Linna ja valla valitsemineLinna- ja vallavara valitsemine

Teksti suurus:

Vallavara valitsemise kord

Vallavara valitsemise kord - sisukord
Väljaandja:Lääne-Harju Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:17.05.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 14.05.2019, 1

Vallavara valitsemise kord

Vastu võetud 30.04.2019 nr 5

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 6 ja § 34 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse eesmärk

  (1) Määrus sätestab Lääne-Harju valla (edaspidi vald) omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise õiguslikud alused.

  (2) Määrus ei reguleeri vallale kuuluvate eluruumide, sh sotsiaaleluruumide kasutusse andmist, valla osalemist eraõiguslikes isikutes või varaühisuses, sh osakute ja aktsiate võõrandamist ning omandamist.

  (3) Vallale kuuluvate vabade rahaliste vahendite valitsemine ning haldamine toimub seaduses ja/või valla õigusaktides ettenähtud korras.

§ 2.   Vallavara mõiste

  (1) Vallavara on vallale kuuluvad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused, kui õigusaktidest ei tulene teisiti.

  (2) Vallavara kasutamisest ja käsutamisest saadav tulu kuulub vallale kui seadusest, valla õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti.

2. peatükk VALLAVARA VALITSEMINE 

§ 3.   Vallavara valitsemine ja kasutamine

  (1) Vallavara valitsemine on valitseja õigus ja kohustus valla nimel ning oma pädevuse piirides korraldada vallavara valdamist, käsutamist ja kasutamist.

  (2) Vallavara valitsejad on:
  1) Lääne-Harju Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus);
  2) Lääne-Harju Vallavalitsuse hallatav asutus (edaspidi asutus).

  (3) Vallavara kasutajaks võib olla kolmas isik.

  (4) Vallavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutusse antud vallavara majandama heaperemehelikult ning tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise.

  (5) Vallavara valitseja korraldab tema valitsemisel oleva vallavara asutusesisest kasutamist ja määrab vallavara eest varaliselt vastutava isiku. Kui vallavara eest varaliselt vastutavat isikut ei ole määratud, siis vastutab varaliselt asutuse juht.

  (6) Vallavara majandamisega seotud kommunaalteenuste osutamise lepingud (elektri-, sooja-, veevarustus-, valve-, prügiveo, puhastus-, tehnosüsteemide hoolduslepingud jms) sõlmib vallavara valitseja, kui käesolevast määrusest, Lääne-Harju Vallavolikogu (edaspidi volikogu) või Lääne-Harju Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) õigusaktidest või vallavara kasutusse andmise otsusest ei tulene teisiti.

§ 4.   Vallavara üleandmine ja jaotus

  (1) Vallavara üleandmise ja jaotuse vallavara valitsejate vahel otsustab vallavalitsus.

  (2) Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt vallavara valitsejalt teisele toimub üleandmis-vastuvõtmisakti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja, vallavara koosseisu, vara soetamismaksumuse, jääkmaksumuse ja bilansilise väärtuse ning üleandmise õigusliku aluse kohta. Aktile lisatakse üleantava vallavaraga seotud dokumentatsioon.

§ 5.   Vallavara arvestus

  (1) Vallale kuuluva vara arvestust peab ametiasutus raamatupidamise seaduses, rahandusministri poolt kehtestatud õigusaktides ja ametiasutuse raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud korras.

  (2) Vallavara valitseja on kohustatud pidama arvestust tema kasutuses oleva vara üle esitades ametiasutusele regulaarselt andmeid nende valitsemisel oleva vallavara kohta.

  (3) Vallavara valitseja vastutab andmete õigsuse eest. Volikogul ja vallavalitsusel on õigus kontrollida andmete õigsust.

3. peatükk VALLAVARA OMANDAMINE JA RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE 

§ 6.   Vallavara omandamine

  (1) Vallavara omandatakse valla huvides.

  (2) Vallavara omandamisel peab järgima seaduses või muus õigusaktis ettenähtud reegleid ja kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ning otstarbekalt tagamaks olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise.

  (3) Vallavara omandatakse seaduses või muus õigusaktis sätestatud viisil.

  (4) Asja soetamise, teenuse või ehitustöö tellimise otsustab vallavara valitseja, kui sellega täidetakse seadusega või volikogu poolt antud ülesandeid.

  (5) Asja soetamise, teenuse või ehitustöö tellimise otsustab volikogu või delegeerib selle otsustamise vallavalitsusele kui:
  1) vallale võetakse rahalisi kohustusi üle ühe eelarve aasta või õigusaktides on selliselt sätestatud;
  2) soetatakse kinnisasju, ehitisi ja sõidukeid ning võetakse kasutus- või kapitalirendile sõidukeid v.a käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhtudel.

