Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord

Väljaandja:Tartu Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:17.04.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 14.04.2016, 42

Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord

Vastu võetud 23.03.2016 nr 5

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 366 ja jäätmeseaduse § 66 lg 2 ja 4, § 67 lg 1 ja 4 alusel.

§ 1.  Üldsätted

 (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud territoorium on sätestatud Tartu valla jäätmehoolduseeskirjaga.

 (2) Käesoleva korraldatud jäätmeveo rakendamise korraga sätestatakse järgmist:
 1) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid;
 2) korraldatud jäätmeveo sagedus ja aeg;
 3) korraldatud jäätmeveoga liitumine ja lepingute sõlmimine;
 4) jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine;
 5) korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäärad ja teenustasu suuruse määramise kord;
 6) jäätmevedaja valik ja korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise õigus.

§ 2.  Mõisted

 (1) Käesolevas korras kasutatakse järgmisi põhimõisteid:
 1) korraldatud jäätmevedu – segaolmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnas jäätmekäitluskohta või -kohtadesse Tartu vallavalitsuse (edaspidi kasutatud vallavalitsuse) korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt;
 2) jäätmeveo piirkond –Tartu vallavolikogu jäätmehoolduseeskirjaga kindlaksmääratud omavalitsuse haldusterritoorium, kus vallavalitsuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja teostab regulaarselt segaolmejäätmete kogumist ja vedu.
 3) jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed (Jäätmeseadus paragrahv 9). Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnistu omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum (Jäätmeseadus paragrahv 69 lõige 2).
 4) jäätmevedaja – ettevõtja, kellele teenuse kontsessiooni tulemusena on antud õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete kogumiseks ja vedamiseks jäätmeveo piirkonnas.
 5) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud kirjalik leping, millega jäätmevedaja võtab endale kohustuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete kogumiseks ja vedamiseks;
 6) jäätmeveo teenustasu – tasu ühekordse, vastava suurusega jäätmemahutis sisalduvate segaolmejäätmete käitlemise eest, mis määratakse kindlaks vallavalitsuse ja jäätmevedaja vahelises lepingus. Jäätmeveo teenustasude aluseks on korraldatud jäätmeveo riigihanke käigus jäätmevedaja poolt esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumine
 7) korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäär – käesoleva korraga kehtestatud piirhinnas korraldatud jäätmeveo raames segaolmejäätmete käitlemise eest makstav ühekordne jäätmemahuti tühjendustasu, millest ei saa segaolmejäätmete vedamise õigust omava jäätmevedaja jäätmeveo teenustasud olla kõrgemad.
 8) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.
 9) segaolmejäätmed on jäätmed, mis jäävad järgi pärast olmejäätmete liigiti kogumist ja sorteerimist ning mille käitlemiseks korraldatakse vallavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveo konkurss.

 (2) Käesoleva paragrahvi punktides 1 kuni 9 nimetamata mõistete defineerimisel lähtutakse jäätmeseadusest, Tartu valla jäätmehoolduseeskirjast ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

§ 3.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

 (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatakse jäätmeliigid, mis on tähistatud Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruses nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” järgmiselt:
 1) 20 01 01 – paber ja kartong;
 2) 20 03 01 – segaolmejäätmed;
 3) 20 01 08 - biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, 20 02 01 – biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (mõlemad eelnimetatud jäätmeliigid edaspidi biojäätmed).

 (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku üritustel tekkivad segaolmejäätmed, avalikes kohtades tekkivad segaolmejäätmed.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud jäätmed kogutakse liigiti eraldi jäätmemahutitesse.

§ 4.  Korraldatud jäätmeveo sagedus ja aeg

 (1) Segaolmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna häirimist, kuid tiheasustusalal mitte harvemini, kui üks kord 4 nädala jooksul ja hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

 (2) Paberi ja kartongi jäätmemahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist.

 (3) Biojäätmete mahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord nädala jooksul.

