Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Vihula valla jäätmehoolduseeskiri

Väljaandja:Vihula Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:17.02.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 14.02.2017, 4

Vihula valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 09.02.2017 nr 57

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 365, jäätmeseaduse § 71 lõigete 1 ja 2 ning Pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

§ 1.  Üldsätted

 (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga korraldada Vihula valla haldusterritooriumil jäätmete kogumist viisil, mis tagab jäätmekäitluse põhieesmärkide täitmise.

 (2) Eeskiri reguleerib jäätmehoolduse korraldamist Vihula valla haldusterritooriumil.

 (3) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Vihula valla haldusterritooriumil viibivatele ja/või tegutsevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

 (4) Jäätmehooldust korraldab ning kontrollib Vihula valla haldusterritooriumil Vihula Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet alljärgneva osas:
 1) nõustab elanikke ja avaldab oma veebilehel jäätmekäitlust tutvustavat teavet;
 2) korraldab jäätmete liigiti kogumist ja jäätmekäitluse arendamist;
 3) kontrollib jäätmekäitlusalase tegevuse vastavust õigusaktidele.

 (5) Eeskirjaga reguleerimata küsimuste lahendaja on vallavalitsus, juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest.

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) aia- ja pargijäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu niidetud rohi, lehed, oksad jt antud jäätmeliigi jäätmed;
 2) biolagunevad jäätmed – biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp;
 3) ehitus- ja lammutusjäätmed – puidu, metalli, betooni, soojustusmaterjalide, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh tervisele ja keskkonnale ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed (asbest, värvi-, laki - immutusained jt). Ehitus- ja lammutusjäätmed tekivad ehitamisel, remontimisel ja/või lammutamisel ning mida ei ole võimalik, ei soovita või ei ole lubatud kasutada;
 4) hajaasustusala – hajaasustusala on maa-ala, mis määratakse valla üldplaneeringuga. Hajaasustusala moodustavad kõik Vihula valla külad k.a. külade keskused, v.a. üldplaneeringuga määratud tiheasustusalad (Võsu, Käsmu ja Vergi);
 5) järelevalve – keskkonnaseisundit mõjutava või mõjutada võiva tegevuse seaduslikkuse kontrollimine, ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine;
 6) jäätmed – mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
 7) jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
 8) jäätmehoolduse arendamine – jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset;
 9) jäätmekäitleja – juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks jäätmeluba, keskkonnakompleksluba, jäätmekäitleja registreerimistõendit või on registreeritud Keskkonnaametis;
 10) jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus;
 11) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
 12) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja (tellija) ja jäätmekäitlusettevõtte (töövõtja) vahel sõlmitud kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;
 13) jäätmeenergia – jäätmete taaskasutamise tehnoloogiline lahendus, kus jäätmete põletamisel eraldi või koos muude kütusega saadud energia väärindatakse elektri- või soojusenergiaks;
 14) jäätmete korduskasutus – toiming, mille käigus tooteid või tootekomponente kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel;
 15) jäätmete kõrvaldamine – on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol;
 16) jäätmete ringlusessevõtt – kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, on jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks;
 17) jäätmete taaskasutus – jäätmekäitlustoiming eesmärgiga taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas;
 18) jäätmetekitaja – isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid;
 19) jäätmete töötlemine – nende mehaaniline, termiline, keemiline ja bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutust. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokku pressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nende vedamiseks või ladestamiseks prügilasse;
 20) jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed;
 21) kogumisring – jäätmete kogumine elanikkonnalt kindlaks määratud ajal ja kohtades jäätmeveokiga;
 22) komposter – biolagunevate jäätmete aeroobseks lagundamiseks kasutatav mahuti;
 23) kompostimine – biolagunevate jäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostris;
 24) korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;
 25) ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale;
 26) ohtlike jäätmete käitluslitsents – isiku vastavat pädevust ja tehnoloogia sobivust tõendav tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses;
 27) olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed;
 28) pakend – pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kätte toimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid;
 29) pakendiettevõtja – isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
 30) pakendijäätmed – mis tahes pakend või pakendimaterjal, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema, välja arvatud tootmisjäätmed;
 31) probleemtoode – toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist;
 32) prügila – jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel;
 33) püsijäätmed – tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades;
 34) suurjäätmed – olmejäätmete tekkevaldkonda kuuluvad jäätmenimistu koodinumbriga 200307 tähistatud tavajäätmed. Suurjäätmed on diivanid, lauad, toolid, kapid, puidust uksed, vaibad, madratsid, kraanikausid, vannid jms. Suurjäätmete hulka ei kuulu probleemtooted ja muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed;
 35) taaskasutatavad jäätmed – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (vanapaber, kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed);
 36) taaskasutusorganisatsioon – pakendiseaduse § 101 kohaselt keskkonnaministri poolt akrediteeritud juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad. Taaskasutusorganisatsiooni ülesanne on korraldada talle kohustused üle andnud pakendiettevõtjate pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist ning arendada edasi taaskasutussüsteemi eesmärgiga tagada pakendijäätmete taaskasutamine vähemalt pakendiseaduses sätestatud taaskasutuse sihtarvude ulatuses;
 37) tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
 38) territooriumi haldaja – kinnisasja omanik, kinnistu valdaja, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik;
 39) tiheasustusala – on valla üldplaneeringus määratud kompaktse hoonestusega ala. Tiheasustusalad on Vihula valla üldplaneeringu alusel Võsu, Käsmu ja Vergi;
 40) tootja on isik, kes:
  a) valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük;
  b) tegeleb teiste poolt valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük;
  c) veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõisteid kasutatakse eeskirjas jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega sätestatud tähenduses.

