ning tagama kogumispunkti ümbruse heakorra.
(9) Kodumajapidamises endisaegsetest probleemtoodetest tekkinud jäätmed (v.a Mootorsõidukid ja nende osad) saab füüsiline isik tasuta üle anda Valla ohtlike jäätmete kogumispunkti kuni kohustuse üleminekuni tootjale.
§ 9. Pakendi ja pakendijäätmete kogumine
(1) Pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse (edaspidi pakendimahuti) või üle anda jäätmejaamas, lepingu alusel jäätmekäitlejale või vastavat jäätmeluba omavale isikule.
(2) Üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendijäätmeid.
(3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.
(4) Pakendimahuti asukohad määrab Vallavalitsus. Nõuded pakendimahutile ja pakendimahuti märgistus (pakendiliigi märgistus, andmed mahuti valdaja või teenindava jäätmekäitleja kohta) tuleb kooskõlastada Vallavalitsusega. Kuusalu valla territooriumil asuvate papi ja paberi, pakendijäätmete ning teiste liigitikoguvate jäätmemete kogumismahutite asukohad on ära toodud Lisas 4.
(5) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m2ja see asub tiheasustusalal.
(6) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses Vallavalitsuse loal ja tingimustel. Erand ei kehti tagatisrahaga pakendite kohta.
(7) Pakendimahuti peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetava märgistusega kogutavale pakendiliigile, ning mahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber. Mahuti märgistus tuleb kooskõlastada Vallavalitsusega.
(8) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas kogumispunktis.
(9) Müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.
(10) Pakendiettevõtja võib lõigetes 8 ja 9 nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile. Organisatsioon ja pakendiettevõtja, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 nimetatud kohustusi delegeerinud taaskasutusorganisatsioonile, on kohustatud korraldama kogutud pakendijäätmeveod käitluskohta ise.
(11) Üksikelamute piirkondades, kus jäätmekäitleja koostöös taaskasutusorganisatsiooniga osutab lepingu alusel pakendite äravedu jäätmevaldaja kinnistult, määrab pakendimahutite võrgustiku tiheduse ja kogumiskohtade asukohad Vallavalitsus.
(12) Pakendijäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon sagedusega, et oleks tagatud pakendijäätmete üleandmise võimalus, et oleks välditud nende ületäitumine ja ümbruse reostumine. Pakendimahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu.
(13) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.
(14) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tagama enda hallatavate pakendimahutite puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, jäätmetest jms.
(15) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud jäätmevaldajaid teavitama liigiti kogumisnõuetest ja võimalustest.
§ 10. Biolagunevate jäätmete kompostimine
(1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse või muusse sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitluskohta.
(2) Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kõigile kehtestatud nõuetele vastav kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.
(3) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.
(4) Tiheasustusaladel väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.
(5) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri ja ehitisest 4 meetri kaugusel, kui naaberkinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti.
(6) Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada.
§ 11. Loomsed jäätmed
(1) Loomsete jäätmete käitlemise aluseks on veterinaarkorralduse seadus, jahiseadus, loomatauditõrje seadus ja neist tulenevad õigusaktid.
(2) Loomsed jäätmed tuleb üle anda Toidu- ja Veterinaarameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele.
(3) Surnud lemmiklooma, kes ei surnud nakkushaigusesse, võib matta oma kinnistule, kuid matmispaik ei tohi asuda karstialal, veekaitsevööndis, kaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal. Matmine peab toimuma nii, et välistatud on lihatoiduliste ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs ning keskkonna kahjustamine.
(4) Nõuded väikeses koguses loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamiseks:
1) kogutava materjali liigi, kirjelduse ja koguste üle peetakse arvestust;
2) materjali kogumine, transport ja kõrvaldamine muul viisil (prügilasse viimine toimub nii, et hoitakse ära lubamatuid terviseriske inimestele ja loomadele);
3) materjal viiakse tunnustatud prügilasse ladestamisele lepingulise jäätmekäitlusettevõtte poolt.