  (6) Planeeringuga (sh ehitusprojektiga) või valla arengukavaga avalikult kasutatava tee või selle rajamiseks (sh kergliiklustee) teealuse maa kasutamiseks valla kasuks tasuta või valla eelarveliste vahendite piires tasulise isikliku kasutusõiguse või omandamise otsustab vallavalitsus. Iga lepingu sõlmimise aluseks on vallavalitsuse korraldus.

§ 7.   Vallavara omandamise lepingute sõlmimine

  Vallavara omandamise lepingu sõlmib valla nimel vallavanem või tema poolt volitatud isik. Kui vallavara omandamine kuulub asutuse pädevusse, sõlmib lepingu asutuse juht.

§ 8.   Laenu või muu rahalise kohustuse võtmine

  (1) Laenu võtmise otsustab volikogu.

  (2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab vallavalitsus.

  (3) Muu rahalise kohustuse võtmise otsustab:
  1) vallavalitsus, kui sellega täidetakse seadusega või volikogu poolt vallale võetud ülesandeid;
  2) volikogu, kui vallale võetakse rahalisi kohustusi, mis ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves.

§ 9.   Ostueesõiguse teostamine ja pärandi vastuvõtmine

  (1) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale rahalisi kohustusi, mis ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves, otsustab ostueesõiguse kasutamise volikogu.

  (2) Pärandi ja kingi vastuvõtmise või sellest loobumise, pärandvara inventuuri, kingi hindamise ning leiu omandamise otsustab vallavalitsus, kui see ei ole õigusaktidega pandud kellegi teise otsustada.

§ 10.   Peremehetu ehitise hõivamine

  (1) Peremehetu ehitise hõivamise ja ehitise peremehetuse tuvastamise otsustab vallavalitsus.

  (2) Ehitise peremehetuse tuvastamise toimingud viib läbi vallavalitsuse korraldusega määratud osakond või teenistuja.

§ 11.   Asja üürimine või rentimine

  Vallale asja üürimise või rentimise, mis on vajalik oma ülesannete täitmiseks, otsustab vallavara valitseja arvestades eelarves selleks ette nähtud rahalisi vahendeid.

4. peatükk VALLAVARA KASUTAMINE 

§ 12.   Vallavara kasutamine

  (1) Vallavara kasutamine on vallavara kasulike omaduste tarbimine, samuti valla kasuks seatud servituutide, sundvalduste ja reaalkoormatiste teostamine.

  (2) Vallavara kasutatakse:
  1) avalikuks otstarbeks;
  2) valitsemiseks;
  3) tulu saamiseks.

§ 13.   Avalikuks otstarbeks kasutatav vallavara

  (1) Avalikuks otstarbeks kasutatav vallavara on vara, mis oma ühiskondliku olemuse tõttu on kasutatav igaühe poolt (kohalikud maanteed, tänavad, platsid, pargid, supluskohad jne).

  (2) Volikogu või tema ülesandel vallavalitsus võib kinnitada avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kasutuseeskirjad, seada kasutamise piiranguid, muuta kasutamise eesmärki või kehtestada tasu kasutamise eest.

  (3) Ametiasutus tagab avalikul otstarbel kasutatava vallavara kasutamise tingimuste, piirangute ja tasu avalikustamise.

§ 14.   Valitsemiseks kasutatav vallavara

  (1) Valitsemiseks kasutatakse vallavara, mis on vajalik volikogule, vallavalitsusele, ametiasutusele ja vallavalitsuse hallatavatele asutustele nende põhimäärustest tulenevate ülesannete täitmiseks.

  (2) Vallavara valitseja kasutuses olevate transpordivahendite kasutus reguleeritakse vallavalitsuse õigusaktiga.

  (3) Vallavara kasutamise vajaduse lõppemisest teavitab vallavara valitseja vallavalitsust kirjalikult. Vallavalitsus otsustab vallavara edasise kasutuse.

§ 15.   Tulu saamiseks kasutatav vallavara

  (1) Vallavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks ega valitsemiseks ja mida ei ole otsustatud võõrandada, võib anda kasutusse tulu saamise eesmärgil.

  (2) Tulu saamiseks võib vallavara anda kasutusvaldusesse, rendile või üürile.

5. peatükk VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE 

§ 16.   Vallavara kasutusse andmise üldised alused

  (1) Vallavara võib kasutusse anda:
  1) otsustuskorras;
  2) läbirääkimistega pakkumisega;
  3) avaliku enampakkumisega;
  4) kontsessioonimenetlusega.

  (2) Vallavara andmise kolmandate isikute kasutusse otsustab volikogu, kui:
  1) vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta;
  2) tasuta kasutusse antakse kinnisasju (ehitisi kui vallasasju) või nende osi (v.a korteriomandid eluruumidena ja käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 sätestatud juhud).

  (3) Kui vallavara kasutusse andmist ei otsusta volikogu, otsustab vallavara andmise kolmandate isikute kasutusse vallavalitsus või vallavara valitseja.