§ 3.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Jäätmekäitlust korraldab:
 1) kinnisasjal kinnisasja omanik;
 2) hoonestusõigust omav isik hoonestusõiguse alusel kasutataval maal;
 3) ehitise omanik ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal.

 (2) Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sortimist ja vedu kinnistu valdaja. Jäätmemahuti ja selle ümbruse korrashoiu eest vastutab kinnistu valdaja, kui ei ole sõlmitud teisi kokkuleppeid.

 (3) Iga tegevuse juures tuleb vähendada ja/või vältida jäätmeteket. Tekkinud jäätmeid tuleb võimalikult suures ulatuses taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

 (4) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevad jäätmed vastavalt jäätmehoolduseeskirja- ja teiste õigusaktidega kehtestatud korras või andma need käitlemiseks üle vastavat õigust omavale isikule.

 (5) Jäätmed tuleb koguda nende tekkekohas liigiti, ja suunata need võimalikult suures ulatuses taaskasutusse. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.

 (6) Kinnistul tekkivad olmejäätmed tuleb koguda ja (korraldatud olmejäätmete veo korras) üle anda kinnistul või jäätmevedaja marsruudi kokkulepitud asukohas jäätmevedajale.

 (7) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon koostöös vallavalitsusega.

 (8) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega.

 (9) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.

 (10) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi.

 (11) Okste, lehtede ja immutamata puidu põletamine nõuetekohastes tingimustes on lubatud jäätmevaldaja kinnistul tuulevaikse ilmaga välja arvatud tuletegemise keelu ajal. Tule tegemise koht peab vastama siseministri 30.08.2010 määruse nr 40 ”Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded” nõuetele.

§ 4.  Jäätmevaldaja kohustused jäätmete käitlemisel

 (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutav isik on jäätmevaldaja.

 (2) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki kättesaadavaid võimalusi jäätmete liigiti kogumiseks ja nõuetekohasele käitlemisele suunamiseks .

 (3) Jäätmevaldaja on kohustatud:
 1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt jäätmehoolduseeskirja, korraldatud jäätmeveo rakendamise korra, jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktides kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastavat õigust omavale isikule;
 2) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või kes ei ole registreeritud Keskkonnaametis;
 3) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid;
 4) paigutama jäätmed liigiti selleks ettenähtud kogumismahutitesse, hoidma jäätmeid kuni nende üleandmiseni viisil mis välistab jäätmete kandumise väljapoole kogumis(kohta)mahutit, ebameeldiva lõhna leviku ja lindude ja/või loomade ligipääsu jäätmetele.

 (4) Territooriumi haldaja, on kohustatud teavitama kinnistul viibivaid isikuid, juriidilise isiku puhul ettevõtete töötajaid, jäätmehoolduse korraldusest kinnistul ning käesoleva eeskirja nõuetest.

