SotsiaalhoolekanneTeenused

SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Lääne-Harju vallas

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Lääne-Harju vallas - sisukord
Väljaandja:Lääne-Harju Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:17.06.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 14.06.2019, 10

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Lääne-Harju vallas

Vastu võetud 27.12.2018 nr 36
RT IV, 04.01.2019, 29
jõustumine 07.01.2019

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
06.06.2019RT IV, 14.06.2019, 317.06.2019

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5, sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord (edaspidi kord) reguleerib isiku ja perekonna toimetuleku soodustamiseks Lääne-Harju valla (edaspidi vald) korraldatavate sotsiaalteenuste ja makstavate sotsiaaltoetuste taotlemise ja määramise korda.

 (2) Korras reguleerimata juhtudel korraldab Lääne-Harju Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi vallavalitsus) sotsiaalhoolekande seaduses kohaliku omavalitsuse üksusele pandud teiste ülesannete täitmist.

§ 2.  Määruste kohaldamine ja mõistete kasutamine

 (1) Määrust kohaldatakse eeskätt koos sotsiaalseadustiku üldosa ja sotsiaalhoolekande seadusega ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate õigusaktidega.

 (2) Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud seaduste ja nende alusel antud riiklikes õigusaktides sätestatu tähenduses.

§ 3.  Sotsiaaltoetuste määramise ja sotsiaalteenuste osutamise põhimõtted

 (1) Käesolevas määruses kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse põhimõtteid.

 (2) Sotsiaaltoetuste määramisel ja sotsiaalteenuste osutamisel lähtutakse järgnevast:
 1) isikul on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul;
 2) toetuse või teenuse taotlemisel peab isik ise aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele;
 3) isikut abistatakse tema vajadusele, arusaamisele ja huvile vastava toetuse või teenuse taotluse esitamisel või toimingu tegemisel, kui ilma abistamata jääksid tema õigused teostamata;
 4) toetuse või teenuse määramisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest, mille väljaselgitamiseks viiakse vajadusel läbi eelnev hindamine;
 5) isikut nõustatakse sotsiaaltoetuse või sotsiaalteenuse valikul ja vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt;
 6) abivajavat isikut ja vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel, kui isik on selleks nõusoleku andnud;
 7) isikule tagatakse sotsiaaltoetused ja sotsiaalteenused võimalikult kättesaadaval moel.

§ 4.  Sotsiaaltoetustele ja -teenustele õigust omavad isikud

 (1) Toetust ja teenust on õigus taotleda abivajaval isikul, kes on Eesti rahvastikuregistri andmetel valla haldusterritooriumi aadressandmetega (v.a matusetoetuse taotleja).

 (2) Toetuse saaja ei pea olema valla elanik, kui ta on alaealise lapse eestkostja või lapse perekonnas hooldaja ja laps on valla elanik.

 (3) Vältimatut sotsiaalabi on õigustatud saama isik, kes vastab abi saamise tingimustele ja tegelikult viibib või elab alaliselt valla haldusterritooriumil.

 (4) Perekonna sissetulekust sõltuva toetuse taotlemiseks tekib õigus, kui perekonna sissetulek on pärast sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist väiksem kui kahekordne toimetulekupiir.

§ 5.  Sotsiaaltoetuste ja sotsiaalteenuste liigid

 (1) Toetused jagunevad perekonna sissetulekust mittesõltuvateks ja sõltuvateks toetusteks.

 (2) Sissetulekust mittesõltuvad toetused on:
 1) sünnitoetus;
 2) matusetoetus;
 3) esmakordselt kooli mineva lapse koolitoetus;
 4) koolisõidutoetus;
 5) hooldusperes oleva lapse toetus;
 6) puudega isiku hooldajatoetus.

 (3) Sissetulekust sõltuvad toetused on:
 1) tervisetoetus;
 2) lasteaia osalustasu ning lasteaia- ja koolitoidu toetus;
 3) lastega pere toetus;
 4) huvialaringitoetus;
 5) sotsiaalteenuse toetus;
 6) toetus raske majandusliku olukorra puhul;
 7) toetus vältimatuks sotsiaalabiks.