  (4) Vallavara valitsejad otsustavad vallavara kolmandate isikute kasutusse andmise, kui:
  1) kasutusse antakse vara bilansilise maksumusega kuni 10 000 eurot;
  2) kasutusse antakse vallavara valitseja kasutuses olevaid kinnisasju, ruume ja väheväärtuslikku inventari kasutamiseks väljaspool ametlikku tööaega ühekordsete ürituste korraldamiseks, kuid mitte kauemaks kui 48 tunniks.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud vara võib kasutusse anda, kui seda ei vajata valla kui omavalitsuse, vallavara valitseja enda või teiste vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevuseks.

  (6) Vallavara antakse kasutusse tasuta või tasu eest (edaspidi kasutustasu).

  (7) Vallavara kasutustasu määrab kasutusele andmise otsustaja või tema volitatud organ, asutus või isik arvestades samas piirkonnas, samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatava vara tasumäärasid. Kui kasutusele andmiseks on kehtestatud tasumäärad, tuleb neist lähtuda kasutustasu suuruse määramisel.

  (8) Vallavara võib tasuta või alla turuhinna kolmandate isikute kasutusse anda ainult lähtudes avalikest huvidest. Vallavara kasutusse andmise otsustaja peab sellist otsust põhjendama. Tasuta või alla kehtestatud tasumäära võib vallavara kasutusele anda:
  1) hoolekandeasutustele;
  2) mittetulundusühingutele;
  3) sihtasutustele (fondidele);
  4) heategevuseks;
  5) tervishoiuasutustele või tervishoiuteenust osutavatele isikutele;
  6) kultuuri- ja spordiorganisatsioonidele lühiajaliste, mitte kauem kui üks nädal kestvateks kasumit mittetaotlevate ürituste korraldamiseks.

  (9) Vallavara antakse kasutusse tähtajaliselt või tähtajatult. Tähtaega määramata antakse vallavara kasutusse seaduses ettenähtud juhul või kui on tõenäoline, et vallavara on vallale vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta võimalus leping oma äranägemisel lõpetada.

  (10) Vallavara kasutusse andmise lepingu (edaspidi kasutusleping) sõlmib valla nimel vallavanem või tema poolt volitatud isik. Kui vallavara kasutusse andmine kuulub asutuse pädevusse, sõlmib kasutuslepingu vastava asutuse juht.

  (11) Kasutuslepingu muutmise, pikendamise ja ülesütlemise otsustab kasutusele andmise otsustaja.

  (12) Vallavara antakse kasutajale üle ja tagastatakse valitsejale kirjaliku aktiga.

  (13) Vallavara kasutuslepingu alusel kasutaja peab tema kasutusse antud vallavara parendamiseks tehtavad tööd kirjalikult kooskõlastama kasutusse andmise otsustajaga enne vastavate töödega alustamist. Kui vallavara parendamiseks või muutmiseks tehtud kulutused kuuluvad kasutuslepingu alusel kasutajale hüvitamisele, peab kasutuslepingus olema ära näidatud millises ulatuses parendustega või muudatustega seotud kulud hüvitatakse ja vajadusel välja toodud tehtavate parenduste amortisatsiooni määr. Hüvitamisele kuuluvad vallavara parendused peavad olema eelnevalt kooskõlastatud vallavalitsusega.

  (14) Vallavara allkasutusse andmise otsustab kasutusse andmise otsustaja.

  (15) Vallavara kasutamisest saadav tulu laekub valla eelarvesse.

§ 17.   Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras

  Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse:
  1) valla äriühingule ja valla osalusega äriühingule;
  2) avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, mittetulundusühingule ja sihtasutusele;
  3) ettevõtjale, kes kasutab vallavara elanikkonna hooajaliseks teenindamiseks ühel hooajal;
  4) isikule, kes soovib temaga sõlmitud vallavara kasutuslepingu tähtaja möödumisel jätkata sama vallavara kasutamist;
  5) isikule reklaamikandja paigaldamiseks;
  6) isikule avaliku ürituse korraldamiseks, sh kaubandustegevuseks avaliku ürituse toimumise paigas;
  7) kui vallavara kasutusse andmine enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras on nurjunud või enampakkumise korraldamine ei ole majanduslikult otstarbekas;
  8) kui vallavara kasutusse andmata jätmine võib põhjustada vallale kahju tekkimise;
  9) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.

§ 18.   Vallavara kasutusse andmine enampakkumisel

  (1) Enampakkumise viisid on avalik suuline enampakkumine, kirjalik enampakkumine, läbirääkimistega pakkumine ja elektrooniline enampakkumine. Enampakkumise läbiviimise viisi otsustab kasutusse andmise otsustaja.

  (2) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi kasutusse andmise otsustaja poolt määratud vähemalt 3-liikmeline komisjon.

