Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Tapa valla jäätmehoolduseeskiri

Tapa valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Tapa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.11.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 03.11.2020, 17

Tapa valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 29.10.2018 nr 39
RT IV, 13.11.2018, 8
jõustumine 16.11.2018

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.10.2020RT IV, 03.11.2020, 606.11.2020

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 67 lõike 6, § 70, § 71 ja pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala ja eesmärk

  (1) Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg, jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord ning järelevalve teostamine jäätmekäitluse üle Tapa vallas (edaspidi vald).

  (2) Eeskiri kehtestatakse eesmärgiga säilitada vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

  (3) Eeskirja kohaldatakse kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste suhtes, kes tegutsevad, elavad või viibivad valla territooriumil.

§ 2.   Jäätmehoolduse arendaja

  Jäätmehoolduse arendamist valla haldusterritooriumil korraldab Tapa Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele.

2. peatükk Jäätmehoolduse korraldus 

§ 3.   Jäätmekäitluse üldnõuded

  (1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

  (2) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

  (3) Jäätmeid tuleb tekkekohas sortida ja liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Tekkekohas tuleb eraldi koguda ja käitlemiseks üle anda vastavat jäätmekäitleja registreeringut, jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule:
[RT IV, 03.11.2020, 6 - jõust. 06.11.2020]
  1) paber ja kartong;
  2) plastid;
  3) metallid;
  4) klaas;
  5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed;
  6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
  7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed;
  8) pakendid;
  9) puit;
  10) tekstiil;
  11) suurjäätmed;
  12) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;
  13) ohtlikud jäätmed.

  (4) Jäätmete käitlemine, sh põletamine, selleks mitteettenähtud kohas ja viisil on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu.

  (5) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.

§ 4.   Jäätmevaldaja kohustused

  (1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
  1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastavat jäätmekäitleja registreeringut, jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule;
[RT IV, 03.11.2020, 6 - jõust. 06.11.2020]
  2) tagama tekkivate jäätmete, mida ei saa või ei tohi tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, liigiti kogumise ja hoiustamise;
  3) kasutama jäätmete kogumiseks ja hoiustamiseks piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või kokkuleppe alusel ühismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku;
  4) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu. Segaolmejäätmete mahutisse tuleb kergesti riknevad, haisvad ja lendlevad jäätmed (nt jahtunud tuhk, tänavapühkmed, kassiliiv, koerte väljaheited) panna pakitult;
  5) korraldama tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse või kogumispunktidesse, välja arvatud jäätmete osas, mis on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Info jäätmete kogumis- ja käitluskohtade kohta on kättesaadav Tapa valla koduleheküljel aadressiga www.tapa.ee.

  (2) Segaolmejäätmete kogumismahutisse on keelatud panna:
  1) § 3 lõikes 3 nimetatud jäätmeliike;
  2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sh üle 400C kuuma tuhka;
  3) vedelaid jäätmeid;
  4) kogumiskaevude sh käimlate setteid;
  5) tervishoiu riskijäätmeid;
  6) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat, jäätmekäitlejat või teisi isikuid.
[RT IV, 03.11.2020, 6 - jõust. 06.11.2020]

  (3) Paberi ja kartongi kogumiseks tuleb kasutada eraldi kogumismahutit elamutes, kus on 5 või enam korterit, ja mitteelamutes, kus tekib nädalas üle 50 kg paberit ja kartongi. Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb paberit ja kartongi koguda eraldi ka väiksema korterite arvuga elamutes ja väiksema jäätmetekkega mitteelamutes.
[RT IV, 03.11.2020, 6 - jõust. 06.11.2020]

  (4) Jäätmetekkekohtades tuleb liigiti koguda biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed.
[RT IV, 03.11.2020, 6 - jõust. 06.11.2020]

  (5) Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise kohustust ei rakendata, kui kinnistul tekkivad biolagunevad jäätmed kompostitakse vastavalt eeskirja §-le 33.
[RT IV, 03.11.2020, 6 - jõust. 06.11.2020]

  (6)
[Kehtetu - RT IV, 03.11.2020, 6 - jõust. 06.11.2020]

§ 5.   Jäätmete käitlemise eest vastutav isik

  Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete käitlemise jäätmete asukohajärgse kinnisasja omanik.

