ElamumajandusEluruumid

SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetuse määramise kord

Väljaandja:Rõuge Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:17.04.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 14.04.2020, 7

Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetuse määramise kord

Vastu võetud 07.04.2020 nr 2

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja riigihalduse ministri 30. detsembri 2019 määruse nr 66 "Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeede" § 17 lõike 1 punkti 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Üldsätted

  (1) Määrus reguleerib Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeetmest toetuse andmist, kasutamist ja tagasinõudmist Rõuge vallas.

  (2) Toetuse andmisel lähtutakse riigihalduse ministri 30. detsembri 2019. a määrusest nr 66 "Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeede".

  (3) Määrusega reguleerimata küsimuste lahendamise otsustab Rõuge Vallavalitsus (edaspidi valitsus ).

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk

  (1) Toetuse andmise eesmärk on parandada Rõuge vallas elavate spetsialistide elamistingimusi, aidates seeläbi kaasa piirkonna majandusarenguks oluliste spetsialistide jäämisele ja tulemisele piirkonda.

  (2) Eesmärgi saavutamiseks toetatakse meetme nõuetele vastavate eluruumide soetamise ja ehitamisega kaasnevaid abikõlblikke kulusid, et tagada spetsialistile paremad elamistingimused.

§ 3.   Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) alaline elukoht – elukoht, kus isik veedab enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast;
  2) ehitustööd – ehitamine ehitusseadustiku § 4 tähenduses;
  3) eluruum – aasta ringi elamiseks sobiv eramu, ridaelamu- või paarismajaboks või korter;
  4) piirkond – Kagu-Eesti ehk Võru maakond, Valga maakond ja Põlva maakond;
  5) spetsialist – isik, kellel on kutseharidus keskhariduse baasil või kõrgem haridustase ja töökohale vastav erialane väljaõpe või töökogemus ja kes töötab piirkonnas tegutsevas ettevõttes;
  6) kutseharidus keskhariduse baasil – vähemalt teise taseme haridus, mis vastab ISCED 2011 (International Standard of Classifacation of Education) rahvusvahelisele ühtse hariduse liigituse ning haridustasemete ja õppekavade kategoriseerimise standardi koodile 4.

2. peatükk Toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja toetuse suurus 

§ 4.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse käesoleva määruse §-s 2 nimetatud toetuse eesmärkide saavutamiseks järgmisteks tegevusteks:
  1) spetsialisti poolt eluruumi ostmine;
  2) spetsialisti eluruumiga seotud ehitustööd.

  (2) Toetatakse järgmisi ehitustöid:
  1) eluruumi üldehitustööd, sh ümberehitamine, osa asendamine samaväärsega, laiendamine;
  2) elektritööd, sh eluruumi elektrivõimsuse tõstmine, eluruumi sisesed elektritööd, elektritööd liitumispunktist majani;
  3) hoonesiseste tehnosüsteemidega seotud tööd, sh vee- ja kanalisatsioonitööd (korterite puhul ainult korterisisesed tööd), küttesüsteemide ja küttekolletega seotud tööd (korterite puhul ainult korterisisesed tööd);
  4) hooneväliste tehnovõrkudega seotud tööd, sh soojusvarustusega seotud tööd (va korterid).

§ 5.   Abikõlblikud kulud toetuse kasutamisel

  (1) Abikõlblikud on käesoleva määruse § 4 lõikes 2 sätestatud tegevuste kulud ning eluruumi ostmisega seotud kulud, sealhulgas:
  1) eluruumi ost;
  2) eluruumi ostmisega või ehitusega seotud seadusest tulenevad kulud (notaritasu, riigilõivud);
  3) ehitusmaterjalide ost ja transport;
  4) eluruumi paigaldatavate seadmete ost ja transport;
  5) ehitustööde tegemiseks vajalike masinate, mehhanismide ja seadmete rent;
  6) tööjõukulud;
  7) projekteerimiskulud;
  8) omanikujärelevalve kulud.

  (2) Juhul kui töö tegijale on seatud erinõuded, on kulud abikõlblikud, kui töö on teinud vastavat õigust omav ettevõtja.

  (3) Abikõlbulikud on vaid panga vahendusel ning toetuse saajale kuuluvalt arvelduskontolt tehtud tehingud.