  (3) Elektroonilise enampakkumise läbiviimiseks kasutatakse elektroonilist oksjonikeskkonda.

  (4) Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja.

  (5) Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ja kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud.

  (6) Enampakkumisest, v.a avalik suuline ja elektrooniline enampakkumine, ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu:
  1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad, ekspert, kelle abi kasutati alghinna määramisel, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased;
  2) isikud, kellel on valla ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad rahalised kohustused.

  (7) Enampakkumise korras vallavara kasutusse andmiseks kehtestab tingimused vallavara kasutusse andmise otsustaja.

  (8) Enampakkumise tingimustes peab sisalduma:
  1) kasutusse antava vallavara nimetus, vajadusel vallavaraga tutvumise aeg ja koht;
  2) enampakkumise viis (suuline, kirjalik, läbirääkimistega või elektrooniline);
  3) pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht (v.a suulisel enampakkumisel);
  4) enampakkumise toimumise koht ja aeg;
  5) kasutustasu alghind (alghinda ei pea määrama, kui kasutusse antava vallavara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud või kui alghinna määramise korral võib eeldada enampakkumise nurjumist), osavõtutasu ja tagatisraha suurus (kui on määratud);
  6) vallavara kasutusotstarve;
  7) nõuded pakkumiste vormistamiseks;
  8) enampakkumise läbiviija;
  9) muud tingimused, mis on vajalikud enampakkumisel osalemiseks ja kasutuslepingu sõlmimiseks.

  (9) Vallavara kasutusse andmisest enampakkumise korras annab korraldaja teada valla veebilehel ja/või vähemalt ühes kohalikus ajalehes. Teade ajalehes avaldatakse vähemalt 14 kalendripäeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib nimetatud tähtaeg olla lühem. Kuulutuses märgitakse:
  1) enampakkumise korraldaja nimi;
  2) käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud andmed;
  3) kirjaliku pakkumise korral pakkumisele märgitav märgusõna;
  4) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha suurus, tasumise tähtaeg ning viis;
  5) muud vajalikud pakkumisel osalemise ja pakkumise vormistamise nõuded;
  6) viide, kus ja millal on võimalik tutvuda enampakkumise tingimustega, mida kuulutuses ei ole nimetatud.

  (10) Enampakkumine loetakse nurjunuks kui:
  1) enampakkumisel ei osale ühtegi osavõtjat;
  2) ükski osavõtja ei tee pakkumist vähemalt alghinna ulatuses;
  3) ükski osavõtja ei täida enampakkumise tingimustes ettenähtud nõudeid.

  (11) Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab kinnitamata vallavalitsus hiljemalt ühe kuu jooksul enampakkumise toimumisest ja teavitab sellest kirjalikult vallavolikogu esimeest.

  (12) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui tehakse kindlaks, et:
  1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda;
  2) enampakkumise ettevalmistamisel rikuti selleks ettenähtud korda;
  3) osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku;
  4) enampakkumine toimus alghinda määramata ja sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult madal.

  (13) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse kõrgeima hinnaga pakkumise teinud isikuga kasutusleping. Lepingu sõlmib vallavanem või tema poolt volitatud isik.

  (14) Lepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele:
  1) lepingupoole nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood;
  2) üksikasjalikud andmed vallavara kohta (asukoht - ruumide puhul korrus ja nende üldpinnasuurus ruutmeetrites; kinnisasja puhul kinnisasja iseloomustavad andmed vastavalt kinnistusraamatu seadusele, samuti muud olulised andmed);
  3) vallavara kasutusotstarve;
  4) kasutustasu suurus ja selle muutmise alused;
  5) nõutavad lepingu täitmise tagatised;
  6) lepingu sõlmimise aeg ja koht.

  (15) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest), lepingu sõlmimise ajast ja kohast pärast vastava otsustuse tegemist taasesitamist võimaldavas vormis.

  (16) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama lepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised.

  (17) Mõjuva põhjuseta lepingu sõlmimisele mitteilmumisel või käesoleva paragrahvi lõikes 16 nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha tagastamiseks.

  (18) Enampakkumise võitja loobumisel lepingu sõlmimisest võib sõlmida lepingu enampakkumisel kõrgeima hinnaga pakkumisele eelneva pakkumise teinud osalejaga.

  (19) Enampakkumises osalejaile, kes ei osutunud võitjaks, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest (mittekinnitamisest) või enampakkumise nurjunuks tunnistamisest. Lepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha lepingujärgseks makseks.

  (20) Enampakkumise osavõtutasu tagastamisele ei kuulu. Osavõtutasu arvelt katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud.