4. jagu Jäätmekäitluse tehnilised nõuded
§ 12. Nõuded jäätmemahutile
(1) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmeveolepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele.
(2) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naaberkinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti.
(3) Mahutid võivad olla jäätmete valdaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlejalt.
(4) Mahuteid korrastab ja puhastab regulaarselt nende omanik või rentnik, kui jäätmeveoleping ei sätesta teisiti.
(5) Jäätmekogumisvahend peab olema kompaktne, terve, korralikult suletav ning ei tohi põhjustada kasutajale vigastusi. Kogumisvahendisse paigutatud jäätmed ei tohi sattuda keskkonda, ilmastiku (sh tuul, sademed), loomade või lindude meelevalda ega põhjustada lekkeid.
(6) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.
(7) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
1) käsitsi teisaldatavaid (näiteks 80, 140, 240, 360, 600 või 800 liitriseid) kaanega ning haaratavaid väikemahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga või käsitsi tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse;
2) kaanega varustatud 2,5 ja 4,5 m3 mahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada jäätmekäitluskohta;
3) kompaktoreid.
(8) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada jäätmemahutitel selgelt arusaadava märgistusega kleebiseid mõõduga minimaalselt 15 x 30 cm ja võimalusel valida jäätmemahutite värvid alljärgnevalt:
1) roheline – olmejäätmed;
2) sinine – papp- ja vanapaber;
3) hall - pakend;
4) punane - ohtlikud jäätmed;
5) pruun - biolagunevad jäätmed.
(9) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mahutiga kogutava jäätmeliigi kohta, kogumisvahendit tühjendava isiku nimi ja kehtiv telefoninumber.
(10) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.
§ 13. Nõuded mahutite paigaldamisele
(1) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult Vallavalitsuse loal ja tingimustel.
(2) Kuni 370 liitrised väikemahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui üldjuhul 10 meetri. Käsitsi teisaldatava ratastel väikemahuti korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga.
(3) Ratasteta mahutid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs mahuti tühjendusküljelt.
(4) Ligipääsuteed kõikidele mahutitele, sh käsitsi teisaldatavatele mahutitele, peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 3,5 meetrit laiad.
(5) Tühjenduskohal peab vaba kõrgus olema vähemalt 8 meetrit. Tühjenduskoht ei tohi olla libe ning kalle ei tohi ületada 1:10.
(6) Mahutite paiknemiskohtade, tühjendamiskoha ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.
§ 14. Mahutite tühjendamine
(1) Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada kogumisvahenditesse paigutatud jäätmeid, seda võivad teha ainult jäätmeveoettevõte ja jäätmeid kogumisvahendisse paigutanud isik.
(2) Jäätmekäitleja ei ole kohustatud tühjendama kogumisvahendeid, kui:
1) mahutile ei ole tühjenduspäeval tagatud nõuetekohane juurdepääs. Sellistel juhtumitel peab jäätmevaldaja võtma esimesel võimalusel kasutusele meetmed juurdepääsu loomiseks mahutile ja kandma kulud seoses täiendava tühjendamisteenuse osutamisega;
2) mahutit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse vm põhjusel tühjendada nn vabapuistemeetodil. Sellistel juhtumitel peab jäätmevaldaja võtma esimesel võimalusel kasutusele meetmed jäätmete kättesaamise loomiseks mahutist ja kandma kulud seoses täiendava tühjendamisteenuse osutamisega.
2. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU
§ 15. Korraldatud jäätmeveo piirkond
Kuusalu valla territoorium, välja arvatud Pala, Kolgu, Tõreska ja Suru külade territooriumid, on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.
§ 16. Teenuste kontsessioon jäätmevedaja valimiseks
(1) Teenuste kontsessiooni korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldab Kuusalu Vallavalitsus juhindudes riigihangete seaduses ja teistes Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides sätestatust. Kuusalu Vallavalitsus annab teenuste kontsessioonil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist veopiirkonnas.
(2) Teenuste kontsessiooni pakkumiste hindamiseks moodustatakse Kuusalu Vallavalitsuse
korraldusega töörühm.