 (5) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab jäätmemahutid vallavalitsus või territooriumit haldav juriidiline või füüsiline isik. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema jäätmemahuti, mille tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja kui ei ole kokku lepitud teisiti.

 (6) Avalike ürituste korraldaja või tema volitatud esindaja paigaldab ürituse toimumise ajaks kasutatavale territooriumile piisavalt jäätmemahuteid, korraldab nende teenindamise kogu ürituse vältel ja jäätmete edasise käitlemise hiljemalt ürituse lõppedes lähtudes käesoleva eeskirja § 4 lg 3 punktist 2.

§ 5.  Jäätmete kogumise üldnõuded

 (1) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti, eesmärgiga võimaldada nende taaskasutamine senisest oluliselt suuremas ulatuses. Liigiti kogumise tähtajad ja nõuded tulenevad jäätmeseadusest ja seaduse alusel antud õigusaktidest.

 (2) Olmejäätmete tekkekohas tuleks koguda liigiti vähemalt järgmised jäätmenimistu jäätmekoodiga märgitud jäätmed:
 1) paber ja kartong (20 01 01);
 2) plastid (20 01 39);
 3) metallid (20 01 40);
 4) klaas (120 0 02);
 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 02, 20 02 03);
 8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
 9) puit (20 01 38);
 10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
 11) suurjäätmed (20 03 07);
 12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
 13) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

 (3) Segaolmejäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud panna:
 1) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
 2) ohtlikke jäätmeid;
 3) kuuma tuhka;
 4) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
 5) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
 6) käimlajäätmeid;
 7) kogumiskaevude setteid;
 8) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
 9) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid;
 10) aineid ja esemeid, mis võivad jäätmevedaja töötajaid ohustada või mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist;
 11) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele.

 (4) Lõikes 2 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkivate kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete puhul, mis vastavad Jäätmeseaduse § 7 toodud olmejäätmete mõistele.

 (5) Lõikes 2 nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kogumiskohta n.o. jäätmejaam jäätmekeskus (piirkonnas lähimad: Vihula valla jäätmejaam MTÜ Lääne – Viru Jäätmekeskus) või andma üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

 (6) Kergesti lagunevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paber- või kilekotiga vältimaks ebameeldiva lõhna levikut ja mahuti määrdumist.

 (7) Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna avalikes kohtades selleks paigaldatud mahutitesse või viia kogumiskohta (Vihula valla jäätmejaam, Jäätmekeskused).

§ 6.  Pakendite ja pakendijäätmete kogumine

 (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb viia selleks paigaldatud kogumismahutitesse (kogumismahutite asukohad on ära toodud Vihula valla veebilehel: www.vihula.ee). Pakendikonteineritesse kogutavad pakendid peavad olema puhtad.

 (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid koostöös vallavalitsusega.

 (3) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab pakendeid, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud kirjaliku teatega. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel pakendi taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires.

 (4) Müügikohas või selle teenindusmaa piires peab olema korraldatud tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine. Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m2 ja see paikneb tiheasustusalal.

 (5) Pakendi kogumismahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav eestikeelne teave, mis viitab kogutava pakendi liigile, mahuti valdajale ja teenindava jäätmekäitleja kontaktandmetele.

 (6) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud pakendite segunemist teiste jäätmetega.

 (7) Pakendi ja pakendijäätmete veo kogumiskohast käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

§ 7.  Taaskasutatavate jäätmete kogumine

 (1) Paber ja kartong tuleb toimetada selleks paigaldatud konteinerisse ja/või üle anda jäätmejaama või jäätmekeskusele, v.a elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus taaskasutuseks puudub võimalus, võib nimetatud materjali kasutada piiratud koguses tule süütamiseks küttekoldes. Soovi korral võib kinnistule paigaldada ka eraldi kogumismahuti paberi ja kartongi kogumiseks.

 (2) Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel (tootmismaa, ärimaa) tuleb koguda paber ja kartong eraldi kui neid tekib jäätmetena üle 20 kg nädalas. Paberiks käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta dokumente vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.

 (3) Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli käitlemisega tegelevale ja vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale ettevõttele või üle anda jäätmejaama või jäätmekeskusele.