§ 19.   Suulise enampakkumise läbiviimise kord

  (1) Enampakkumise läbiviimise komisjoni esimees, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjaks. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ja elu- või asukohad märgitakse osavõtjate registreerimislehele. Enampakkumisest osa võtta soovijad esitavad isikut tõendava dokumendi, juriidilise isiku esindajal tuleb lisaks esitada volitusi tõendav dokument.

  (2) Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest ja esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtma ei lubata.

  (3) Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab enampakkumise läbiviimise komisjoni esimees enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna, tutvustab enampakkumises osalejaid ja teatab enampakkumise sammu pikkuse.

  (4) Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviimise komisjoni esimehe vastavat korraldust (esimest haamrilööki) alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Kui enampakkumisel on määratud alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui alghinda ei ole määratud, siis alustatakse pakkumist hinnast, mida esimesena pakutakse. Osavõtja annab enampakkumise läbiviimise komisjoni esimehele märku registreerimisnumbri tõstmisega ja teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviimise komisjoni esimehelt vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviimise komisjoni esimees haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist.

  (5) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada protokolli ning enampakkumisega seonduva kohta kirjalikke märkusi või kaebusi 3 tööpäeva jooksul arvates enampakkumise protokolli saamisest.

  (6) Osavõtja, kelle pakkumine on kõrgeima hinnaga, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et kohustub sõlmima kasutuslepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele, talle ei tagastata tagatisraha ja enampakkumise komisjonil on õigus teha ettepanek lepingu sõlmimiseks pakkujale, kelle pakkumine on tunnistatud paremuselt teiseks. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ja enampakkumine tunnistatakse nurjunuks.

§ 20.   Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord

  (1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema kinnises ümbrikus, millele on peale märgitud, millisele pakkumisele see on esitatud, vajadusel märgusõna või muud nõutavad andmed.

  (2) Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood;
  2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel;
  3) dokumendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta;
  4) sõnadega väljendatud pakkumise summa;
  5) pakkumise esitaja allkiri;
  6) esindaja volitusi tõendav dokument.

  (3) Pakkumisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud ja allkirjastatud.

  (4) Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras (märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg). Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta kehtestatud nõuetele, enampakkumises ei osale, välja arvatud juhul, kui enampakkumise komisjon on tuvastanud, et tegemist ei ole sisulise kõrvalekaldumisega pakkumise kohta kehtestatud nõuetest.

  (5) Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise komisjon pakkumised nende registreerimise järjekorras.

  (6) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks.

  (7) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkujate nimed, isiku- või registrikoodid ja pakutud summad. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ja tutvuda pakkumiste avamise protokolliga, esitada protokolli ning enampakkumisega seonduva kohta kirjalikke märkusi või kaebusi 3 tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest.

  (8) Kui kirjaliku enampakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine viie tööpäeva jooksul. Leping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgem. Kui kindlaks määratud tähtajaks ei tee pakkujad täiendavat pakkumist, tunnistatakse enampakkumise võitjaks pakkuja, kelle pakkumine registreeriti varajasema kuupäeva või kellaajaga.

§ 21.   Elektroonilise enampakkumise läbiviimise kord

  (1) Elektroonilisel enampakkumisel teevad enampakkumisel osalejad pakkumisi ja suhtlevad enampakkumise läbiviijaga üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel ning osalejate kasutajanimed ja tehtud pakkumised on kõigile enampakkumisel osalejatele üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel reaalajas kättesaadavad.

  (2) Elektrooniline enampakkumine avatakse enampakkumise teates märgitud ajal ja kohas vajaliku teabe kättesaadavaks muutmise ning pakkumiste tegemise võimaldamise teel.

  (3) Elektroonilisel enampakkumisel osaleda soovija registreerib end üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel.

  (4) Elektroonilisel enampakkumisel osaleja on kohustatud järgima enampakkumise protseduurireegleid ja enampakkumise tingimusi ning tasuma enda pakutud hinna, kui enampakkumise tulemused tema kasuks kinnitatakse.

  (5) Elektroonilisel enampakkumisel osaleja tasub osavõtutasu ja tagatisraha, kui see on ette nähtud enampakkumise tingimustes.

  (6) Elektroonilisel enampakkumisel osaleja võib teha piiramatu arvu pakkumisi, mis ei tohi olla alla alghinna. Ühe pakkuja tehtud pakkumistest läheb arvesse kõrgeim hind juhul, kui ta on teinud mitu erinevat pakkumist.

  (7) Elektrooniline enampakkumine lõpeb enampakkumise tingimustes märgitud tähtpäeval. Kui enampakkumine on pikeneva lõpuga, lõpeb see enampakkumise tingimustes märgitud tähtpäeval, kui enampakkumise pikenevaks lõpuks määratud perioodi jooksul enne tähtpäeva saabumist ei ole esitatud ühtegi uut pakkumust.