(3) Teenuste kontsessioon korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et järgmine ettevõtja, kellele antakse ainuõigus piirkonnas:
1) jõuaks enne eelmisele vedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida valla ja vedaja vahelise lepingu ning
2) oleks vedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama jäätmete vedamist, sealhulgas oleks suuteline müüma või andma üürile jäätmemahuteid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad.
(4) Kuusalu Vallavalitsus koostab korraldatud jäätmeveo teenuste tellimiseks teenuste kontsessiooni läbiviimisel hankedokumendid, lähtudes riigihangete seaduse § 31 lõikes 2 sätestatust ning arvestades käesolevas lõikes toodud erisusi. Korraldatud jäätmeveo hankedokumentides määratakse muu hulgas alljärgnevad tingimused:
1) veopiirkond;
2) veetavad jäätmeliigid;
3) eeldatavad jäätmekogused;
4) jäätmekäitluskoht;
5) hankelepingu kestus;
6) veotingimused – veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused;
7) toimingud, mille eest jäätmevedaja võtab teenustasu;
8) veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv ning korterite arv mitme korteriga elamutes.
(5) Kuusalu Vallavalitsus, kui riigihanke korraldaja, avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes Sõnumitooja ning Kuusalu valla veebilehel.
(6) Kuusalu Vallavalitsuse ja jäätmevedaja vaheline hankeleping sõlmitakse mitte varem kui 14 päeva pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamist. Hankelepingu kestus on kuni viis aastat.
§ 17. Vedaja ja jäätmevaldaja vaheline leping
(1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel.
(2) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.
(3) Asjaolu, kas Kuusalu Vallavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele.
(4) Jäätmeveolepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmeveolepinguga mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Juhul kui jäätmeveolepingut ei ole sõlmitud, toimub jäätmemahutite tühjendamine olmejäätmetest vastavalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatud sagedusele ja lisale nr 1.
§ 18. Korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmeliigid
(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele:
1) 20 01 01 – paber ja kartong;
2) 20 03 01 – segaolmejäätmed;
3) 20 01 08 ja 20 02 01 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed (selles ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete mahutisse);
4) 20 03 07 – suurjäätmed.
(2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
1) ühistranspordipeatustes, tänavatel, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvate jäätmete vedamine;
2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed.
§ 19. Mahutite tühjendamise sagedus
(1) Jäätmetekitaja, kinnistu omanik, kinnistu valdaja või mahutihaldaja on kohustatud tellima kogumismahutite tühjendamist sellise sagedusega, mis väldib kogumismahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud.
(2) Segaolmejäätmete mahutite minimaalne tühjendussagedus on järgmine:
1) ühe- ja kahepereelamud hajaasustusalal – vähemalt üks kord 12 nädala jooksul, tingimusel, et tagatakse biolagunevate jäätmete nõuetekohane kompostimine ja sellega välditakse haisu teket;
2) ühe- ja kahepereelamud tiheasustusalal – vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.
(3) Soovituslik mahuti suuruse ja tühjenduse tabel on esitatud lisas 1.
(4) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.
§ 20. Jäätmekäitluskoha määramine
Jäätmekäitluskoha või -kohad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete käitlemiseks määrab vallavalitsus hankedokumentides või korraldab riigihanke jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks (jäätmeseaduse § 66 lõige 1) riigihangete seaduses sätestatud korras.
§ 21. Korraldatud jäätmeveost vabastamise kord
(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada Vallavalitsusele avaldus tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveost vabastamiseks:
1) kui, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
2) jäätmevaldaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil (suvila omanik) 1. maist kuni 30. septembrini. Vabastuse perioodiks lugeda ajavahemik 1.oktoobrist kuni 30. aprillini.