 (4) Jäätmekotte on lubatud kasutada juhul, kui nende valdaja tagab kahjustamata (lindude-, loomade või kaaskodanike poolt või muul põhjusel rikkumata) jäätmekoti üleandmise jäätmevedajale.

 (5) Jäätmevedajal on õigus jätta tühjendamata jäätmemahutid, milles on Tartu valla jäätmehoolduseeskirja paragrahv 6 lõikes 3 nimetatud jäätmeid, teavitades selles koheselt vallavalitsust.

 (6) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat häirivat haisu või on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna häirimine, tuleb jäätmemahutit tühjendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust sagedamini.

 (7) Jäätmemahutite tühjendamine peab toimuma sellisel ajal, millal see kõige vähem häirib avalikku korda ja liiklust. Jäätmemahutite tühjendamine elamumaa sihtotstarbega kinnistute juures on keelatud ajavahemikul kella 23.00 – 6.00.

§ 5.  Korraldatud jäätmeveoga liitumine ja lepingute sõlmimine

 (1) Tartu valla haldusterritooriumil loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks kõik jäätmevaldajad jäätmeseaduse paragrahv 69 lõike 1 alusel.

 (2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

 (3) Jäätmevedaja sõlmib veopiirkonnas kõigi jäätmevaldajatega jäätmekäitluslepingud.

 (4) Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel ei tühista jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemist. Nimetatud lepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

 (5) Jäätmevaldajad võivad kasutada mitme kinnistu peale ühiseid jäätmemahuteid, seejuures peab nende poolt jäätmevedajaga sõlmitavas jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühiseid jäätmemahuteid kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatavad kinnistud ja ühise jäätmemahuti asukoht.

 (6) Juhul kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, toimub jäätmemahutite tühjendamine vastavalt käesoleva korra paragrahv 4 lõikes 1 sätestatud sagedusel.

§ 6.  Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine

 (1) Korraldatud jäätmeveost on vabastatud jäätmevaldajad, kellel on kehtiv jäätmeluba või saastatuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba. Käesoleva lõike rakendamiseks esitab jäätmevaldaja vallavalitsusele lisas 1 toodud kirjaliku vormikohase taotluse.

 (2) Korraldatud jäätmeveopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele käesoleva korra lisas 1 toodud vormikohane kirjalik taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks järgmistel juhtudel:
 1) ) kinnistul ei elata;
 2) ) kinnistut ei kasutata.

 (3) Jäätmevaldaja poolt esitatud kirjalik, käesoleva määruse lisa 1 kohane taotlus peab sisaldama:
 1) andmeid jäätmevaldaja isiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoht, kontaktandmed);
 2) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjust (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata);
 3) ajaperioodi, mil jäätmevaldaja soovib enda lugemist korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatuks.

 (4) Jäätmevaldaja poolt esitatud kirjaliku taotluse menetlemine toimub järgnevalt:
 1) vallavalitsuse poolt volitatud ametnik (edaspidi kasutatud ametnik), olles saanud nimetatud kirjaliku taotluse, kontrollib jäätmetevaldaja taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud nõuetele ja kontrollib kohapeal, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Juhul, kui taotlus vastab nõuetele ja ametnik on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, kujundab ametnik oma seisukoha ja edastab selle vallavalitsusele;
 2) vallavalitsus otsustab, lähtudes taotlusest ja arvestades käesoleva lõike punktis 1 toodud seisukohtasid, kas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise taotlus rahuldada või jätta rahuldamata.

 (5) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise otsustab vallavalitsus oma korraldusega, milles sätestatakse:
 1) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise põhjused;
 2) mitteliitunuks lugemise ajaline kestvus.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse menetlemine, alates taotluse esitamisest kuni korralduse teatavakstegemiseni, ei tohi kesta kauem kui üks kuu alates taotluse laekumisest vallavalitsusse. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib vallavalitsus taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.

 (7) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates jäätmevaldajale nende asjaolude teatavaks saamisest.

 (8) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vallavalitsuse poolt vabastatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.