 (4) Puidujäätmeid, samuti aia-pargijäätmeid võib põletada käesoleva eeskirja § 3 lõikes 11 toodud osas või üle anda isikule, kes omab antud jäätmete käitlemiseks jäätmeluba või keskkonnakompleksluba.

 (5) Suurjäätmed tuleb jäätmevaldajal toimetada, antud jäätmeliiki koguvasse jäätmekäitluskohta (jäätmejaam, jäätmekeskus) või tellida vastav teenus jäätmevedajalt või anda üle jäätmeluba, keskkonnakompleksluba omavale ettevõttele.

 (6) Pakendijäätmed tuleb koguda vastavalt eeskirja § 6.

 (7) Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutisse.

 (8) Jäätmeliikide osas, mille kogumine on korraldatud kohaliku omavalitsuse poolt tema haldusterritooriumil või kogumise kaudu piirkondlikes jäätmekeskustes või kogumisringide vahendusel annab informatsiooni kohalik omavalitsus.

§ 8.  Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumine

 (1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete vastuvõtmise ja nende taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks suunamise kohustus lasub tootjal, kellele laieneb probleemtoodete jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise kohutus.

 (2) Elektri- ja elektroonikaseadmed, sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad, televiisorid jt samalaadsete omadustega jäätmed tuleb üle anda jäätmejaama või jäätmekeskusele või korraldatavate kogumisringide käigus või uue toote ostmisel kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 23. Jäätmeseaduse § 23 mõistes elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

 (3) Vanad rehvid tuleb üle anda jäätmejaama või jäätmekeskusele või kogumisringide käigus või otse vanarehvide käitlejale või uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 23. Jäätmeseaduse § 23 mõistes rehvide tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

 (4) Kasutatud patareid ja akud tuleb üle anda jäätmejaama või jäätmekeskusele või korraldatavate kogumisringide käigus või kauplustesse, kus on patareid ja/või akud müügil.

§ 9.  Jäätmekäitluse tehnilised nõuded

 (1) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed tekivad. Juhul, kui jäätmete kogumiseks on lubatud kasutada ühismahutit, määravad ühismahuti kasutajad, kelle kinnistul mahuti kasutajatest jäätmemahuti paikneb. Jäätmemahutid peavad olema paigaldatud naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusele, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (2) Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada jäätmemahuteid, mis on jäätmeveoki mehhaanilise tõsteseadmega tühjendatavad. Jäätmekotid ei ole käesoleva eeskirja tähenduses jäätmemahutid.

 (3) Kuni 150 l jäätmekotte võib kasutada „Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“ sätestatud tingimustel.

 (4) Mahutid peavad olema terved ja puhtad. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende valdaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

 (5) Olmejäätmete kogumiseks kasutatavate jäätmemahutite miinimumsuurused:
 1) tiheasustusalal ühepereelamul vähemalt 100 liitrine kinnistu nimega varustatud kaanega konteiner, mida on võimalik tõstemehhanismiga jäätmeveokisse tühjendada;
 2) hajaasustusalal ühepereelamul vähemalt 140 liitrine kinnistu nimega varustatud kaanega konteiner, mida on võimalik tõstemehhanismiga jäätmeveokisse tühjendada;
 3) juriidilisel isikul vähemalt 240 liitrine kaanega konteiner, mida on võimalik tõstemehhanismiga jäätmeveokisse tühjendada;
 4) korterelamul arvestatakse konteineri minimaalset suurust põhimõttel, et ühe korteri kohta minimaalne jäätmemaht on 100 liitrit.

 (6) Jäätmete kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.

 (7) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

 (8) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada käesoleva eeskirja § 9 lõike 11 kohaselt.

 (9) Käsitsi teisaldatavad kuni 240 (k.a) liitrised konteinerid tuleb paigutada veopäeval jäätmeveoki marsruudi äärde, teekatte äärest kuni 10 m kaugusele nähtavale kohale kui jäätmevedajaga ei ole kokku lepitud teisiti.

 (10) 240 kuni 800 liitrised teisaldatavad mahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, tihendatud kruus, killustik jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4 m, v.a juhul, kui jäätmekäitlejaga ei ole kokku lepitud teisiti.

