Narva-Jõesuu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse kord
Vastu võetud 28.09.2011 nr 59
RT IV, 09.05.2013, 11
jõustumine 03.11.2011
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 24.04.2013 | RT IV, 14.05.2013, 1 | 17.05.2013 |
Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 ja Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Käesolev kord sätestab Narva-Jõesuu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse korra ning finantsdistsipliini tagamise meetmed.
§ 2. Mõisted
Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks Narva-Jõesuu linna vastava aasta tegevuste finantseerimisele;
2) eelarvestrateegia – arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta;
3) sissetulekud – põhitegevuse tulud, materiaalse, immateriaalse põhivara, osaluste ja muude aktsiate või osade müügitulu, põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine, finantstulud ja tagasilaekuvad laenud;
4) väljaminekud – põhitegevuse kulud, põhivara, osaluste ja muude aktsiate või osade soetus, põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine, finantskulud ja laenude andmine ning võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel;
5) investeering – põhivara soetus ja sellega kaasnev käibemaksukulu seoses objekti ehitamise või renoveerimisega või vara soetamisega;
6) hallatav asutus – kohaliku omavalitsuse üksuse struktuuri asutus;
7) alaeelarve – Narva-Jõesuu linna hallatava asutuse eelarve;
§ 3. Eelarveaasta
(1) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(2) Eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks.
§ 4. Eelarve ülesehitus ja liigendus
(1) Eelarve koosneb osadest ning on kassapõhine.
(2) Eelarveosad on:
1) põhitegevuse tulud;
2) põhitegevuse kulud;
3) investeerimistegevus;
4) finantseerimistegevus;
5) likviidsete varade muutus.
(3) Eelarves võib eraldi põhitegevuse kuluna planeerida reservfondi ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Reservfondi kasutamise korra kehtestab Linnavolikogu. Linnavalitsus esitab linnavolikogule informatsiooni reservfondi kasutamisest üks kord kvartalis.
§ 5. Eelarve põhitegevuse tulude eelarveosa
(1) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
1) maksutulud;
2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
3) saadavad toetused;
4) muud tegevustulud.
(2) Põhitegevuse tulude eelarveosas ei planeerita:
1) põhivara soetuseks saadavat sihtfinantseerimist;
2) tulu põhivara müügist;
3) tulu osaluste ning muude aktsiate ja osade müügist;
4) finantstulusid.
§ 6. Eelarve põhitegevuse kulude eelarveosa
(1) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
1) antavad toetused;
2) muud tegevuskulud.
(2) Majandustehingutega kaasnev käibemaksukulu kajastatakse koos kaupade ja teenuste maksumusega olenevalt kaupade ja teenuste maksumuse klassifitseerimisest.
(3) Põhitegevuse kulude eelarveosas ei planeerita:
1) põhivara soetuseks antavat sihtfinantseerimist;
2) põhivara soetust;
3) osaluste ning muude aktsiate ja osade soetust;
4) finantskulusid.
§ 7. Eelarve investeerimistegevuse eelarveosa
Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
1) põhivara soetus;
2) põhivara müük;
3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;
4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;
5) osaluste soetus;
6) osaluste müük;
7) muude aktsiate ja osade soetus;
8) muude aktsiate ja osade müük;
9) antavad laenud;
10) tagasilaekuvad laenud;
11) finantstulud ja finantskulud.
§ 8. Eelarve finantseerimistegevuse eelarveosa
Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks:
1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel;
2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.
§ 9. Eelarve likviidsete varade muutuse eelarveosa
(1) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks:
1) raha ja pangakontode saldo muutus;
2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;
3) soetatud võlakirjade saldo muutus.
(2) Narva-Jõesuu linn võib likviidsete varadena omada:
1) hoiuseid krediidiasutustes, kui krediidiasutuse või selle emaettevõtja või filiaalina tegutseva välisriigi krediidiasutuse krediidireiting on mitte rohkem kui kaks reitingu kategooriat madalam rahvusvaheliselt üldtunnustatud reitinguagentuuride poolt Eesti riigile antud reitingust;
2) võlakirju, mille emitendi krediidireiting on vähemalt võrdne rahvusvaheliselt üldtunnustatud reitinguagentuuride poolt Eesti riigile antud reitinguga;
3) rahaturu- ja intressifondi aktsiaid ja osakuid, mis vastavad investeerimisfondide seaduses eurofondide kohta sätestatud nõuetele;
4) sularaha, kuid mitte enam kui linnavalitsuse kehtestatud sularahas hoitava summa ülemmääras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud väärtpaberite emitendiks või hoiuste hoidjaks olev krediidiasutus või filiaalina tegutsev välisriigi krediidiasutus peab olema asutatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või selle suhtes kehtivad usaldatavusnormatiivid peavad vastama vähemalt sama rangetele nõuetele, kui on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides.