 (9) Vallavalitsuse poolt vabastatud jäätmevaldaja, kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

§ 7.  teenustasude piirmäärad ja jäätmeveo teenustasude suuruse määramise kord

 (1) Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud.

 (2) Teenustasu piirmäärad vastava suurusega jäätmemahutites asuvate segaolmejäätmete ühekordse käitlemise eest (koos käibemaksuga) on järgmised:

Jäätmemahuti suurus, liitritTeenustasu piirmäär, €
50 liitrine jäätmekott 1,50
100 liitrine jäätmekott 2,80
803,10
1403,30
2404,20
3605,40
6008,25
8009,50
150015,20
250021,10
350032,20
450036,20

 (3) Teenustasu piirmäärad vastava suurusega jäätmemahutites asuvate paberi ja kartongi ühekordse käitlemise eest (koos käibemaksuga) on järgmised:

Jäätmemahuti suurus, liitritTeenustasu piirmäär, €
2403,30
6004,45
250010,95

 (4) Tartu vallavolikogul on õigus muuta käesolevas korras kehtestatud korraldatud jäätmeveo teenustasude piirmäärasid. Iga konkreetse jäätmete liigi ja jäätmemahuti suurusest tulenevat teenustasu piirmäära saab muuta erineva protsendi võrra, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulusid ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulusid.

 (5) Korraldatud jäätmeveo teenustasud ei tohi olla suuremad kui Tartu vallavolikogu poolt kehtestatud korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäärad.

 (6) Teenustasu piirmäärade tõstmine vallavolikogu poolt ei too automaatselt kaasa jäätmeveo teenustasude suurenemist.

 (7) Jäätmeveo teenustasu kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud jäätmemahutite mahust ja veosagedusest ning ei sõltu jäätmemahuti täitumise määrast.

 (8) Jäätmevaldaja tasub korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvele.

 (9) Jäätmevedajal on õigus rakendada tasu tühisõidu eest ja jätta jäätmemahuti tühjendamata, kui jäätmemahutisse on pandud jäätmeid, mida sinna ei tohi panna või kui jäätmevaldaja ei ole võimaldanud jäätmevedajale juurdepääsu mahutile. Tasu tühisõidu eest võib olla maksimaalselt sama suur, kui sama suurusega segaolmejäätmete jäätmemahuti ühekordse tühjendamise teenustasu. Juhul, kui jäätmevedaja soovib rakendada tasu tühisõidu eest peab jäätmevedaja tegema jäätmemahuti asukohast ja sisust või juurdepääsu takistavatest asjaoludest fotod ning need edastama koos vastava pretensiooniga hiljemalt 3 tööpäeva jooksul jäätmevaldajale.

 (10) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid veopiirkonnas.

 (11) Jäätmevedajal on õigus taotleda jäätmeveo teenustasude muutmist veopiirkonnas, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad segaolmejäätmete veokulusid (sh tööjõukulu, kütuse hind) või jäätmekäitluskulusid.

 (12) Tööjõukulu muutumisel arvutatakse uus jäätmeveo teenustasu järgmise valemi alusel:

X = (0,25 x B x C)+C
X – uus jäätmeveo teenustasu
B – tööjõukulu suurenemine või vähenemine protsentides
C – kehtiv jäätmeveo teenustasu
0,25 – tööjõukulu osakaal jäätmeveo teenustasus.

 (13) Kütuse hinna muutumisel arvutatakse uus jäätmeveo teenustasu järgmise valemi alusel:

X = (0,2 x A x C)+C
X – uus jäätmeveo teenustasu
A – kütuse hinna muutus protsentides
C – kehtiv jäätmeveo teenustasu
0,2 – kütusekulu osakaal jäätmeveo teenustasus

 (14) Käitluskulu sisaldab kõiki vedaja poolt tehtud veo ettevalmistamisega seotud kulusid, saastetasu, jäätmekäitluskoha vastuvõtutasu ning muid kulusid, mida ei ole loetletud, kuid mis on vajalikud teenuse osutamiseks. Saastetasu või käitlustasu muutmisel arvutatakse uus jäätmeveo teenustasu järgmise valemi alusel:

X = (saastetasu või käitlustasu muutus x jäätmete mahukaal x jäätmemahuti suurus) + C
X – uus jäätmeveo teenustasu
C – kehtiv jäätmeveo teenustasu

Jäätmete mahukaal:
- kortermajade puhul 0,133 t/m3
- eramute puhul 0,146 t/m3.