 (4) Vallas osutatavad sotsiaalteenused on:
 1) koduteenus;
 2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
 3) sotsiaaltransporditeenus;
 4) eluruumiteenus;
 5) isikliku abistaja teenus;
 6) tugiisikuteenus;
 7) täisealise isiku hooldus;
 8) varjupaigateenus;
 9) turvakoduteenus;
 10) asendushooldusteenus;
 11) järelhooldusteenus;
 12) lapsehoiuteenus;
 13) võlanõustamisteenus;
 14) vältimatu sotsiaalabi;
 141) toitlustamisteenus;
[RT IV, 14.06.2019, 3 - jõust. 17.06.2019]
 15) muud vajaduspõhised sotsiaalteenused.

§ 6.  Abi taotlemine ja taotluse menetlemine

 (1) Taotlus abi saamiseks esitatakse vallavalitsuse sotsiaalosakonnale. Kui abivajadusest saadakse teada muul viisil, siis selgitab sotsiaalosakond välja isiku tahte ja tema abivajaduse.

 (2) Taotluses esitatakse järgmised andmed:
 1) taotleja ees- ja perekonnanimi, sünniaeg või isikukood;
 2) taotleja kontaktandmed (postiaadress, e-postiaadress, telefoninumber);
 3) selgitav info abivajaduse kohta;
 4) abi saamise õiguse tekkimise või abi andmiseks olulised asjaolud, sh vajadusel andmed kolmandate isikute kohta või kulutusi tõendavad dokumendid ja isiku võime sotsiaalteenuste eest ise tasuda;
 5) toetuse maksmise viis;
 6) vajadusel täiendavad andmed;
 7) taotluse koostamise kuupäev ja taotleja allkiri.

 (3) Sotsiaaltöötaja selgitab välja isiku abivajaduse, selleks:
 1) kontrollib ta taotluses esitatud andmeid. Taotluse puuduste esinemise korral määrab sotsiaaltöötaja taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;
 2) hindab sissetulekust sõltuvate toetuste ja teenuste määramisel isiku või perekonna materiaalset olukorda ja abivajadust (kodukülastus, vestlus, majandusliku olukorra analüüs jm);
 3) viib läbi sotsiaalteenuste määramiseks isiku teenusvajaduse ja toimetulekuvõime hindamise;
 4) hangib vajadusel lisainformatsiooni ja täiendavaid andmeid läbi STAR või muude infosüsteemide.

 (4) Sotsiaaltöötajal on õigus:
 1) taotluse esitaja poolt, talle määratud tähtaja jooksul, puuduste kõrvaldamata jätmisel jätta taotlus läbi vaatamata;
 2) taotluse esitaja poolt oluliste andmete varjamisel (sissetulekud jms) või teadvalt muude valeandmete esitamise korral katkestada taotluse menetlemine.

 (5) Otsus toetuse ja teenuse määramise või sellest keeldumise kohta tehakse 10 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse saamisest.

 (6) Toetuse või teenuse määramise või mittemääramise kohta vormistatud otsus tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul, kas:
 1) taotluses märgitud e-posti aadressil;
 2) elektrooniliselt isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu;
 3) posti teel lihtkirjaga taotluses märgitud aadressil;
 4) vastuvõtul sotsiaaltöötaja juures;
 5) telefoni teel taotluses märgitud telefoninumbril.

 (7) Toetuse taotluse positiivse vastuse korral loetakse toetuse määramine teatavaks tehtuks toetuse väljamakse teostamisel.

§ 7.  Sotsiaalhoolekandelise abi määramine

 (1) Sotsiaalteenuste osutamise ja sotsiaaltoetuse maksmise otsustab üldjuhul sotsiaalosakonna juhataja.

 (2) Lapsele turvakoduteenuse ja asendushooldusteenuse osutamise otsustab sotsiaalosakonna lastekaitsespetsialist.

 (3) Toimetulekutoetuse, sünnitoetuse, matusetoetuse, esmakordselt kooli mineva lapse koolitoetuse, koolisõidutoetuse määramise otsustab sotsiaalosakonna sotsiaaltööspetsialist.