(4) Likviidsete varade saldo suurenemine ja vähenemine kajastatakse likviidsete varade muutuse eelarveosas vastavalt plussi või miinusega.
(5) Likviidsete varade paigutamise ning kasutuselevõtmise tingimused ja korra kehtestab linnavalitsus, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid.
(6) Linnavalitsusel on keelatud omandada aktsiaid, osakuid, muid omakapitaliinstrumente ja väärtpabereid, mida ei peeta likviidseteks varadeks vastavalt käesolevale paragrahvile, kui see ei ole vajalik kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud või muudest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks.
§ 10. Eelarve tasakaal, ülejääk ja puudujääk
(1) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse eelarve tulemiks. Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega.
(2) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga.
(3) Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne.
(4) Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.
§ 11. Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus
Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus aruandeaasta lõpu seisuga on null või positiivne. Kui põhitegevuse tulem on kavandatud vastavalt käesoleva korra § 21 lõikele 31, siis võib see olla aruandeaasta lõpu seisuga negatiivne eelarves kavandatud ulatuses.
[RT IV, 14.05.2013, 1 - jõust. 17.05.2013]
§ 12. Netovõlakoormuse ülemmäär
(1) Netovõlakoormuse arvestuses võetakse võlakohustustena arvesse bilansis kajastatud järgmised kohustused:
1) võetud laenud;
2) kapitalirendi- ja faktooringukohustused;
3) emiteeritud võlakirjad;
4) tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused;
5) saadud toetuste tagasimakse kohustused;
[RT IV, 14.05.2013, 1 - jõust. 17.05.2013]
51) toetuseks saadud ettemaksed;
[RT IV, 14.05.2013, 1 - jõust. 17.05.2013]
52) toetuste andmise kohustused;
[RT IV, 14.05.2013, 1 - jõust. 17.05.2013]
6) pikaajalised võlad tarnijatele;
7) teenuste kontsessioonikokkuleppest tekkivad kohustused;
8) muud pikaajalised kohustused, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist.
(2) Lisaks bilansilistele võlakohustustele võetakse netovõlakoormuses arvesse bilansiväliselt kajastatud järgmiste perioodide rendikohustused perioodiga üle ühe aasta.
(3) Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel arvutatud põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60 protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest.
(5) Netovõlakoormus võib ületada käesoleva paragrahvi lõigetega 3 ja 4 kehtestatud netovõlakoormuse mahu ülemmäära toetuste sildfinantseerimiseks võetud võlakohustuste kogusumma võrra. Sildfinantseerimine on välismaise sihtfinantseerimise ja sellega seotud saadava kaasfinantseerimise ulatuses võlakohustuste võtmine väljamaksete teostamiseks vastava projekti raames kuni sihtfinantseeringute ja kaasfinantseeringute laekumiseni.
(6) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada linnavalitsusel anda laenu ainult kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvale üksusele (kuuluvatele konsolideeritud kohaliku omavalitsuse üksuse äri-, siht- ja mittetulundusasutustele) ning tagada selle poolt võetavaid kohustusi.
(7) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada linnavalitsusel koormata Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §6 lõigetes1 ja2 nimetatud ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otstarbel.
(8) Linnavalitsus võib võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning kohustusi teenuste kontsessioonikokkulepete alusel ainult investeeringuteks, osaluste, aktsiate, osade ja muude omakapitaliinstrumentide omandamiseks, laenu andmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud laenu andmiseks ning käesoleva korra § 12 lõike 1 punktides 1-3 ja 7 nimetatud võlakohustuste tasumiseks.
(9) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatule võib linnavalitsus võtta rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu tingimusel, et laen on tagasi makstud eelarveaasta lõpuks (arvelduslaen).
§ 13. Eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise alused
Eelarve sisu määratakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda vaadakse läbi, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata jäänud väljaminekud kavandatakse vastavuses Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga.
§ 14. Eelarve eelnõu koostamine
(1) Linnavalitsus esitab vormid hallatavale asutusele eelarve koostamiseks hiljemalt 1. oktoobriks.
(2) Hallatavad asutused esitavad linnavalitsusele hiljemalt 25. oktoobriksoma alaeelarvete eelnõud. Alaeelarve koosneb järgmistest osadest:
1) põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ja põhivara soetamine;
2) investeeringukava;
3) koosseis.
(3) Linnaeelarve eelnõu koostab linnavalitsus. Rahandusminister kehtestab määrusega vormi eelarve koostamiseks. Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri.
(4) Seletuskirjas esitatakse järgmine informatsioon:
1) andmed eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;
2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;
3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;
4) raske finantsolukorra ohu puhul esitatakse ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta;
(5) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab linnavalitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.
(6) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksulpärast nende volikogule esitamist linna veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.
§ 15. Eelarve vastuvõtmine
(1) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Linnavolikogu poolt tehtava ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära linnavalitsuse arvamus.