 (15) Jäätmevedaja poolt kirjalikult esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama:
 1) taotletava(te) teenustasu(de) kalkulatsiooni, lähtuvalt käesoleva paragrahvi lõigetes 12 kuni 14;
 2) viimase majandusaasta raamatupidamise aruannet;
 3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestust kehtivates teenustasudes;
 4) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestust taotletavates teenustasudes.

 (16) Vajadusel peab jäätmevedaja esitama vallavalitsuse soovil taotluse menetlemiseks muud vajalikku informatsiooni

 (17) Korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise õigus on vallavalitsusel.

 (18) Teenustasusid ei saa muuta esimesel veoaastal ja edaspidi mitte sagedamini kui üks kord veoaasta jooksul.

§ 8.  Jäätmevedaja valik

 (1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja (jäätmevedaja) leidmiseks korraldab vallavalitsus teenuste kontsessiooni lähtuvalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatust.

 (2) Vallavalitsus koostab korraldatud jäätmeveo teenuse tellimiseks teenuste kontsessiooni läbiviimisel hankedokumendid, lähtudes riigihangete seaduses sätestatust ning arvestades käesolevas lõikes toodud erisusi. Korraldatud jäätmeveo hankedokumentides määratakse muu hulgas alljärgnevad tingimused:
 1) veopiirkond;
 2) veetavad jäätmeliigid;
 3) eeldatavad jäätmekogused;
 4) jäätmekäitluskoht;
 5) hankelepingu kestus;
 6) veotingimused – veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused;
 7) toimingud, mille eest jäätmevedaja võtab teenustasu;
 8) veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv ning korterite arv mitme korteriga elamutes.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korraldatud jäätmeveo riigihanke hankedokumendid esitatakse enne riigihanke algatamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile, kes vajaduse korral esitab kahe nädala jooksul hankedokumentide kättesaamisest arvates ettepanekud hankedokumentide täiendamiseks või muutmiseks

 (4) Vallavalitsus avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta valla ajalehes ja vallavalitsuse koduleheküljel

 (5) Korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel vallavalitsusega hankelepingu sõlminud isikul on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigust realiseeritakse vastavalt jäätmeloaga määratud nõuetele ja tähtajale

§ 9.  Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise õiguse ennetähtaegne äravõtmine

 (1) Jäätmevedajalt on õigus ennetähtaegselt ära võtta korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise õigus vallavalitsuse vastava otsuse alusel, kui selle tingib vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu:
 1) jäätmevedaja ei ole alustanud jäätmeveo piirkonnas segaolmejäätmete vedamist 5 päeva jooksul alates hankedokumentides sätestatud tähtpäevast;
 2) jäätmevedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid üürida või osta soovivaid jäätmetevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt hankedokumentides sätestatud segaolmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevast päevast;
 3) jäätmevedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või valla ja jäätmevedaja vahelist lepingut;
 4) jäätmevedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitluslepingute nõudeid.

 (2) Juhul kui esineb vähemalt üks korra käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest koheselt vedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mis tuleb esitada 5 tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest jäätmevedaja poolt.

 (3) Juhul kui jäätmevedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus vedajalt korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise õiguse ennetähtaegne äravõtmise.

§ 10.  Varasemate määruste kehtetuks tunnistamine

  Tunnistatakse kehtetuks Tartu Vallavolikogu 26.01.2011 määrus nr 3.

§ 11.  Määruse jõustumine

 (1) Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist.

 (2) Käesoleva määruse peale võib esitada vaide Tartu vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määruses teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud määrusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määruse avalikustamisest.

Üllar Loks
Volikogu esimees

Lisa Lisa 1