1. jagu Kogumismahuti, mahuti paigutamine ja tühjendamine 

§ 6.   Kogumismahutile esitatavad nõuded

  (1) Kogumismahuti peab tagama:
  1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;
  2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;
  3) lekete vältimise.

  (2) Kogumismahutina võib kasutada vastupidavast materjalist valmistatud:
  1) suletavaid käsitsi teisaldatavaid (ratastel) kogumismahuteid (põhiliselt 140, 240, 360, 660, 800, 1100 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
  2) muid suletavaid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada või toimetada jäätmekäitluskohta (sh sügavkogumismahutid, presskonteinerid);
  3) erandkorras 30 kuni 50 liitrist jäätmekotti (välja arvatud ühismahutina) vähima tühjendamise sageduse korral eramutes ja kui leibkonna jäätmeteke on alla 10 kg kuus.

  (3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib jäätmevaldaja kasutada ka teistsugust kogumismahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.

  (4) Segaolmejäätmete kogumismahuti vähim suurus või vähim kogumise vahend on:
  1) eramutes – jäätmekott;
  2) kahe korteriga elamu korral –140 l;
  3) 3 kuni 8 korteriga elamu korral – 360 l;
  4) 9 ja enama korteriga elamu korral – iga korteri kohta 20 l nädalas;
  5) mitteelamutes – 140 l.

  (5) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks kasutatavad kogumismahutid tuleb arusaadavalt märgistada vastavalt kogutud jäätmeliigile. Juhul kui kogumismahuti on üheselt mõistetavalt märgistamata, käsitletakse seda kui segaolmejäätmeid sisaldavat kogumismahutit.

§ 7.   Kogumismahuti paigutamine ja juurdepääs

  (1) Kogumismahuti tuleb tühjendamise ajaks paigutada jäätmeveokile ligipääsetavasse kohta tasasele kõvale alusele. Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi, tuleohutuse ja tervisekaitsealaseid aspekte.

  (2) Kogumismahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb kinnistul paigutada selliselt, et seda saab tühjendada jäätmeveokiga vahetult paiknemiskohast.

  (3) Kogumismahutit ei paigutata sõiduteele ega muul liiklust häirival viisil. Kõnniteele võib kogumismahutit paigutada ainult tühjenduspäeval ja nii, et see ei sega kõnniteel liikumist.

  (4) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdepääsu tee korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

  (5) Vajadusel tuleb kogumismahuti tuua tühjenduspäeva hommikul lähimasse jäätmevedajaga eelnevalt kokku lepitud kohta.

§ 8.   Ühismahuti kasutamine

  (1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ainult korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumisel.

  (2) Ühismahuti on kogumismahuti, mida kasutatakse kahelt või enamalt kinnistult jäätmete kogumiseks. Ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti.

  (3) Ühismahutit on lubatud kasutada:
  1) tiheasustusalal asuvatel kinnistutel, mis on teineteise lähinaabrid või mis asuvad jäätmemahutist mitte enam kui 200 m kaugusel;
  2) hajaasustusalal asuvatel kinnistutel, mis asuvad jäätmemahutist mitte enam kui ühe kilomeetri kaugusel.

  (4) Ühismahutit soovivad jäätmevaldajad peavad esitama vallavalitsusele ühise taotluse (eeskirja lisa 1), milles näidatakse kõik mahutit kasutavad kinnistud, nende omanikud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ning ühismahuti asukoht.

  (5) Vallavalitsuse haldusosakonna ametnik kontrollib taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab haldusosakonna ametnik taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.

  (6) Nõuetekohane taotlus vaadatakse läbi 30 päeva jooksul arvates taotluse laekumisest. Mõjuval põhjusel võib vallavalitsuse haldusosakonna ametnik taotluse läbivaatamise tähtaega 20 kalendripäeva võrra pikendada.

  (7) Ühismahuti kasutamise või kasutamisest keeldumise otsustab vallavalitsuse nimel haldusosakonna ametnik kaalutlusõiguse alusel.

  (8) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

§ 9.   Muud kogumismahuti kasutamisega seonduvad nõuded

  (1) Kogumismahuti märgistuse, ligipääsetavuse, korrashoiu ja mahuti ümbruse puhtuse eest vastutab kogumismahuti kasutaja. Eeldatakse, et kogumismahuti kasutajaks on kinnistu omanik, mida kogumismahuti teenindab.