 (11) Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

 (12) Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse tagades neid teenindavale jäätmekäitlusettevõttele vaba juurdepääsu mahutite tühjenduspäeval.

 (13) Mahutite paiknemiskohale ligipääsu ja juurdesõiduteede korrashoiu eest vastutab territooriumi (tee) valdaja.

§ 10.  Biolagunevate jäätmete käitlemise nõuded

 (1) Ühepereelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel.

 (2) Kompostimine mistahes meetodil ei tohi häirida ümbruskonda, levitada halba lõhna ja soodustada näriliste, taimehaiguste ja -kahjurite levikut.

 (3) Keelatud on segada komposti aineid, mis halvendavad selle omadusi ja/või ei võimalda selle sihipärast kasutamist.

 (4) Kompostitavaid köögi- ja sööklajäätmeid ning aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) võib käitlemiseks üle anda ka vastavat jäätmeluba, keskkonnakompleksluba omavale ettevõttele.

 (5) Üksikelamutega kinnistutel võib hajaasustuses toidujäätmeid kompostida koos teiste biolagunevate jäätmetega komposteris või aunas, tiheasustusega aladel ainult kinnises komposteris. Kompostimisel peab lähtuma käesoleva eeskirja § 10 lõikest 2.

 (6) Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt komposteris või aunas.

 (7) Reovee kogumiskaevude ja septikute setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada kinnistul komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute reovee- ja/või fekaalide kogumiskaevude tühjendamine toimub omaniku ja vastavat teenust pakkuva ettevõtte vahelise lepingu alusel. Reovee- ja/või fekaalide kogumiskaevude omanik peab tagama kaevude korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.

§ 11.  Loomsete jäätmete käitlemine

  Loomsete jäätmete (EL otsekohalduva määruse 1069/2009 järgi loomsed kõrvalsaadused) valdaja peab loomsed jäätmed nõuetekohaseks käitlemiseks üle andma akrediteeritud loomsete jäätmete käitlemise ettevõttele. Loomsete jäätmete matmine on keelatud. Oma kinnistule või võib matta ainult majapidamises peetud lemmikloomi tingimusel, et see ei saa kahjusta keskkonda ega põhjusta muid häiringuid.

§ 12.  Ehitus- ja lammutusprahi käitlemine

 (1) Ehitus- ja lammutusprahi (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke aineid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde käigus ei kasutata.

 (2) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitustegevuse käigustekkivad jäätmed, mis oma omaduste tõttu võivad kahjustada inimeste tervist ja keskkonda ning nõuavad erikäitlemist. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse Keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu” alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
 1) asbesti sisaldavad jäätmed: eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne;
 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;
 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed: tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
 4) saastunud pinnas (pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide).

 (3) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

 (4) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja kui ei ole kokku lepitud teisiti.

 (5) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
 1) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete sortimiseks ja liigiti kogumiseks nende tekkekohas;
 2) korraldama jäätmete taaskasutamise võimalikult suures ulatuses või andma need käitlemiseks üle jäätmeluba, keskkonnakompleksluba omavale ettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete käitlejal on nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
 3) rakendama meetmed tolmu tekke vältimiseks (ennekõike asbesti sisaldavad materjalid) ehitusplatsil, ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse, laadimisel veokitele ja transportimisel;
 4) koguma ohtlikud ehitusjäätmed liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määruses nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“ toodud nõuetele;
 5) juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks ja liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda üle töötlemiseks jäätmeliigi käitlusõigust sisaldavat jäätmeluba, keskkonnakompleksluba omavale ettevõttele.

 (6) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja või tema esindaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmeluba, keskkonnakompleksluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

 (7) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele asjakohast informatsiooni jäätmete käitlemise kohta.

§ 13.  Ohtlike jäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmeid käidelda viisil, mis välistab erinevate ohtlike jäätmete segunemist.

 (2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda kehtivat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav isik jäätmeloa või keskkonnakompleksloa alusel.

 (3) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamises ja sellega võrdsustatud asutuses tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määrusele nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“.

 (4) Ohtlike jäätmete kogumismahutid peavad olema kindlalt suletavad ja juurdepääs kõrvalistele isikutele tõkestatud.