  (8) Kui pikenevaks lõpuks määratud perioodi jooksul enne tähtpäeva saabumist esitatakse uus pakkumus, loetakse selle esitamise hetk pikenevaks lõpuks määratud perioodi uueks alguseks ja enampakkumine pikeneb. Pikeneva lõpuga enampakkumine pikeneb seni, kuni pikenevaks lõpuks määratud perioodi jooksul esitatakse uus pakkumus.

  (9) Elektroonilise enampakkumise võitjaks on kõrgeima hinnaga pakkumise teinud osaleja.

§ 22.   Vallavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumisel

  (1) Vallavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine on olulisem vallavara kasutamise eest makstava tasu suurusest.

  (2) Lisatingimusteks võivad olla:
  1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus;
  2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine;
  3) investeeringute suurus;
  4) muud kehtestatud lisatingimused.

  (3) Vallavara kasutusse andmise otsustajal on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi.

  (4) Vallavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva määruse paragrahvides 16, 18, 19 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi:
  1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on tasu suurus ja lisatingimused;
  2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks käesoleva määruse paragrahvi 18 lõikes 9 nimetatud andmetele eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ja pakkumise võitja väljaselgitamise alused;
  3) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib seda, mitu pakkumist on tehtud ja mitu pakkumist vastab nõuetele;
  4) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad;
  5) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vallavara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta;
  6) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada;
  7) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on vallavalitsus tunnistanud parimaks arvestades kehtestatud lisatingimusi ja pakutud hinda.

  (5) Eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamisest või pakkumise nurjunuks tunnistamisest teatatakse pakkujatele pärast vastava otsustuse tegemist taasesitamist võimaldavas vormis. Eelläbirääkimistega pakkumise võitjale teatatakse lepingu sõlmimise aeg ja koht.

  (6) Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab komisjon eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks.

6. peatükk VALLAVARA VÕÕRANDAMINE 

§ 23.   Võõrandamise mõiste

  Vallavara võõrandamine on vallavara müük või vallavara muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas määruses kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 24.   Võõrandamise alused

  Vallavara võib võõrandada, kui:
  1) vallavara ei ole enam võimalik valitsemise otstarbel kasutada;
  2) vallavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil kasutamine ja käsutamine ei ole otstarbekas;
  3) vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ja vallavara võõrandamiseks tehtud ettepanekust nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik;
  4) vallavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks või muudele ühingutele või asutustele avalike huvide kaitstuse või valla arengu paremaks tagamiseks;
  5) muudel seaduses või volikogu poolt ettenähtud juhtudel.

§ 25.   Võõrandamise otsustamine

  (1) Vallavara võõrandamise otsustab volikogu, kui võõrandatakse:
  1) kinnisvara ja hooneid;
  2) vallavara, mille jääkväärtus on suurem kui 32 000 eurot;
  3) vallavara, mille võõrandamise kohta on vallavolikogu kehtestanud eraldi korra.

  (2) Muudel juhtudel otsustab vallavara võõrandamise vallavalitsus.

§ 26.   Võõrandamise tasu

  (1) Vallavara võõrandatakse tasu eest või tasuta.

  (2) Vallavara võõrandamise tasu suuruseks on vara enampakkumisel pakutud kõrgeim hind või vara harilik väärtus, s.o vara kohalik keskmine turuhind.

  (3) Vallavara võib tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada, kui:
  1) vara võõrandatakse pääste-, haridus-, teadus-, kultuuri-, keele- või noorsootööga seotud ülesande täitmiseks või tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamiseks;
  2) vara võõrandatakse heategevuslikul eesmärgil;
  3) vara võõrandatakse lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks;
  4) vara on vajalik valla osalusega mittetulundusühingule või sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks;
  5) vara on vajalik valla osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks;
  6) vara võõrandamata jätmisel on oht, et vara võib hävida või olulisel määral kahjustuda;
  7) vara võõrandamata jätmisel tekib vallale ebamõistlikke kulusid;
  8) see on ette nähtud seaduse või volikogu õigusaktidega.

  (4) Vallavara võõrandamisel tasuta või alla hariliku väärtuse peab võõrandamise otsustaja vastavat otsustust põhjendama.

§ 27.   Võõrandamise viisid

  (1) Vallavara võõrandamise viisi määrab võõrandamise otsustaja.

  (2) Vallavara võõrandatakse:
  1) otsustuskorras;
  2) avalikul enampakkumisel (suuline, kirjalik, elektrooniline);
  3) eelläbirääkimistega pakkumisel.

§ 28.   Võõrandamise lepingu sõlmimine

  (1) Vallavara müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib vallavanem või tema poolt volitatud isik.