 (4) Vallavalitsusel on õigus erandkorras kaalutletud otsuse alusel määrata ja maksta toetusi, mis ei ole reguleeritud käesoleva määrusega.

 (5) Kaalutlusotsuse tegemise aluseks on vallavalitsuse hoolekandekomisjoni ettepanek.

§ 8.  Isiku kohustused abi taotlemisel ja saamisel

  Abi taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud:
 1) esitama toetuse andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud toetuse või teenuse saamise õiguse väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta;
 2) teavitama vallavalitsust viivitamata toetuse või teenuse saamise õigust ja määramist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest;
 3) kasutama talle toetusena antud vahendeid sihtotstarbeliselt.

§ 9.  Toetuse maksmine

 (1) Toetus makstakse välja 5 tööpäeva jooksul arvates toetuse andmise otsuse tegemisest.

 (2) Vastavalt isiku soovile makstakse toetus:
 1) isiku arvelduskontole Eestis toetuse andja kulul;
 2) isiku arvelduskontole välisriigis toetuse saaja kulul;
 3) toetuse andja juures vormistatud kirjaliku taotluse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise taotluse või notariaalselt tõestatud taotluse alusel kolmanda isiku arvelduskontole;
 4) erandina ja põhjendatud juhtumitel sularahas.

 (3) Toetuse andja peatab või lõpetab toetuse maksmise, kui isiku arvelduskontole kantud rahaline hüvitis laekub andjale tagasi ja toetuse saajaga ei ole olnud võimalik ühendust saada ühe kuu jooksul. Toetuse andja teeb toetuse peatamise või lõpetamise haldusakti isikule teatavaks.

§ 10.  Makstud toetuse tagasinõudmine

 (1) Kui sotsiaaltoetuse taotleja esitab vallavalitsusele valeandmeid, mille alusel taotlejale maksti sotsiaaltoetust, peab toetust saanud isik saadu tagastama. Kui isik keeldub saadut vabatahtlikult tagastamast, võib vallavalitsus teha isikule ettekirjutuse.

 (2) Kui sotsiaaltoetust ebaõigesti saanud isik jätab ettekirjutuse täitmata, võib vallavalitsus anda ettekirjutuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 11.  Taotluse rahuldamata jätmine

  Isiku taotlus võidakse jätta rahuldamata kui:
 1) taotleja on abi saamiseks esitanud teadlikult valeandmeid;
 2) taotleja ei esita tähtajaks vaatamata taotluse menetleja nõudmisele toetuse ja/või teenuse määramiseks vajalikke lisa andmeid, dokumente või ei kõrvalda muid taotluse puudusi;
 3) taotleja ja/või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad toimetulekuks piisavad elatusvahendid.

§ 12.  Toetuste piirmäärad

  Perekonna sissetulekust mittesõltuvate ja sissetulekust sõltuvate toetuste piirmäärad kehtestatakse Lääne-Harju Vallavolikogu (edaspidi volikogu) otsusega.

2. peatükk TOETUSTE LIIGID JA MÄÄRAMISE KORD 

1. jagu Perekonna sissetulekust mittesõltuvad toetused 

§ 13.  Sünnitoetus

 (1) Sünnitoetus on valla eelarvest makstav ühekordne rahaline toetus, mida on õigus taotleda lapsevanematel või üksikvanemal lapse sünni puhul.

 (2) Sünnitoetust makstakse kahes osas:
 1) esimene osa makstakse lapse ühele vanemale tingimusel, et lapse ema on rahvastikuregistri andmetel lapse sünnihetkel valla elanik ja üks lapsevanematest on elanud vallas katkematult vähemalt kuus kuud enne lapse sündi;
 2) teine osa makstakse välja pärast lapse ühe aastaseks saamist, tingimusel, et laps ja vähemalt üks vanem või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel katkematult olnud valla elanikud alates lapse sünnist kuni aastaseks saamiseni ja toetuse taotlejale on makstud sünnitoetuse esimene osa vastavalt käesoleva lõike punktile 1.