(2) Jäätmevaldaja esitab Kuusalu Vallavalitsusele korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks vormikohase taotluse (eeskirja lisa 2). Taotlus peab sisaldama:
1) taotluse esitaja nime ja kontaktandmeid ning olmejäätmete asukoha majapidamise aadress;
2) põhjuseid, miks olmejäätmete valdaja soovib enda korraldatud jäätmeveost vabastamist;
3) tähtaega, mille jooksul soovib olmejäätmete valdaja olla korraldatud jäätmeveost vabastatud, kuid mitte rohkem kui vedajale antud ainuõiguse kestuse lõpuni.
(3) Vallavalitsus:
1) registreerib korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise taotluse;
2) kontrollib jäätmevaldaja avalduse vastavust eeskirja nõuetele ning puuduste esinemise korral annab täiendava mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;
3) kontrollib avalduses sisalduvate andmete õigsust ning nõuab vajadusel taotlejalt täiendavaid dokumente (nt elektriarved) ja selgitusi;
4) kontrollib avaldaja esitatud andmete faktilist õigsust ja jäätmekäitluse korraldust kohapeal (nt kas hoonet kasutatakse alalise või ajutise eluruumina, nõuetekohane biolagunevate jäätmete kompostimine jms);
5) juhul, kui avaldus vastab eeskirjas toodud nõuetele ja avalduses toodud andmed vastavad eeskirjas esitatud tingimustele, otsustab vallavalitsus, kas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise taotlus rahuldada või jätta rahuldamata;
6) vallavalitsus vaatab korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise taotluse läbi ja teeb otsuse avaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise või taotluse tagasilükkamise kohta 30 päeva jooksul arvates nõuetekohase avalduse registreerimisest.
(4) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise otsustab vallavalitsus oma korraldusega.
(5) Vallavalitsus teavitab vedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamisest ja tähtajast, alates millest on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.
(6) Korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates jäätmevaldajale nende asjaolude teatavaks saamisest.
(7) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas järgmise aasta 20 jaanuariks Kuusalu Vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud ja/või kinnistut ei ole kasutatud. Vallavalitsus võib jäätmevaldajalt asjaolude kontrollimise eesmärgil küsida lisateavet.
(8) Olmejäätmete valdaja, kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.
(9) Korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise lõpeb tähtaja möödumisel, milleks vallavalitsus luges jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatuks. Jäätmevaldajal on õigus esitada enne korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise tähtaja möödumist vallavalitsusele uus avaldus.
(10) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada mitteliitunuks lugemine, kui:
1) olmejäätmete valdaja ei esita õigeaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 esitatud kinnitust või selles on esitatud valeandmeid;
2) korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma jäätmekäitlust;
3) ilmneb, et jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise taotluses valeandmeid;
4) jäätmevaldaja ei võimalda keskkonnapeaspetsialistil tutvuda jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldusega;
5) korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamiseks vajalikud asjaolud on ära langenud.
(11) Vallavalitsuse keskkonnapeaspetsialistil on õigus kontrollida korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldust.
§ 22. Ühismahutite kasutamine
Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid kogumismahuteid, mis teenindavad küla, aiandusühistut või mitut kinnistut. Ühise mahuti kasutajad on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad. Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks. Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
§ 23. Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatu. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides toodud tingimustel.
(2) Jäätmete vedamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a võlateadete väljastamine ja edastamine, jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 meetrit, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni 3 kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Hankijal on õigustäiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu.
§ 24. Jäätmeveo teenustasu muutmise kord
(1) Vedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid.
(2) Vallavalitsusel on õigus muuta jäätmeveo teenustasusid vallavalitsuse ettepanekul vedajaga kokkuleppe alusel või vedaja põhjendatud taotluse alusel juhul, kui ilmnevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete kogumise, vedamise või käitlemise kulusid.
(3) Vedaja saab taotleda ühe või mitme olmejäätmete liigi osas teenustasu muutmist või kõigi olmejäätmete liikide osas üheaegset muutmist, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt muudavad jäätmete kogumise, vedamise või käitlemise kulusid.