  (2) Kui ligipääs kogumismahutile on takistatud tee sulgemise tõttu, peab isik, kelle tegevuse huvides on tee suletud, looma tingimused kogumismahuti tühjendamiseks.

§ 10.   Kogumismahuti tühjendamise sagedus

  (1) Segaolmejäätmete kogumismahuti vähim tühjendamise sagedus on:
  1) Tamsalu ja Tapa linnas vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
  2) kõigis teistes valla asustusüksustes vastavalt jäätmevaldaja vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord 12 nädala jooksul ning 8 ja enama korteriga elamute juures vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
  3) elamutes tiheasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul tingimusel, et on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja §-s 33 toodud nõuetele ning segaolmejäätmete mahutisse ei panda toidujäätmeid ja välditakse haisu teket.

  (2) Biolagunevate jäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvemini kui üks kord kahe nädala jooksul.

  (3) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete (va kompostitavad biolagunevad jäätmed) mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele.

  (4) Ettevõtete mahuti tühjendamise sagedus sõltub ettevõtte töötajate arvust ja tegevusalast, kuid mitte harvem kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatust.

2. jagu Jäätmete vedamine ja kõrvaldamine 

§ 11.   Jäätmeveo korraldus

  Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätmekäitluskohta riigihanke korras valitud ettevõtja.

§ 12.   Jäätmevedaja õigused ja kohustused

  (1) Korraldatud jäätmeveo korral teavitab jäätmevedaja üks kord aastas jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult e-posti või posti teel.

  (2) Jäätmevedaja peab pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama kogumismahuti selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus.

  (3) Jäätmevedaja peab koristama kogumismahutite tühjendamisel ja jäätmete vedamisel maha kukkunud jäätmed.

  (4) Kogumismahuti tühjendamine peab toimuma sellisel ajal, millal see kõige vähem häirib liiklust. Kogumismahuti tühjendamine ja jäätmete vedu ei ole lubatud teostada tööpäevadel ajavahemikus kella 23.00-st kuni 7.00-ni ning nädalavahetustel.

  (5) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil selliselt, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

  (6)
[Kehtetu - RT IV, 03.11.2020, 6 - jõust. 06.11.2020]

§ 13.   Muud nõuded jäätmete vedamisele

  (1) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul kujutab endast ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

  (2) Kui kinnistul tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

§ 14.   Jäätmete käitluskohad

  (1) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud taaskasutatavad jäätmed toimetama taaskasutamiseks või taaskasutamiseks ettevalmistamiseks jäätmete tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta.

  (2) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavas nõuetekohases käitluskohas.

  (3) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavaid jäätmekäitluskohti on keelatud.

3. peatükk Korraldatud jäätmevedu 

1. jagu Üldsätted 

§ 15.   Korraldatud jäätmeveo piirkond

  Tapa vallas on üks korraldatud jäätmeveo piirkond, milleks on kogu valla haldusterritoorium. Nimetatud jäätmeveo piirkonnas on korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele kohustuslik.

§ 16.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

  (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele:
  1) segaolmejäätmed (20 03 01);
  2) paber ja kartong (20 01 01);
  3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
  4) suurjäätmed (20 03 07);
  5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01).
[RT IV, 03.11.2020, 6 - jõust. 06.11.2020]

  (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tänavatel, ühistranspordipeatustes, avalikes parkides, randades, kalmistutel, haljasaladel, avalikel üritustel ning avalikes liigiti kogutud jäätmete kogumispunktides paiknevate kogumismahutite tühjendamine ning jäätmete vedamine.

  (3) Vallavalitsus võib korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi.

§ 17.   Jäätmevedaja leidmine

  (1) Vallavalitsus korraldab jäätmevedaja leidmiseks teenuse kontsessiooni vastavalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses kehtestatud korrale ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kestusega kuni viis aastat.

  (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus ja kohustus osutada korraldatud jäätmeveo teenust hankelepingus märgitud ajal, jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas.

2. jagu Teenustasu suuruse määramine ja muutmine 

§ 18.   Teenustasu suuruse määramine

  (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest.

  (2) Jäätmete veoga ja veo ettevalmistamisega seotud toimingud on järgmised:
  1) jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, muutmine ja lõpetamine;
  2) kogumismahuti tühjendamine, jäätmete äravedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine;
  3) jäätmeveolepingu täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (va kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine);
  4) käsitsi teisaldatava kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini;
[RT IV, 03.11.2020, 6 - jõust. 06.11.2020]
  5) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate kogumismahutite esimene paigaldamine korraldatud jäätmeveo perioodil;
  6) üürile antud kogumismahuti äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel.