§ 6.   Mitteabikõlbulikud kulud

  (1) Abikõlbulikud ei ole:
  1) kulud eluruumides, mis on püstitatud õigusliku aluseta ja hoone on ehitisregistrisse kandmata;
  2) eluruumi või kinnistu kasutamisega seotud kulud;
  3) ehitustööde tegemiseks vajalike masinate, mehhanismide ja seadmete ostukulud;
  4) ehitustööde tegemiseks vajalike tööriistade ostukulud;
  5) mitterahalised kulud;
  6) eluruumi ostmisega seotud pangakulud (laenu intress, lepingutasu jms).

  (2) Meetmest ei rahastata projekte, mis on abikõlblikud Riigi Tugiteenuste Keskuse rakendatavast Hajaasustuse programmist ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus rakendatavast veemajandustaristu arendamise meetmest.

  (3) Abikõlblikud on üksnes need tegevused ja kulud, mis on tehtud abikõlblikkuse perioodi jooksul.

§ 7.   Abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast arvates kuni üheksa kuud.

  (3) Põhjendatud juhul, kui projekti käigus ilmnenud ootamatute takistuste tõttu ei saa eeldada selle tähtajast kinni pidamist, võib toetuse saaja taotleda tähtaja pikendamist kuni kuue kuu võrra.

  (4) Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse kasutamise aruande kinnitamist.

§ 8.   Toetuse suurus ja omafinantseering

  (1) Toetuse andmise aluseks on põhjendatud ja projekti eesmärkide saavutamist tagav eelarve.

  (2) Toetus ühe spetsialisti eluruumi kohta on kuni 67% projekti abikõlblikest kuludest, minimaalselt 5 000 eurot ja maksimaalselt 10 000 eurot.

  (3) Taotleja omafinantseering peab olema rahaline ja vähemalt 33% projekti abikõlblikest kuludest.

  (4) Omafinantseeringu hulka arvatakse vaid toetuse saaja tehtavad dokumentaalselt tõendatud rahalised abikõlblikud kulud.

  (5) Projekti kallinemise korral toetust ei suurendata.

3. peatükk Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded 

§ 9.   Nõuded toetuse taotlejale

  (1) Toetuse taotlejaks saab olla füüsiline isik, kes vastab taotluste esitamise tähtajal kõigile järgmistele nõuetele:
  1) taotlejal on kutseharidus keskhariduse baasil või kõrgem haridustase ja töökohale vastav erialane väljaõpe või töökogemus;
  2) taotlejal on piirkonnas tegutsevas ettevõttes tööandjaga dokumentaalselt tõendatav tähtajatu töösuhe, kus taotleja brutotöötasu taotluse esitamise seisuga on suurem eelmise kalendriaasta maakonna keskmisest brutotöötasust;
  3) taotlejal ei ole riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud;
  4) taotlejal ei ole võlgnevusi Rõuge valla ees;
  5) taotleja on eluruumi omanik või kaas- või ühisomanik või on sõlminud notariaalse ostu-müügi eellepingu eluruumi ostmiseks.

  (2) Toetuse saamise korral peab eluruum olema vähemalt kolm aastat aruande kinnitamise kuupäevast arvates:
  1) toetuse saaja omandis või kaas- või ühisomandis;
  2) toetuse saaja alaline elukoht;
  3) toetuse saaja elukoht rahvastikuregistri andmetel.

§ 10.   Nõuded eluruumile

  (1) Eluruumina kasutatava hoone kasutusotstarve peab olema avalikes registrites majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015 määruse nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu" kohaselt elamu.

  (2) Ühe eluruumi korrastamist või soetamist on meetmest võimalik toetada üks kord.

  (3) Kui eluruumil on mitu omanikku (eluruum on kaas- või ühisomandis), saab ühe eluruumi kohta esitada ühe taotluse.

  (4) ) Meetme raames korrastatav või soetatav eluruum peab asuma Rõuge valla territooriumil.

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 11.   Taotlusvooru väljakuulutamine

  (1) Taotlusi saab esitada avatud taotlusvoorus.

  (2) Informatsioon taotlusvooru avamise ja lõppemise kohta avaldatakse valla lehes ja valla kodulehel.

  (3) Vallavalitsuse poolt kinnitatud taotlus- ja aruandevormid ning hindamisjuhend avaldatakse valla kodulehel.

§ 12.   Taotluse esitamine

  (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja valitsusele vormikohase allkirjastatud taotluse.