 (3) Toetust on õigus lapse vanemal taotleda kolme kuu jooksul pärast sünni registreerimist.

 (4) Erandjuhtudel võib sünnitoetust määrata ja maksta Lääne-Harju Vallavalitsuse kaalutlusotsuse ja korralduse alusel erinevalt antud korrast.

§ 14.  Matusetoetus

 (1) Matusetoetus on ühekordne rahaline toetus, mida makstakse isiku, kelle viimane elukoht oli rahvastikuregistri andmetel vallas, surma korral matuse korraldajale.

 (2) Toetust makstakse samaväärselt ka matuse korraldajale, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Lääne-Harju vallas ja kes taotleb toetust sellise isiku matuse kulude katmiseks, kellel puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht või kelle eest ei olnud võimalik saada toetust lahkunu elukohajärgsest kohaliku omavalitsuse üksusest.

 (3) Toetus makstakse matuse korraldajale pärast surma registreerimist.

 (4) Toetuse väljamaksmine toimub võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul pärast vastava taotluse esitamist.

§ 15.  Esmakordselt kooli mineva lapse koolitoetus

 (1) Esmakordselt kooli mineva lapse koolitoetus (edaspidi koolitoetus) on esmakordselt üldhariduskooli 1. klassi mineva lapse vanemale, eestkostjale või lapse hooldajale makstav ühekordne sotsiaaltoetus.

 (2) Koolitoetuse maksmise eesmärgiks on hariduse väärtustamine ja lapse koolitee algusega seotud kulutuste osaline katmine.

 (3) Koolitoetust makstakse lapsevanemale, eestkostjale või lapse hooldajale tingimusel, et vähemalt üks vanematest ja laps on rahvastikuregistri andmetel valla territooriumi aadressandmetega koolimineku aasta 15. augusti seisuga.

 (4) Koolitoetuse saamiseks tuleb esitada lapsevanemal kirjalik taotlus hiljemalt 31. oktoobriks.

 (5) Koolitoetus määratakse ja makstakse välja vastavalt käesoleva määruse paragrahvi 9 lõikele 1 pärast lapse õpilaste nimekirja lisamist ja haridusasutuselt sotsiaaltöötajale sellekohase kinnituse edastamist.

§ 16.  Koolisõidutoetus

 (1) Üldhariduskooli õpilase koolisõidutoetust (edaspidi sõidutoetus) võib taotleda lapsevanem, lapse seaduslik esindaja või vähemalt 16-aastane õpilane tingimusel, et taotleja ja laps on rahvastikuregistri andmetel valla aadressandmetega.

 (2) Sõidutoetuse saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele iga õppeaasta alguses taotluse, millele lisatakse jooksvalt iga kuu lõikes kulusid tõendavad dokumendid.

 (3) Õppetöö perioodi üksiksõidupiletite originaalid esitatakse kuupäevalises järjestuses taotluse lisalehele kleebituna.

 (4) Hariduslike erivajadustega laste koolides ja klassides õppivate õpilaste sõidukulud võib kompenseerida kütusekuludokumentide alusel arvestades koolipäevade arvu ning keskmist kütusekulu kilomeetri kohta.

 (5) Sõidutoetust makstakse kuni 3 kuud vanade kuludokumentide eest, mis peavad olema selgesti loetavad.

 (6) Sõidutoetus makstakse välja vastavalt ühistranspordi kuludokumentidele, kuid mitte rohkem kui üks sõit edasi-tagasi (kodu-kool-kodu) õppepäeva kohta.

 (7) Kompenseerimisele kuulub summa, mis on vedaja poolt õpilasele kehtestatud soodushind.

 (8) Vallavalitsus võib jätta sõidukulud kompenseerimata, kui esitatud andmete ja kuludokumentide kontrollimisel selgub, et õpilane ei ole kasutanud transporti kooli ja koju sõiduks.

 (9) Kompenseerimisele ei kuulu õpilase sõidukulud, kui õpilase elukohajärgses asulas asub üldhariduskool või on vallavalitsuse poolt organiseeritud õpilastransport.