  (3) Hankijal on õigus riigihanke algatamisel koostatud hankedokumentides täiendada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu.

§ 19.   Teenustasu suuruse muutmine

  (1)
[Kehtetu - RT IV, 03.11.2020, 6 - jõust. 06.11.2020]

  (2)
[Kehtetu - RT IV, 03.11.2020, 6 - jõust. 06.11.2020]

  (3) Vallavalitsusel on õigus muuta jäätmeveo teenustasu jäätmevedaja põhjendatud taotluse alusel mitte rohkem kui üks kord hankeperioodi jooksul ning mitte varem kui 24 kuud pärast hankelepingu sõlmimist.
[RT IV, 03.11.2020, 6 - jõust. 06.11.2020]

  (4) Teenustasude muutmise taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega kuuekümne päeva jooksul nõuetekohase taotluse laekumisest.

  (5) Muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui uued teenustasud on avalikustatud Tapa valla ajalehes Sõnumed.

§ 20.   Lisateenused

  (1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmekäitlusteenus, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta tasu.

  (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib jäätmevedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja kirjalikul nõusolekul. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

3. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine 

§ 21.   Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine

  (1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jaoks väljastatud registreeringu kehtima hakkamisest. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.
[RT IV, 03.11.2020, 6 - jõust. 06.11.2020]

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.

  (3) Jäätmevedaja sõlmib korraldatud jäätmeveo piirkonnas jäätmeveo lepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks soovi.

  (4) Jäätmeveolepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele mõju.

§ 22.   Korraldatud jäätmeveo tingimused

  (1) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmevaldajal ja jäätmevedajal on õigus eeskirjas sätestatud juhul eelmärgitud õigusaktides määratud korraldatud jäätmeveo tingimusi kokkuleppeliselt täpsustada.

  (2) Juhul kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole sõlminud korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks lepingut, lähtutakse kogumismahuti suuruse ja tühjendamise sageduse leidmisel eeskirja § 6 lõikes 4 sätestatud kogumismahuti vähimast suurusest ja eeskirja §-s 10 sätestatud vähimast tühjendamise sagedusest.

§ 23.   Liitumisest vabastamise alused

  (1) Vallavalitsus võib jäätmevaldaja erandkorras kuni korraldatud jäätmeveo hankeperioodi lõpuni vabastada jäätmeveoga liitumisest kui:
  1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata,
  2) kinnistut kasutatakse suveperioodil;
  3) kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid kompostitakse vastavalt eeskirja §-le 33;
  4) isikul on kehtiv keskkonnaluba.
[RT IV, 03.11.2020, 6 - jõust. 06.11.2020]

  (2) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks (edaspidi liitumisest vabastamiseks) esitab jäätmevaldaja vallavalitsusele taotluse (eeskirja lisa 2).

  (3) Taotluses märgitakse:
  1) andmed jäätmevaldaja ja kinnistu kohta;
  2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist;
  3) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud;
  4) eelneva vabastuse korral kinnistu elektri tarbimisteatis eelneva aasta kohta taotluse esitamise kuupäeva seisuga.

§ 24.   Taotluse menetlemine

  (1) Vallavalitsuse haldusosakonna ametnik kontrollib taotluse vastavust eeskirja § 23 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab haldusosakonna ametnik taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.

  (2) Nõuetekohane taotlus vaadatakse läbi 30 päeva jooksul arvates taotluse laekumisest. Mõjuval põhjusel võib vallavalitsuse haldusosakonna ametnik taotluse läbivaatamise tähtaega 20 kalendripäeva võrra pikendada.

  (3) Vallavalitsuse haldusosakonna ametnik kontrollib taotluses esitatud põhjenduste õigust ja kinnistut kohapeal, et olla veendunud, et kinnistul ei elata või, et kinnistut ei kasutata. Haldusosakonna ametnikl on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente ja selgitusi.

  (4) Liitumisest vabastamise või vabastamata jätmise otsustab vallavalitsuse nimel haldusosakonna ametnik. Otsuses märgitakse vabastamise või vabastamata jätmise põhjus, vabastamise kestus ning eeskirja §-s 25 sätestatud tingimused.