(2) Linnaeelarve võtab linnavolikogu vastu määrusega.
(3) Linnaeelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksulpärast selle vastuvõtmist linna veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad linnavolikogu ja linnavolikogu komisjonide istungite protokollid.
(4) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
(5) Viie tööpäeva jooksulpärast linnaeelarve vastuvõtmist teatab linnavalitsus hallatavatele asutustele neile kinnitatud assigneeringute mahu.
§ 16. Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve
(1) Kui linnavolikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib linnavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.
(2) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib linnavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.
(3) Linnavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
1) seadustest ja õigusaktidest;
2) enne eelarveaasta algust kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust ja need on võetud laenud, kapitalirendi- ja faktooringukohustused, emiteeritud võlakirjad, tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused, tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimisena ja kaasfinantseerimisena saadud ettemaksed, pikaajalised võlad tarnijatele, teenuste kontsessioonikokkuleppest tekkivad kohustused, muud pikaajalised kohustused, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist;
3) enne eelarveaasta algust investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust; sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;
4) kohtuotsusest.
(4) Kui linnavolikogu ei ole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu.
§ 17. Eelarve sissetulekute vähenemise ja väljaminekute suurenemise hüvitamine
Kui pärast kohaliku omavalitsuse üksuse eelarveaasta algust kehtestab Riigikogu või Vabariigi Valitsus õigusakte, mille alusel jooksval eelarveaastal kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve sissetulekud vähenevad või väljaminekud suurenevad, hüvitab riik õigusakti mõjud samas ulatuses või vähendab proportsionaalselt kohaliku omavalitsuse üksusele pandud kohustusi.
§ 18. Lisaeelarve
(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Linnavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle linnavolikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.
(2) Lisaeelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Linnavolikogu poolt tehtava ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära linnavalitsuse arvamus.
(3) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende linnavolikogule esitamist linna veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.
(4) Lisaeelarve võtab linnavolikogu vastu määrusega. Lisaeelarvet menetletakse linnavolikogus ja vastuvõetud lisaeelarve avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist linna veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti lisaeelarve menetlemist käsitlevad linnavolikogu ja linnavolikogu komisjonide istungite protokollid.
(5) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui:
1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;
3)
[RT IV, 14.05.2013, 1 - jõust. 17.05.2013]
4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.
(6) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.
(7) Linnavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
1) seadustest ja õigusaktidest;
2) kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust ja need on võetud laenud, kapitalirendi- ja faktooringukohustused, emiteeritud võlakirjad,tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused, tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimisena ja kaasfinantseerimisena saadud ettemaksed, pikaajalised võlad tarnijatele, teenuste kontsessioonikokkuleppest tekkivad kohustused, muud pikaajalised kohustused, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist;
3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust; sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;
4) kohtuotsusest.
(8) Raske finantsolukorra ohu puhul võtab linnavolikogu vastu saneerimiskavast tulenevad muudatused lisaeelarvega ühe kuu jooksul kava kinnitamisest arvates.
§ 19. Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisel eelarveaastal
(1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega.
(2) Eelarve või lisaeelarvega kavandatakse eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad:
1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
2) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust;
3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljaminekute kogusummadena kavandamise korral kehtestab väljaminekute detailsema jaotuse linnavalitsus, teatades sellest linnavolikogule.
(4) Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.
§ 20. Eelarve täitmine
(1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab linnavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega.
(2) Linnavalitsusel ning hallatavatel asutustel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud.
(3) Linnavalitsus ning hallatavad asutused võivad sõlmida lepinguid, millega võetakse kohustusi, antakse laenu või tagatakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, kooskõlas eelarvestrateegiaga ja linnavolikogu antud volituse alusel.
(4) Linnavalitsusel on õigus ajutiselt piirata eelarves ettenähtud väljaminekute (sh põhitegevuse kulude) tegemist. Linnavalitsus teavitab väljaminekute piiramisest Linnavolikogu.
[RT IV, 14.05.2013, 1 - jõust. 17.05.2013]
(5) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ettenähtud.
[RT IV, 14.05.2013, 1 - jõust. 17.05.2013]
§ 21. Riigile esitatav eelarve ja eelarvestrateegia
(1) Linnavalitsus esitab Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia, eelarve ja lisaeelarve ettenähtud vormil ning andmed eelarve täitmise kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamise tingimused ja vormikehtestab rahandusminister määrusega.
(3) Linnavalitsus esitab andmed eelarvestrateegia kohta eelarveaastale eelneva aasta 30. oktoobriks.
[RT IV, 14.05.2013, 1 - jõust. 17.05.2013]
(31) Eelarvestrateegia perioodil võib kahel mittejärjestikusel aastal kavandada kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tulemit lubatavast väärtusest väiksemana. Sellisel juhul peab eelarvestrateegiaga hõlmatud aastate põhitegevuse tulemite summa olema null või positiivne.