 (10) Kompenseerimisele ei kuulu täiskasvanute gümnaasiumis õppijate sõidukulud.

§ 17.  Hooldusperes oleva lapse toetus

  Toetus makstakse vanemliku hoolitsuseta alaealise lapse perekonnas hooldajale tingimusel, et laps on Eesti rahvastikuregistri andmetel Lääne-Harju valla elanik ja teenust osutatakse vastava lepingu alusel.

§ 18.  Puudega isiku hooldajatoetus

 (1) Hooldajatoetust saab taotleda isik, kes on määratud hooldajaks raske või sügava puudega isikule.

 (2) Puudega lapsele makstavat hooldajatoetust on õigus saada puudega lapse vanemal, seaduslikul esindajal või kasuvanemal.

 (3) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt alates hooldajaks määramisele järgnevast kalendrikuust hiljemalt kuu viimasel kuupäeval hooldaja arvelduskontole.

 (4) Toetust makstakse kuni hoolduse seadmise lõppemiseni. Kui toetuse saamise õigus lõpeb kuu keskel, makstakse toetus selle kuu eest välja täies ulatuses.

2. jagu Perekonna sissetulekust sõltuvad toetused 

§ 19.  Tervisetoetus

 (1) Toetust tervisega seotud kulude hüvitamiseks makstakse järgmistel juhtudel:
 1) laste prillide ja täiskasvanutel prilliklaaside kulu hüvitamiseks;
 2) puudest või erivajadusest tulenevate abivahendite soetamise või rentimise kulu hüvitamiseks;
 3) hooldusvahendite (mähkmed, kilelinad jne) kulude hüvitamiseks;
 4) retseptiravimite kulu hüvitamiseks;
 5) raviasutuse väljastatud omaosalusarve tasumisega seotud kulu hüvitamiseks;
 6) ravikindlustamata isikule osutatud raviteenuste eest tasumiseks. Toetus on ettenähtud ravikindlustuseta isikute hädavajalike ravikulude, puude raskusastme ja/või töövõime määramiseks tehtavate kulude osaliseks katmiseks.

 (2) Tervisetoetuse taotlemisel lisatakse taotlusele maksekviitungid tehtud kulutuste kohta. Arvesse võetakse taotluse esitamise kuupäevale eelnenud kolme kuu kuludokumente.

 (3) Tervisetoetust võib määrata abivajajale vallavalitsuse poolt abi- ja hooldusvahendite ostmise ja rentimisena.

§ 20.  Lasteaia osalustasu ning lasteaia- ja koolitoidu toetus

 (1) Toetust lasteaia osalustasu ning lasteaia- ja koolitoidu kompenseerimiseks määratakse jooksva aasta või õppeaasta lõpuni.

 (2) Toetus kantakse haridusasutuse arvele.

§ 21.  Lastega pere toetus

  Toetust määratakse lapse vanemale, eestkostjale või lepingulisele hooldajale lapsele tehtavate kulutuste tegemiseks järgnevatel juhtudel:
 1) riiete, jalanõude, õppevahendite ja/või ravimite ostmiseks;
 2) spordi- ja lastelaagrites, kooliekskursioonil osalemise kulude kompenseerimiseks;
 3) kutseõppes osaleva õpilase ühiselamu ja/või õpilaskodu üüri tasumiseks;
 4) tugi- ja raviteenuste kompenseerimiseks;
 5) muude hädavajalike kulutuste kompenseerimiseks.

§ 22.  Huvialaringitoetus

 (1) Toetust makstakse laste huvialakooli või- ringi omaosaluse hüvitamiseks.

 (2) Toetust makstakse kuludokumentide alusel lapsevanemale või lapse seaduslikule esindajale.

 (3) Igat last toetatakse ühes huvialaringis osalemisel.

§ 23.  Sotsiaalteenuse toetus

 (1) Toetust makstakse sotsiaalteenuse omaosaluse hüvitamiseks

 (2) Toetust makstakse kuludokumentide esitamisel või vastavalt teenusepakkuja poolt esitatud arvetele.