 (5) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (vanaõlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid, lahustid, elavhõbeda komponente sisaldavad valgusallikad, -termomeetrid jms) tuleb viia võimalikult asukohajärgsesse jäätmejaama või jäätmekeskusesse või anda üle kogumisringidel.

 (6) Juriidilised isikud on kohustatud tootmises tekkinud ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele, kes omab vastavat jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit.

 (7) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

 (8) Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud järelevalveametnikule andma informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 14.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord

 (1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik täitmiseks kõikidele Vihula valla haldusterritooriumil asuvatele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on Keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu” nimistus (edaspidi jäätmenimistu) määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena (jäätmekood 18).

 (2) Iga tervishoiuteenuse osutaja peab omama jäätmete käitlemise juhendit, kus on ära toodud jäätmekäitluse korraldus tervishoiuasutuses. Tervishoiuasutuse vastutav isik peab omama asutuses jäätmekäitluse korraldamise pädevust.

 (3) Inimeste ja loomade tervishoiul tekkivad jäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, mis suletakse ja tähistatakse selle sisule viitava märgisega enne üleandmist jäätmekäitlejale käesoleva eeskirja § 14 lõikes 5 sätestatud alustel. Inimeste ja loomade tervishoiul tekkivad jäätmed antakse üle jäätmeluba, keskkonnakompleksluba omavale veoettevõttele edasiseks käitlemiseks.

 (4) Klaasijäätmetena käsitletakse tervet või purunenud värvilist ja/või värvitut klaasi (jäätmekoodiga 18 01 01 ja 18 02 01), mis ei ole pakend. Klaasijäätmed tuleb toimetada asukoha lähimasse jäätmejaama või jäätmekeskusesse. Majapidamises hoitavad klaasijäätmed tuleb hoiustada kuni üleandmiseni klaasi poolt läbistamatust materjalist suletavas anumas.

 (5) Nõuded tervishoiujäätmete käitlemisel:
 1) Bioloogilised jäätmed (koeproovid, vere ülekandekotid, koevedelike või eritistega määrdunud materjalid) tuleb koguda kindlalt suletavatesse plastikkottidesse, millel on markeering „Bioloogilised jäätmed“, raviasutuse nimi ja pakkimise kuupäev. Plastikkotid paigutatakse pakituna selleks kohaldatud kindlalt suletavasse ruumi (ventileeritud, lukustatav), kus neid hoitakse üleandmiseni nõutavat jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale jäätmekäitlejale.
 2) Teravad ja torkivad jäätmed (nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, ühekordsed süstlad) tuleb koguda raskesti läbitorgitavast materjalist valmistatud suletavasse plastikanumasse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed“, raviasutuse nimi ja pakkimise kuupäev. Teravate ja torkivate jäätmetega täitunud mahuti hoiustatakse selleks kohaldatud (ventileeritud, lukustatav) kindlalt suletavasse ruumi, kus need omakorda pakitakse vastavalt markeeritud plastikkotti. Jäätmekotid antakse käitlemiseks üle vastavat jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale jäätmekäitlejale.
 3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb koguda kollast värvi jäätmekotti, millel on markeering „Nakkusohtlikud jäätmed“. Kotile märgitakse raviasutuse nimi ja pakkimise kuupäev. Jäätmekotid tuleb kindlalt sulgeda. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb viia iga päev selleks kohaldatud (ventileeritud, lukustatav) kindlalt suletavasse ruumi. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda nädala jooksul üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne prügilasse üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda vastavalt sotsiaalministri 31.10.2003 määruse nr 119 „Nakkusohtliku materjali käitlemise kord“ paragrahvile 6.
 4) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud, mis ei vasta kvaliteedinõuetele või millede kehtivusaeg on lõppenud. Ravimijäätmed suunatakse edasisse käitlusesse järgmistel viisidel: pakitakse plastikkotti, millel on markeering „Ravimijäätmed“ ja antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele, hävitatakse tekkekohal (eelnevalt tuleb esitada taotlus Riigi Ravimiametile) või tagastatakse tarnijale või tootjale. Tagastamine tarnijale või tootjale toimub vastastikuse kokkuleppe alusel. Tagastamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, kõlbmatuse põhjus, tagastamise kuupäev.
 5) Elavhõbedajäätmed (vanadest kraadiklaasidest ja mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest kogutud elavhõbedajäägid) kogutakse klaaspurki, mis tihedalt suletakse. Metalliline elavhõbe tuleb hoida veega anumas nii et vesi katab elavhõbeda. Elavhõbedajäätmetega pakend tähistatakse markeeringuga „Elavhõbedajäätmed“. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus. Elavhõbedajäätmed antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
 6) Olmejäätmete ja taaskasutatavate jäätmete käitlemine toimub üldistel aluste.