[RT IV, 14.05.2013, 1 - jõust. 17.05.2013]
(4) Linnavalitsus esitab andmed eelarve, lisaeelarve ja eelarve täitmise kohta igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.
§ 22. Majandusaasta aruande koostamine ja kinnitamine
(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest.
(2) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks linnavalitsus. Linnapea kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui linnavalitsus on aruande heaks kiitnud.
(3) Lisaks esitatakse tegevusaruandes:
1) ülevaade linnavalitsuse arengukavas või muudes arengudokumentides ettenähtud eesmärkide täitmisest aruandeaastal;
2) viimase viie aruandeaasta põhitegevuse tulemi väärtus;
3) viimase viie aruandeaasta netovõlakoormus;
4) raske finantsolukorra ohu puhul ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava või saneerimiskava täitmise kohta vastava menetluse ajal.
(4) Raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuuluvas eelarve täitmise aruandes esitatakse aruandeaasta:
1) esialgne eelarve;
2) lõplik eelarve;
3) eelarve täitmise andmed.
(5) Eelarve täitmise aruande kohta koostatakse raamatupidamise aastaaruande lisa, milles esitatakse:
1) selgitused ja põhjendused esialgse eelarve ja lõpliku eelarve oluliste vahede kohta;
2) selgitused ja põhjendused lõpliku eelarve ja eelarve täitmise oluliste vahede kohta.
(6) Sõltuvad üksused esitavad nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates linnavalitsusele kinnitatud majandusaasta aruande ja vandeaudiitori aruande, kui raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on audiitortegevuse seaduse alusel kohustuslik.
(7) Enne majandusaasta aruande kinnitamist linnavolikogus vaatab revisjonikomisjon linnavolikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse linnavolikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab linnavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.
(8) Linnavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande linnavolikogule kinnitamiseks järgneva aasta hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Linnavolikogu kinnitab majandusaasta aruande järgneva aasta hiljemalt 30. juuniks otsusega.
(9) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning linnavolikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksullinna veebilehel.
(10) Linna raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll toimub vastavalt audiitortegevuse seadusele.
§ 23. Muud andmed finantstegevuse kohta
(1) Rahandusministeeriumil on õigus saada linavalitsuselt majandusaasta aruandega, eelarvega ja eelarvestrateegiaga ning raamatupidamise seaduse alusel kehtestatud aruannetega hõlmamata andmeid ning muud informatsiooni, sealhulgas võlakohustuste võtmiseks sõlmitud lepingute ärakirju.
(2) Linnavalitsus teavitab teenuste kontsessioonikokkulepete sõlmimisest Rahandusministeeriumi, esitades informatsiooni projekti sisu, kestuse, finantseerimistingimuste ja rahalise mahu kohta. Informatsioon esitatakse30 päevajooksul lepingu sõlmimisest arvates. Rahandusministeeriumil on õigus nõuda nimetatud projekte puudutavate lepingute ja nendega seotud muude dokumentide esitamist.
(3) Riigiasutused, välja arvatud Riigikontroll, kooskõlastavad kohaliku omavalitsuse üksustelt täiendava finantsinformatsiooni küsimise eelnevalt Rahandusministeeriumiga, välja arvatud õigusaktide alusel toimuva või lepingust tuleneva aruandluse korral. Finantsinformatsiooni saamiseks esitatavas taotluses märgib riigiasutus finantsinformatsiooni küsimise eesmärgi ning küsitavate andmete koosseisu ja mahu. Rahandusministeerium esitab riigiasutusele seisukoha kümne tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Rahandusministeeriumil on õigus finantsinformatsiooni küsimise taotlust mitte kooskõlastada, kui vastavat informatsiooni on võimalik saada olemasolevatest aruannetest.
§ 24. Finantsdistsipliini tagamise meetmed
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsdistsipliini tagamise meetmed on kinnipidamine Narva-Jõesuu linna:
1) põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest (null või positiivne);
2) netovõlakoormuse ülemmäärast käesoleva korra § 12 tähenduses.
§ 25. Rakendussätted
(1) Käesolevat korda rakendatakse 2012. aasta ja sellele järgnevate aastate suhtes.
(2) 2011. aasta eelarve koostatakse, seda meenetletakse, see võetakse vastu ja avalikustatakse ning seda täidetakse ja muudetakse, väljaminekute kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse, eelarve täitmisest antakse aru ning majandusaasta aruanne koostatakse valla- ja linnaeelarve seaduse ja sellest lähtuvalt kehtestatud õigusaktide alusel.
§ 26. Kehtetuks tunnistamine
(1) [käesolevast tekstist välja jäetud]
(2) [käesolevast tekstist välja jäetud]
Facebook
Twitter