  (5) Vallavalitsuse haldusosakond teavitab liitumisest vabastamise või vabastamata jätmise otsusest jäätmevaldajat ning vabastamise otsusest jäätmevedajat.

§ 25.   Liitumisest vabastatud jäätmevaldaja kohustused

  (1) Eeskirja § 24 lõike 1 alusel liitumisest vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab iga vabastamisele järgneva aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud (elamud) või kinnistut ei ole kasutatud (mitteelamud). Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

  (2) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust liitumisest vabastamise aluseks olnud asjaolu ära langemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates asjaolu talle teatavaks saamisest.

§ 26.   Liitumisest antud vabastuse lõpetamine

  Vallavalitsus võib lõpetada jäätmevaldajale liitumisest antud vabastuse enne tähtaja lõppu, kui vabastamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud.

4. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded 

§ 27.   Sätete kohaldamine

  Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemisel lisaks eeskirja 1. ja 2. peatükis sätestatule.

§ 28.   Ohtlike jäätmete käitlemine

  (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale.

  (2) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

  (3) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni nende üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale.

  (4) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates kogumismahutites, mis välistavad nende sattumise keskkonda või kanalisatsiooni.

  (5) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid) tuleb viia jäätmejaama, ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda käitlemiseks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale isikule.

  (6) Juriidiliste isikute tegevuses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

§ 29.   Probleemtoodete jäätmed

  (1) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.

  (2) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad, telerid jne) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama, avalikku kogumispunkti või anda vastavat jäätmeluba omavale isikule või viia samalaadseid elektroonikaseadmeid müüvasse kauplusesse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega.

  (3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia avalikesse patareide kogumiskastidesse, jäätmejaama, kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega või anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule.

  (4) Rehvid tuleb viia jäätmejaama, avalikku kogumispunkti, jäätmekäitluskohta või anda üle jäätmeluba omavale isikule või uue rehvi ostmise korral anda üle rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega.

  (5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti, uue sõiduki ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega või vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

  (7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon vallavalitsusega.

§ 30.   Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine

  (1) Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.

  (2) Pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse või viia jäätmejaama või üle anda vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete puhul ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

  (3) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

  (4) Pakendijäätmete kogumise ja veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon sagedusega, et oleks tagatud pakendijäätmete üleandmise võimalus ning et oleks välditud pakendimahutite ületäitumine ja ümbruse reostumine. Pakendimahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu.

  (5) Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid (mahutid) paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus. Kogumispunktis kogutud jäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

  (6) Pakendiettevõtjad ja taaskasutusorganisatsioonid sõlmivad vallavalitsusega kirjaliku lepingu, milles määratakse kindlaks pakendipunktide asukohad, kogumismahutite miinimumarv ja miinimummaht iga pakendipunkti kohta, tüüp, välimus, tühjendamissagedus ja vajadusel muud olulised tingimused.

  (7) Pakendijäätmete avalikus kogumispunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine. Võimalusel tuleb kogumispunktis koguda eraldi mahutitesse vähemalt kolm pakendimaterjali liiki: paber- ja kartongpakend, klaaspakend ja segapakend (sh metallpakend).

  (8) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tagama enda hallatavate pakendimahutite puhastamise sodimisest, tahmast, roostest, jäätmetest jms.

  (9) Kui pakendimahuti ümbruse koristamise kohustuses ei ole maa omaniku ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti, vastutab koristamise eest pakendimahutist 3 m raadiuses taaskasutusorganisatsioon.

  (10) Pakendite kogumismahutitel peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt, loetavalt, suurte tähtedega, eesti ja vene keeles pakendijäätmete sorteerimisjuhend ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja nimi ja telefoninumber. Kogumismahutite täiteavad peavad olema piisavalt suured ja selgelt eristatavad.

  (11) Pakendikotiteenuse kasutamisel tuleb järgida teenusepakkuja kehtestatud sorteerimise nõudeid.

§ 31.   Suurjäätmete käitlemine

  (1) Suurjäätmed on suuremõõtmelised jäätmed, mis ei mahu oma mõõtmete tõttu olmejäätmete konteinerisse.

  (2) Suurjäätmed tuleb viia Tamsalu jäätmejaama, Tapa jäätmete kogumispunkti või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule.