  (2) Vallavara müügilepingu ja vajadusel asjaõiguslepingu ning hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel tasub notaritasu ja riigilõivu ostja, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 29.   Võõrandamine otsustuskorras

  Vallavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda, kui:
  1) võõrandatav vallavara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist;
  2) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud;
  3) vallavara võõrandatakse valla osalusega äriühingutele;
  4) vallavara võõrandatakse avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, mittetulundusühingutele või sihtasutustele;
  5) võõrandatavat vallavara kasutab ostja pikaajalise (üle 5 aasta) üüri- või rendilepingu alusel;
  6) võõrandatakse teatud liiki vara, mille võõrandamise kohta on volikogu kehtestanud eraldi korra;
  7) võõrandatakse vara, mille vald on omandanud peremehetu vara hõivamise korras ning vara võõrandatakse sellise vara heausksele kasutajale ja hooldajale;
  8) hoonestaja on täitnud hoonestusõiguse seadmise lepingus ettenähtud ehitiste püstitamise kohustused;
  9) lähtutakse avalikest huvidest.

§ 30.   Võõrandamine enampakkumisel

  (1) Vallavara võõrandamine enampakkumisega toimub käesoleva määruse paragrahvides 18–22 sätestatud alustel arvestades järgmisi erisusi:
  1) enampakkumise esemeks on võõrandatav vara;
  2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks käesoleva määruse paragrahvi 18 lõikes 9 nimetatud andmetele müüdava vallavara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise täiendavad tagatised;
  3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping ja vajadusel asjaõigusleping;
  4) pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtajal;
  5) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma müügilepingu ja vajadusel asjaõiguslepingu sõlmimisele temale teatatud ajal, mis ei tohi olla hilisem, kui üks kuu võõrandamise kohta tehtud õigusakti teatavakstegemisest. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on enampakkumise korraldajal õigus tühistada eelnimetatud õigusakt;
  6) enampakkumise võitja loobumisel müügilepingu või muu tehingu tegemiseks vajaliku lepingu sõlmimisest võib sõlmida müügilepingu või muu tehingu tegemiseks vajaliku lepingu enampakkumisel kõrgeimale pakkumisele eelneva pakkumise teinud osalejaga.

  (2) Elektroonilisel enampakkumisel võõrandamine toimub virtuaalses keskkonnas sellekohase kasutusjuhendi järgi käesoleva määruse paragrahvis 21 sätestatud alustel.

§ 31.   Võõrandamine eelläbirääkimistega pakkumisel

  (1) Vallavara võõrandatakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine on olulisem müügihinnast.

  (2) Lisatingimusteks võivad olla:
  1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus;
  2) investeeringute suurus;
  3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine;
  4) volikogu ja vallavalitsuse poolt kehtestatud muud lisatingimused.

  (3) Volikogul ja vallavalitsusel on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi.

  (4) Vallavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva määruse paragrahvides 18 ja 22 sätestatu alusel arvestades järgmisi erisusi:
  1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on müügihind ja lisatingimused;
  2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks käesoleva määruse paragrahvi 18 lõikes 9 nimetatud andmetele eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ja pakkumise võitja väljaselgitamise alused;
  3) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping ja vajadusel asjaõigusleping. Võitjaks on isik, kelle pakkumise on vallavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda;
  4) pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise õigusakti saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest pakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul;
  5) eelläbirääkimistega pakkumise võitja on kohustatud ilmuma müügilepingu ja vajadusel asjaõiguslepingu sõlmimisele temale teatatud kohta ja ajal, mis ei tohi olla hilisem, kui üks kuu võõrandamise kohta tehtud õigusakti teatavakstegemisest, nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on pakkumise korraldajal õigus tühistada eelnimetatud õigusakt;
  6) eelläbirääkimistega pakkumise võitja loobumisel müügilepingu ja vajadusel asjaõiguslepingu sõlmimisest võib sõlmida müügilepingu ja vajadusel asjaõiguslepingu eelläbirääkimistega pakkumisel kõrgeima hinnaga pakkumisele eelneva pakkumise teinud osalejaga.

7. peatükk VALLAVARA KOORMAMINE 

§ 32.   Vallavara koormamise mõiste

  Vallavara koormamine on valla omandis olevale kinnisasjale kolmanda isiku kasuks piiratud asjaõiguse (reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse) seadmine.

§ 33.   Reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine

  (1) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui see toimub:
  1) selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks;
  2) avalikes huvides.

  (2) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmise otsustab volikogu.

  (3) Vallavara koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmib vallavanem või tema poolt volitatud isik.

§ 34.   Servituudi ja sundvalduse seadmine

  (1) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi (edaspidi servituudi) või sundvalduse seadmine on lubatud, kui see toimub:
  1) selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks;
  2) avalikes huvides.

  (2) Servituudi seadmise või sundvalduse seadmise otsustab volikogu, v.a valla omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse (servituudi) või sundvalduse seadmise kinnisasjal asuva või rajatava tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks.