(4) Vedaja esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama:
1) taotletavate teenustasude kalkulatsiooni;
2) asjaolusid, mille tõttu soovib vedaja teenustasusid muuta;
3) vedaja poolt soovitavaid teenustasude suuruseid;
4) viimase majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruannet;
5) käesoleva majandusaasta prognoositavate tulude-kulude arvestust kehtivates teenustasudes;
6) käesoleva majandusaasta prognoositavate tulude-kulude arvestust taotletavates teenustasudes.
(5) Teenustasu muudetakse vedaja põhjendatud taotluse alusel mitte rohkem kui üks kord kalendriaastas.
(6) Taotlus esitatakse vallavalitsusele, kes vaatab taotluse läbi kuuekümne (60) päeva jooksul ja teeb otsuse teenustasude muutmiseks või mittemuutmiseks.
(7) Jäätmeveo teenustasude muutmisest teavitatakse jäätmevaldajat ja jäätmevedajat mitte vähem kui kolmkümmend (30) päeva ette.
§ 25. Lisateenused
(1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus (toiming), mida vedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta teenustasu.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja kirjaliku jäätmeveolepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.
§ 26. Vedajalt jäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegne äravõtmine
(1) Vallavolikogul on õigus vedajalt ennetähtaegselt võtta ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks seaduses või lepinguga ettenähtud juhul, sealhulgas lepingu lõppemisel või juhul, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu:
1) vedaja ei ole pöördunud pakkumiskutse dokumentides esitatud tähtaja jooksul valla ja vedaja vahelise lepingu sõlmimiseks vallavalitsuse poole;
2) vedaja ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist 5 (viie) päeva jooksul alates valla ja vedaja vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast;
3) vedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt valla ja vedaja vahelises lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevast päevast;
4) vedaja on ilma mõjuva põhjenduseta jätnud viiel korral jäätmemahutid õigeaegselt tühjendamata;
5) jäätmevedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või hankelepingut;
6) jäätmevedajale väljastatud jäätmeluba on tunnistatud kehtetuks.
(2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest koheselt vedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku selgitust, mis tuleb esitada 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.
(3) Juhul, kui vedaja ei esita põhjendatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid vedaja poolset rikkumist, otsustab vallavalitsus vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise.
3. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED
§ 27. Ehitusjäätmed
(1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid) ning väljakaevatav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine).
(2) Käesoleva peatükiga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigustekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 20 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda käesoleva eeskirja I peatüki nõuetest.
(3) Kui ehitamise käigustekib käesoleva lisa mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada Vallavalitsuse keskkonnapeaspetsialistiga. Ehitusjäätmete taaskasutamiseks on vajalik ka jäätmeluba ning jäätmekäitleja registreerimistõend.
Ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed:
1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;
2) pinnasetööde mahtude bilanss;
3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
4) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.
(4) Kui ehitamise käigustekib käesoleva peatüki mõistes jäätmeid, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada vallavalitsuses kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta ning seletuskiri jäätmete käitlemise kohta (Lisa 3).
(5) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on
kooskõlastatud Vallavalitsuse keskkonnaspetsialistiga, ja lammutusluba. Lammutustööde lõpetamiseks tuleb vormistada Vallavalitsuses jäätmeõiend.
(6) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab
1) olema registreeritud Keskkonnaametis;
2) omama jäätmekäitleja registreerimistõendit ning;
3) ohtlike ehitusjäätmete puhul omama täiendavalt ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.
(7) Kuusalu vallas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas.
(8) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole tavajäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.
§ 28. Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel
(1) Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
(2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.
(3) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik või hoonestusõiguse omaja.
(4) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmeveolepinguga.
(5) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutisse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;
5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna mahutite paigutamiseks;
6) kooskõlastama Vallavalitsusega mahutite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse;
7) kooskõlastama Vallavalitsusega mahutite paigutamise parkidesse või haljasaladele;
8) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
9) teavitama oma töötajaid kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.
§ 29. Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:
1) puit;
2) kiletamata paber ja kartong;
3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
5) raudbetoon- ja betoondetailid;
6) tõrva mittesisaldav asfalt;
7) kiled.