§ 32.   Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

  (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad pinnas ning puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel (sealhulgas ehitusmaterjali hoidmisel), remontimisel, lammutamisel või ehitusmaterjali purustamisel (edaspidi ehitamisel).

  (2) Lammutustegevuseks tuleb ettevõttel taotleda Keskkonnaametist jäätmeseaduse § 987 lõike 2 punktile 3 vastav jäätmekäitleja registreering.
[RT IV, 03.11.2020, 6 - jõust. 06.11.2020]

  (3) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda. Ehitamisel tuleb eraldi koguda ohtlikud jäätmed, vanapaber ja papp, puidujäätmed, metallijäätmed, püsijäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), plastijäätmed (sh kile).

  (4) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat jäätmeluba või registreerimistõendit omavale ettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.

  (5) Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (6) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (7) Ehitusjäätmed tuleb koguda kogumismahutisse ja kergeid jäätmeid sisaldav kogumismahuti tuleb pealt katta, vältimaks jäätmete lendumist. Ehitamise ajal, ehitusjäätmete kogumisel, jäätmeveokile laadimisel ja veol tuleb vältida tolmu ja jäätmete levikut, sh pinnase levikut veoki rataste abil teedele ja tänavatele.

  (8) Juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada jäätmeõiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

  (9) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud.

§ 33.   Biolagunevate jäätmete kompostimine

  (1) Biolagunevate jäätmete hulka kuuluvad biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad jmt) ja biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed nagu puu- ja köögiviljade puhastamise jäägid, liha- ja kalajäägid, poolfabrikaadid, kohvi- ja teepuru sh filtrid, pagaritooted jmt).

  (2) Elamiseks kasutataval kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult asjakohase jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

  (3) Kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale ohutult ning nii, et need ei põhjustaks kahjurite ja haisu teket.

  (4) Elamiseks kasutataval kinnistul tekkivaid biolagunevaid köögijäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud kinnistes kompostimiskastides ehk kompostrites, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad.

  (5) Biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

  (6) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

  (7) Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

§ 34.   Tervishoiu riskijäätmete käitlemine

  (1) Tervishoiu riskijäätmed käesoleva eeskirja tähenduses on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed, millega vahetu kontakti puhul on bioloogilistest ohuteguritest tingituna nakatumise risk ja mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt. Tervishoiu riskijäätmete hulka kuuluvad bioloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed.

  (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab bioloogilised jäätmed nagu operatsiooni käigustekkinud amputeeritud kehaosad, organid, koeproovid, platsenta jne kohe pärast tekkimist pakendama kindlalt suletud ja vastavalt tähistatud punasesse jäätmekotti ning toimetama tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmikus temperatuuril alla -20°C. Bioloogilised jäätmed kõrvaldatakse ainult volitatud jäätmekäitleja kaudu.

  (3) Nakkusohtlikud jäätmed nagu verega või muude potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega saastunud meditsiinitarbed, ühekordsed esemed, muud nakkusohtlikud jäätmed tuleb kohe pärast tekkimist paigutada vastavalt tähistatud jäätmekotti. Nakkusohtlike jäätmete kogumiseks tuleb kasutada jäätmekotte, millised on heaks kiitnud nakkusohtlikke jäätmeid kahjutustamisele vastu võttev käitleja.

  (4) Diagnostika- ja raviprotsessis kasutatud teravad ja torkivad esemed nagu süstlanõelad, skalpelliterad, ampullikillud jne tuleb koguda läbitorkekindlast materjalist vastavalt tähistatud ning kindlalt suletavasse kanistrisse või muusse nõusse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!”.

  (5) Plastikkotte, mis sisaldavad nakkusohtlikke ja bioloogilisi jäätmeid, tuleb hoida jäätmevaldaja juures piisava suurusega sobivas lukustatavas hoiuruumis. Hoiuruum peab olema jahe ja ventileeritud, kergesti puhastatavatest materjalidest seinte ja põrandatega.

  (6) Kogutud nakkusohtlikud jäätmed tuleb kahjutustamiseks ja kõrvaldamiseks üle anda vastavat litsentsi ja jäätmeluba omavale käitlusettevõttele.