  (2) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
  1) vormikohane projekti eelarve;
  2) vormikohane tööandja ankeet;
  3) taotleja haridust ja väljaõpet tõendavate dokumentide koopiad;
  4) vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumust eluruumi ehitustööde kohta. Kui võrreldavate hinnapakkumuste esitamine ei ole võimalik, tuleb esitada sellekohased põhjendused ja hinnakalkulatsioonid. Hinnapakkumisi ei pea esitama eluruumi ostmise kulu kohta;
  5) eluruumi ostmise korral notariaalne ostu-müügi eelleping;
  6) eluruumi ehituse korral ehitusluba või ehitusteatis ning ehitusprojekt, kui see on nõutud ehitusseadustiku lisas 1.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud dokumendid võib esitada ka pärast taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse tegemist.

5. peatükk Taotluste menetlemine 

§ 13.   Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll

  (1) Valitsuse ametnik kontrollib taotluse ja taotleja vastavust käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

  (2) Kui taotluses või selle lisadokumentides on nõutud andmed jäetud esitamata, nendes on muid puudusi või toetuse andmise otsustamiseks on vaja esitada lisadokumente või selgitusi, määrab ametnik puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, selgitades, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata. Kui puudused kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks ja võetakse menetlusse.

  (3) Ametnik esitab nõuetele vastavad taotlused hindamiseks käesoleva määruse § 14 lõikes 1 nimetatud komisjonile.

  (4) Taotlus jäetakse läbi vaatamata ja menetlus lõpetatakse, teavitades sellest taotluse esitajat, kui:
  1) taotluses ei kõrvaldata puudusi määratud tähtajaks;
  2) taotlus ei ole esitatud tähtaegselt;
  3) taotlus või taotleja ei vasta käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

§ 14.   Taotluse hindamine

  (1) Valitsuse moodustatud vähemalt 5-liikmeline komisjon hindab nõuetele vastavaid taotlusi hindamisjuhendi alusel järgmiste kriteeriumide lõikes:
  1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele;
  2) spetsialisti haridus, väljaõpe ja töökogemus;
  3) projekti eelarves toodud tegevuste ja kulude põhjendatus;

  4) omafinantseeringu osakaal projekti kuludest.

  (2) Komisjon koostab taotlustest hindamise alusel, alates kõrgeima koondhindega taotlusest kuni madalaima koondhindega taotluseni, pingerea.

§ 15.   Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) Valitsus teeb komisjoni ettepaneku alusel taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 60 kalendripäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast või toetuse taotlemiseks viimase vajaliku ja nõuetekohase dokumendi saamise päevast.

  (2) Taotlused rahuldatakse projektide pingerea alusel kuni taotlusvoorus ettenähtud eelarve ammendumiseni.

  (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse hindamise tulemusena madala koondhinde saanud projektide puhul, mille rahastamiseks taotlusvoorus toetusvahendeid ei jätku.

  (4) Taotluse osalise rahuldamise otsuse võib teha juhul, kui tegemist on rahastatavate projektide pingereas viimase rahastatava projektiga, mille rahastamiseks jätkub toetusvahendeid osaliselt ning taotleja nõustub projekti elluviimisega osalise rahastamisega. Kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (5) Taotluse tingimuslik rahuldamise otsus tehakse, kui esitatud taotlus ei sisalda käesoleva määruse § 12 lõike 3 punktis 6 nimetatud dokumente, kuid valitsusel on põhjendatud valmisolek nimetatud dokumendid väljastada. Tingimuste tähtajaks täitmata jätmise korral on valitsusel õigus tunnistada tingimuslik rahuldamise otsus kehtetuks.

  (6) Taotlejat teavitatakse taotluse kohta tehtud otsusest kirjalikult 10 kalendripäeva jooksul arvates vastava otsuse tegemist.

§ 16.   Toetuslepingu sõlmimine

  (1) Taotlejaga, kellele valitsus on otsustanud toetust anda (edaspidi toetuse saaja ), sõlmitakse toetuse kasutamise leping (edaspidi leping ), milles sätestatakse:
  1) toetuse suurus;
  2) toetuse väljamaksmise tingimused;
  3) toetuse kasutamise tingimused, sihtotstarve ja kasutamise tähtaeg;
  4) toetuse kasutamise aruande esitamise tähtaeg ja kord;
  5) poolte õigused ja kohustused, sh vallavalitsuse õigused toetuse sihipärase kasutamise kontrollimisel;
  6) vastutus lepingu rikkumise korral;
  7) muud olulised tingimused.