(2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.
(3) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7. Mahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.
(4) Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).
(5) Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku, sealhulgas territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või Valla keskkonnaspetsialistiga kooskõlastatud heakorraplaani alusel. Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu omanik taaskasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult Valla keskkonnaspetsialistiga ning omades jäätmeluba ning jäätmekäitleja registreerimistõendit.
(6) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigustekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada omades jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.
(7) Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning sideainet mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskivide ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Tõrva sisaldav asfalt tuleb üle anda jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Käesolevas lõikes nimetatud jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba omavale isikule või jäätmeseaduse § 74 lõike 1 punkti 1 alusel registreeritud isikule, kui isik teostab jäätmete taaskasutamist vastavalt keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määrusele nr 21 “Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded”.
(8) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning seda kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu kohaselt.
§ 30. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimistu ja Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruse nr 103 „Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord” alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;
2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jne;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
4) saastunud pinnas.
(2) Pinnas loetakse saastunuks, kui ohtlike ainete sisaldus pinnases ületab Keskkonnaministri 11.08.2010 määruses nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” nimetatud väärtusi.
(3) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutisse, mis on märgistatud vastavalt Keskkonnaministri 29.04.2004.aasta määrusele nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord”. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid jne.
(4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.
(5) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrust nr 22 „Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded”.
(6) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.
(7) Ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.
(8) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(9) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.
4. peatükk VALLA TERRITOORIUMIL TERVISHOIU -JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJATE JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD
§ 31. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus
(1) Käesolev peatükk määrab kindlaks tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise korra ning on kohustuslik kõikidele Kuusalu valla tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on Vabariigi Valitsuse 06.04.2004. aasta määruses nr.103 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” (edaspidi jäätmenimistu) määratletud "inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena".
(2) Käesolev peatükk ei käsitle heitgaasidega ja heitvetega keskkonda suunatavaid jääke.
(3) Käesolevas peatükis sätestamata juhtudel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest ning käesoleva eeskirja I peatüki sätetest.
§ 32. Olmejäätmete käitlemine
(1) Olmejäätmed käesoleva peatüki mõistes on sellised tervishoiuasutustes tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, s.h koristusjäätmed.
(2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, mis suletakse enne mahutisse paigutamist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav lepingupool.
(3) Väiksemad jäätmekotid tuleb vajadusel pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse.
§ 33. Bioloogilised jäätmed
(1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigustekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed, elusvaktsiinid ja katseloomade jäänused.
(2) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt “Bioloogilised jäätmed”. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.
(3) Pakitud jäätmed viiakse tekkekohast iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle sellekohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.
§ 34. Teravad ja torkivad jäätmed
(1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.
(2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.
(3) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt "Teravad ja torkivad jäätmed".
(4) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.
(5) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega sellekohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.
§ 35. Nakkusohtlikud jäätmed on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga
(1) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.
(2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.
(3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda sellekohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule ühe nädala jooksul.
(4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.
(5) Eriolukorras, näit. epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusele.
§ 36. Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed
(1) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on vastavates laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed (BK-positiivne tuberkuloos, viirushepatiit, HIV jt).
(2) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.
§ 37. Radioaktiivsed jäätmed
(1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt).
(2) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering "Radioaktiivsed jäätmed". Pakendile tuleb märkida ka tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.
(3) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.
(4) Radioaktiivsed jäätmed tuleb üle anda radioaktiivsete jäätmete jäätmekäitlejale.
(5) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.
§ 38. Ravimijäätmed
(1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud.
(2) Ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed (v.a. jäätmenimistus koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga "Ravimijäätmed".
(3) Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega "Tsütostaatravimijäätmed".
(4) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle sellekohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.
(5) Füüsilised isikud saavad ravimijäätmed viia apteeki ja jäätmejaama.
§ 39. Elavhõbedajäätmed
(1) Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaami jäätmed on elavhõbedajäätmed.
(2) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.
(3) Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga "Elavhõbedajäätmed". Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätmekirjeldus.