§ 35.   Tapa valla jäätmekäitluskohad

  (1) Tapa vallas on järgmised jäätmekäitluskoha (täpsem info Tapa valla kodulehelt www.tapa.ee):
  1) jäätmejaam aadressil Raudtee 4, Tamsalu;
  2) jäätmete kogumispunkt aadressil Autobaasi 11, Tapa.
[RT IV, 03.11.2020, 6 - jõust. 06.11.2020]

  (2) Jäätmejaamas ja jäätmete kogumispunktis võetakse Tapa valla elanikelt tasuta vastu vähemalt järgmisi jäätmeliike:
  1) elektri- ja elektroonikaseadmed (külmkapid, pesumasinad, elektripliidid, televiisorid, raadiod jms)
  2) vanarehvid;
[RT IV, 03.11.2020, 6 - jõust. 06.11.2020]
  3) pakendijäätmed (klaas, metall, plast, paber jm pakend);
  4) plastijäätmed ja vahtplast;
  5) lehtklaas;
  6) päevavalguslambid, säästulambid, LED lambid jms;
  7) kasutatud akud ja patareid;
  8) suurjäätmed (vana mööbel jms);
  9) rõivad ja jalatsid;
  10) vanapaber ja papp;
  11) vanametall;
  12) töötlemata puit;
  13) elavhõbekraadiklaasid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed;
  14) kemikaalid ja pestitsiidide jäätmed;
  15) aegunud ja kasutuskõlbmatud ravimid;
  16) värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed jaepakendis;
  17) vanaõli ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjalid.

  (3) Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võetakse vastu Tamsalu kompostimisväljakul Kaeva külas (78701:005:0010).

  (4) Bioloogiliselt mittelagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid saab üle anda MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus (aadress Piira küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa 46607, koduleht www.lvjk.ee).

  (5) Vallavalitsus võib täiendavalt kehtestada jäätmejaamas ja jäätmete kogumispunktis vastuvõetavate jäätmete liigid, nende kogused ja tasud.

  (6) Jäätmejaama ja jäätmete kogumispunkti töötajal on õigus aruande esitamiseks vajalike andmete küsimiseks (jäätmete tooja nimi ja aadress, jäätmeliik, jäätmete kogus jne).

  (7) Kõiki käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud jäätmeid saab lisaks Tamsalu jäätmejaamale, Tapa jäätmete kogumispunktile ja Tamsalu kompostimisväljakule üle anda MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus (aadress Piira küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa 46607, koduleht www.lvjk.ee).

5. peatükk Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded 

§ 36.   Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

  (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

  (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoha endine käitaja on kohustatud suletud jäätmekäitluskoha ja selle vahetu ümbruse korrastama, puhastama seal leiduvatest jäätmetest ning taastama jäätmekäitluseelse olukorra.

  (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

  (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

6. peatükk Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamine 

§ 37.   Nõuded ja tähtajad jäätmeliikide kaupa

  Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded jäätmeliikide kaupa koos tähtaegadega sätestatakse Tapa valla jäätmekavas.

7. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 38.   Järelevalve ja vastutus

  (1) Eeskirja täitmise üle teostab järelevalvet vallavalitsus, kellel on õigus:
  1) koostada ettekirjutusi eeskirja täitmiseks;
  2) rakendada ettekirjutuste täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunnivahendeid.

  (2) Järelevalvet käesoleva eekirja täitmise üle teostavad vallavalitsuse poolt määratud ametiisikud keskkonnajärelevalve seaduses, pakendiseaduses ning jäätmeseaduses sätestatud korras.

§ 39.   Karistusõiguslik vastutus ja kohtuväline menetleja

  (1) Eeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse §1207 alusel.

  (2) Eeskirja rikkumisest tulenevat väärteoasja menetleb kohtuväliselt:
  1) vallavalitsus;
  2) muu seadusega määratud isik.

8. peatükk Rakendussätted 

§ 40.   Eeskirja rakendamine ja hankelepingute kehtivus

  Kõik enne käesoleva eeskirja kehtestamist sõlmitud korraldatud jäätmeveo hankelepingud kehtivad kuni lepingus sätestatud kuupäevani samadel tingimustel, mis kehtisid lepingu sõlmimise hetkel ja vastaval territooriumil.

§ 41.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 42.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avalikustamist.

Lisa 1 Ühise olmejäätmemahuti kasutamise kokkulepe

Lisa 2 Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotlus
[RT IV, 03.11.2020, 6 - jõust. 06.11.2020]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json