  (2) Taotlejal on õigus leping sõlmida 30 kalendripäeva jooksul arvates talle lepingu esitamisest. Kui taotleja ei tagasta allkirjastatud lepingut 30 kalendripäeva jooksul või kui pooled ei jõua lepingu sõlmimises kokkuleppele, kaotab taotleja lepingu sõlmimise õiguse ja taotluse menetlus lõpetatakse haldusaktiga.

  (3) Tingimusliku rahastamise otsuse tegemisel ei sõlmita toetuslepingut enne, kui otsuses toodud tingimused on täidetud. Tingimused tuleb täita rahastamisotsuses märgitud tähtajaks.

  (4) Põhjendatud juhtudel võib sõlmida kolmepoolse lepingu, mille poolteks on toetuse saaja, vald ja ehitustööde teostaja, ning sätestada lepingus, et projekti raames tehtavad maksed tasutakse toetuse ulatuses otse ehitustööde teostajale.

6. peatükk Aruandluse ja toetuse väljamaksmise tingimused 

§ 17.   Toetuse väljamaksmise tingimused

  (1) Üldjuhul makstakse toetuse saajale 90% toetusest välja 10 kalendripäeva jooksul toetuslepingu sõlmimisest arvates ja 10% toetusest 10 kalendripäeva jooksul aruande kinnitamisest, kui lepingus ei ole määratud teisiti.

  (2) Käesoleva määruse § 16 lõikes 4 nimetatud kolmepoolse lepingu sõlmimisel makstakse toetus välja otse ehitustööde teostajale ja täpsemad väljamakse tingimused sätestatakse toetuslepingus.

§ 18.   Aruannete esitamine ja heakskiitmine

  (1) Toetuse saaja esitab valitsusele toetuse kasutamise kohta vormikohase aruande koos kulu- ja maksedokumentide koopiatega 30 kalendripäeva jooksul arvates toetuslepingus määratud projekti elluviimise lõppkuupäeva.

  (2) Kui aruandes on nõutud andmed jäetud esitamata, nendes on muid puudusi või on vaja esitada lisadokumente või selgitusi, määrab ametnik puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, selgitades, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib toetuse osaliselt või täies mahus tagasi nõuda.

  (3) Valitsusel on õigusteostada kohapealset kontrolli ja auditit toetuse kasutamist kajastavate andmete ja dokumentide osas. Valitsusel on õigus nõuda toetuse saajalt projekti tegevuste ja kulude kohta mistahes täiendavate andmete ja dokumentide esitamist.

  (4) Pärast projekti tegevuste ja kulude kontrollimist ja kohapealset kontrolli kiidab valitsus aruande heaks või lükkab selle tagasi 20 kalendripäeva jooksul aruande saamisest arvates.

  (5) Valitsus ei kiida aruannet enne heaks, kui toetuse saaja ei ole esitanud eluruumi kohta kasutusteatist või kasutusluba kui see on nõutav ehitusseadustiku lisas 2 toodud tabeli alusel.

  (6) Toetuse saajat teavitatakse aruande heakskiitmisest või tagasilükkamisest 10 kalendripäeva jooksul aruande heakskiitmisest või tagasilükkamisest arvates.

  (7) Toetuse maksmisel osade kaupa makstakse toetuse välja maksmata osa 10 kalendripäeva jooksul toetuse aruande kinnitamisest arvates.

§ 19.   Toetuse tagasinõudmine

  (1) Valitsusel on õigus nõuda toetuse saajalt toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui:
  1) toetust ei ole kasutatud kooskõlas määruse eesmärgi ja tingimustega;
  2) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
  3) toetuse saaja on rikkunud toetuslepingu tingimusi;
  4) ilmnevad asjaolud, mille tõttu projekti läbiviimist või jätkamist ei saa pidada otstarbekaks või see on võimatu või võib osutuda võimatuks;
  5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
  6) toetuse saaja pole täitnud käesoleva määruse § 9 lõikes 3 nimetatud nõudeid, va juhul, kui tegemist on vääramatu jõu tagajärjel tekkinud muutusega.

  (2) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse vastavas ulatuses taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral taotluse rahuldamise otsus tühistatakse.

  (3) Valitsusel on õigus nõuda toetuse saajalt tagasi projekti odavamal elluviimisel kasutamata jäänud vahendid 20 kalendripäeva jooksul toetuse kasutamise aruande esitamisest arvates, kui toetusest jääb kasutamata vähemalt kümme eurot.

7. peatükk Määruse jõustumine 

§ 20.   Jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Aigar Kalk
volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json