§ 24.  Toetus raske majandusliku olukorra puhul

  Toetust raske majandusliku olukorra puhul makstakse:
 1) isikule, kes ise või kelle perekond on sattunud toimetulekuraskustesse sotsiaalsete riskide (töötus, haigus, töövõimetus, vanadus, toitja kaotus, laste kasvatamine, kuriteoohvriks langemine, õnnetusjuhtum, erivajadus), elatusvahendite kaotuse või planeerimatu väljamineku tõttu;
 2) toimetulekuraskustes perekonnale kütte muretsemiseks, eluaseme teenuste eest maksmiseks või eluruumi hädavajaliku sanitaarse olukorra parandamiseks;
 3) asenduskodust tagasipöördunud isikule iseseisva elu alustamiseks vajalike vahendite soetamiseks;
 4) kinnipidamisasutusest vabanenule dokumentide taotlusega soetud ja esmaste vajalike kulutuste kompenseerimiseks.

§ 25.  Toetus vältimatuks sotsiaalabiks

 (1) Toetust vältimatuks sotsiaalabiks makstakse sotsiaalhoolekande seaduse mõistes vältimatut sotsiaalabi vajavale inimesele.

 (2) Toetus on elatusvahendita isikule osutatav rahaline toetus, mis lisaks vajalikele sotsiaalhoolekandelistele abinõudele (toit, riietus, ajutine peavari) aitab inimese välja abitust olukorrast.

 (3) Üldjuhul tehakse väljamakse otse teenuse osutajale.

3. peatükk SOTSIAALTEENUSED 

§ 26.  Koduteenus

 (1) Teenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

 (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ning muu asjaajamine.

 (3) Teenuse määramiseks hinnatakse ja täpsustatakse kõrvalabi vajadust iga isiku puhul eraldi. Teenuse osutamise perioodil isiku tegevusvõime või elukeskkonna kõrvalabi vajaduse muutumisel viiakse läbi korduv hindamine.

 (4) Koduteenuste osutamiseks sõlmib vallavalitsuse sotsiaalosakond taotlejaga kirjaliku lepingu, kus määratakse teenuste loetelu ja maht.

 (5) Koduteenuste osutamise leping kuulub läbivaatamisele lähtuvalt kliendi vajadustest, kuid mitte harvem kui 1 kord aastas. Täiendused ja muudatused fikseeritakse lepingus ja kinnitatakse poolte allkirjadega.

§ 27.  Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

 (1) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus) eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

 (2) Hoolekandeasutuse valikul lähtutakse võimalusel isiku soovist, isiku abivajadusest, teenuse hinnast ja vabade kohtade olemasolust hoolekandeasutuses.

 (3) Kui isik vajab viivitamatult üldhooldusteenust, tasub vallavalitsus isiku eest puudujääva osa kuni isiku enda või tema ülalpidamiskohustuslase varalise olukorra väljaselgitamiseni, kuid mitte kauem kui kuus kuud. Selle perioodi jooksul üldhooldusteenusele paigutatud isiku ülalpidamiskohustuslased peavad välja selgitama teenuse eest tasumise võimalused ja varaga seotud küsimused.

 (4) Hoolekandeasutusse teenusele asumisel võtab isik endale kohustuse tasuda kas osaliselt või täielikult ülalpidamiskulud hooldekodus. Isiku omaosaluse suurus sõltub abivajadusest ja tasumisvõimekusest.

 (5) Teenuse osutamise otsuse alusel sõlmitakse üldjuhul kolmepoolne leping, mille osapoolteks on teenusepakkuja, teenuse saaja/teenusesaaja esindaja ja teenuse kaasfinantseerija(d).

§ 28.  Sotsiaaltransporditeenus

 (1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada abivajajal ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

 (2) Teenuse tellimiseks esitab teenust vajav isik sotsiaaltöötajale kirjaliku või suulise taotluse abi vajalikkuse põhjendusega, milles märgib sõidu otstarbe ja marsruudi. Isikule abi osutamisel ja teenuse vajaduse väljaselgitamisel kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet.