§ 15.  Jäätmete vedu

 (1) Jäätmete veo korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud olmejäätmete vedu, mida korraldab kohalik omavalitsus korraldatud olmejäätmete veo raames.

 (2) Olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis välistab mahutite ületäitumise ja halva lõhna leviku, kuid mitte harvemini, kui:
 1) vähemalt üks kord iga 28 päeva järel valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal, korterelamute juures ning tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega kinnistutel ja/või juriidilistel isikutel;
 2) vähemalt iga 84 päeva järel valla üldplaneeringuga määratud hajaasustusaladel.

 (3) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedus ei ole piisav, peab jäätmevaldaja tellima korraldatud olmejäätmete veo ainuõigust piirkonnas omava ettevõttega kokkuleppel jäätmemahuti sagedasema tühjenduse või paigaldama suurema mahuga jäätmemahuti.

 (4) Pakendimahuteid, samuti paberi ja kartongi mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele vältides nende ületäitumist.

 (5) Ohtlikud jäätmed, mille säilitamine maaüksusel kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele ja/või keskkonnale, tuleb viivitamata üle anda vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või toimetada lähimasse jäätmejaama või jäätmekeskusesse.

 (6) Jäätmekäitlusettevõttel tuleb vedada jäätmed jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta, või lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

 (7) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil suletult, vältimaks nende lendumist, vedelike ja nõrgvee välja valgumist.

 (8) Jäätmeid vedav ettevõtte on kohustatud:
 1) vedama jäätmeid õigusaktidega kehtestatud korras;
 2) tühjendama jäätmemahutid vastavalt veograafikule või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise;
 3) koristama jäätmemahuti tühjendamise või veo käigus maha pudenenud jäätmed;
 4) mitte kahjustama teenindatavaid kogumismahuteid;
 5) paigutama tühjendatud jäätmemahutid tagasi nende asukohta;
 6) teostama jäätmete vedu ajavahemikul kell 6:00 – 23:00.

§ 16.  Korraldatud jäätmevedu

 (1) Korraldatud jäätmevedu korraldab Vihula Vallavalitsus.

 (2) Vihula valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveopiirkonna.

 (3) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramine kehtestatakse Vihula Vallavolikogu määrusega „Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“.

§ 17.  Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

 (1) Kasutuseta jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning võimalusel taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

 (2) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

 (3) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

 (4) Vallavalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid Vihula valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

 (5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajadusel Keskkonnaameti poolt väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

§ 18.  Keskkonnareostuse likvideerimine

 (1) Jäätmete keskkonda viimise või jäätmetest tekkinud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemise ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik või selle puudumisel maaomanik.

 (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed koristab ja korraldab nendest põhjustatud saastuse likvideerimise viivitamata saastaja omal kulul.

 (3) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise tuvastamisest või väärteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul on maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa suhtes enne selle kooskõlas maareformi seadusega riigi omandisse jätmist, munitsipaalomandisse andmist, tagastamist või erastamist jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise korraldamise kohustus Keskkonnaametil.

§ 19.  Järelevalve ja vastutus

 (1) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohast olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale ja/või varale.

 (2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud käesoleva määruse nõuete täitmise kohta andma teavet järelevalvet teostavatele ametnikele nende nõudel.

 (3) Järelevalvet käesoleva määruse täitmise üle teostab vallavalitsus Keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

 (4) Määruses sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse Jäätmeseaduse, Väärteomenetluse seadustiku ja Karistusseadustiku sätteid.

§ 20.  Rakendussätted

 (1) Tunnistada kehtetuks Vihula Vallavolikogu 12.05.2011 määrus nr 38 “Vihula valla jäätmehoolduseeskiri”.

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Aide Veinjärv
Volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json