  (3) Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse (servituudi) või sundvalduse seadmise kinnisasjal asuva või rajatava tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks otsustab vallavalitsus.

  (4) Servituut või sundvaldus seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks servituudi seadmise või sundvalduse otsustaja. Tasu suuruse kindlaksmääramisel kaasatakse vajadusel sõltumatu ekspert või tasu määratakse seaduses sätestatud suuruses. Tasuta servituudi või sundvalduse seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel.

  (5) Valla omandis olevale kinnisasjale servituudi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmib vallavanem või tema poolt volitatud isik.

§ 35.   Hoonestusõiguse seadmine

  (1) Valla omandis olevat kinnisasja võib koormata hoonestusõigusega.

  (2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumisel, eelläbirääkimistega pakkumisel või otsustuskorras.

  (3) Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda:
  1) valla osalusega eraõiguslikele juriidilistele isikutele;
  2) valla osalusega mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele;
  3) kinnistul asuva ehitise omanikule, ehitist või kinnistut kasutuslepingu alusel kasutavale isikule;
  4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest, mida tuleb põhjendada.

  (4) Hoonestusõiguse seadmisel enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras on pakkumise objektiks aastatasu suurus.

  (5) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle viiekümne aasta, välja arvatud juhud, mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama valla huvides kinnisasjal või selle abil teatud töid, mille tähtaeg on üle viiekümne aasta.

  (6) Hoonestusõiguse seadmise algatab, selle tingimused määrab, vajalikud materjalid koostab ja teisi hoonestusõiguse seadja toiminguid teeb ametiasutus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel.

  (7) Hoonestusõiguse seadmise otsustab volikogu.

  (8) Hoonestusõiguse seadmise otsuses sätestatakse:
  1) hoonestusõigusega koormatava kinnisasja suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus;
  2) hoonestusõiguse tähtaeg;
  3) hoonestusõiguse tasu (alg)suurus ja maksmise kord;
  4) hoonestusõiguse seadmise viis (otsustuskorras, enampakkumine, eelläbirääkimistega pakkumine);
  5) vajadusel muud hoonestusõiguse seadmise tingimused.

  (9) Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmib vallavanem või tema poolt volitatud isik.

8. peatükk VALLAVARA MAHAKANDMINE JA NÕUETEST LOOBUMINE 

§ 36.   Vallavara mahakandmine

  (1) Vallavara kantakse maha, kui vara ei ole enam vajalik avalikuks või valla valitsemise otstarbeks või seda ei ole võimalik võõrandada ega kasutada tulu saamise otstarbel või selle säilitamine on ebaotstarbekas või kui vallavara on täielikult hävitatud, hävinud, kadunud või muul põhjusel kasutuskõlbmatu.

  (2) Vallavara mahakandmisel koostab vallavara valitseja mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: mahakandmisele kuuluva vara nimetus ja täpne koosseis, vara soetamisaeg, vara soetamismaksumus, kulum ja jääkväärtus, mahakandmise põhjus, vallavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, samuti muud vallavaraga seotud olulised andmed.

  (3) Vallavara mahakandmise otsustab:
  1) volikogu, kui vallavara bilansiline jääkväärtus on suurem kui 32 000 eurot;
  2) vallavalitsus, kui vallavara bilansiline jääkväärtus on 5000 kuni 32 000 eurot;
  3) vallavanem, kui maha kantakse ametiasutuse väikevara;
  4) asutuse juht, kui maha kantakse asutuse väikevahendeid.

  (4) Kui vallavara ei ole säilinud, vallavara mahakandmise vajadus tuleneb seadusest, pankrotihalduri või audiitori põhjendatud ettepanekust, otsustab vallavara mahakandmise vallavalitsus ja informeerib sellest volikogu.

  (5) Valla omandis olevatel kinnisasjadel amortiseerunud, kasutusest väljalangenud, täielikult või osaliselt hävinenud ohtlike ehitiste lammutamise, kui nende taastamine või muul viisil säilitamine on ebaotstarbekas, otsustab vallavalitsus.

§ 37.   Nõuetest loobumine

  (1) Nõudeid hinnatakse vastavalt raamatupidamise seadusele ja selle alusel antud õigusaktidele.

  (2) Vallavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab:
  1) volikogu, kui nõue on suurem kui 30 000 eurot;
  2) muudel juhtudel vallavalitsus.

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 38.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse:
  1) Keila Vallavolikogu 16.12.2010 määrus nr 39 „Keila vallavara valitsemise korra kehtestamine“;
  2) Paldiski Linnavolikogu 18.01.2007 määrus nr 2 „Paldiski linnavara eeskiri“;
  3) Vasalemma Vallavolikogu 23.01.1996 määrus nr 1 „Vasalemma vallavara eeskirja kinnitamine“.

§ 39.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Külli Tammur
vallavolikogu esimees

/otsingu_soovitused.json