(4) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas, kust need antakse üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.
§ 40. Kemikaalide jäätmed
(1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.
(2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada märge "Kemikaalide jäätmed" ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.
(3) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.
(4) Kemikaalide jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.
(5) Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses Kuusalu valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamiseeeskirjadele.
§ 41. Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale
(1) Tervishoiuasutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest;
2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääsed närilised ega putukad;
3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, tehtud kerget puhastamist võimaldavast ja desinfitseerivaid vahendeid taluvast materjalist;
4) põranda ja seina liitekoht peab olema teostatud ümarnurk;
5) juhul, kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema seinaga ühel tasapinnal;
6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
8) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti;
9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.
(2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse esitatud nõuetele.
5. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHA JÄRELHOOLDUSE NÕUDED
§ 42. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.
(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoha endine käitaja on kohustatud suletud jäätmekäitluskoha ja selle vahetu ümbruse korrastama, puhastama seal leiduvatest jäätmetest ning taastama jäätmekäitluseelse olukorra.
(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.
(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.
(5) Vallavalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid Kuusalu valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.
(6) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.
6. peatükk VASTUTUS JA JÄRELEVALVE
§ 43. Jäätmehoolduseeskirja täitmise vastutus
(1) Eeskirja mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel võetakse süüdlased tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutusele seaduses ettenähtud korras.
(2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul Vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.
(3) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.
(4) Kui saastaja ei täida lõikes 2 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik oma kulul.
(5) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida lõikes 4 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
§ 44. Aruandlus ja järelevalve
(1) Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele.
(2) Isik, kes jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest, samuti tavajäätmete vedaja, välja arvatud olmejäätmeid majandus- või kutsetegevuses vedav isik, registreeritakse tegevuskohajärgses keskkonnateenistuses.
(3) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta.
(4) Jäätmevaldaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid ühe aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale Vallavalitsuse keskkonnaspetsialistile viimase nõudmisel.
(5) Vallas tegutsev ohtlike jäätmete käitlemisega tegelev ettevõte on kohustatud pidama arvestust oma tegevuse käigus Vallas käideldud jäätmete üle ning esitama vastava jäätmeülevaate üks kord aastas Vallavalitsusele.
(6) Järelevalve käesoleva eeskirja nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korras.
7. peatükk MÄÄRUSE LISAD
§ 45. Määruse lisade kinnitamine
Kinnitada järgmised määruse lisad:
1) Lisa 1. Soovitatavad jäätmemahutite suurused ning minimaalsed tühjendussagedused
elanikkonna jäätmetele;
2) Lisa 2. Taotlus korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamiseks;
3) Lisa 3. Jäätmeõiendi vorm;
4) Lisa 4. Jäätmete vastuvõtukohad Kuusalu vallas.
8. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 46. Määruse avaldamine
(1) Tunnistada kehtetuks Kuusalu Vallavolikogu 31.03.2005 määrus nr 13 “Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri”.
(2) Tunnistada kehtetuks Kuusalu Vallavolikogu 31.06.2005 määrus nr 18 “Kuusalu valla korraldatud jäätmeveo rakendamise juhend”.
(3) Tunnistada kehtetuks Kuusalu Vallavolikogu 22.02.2006 a määruse nr 10 „Kuusalu korraldatud jäätmeveo teenustasude piirmäärade kehtestamine”
(4) Määrus jõustub 05.11. 2012.
(5) Määrust rakendatakse 05.11. 2012.
(6) Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmebaasis, ajalehes Sõnumitooja ning Kuusalu valla veebilehel.
Tõnu Tamm
Volikogu aseesimees volikogu esimehe ülesannetes
Lisa 1 Soovitatavad jäätmemahutite suurused ning minimaalsed tühjendussagedused elanikkonna jäätmetele
Lisa 2 Taotlus korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamiseks
Lisa 3 Jäätmeõiendi vorm
Lisa 4 Jäätmete vastuvõtukohad Kuusalu vallas
Facebook
Twitter