 (3) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada sotsiaaltransporditeenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, vallavalitsuse hallatavale asutusele või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

§ 29.  Eluruumiteenus

 (1) Eluruumiteenuse eesmärk on eluruumi ajutise kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

 (2) Eluruumi tagamise teenus on tähtajaline. Eluruum tagatakse isikule ajaks, mil ta sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt eluruumi vajab.

 (3) Eluruumi kasutusele andmisel võib ühte tuppa paigutada mitu isikut.

 (4) Sama eluruumi kasutamise võimalust saab pakkuda ainult isikutele, kes soovivad ühes eluruumis elada.

 (5) Eluruumi kasutamisel tasub teenuse saaja eluruumi eluasemekulud (kommunaalteenused), millele võib lisanduda eluruumi üür.

 (6) Teenuse osutamise ja eluruumi lepingu tähtaja pikendamisel lähtutakse:
 1) regulaarsete sotsiaalteenuste vajalikkusest;
 2) senise sotsiaalpinna sobivusest isikule.

 (7) Eluruumi eraldamise otsustab vallavalitsus eluasemekomisjoni ettepanekul, kes lähtub sotsiaalosakonna poolt tehtavast otsusest ja sotsiaaltöötaja ettepanekust.

§ 30.  Isikliku abistaja teenus

 (1) Teenuse eesmärk on suurendada puuetega inimeste puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades ja/või vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

 (2) Kõrvalabi vajadust hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi. Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse muutumisel isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduv hindamine.

 (3) Sotsiaaltöötaja koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised.

 (4) Teenuse saajal on õigus valida teenust osutavat isikut. Soovi esitamise korral abistab vallavalitsuse sotsiaaltöötaja teenuse saajat teenust osutava isiku leidmisel.

 (5) Teenuse osutamisel lähtub teenust osutav isik halduslepingust ja teenuse saaja juhistest.

 (6) Teenust ei tohi osutada isik,:
 1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
 2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

 (7) Teenuse maht määratakse vastavalt isiku abivajadusele.

§ 31.  Tugiisikuteenus

 (1) Tugiisikuteenuse eesmärgiks on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ja isiku suurema iseseisvuse ning omavastutuse võime arendamises.

 (2) Teenuse osutamise kohta sõlmitakse haldusleping määrates selles muu hulgas kindlaks teenuse vajaduse määr ja toimingud, mis tagavad isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamise.

 (3) Lastele määratakse tugiisikuteenus rehabilitatsiooniplaani või juhtumiplaanis fikseeritud abivajaduse alusel.

 (4) Teenuse osutamise täiendav eesmärk last kasvatavale isikule on lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.

 (5) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenuse saaja vajadustest tulenevates ja teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.

§ 32.  Täisealise isiku hooldus

 (1) Isiku taotluse alusel seatakse hooldus täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

 (2) Täisealise isiku hooldus on vähenenud toimetulekuvõimega isiku abistamine koduste ja isikliku eluga seotud igapäevatoimingute sooritamisel.

 (3) Teenus on pikaajaline ja toetava iseloomuga, mis on vajalik selleks, et hooldust saaval isikul oleks jätkuvalt võimalik elada oma kodus.

 (4) Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul.

 (5) Hooldajal on õigus saada hooldajatoetust käesoleva määruse paragrahvis 18 sätestatud korras.

§ 33.  Varjupaigateenus

 (1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas on tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

 (2) Ajutiseks ööbimiskohaks võib lugeda vallale kuuluva eluruumi ajutist kasutamist.

§ 34.  Turvakoduteenus

 (1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut või täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

 (2) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine

 (3) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada turvakoduteenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, vallavalitsuse hallatavale asutusele või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

§ 35.  Asendushooldusteenus

 (1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

 (2) Asendushooldusteenust osutatakse hooldusperes, perekodus või asenduskodus.

§ 36.  Järelhooldusteenus

 (1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

 (2) Teenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel otsustatakse eluruumi tagamise ja muude vajaduspõhiste tugiteenuste ning toetuste vajadus.

§ 37.  Lapsehoiuteenus

 (1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada puudega last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

 (2) Käesoleva määruse sätete alusel osutatakse teenust puudega lastele.

 (3) Teenuse pakkumise koolieelse lasteasutuse seaduse alusel korraldab vallavalitsus.

§ 38.  Võlanõustamisteenus

 (1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel vältimaks uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

 (2) Võlanõustamisteenust osutab vastava väljaõppega sotsiaalvaldkonna töötaja või teised teenusepakkujad.

§ 39.  Vältimatu sotsiaalabi

 (1) Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutab vallavalitsus vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.Lõike tekst

 (2) Vältimatut abi vajavatele isikutele osutatakse teenuseid koheselt. Edasine teenuse osutamine vältimatut abi vajanud isikule toimub kokkuleppel isiku rahvastikuregistri järgse kohaliku omavalitsusega.

 (3) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

§ 391.  Toitlustamisteenus

 (1) Toitlustamisteenuse eesmärk on võimaldada toimetulekuraskustes isikutele üks täisväärtuslik toiduportsjon päevas.

 (2) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada toitlustamisteenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele isikule, vallavalitsuse hallatavale asutusele või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele.

 (3) Teenust osutab teenusepakkuja sotsiaalosakonna poolt esitatud otsuse ja nimekirja alusel.
[RT IV, 14.06.2019, 3 - jõust. 17.06.2019]

§ 40.  Muud vajaduspõhised sotsiaalteenused

 (1) Vallavalitsus osutab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad seadusest või isiku tegelikust vajadusest.

 (2) Muudeks täiendavateks vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks on:
 1) viipekeeletõlgi teenus;
 2) häirenuputeenus;
 3) psühholoogiteenus;
 4) erialaspetsialisti nõustamised;
 5) kriisiabi;
 6) sõltuvusravi.

 (3) Teenusele suunatakse sotsiaaltöötaja ettepanekul või isiku taotluse alusel.

 (4) Muude vajaduspõhiste sotsiaalteenuste osutamise kohta koostatakse haldusakt või haldusleping, milles määratakse kindlaks teenuse kirjeldus ja finantseerimine.

§ 41.  Sotsiaalteenuste võimaldamise alused

 (1) Sotsiaalteenuste võimaldamisel võetakse aluseks isiku tegelik toimetulekuvõime ja sellest tulenevalt kõrvalabi vajadus.

 (2) Isiku toimetulekuvõime ja abi- või hooldusvajaduse hindamisel kaasatakse vajadusel perearst, eriarst või teised spetsialistid. Vajadusel suunatakse isik pädevama ametiasutuse või spetsialisti poole ja tehakse isiku nõusolekul koostööd vajadustele vastava teenuse väljaselgitamiseks ning võimaldamiseks. Rehabilitatsiooniplaani või hooldusplaani olemasolu korral lähtutakse teenuste osutamisel rehabilitatsiooniplaanist või hooldusplaanist.

 (3) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist.

 (4) Sotsiaalteenust osutatakse abivajava isiku nõusolekul.

§ 42.  Sotsiaalteenuste finantseerimine

 (1) Sotsiaalteenuste osutamisega seotud kulud kaetakse täielikult või osaliselt valla eelarvest sotsiaalteenusteks ettenähtud vahenditest.

 (2) Täiendavaid sotsiaalteenuseid võib rahastada riigieelarvest sotsiaalteenuste arendamiseks ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks eraldatud vahenditest.

 (3) Sotsiaalteenusele kehtestab hinna teenuse osutaja, vallavalitsuse poolt osutatavatele teenustele kehtestab vajadusel kliendi omaosaluse suuruse vallavalitsus.

 (4) Sotsiaalteenuse eest tasu võtmisel võetakse arvesse teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.Lõike tekst

 (5) Sotsiaalteenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.

§ 43.  Järelvalve ja kaebuste lahendamine

 (1) Sotsiaalteenuse nõuetele vastavust jälgivad ja sotsiaalteenuseid saavate isikute kaebusi lahendavad vallavalitsuse sotsiaalvaldkonna ametnikud kaasates vajaduse korral vastava teenuse asjatundjaid.

 (2) Sotsiaalteenuste osutamisega seotud vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest Lääne-Harju Vallavalitsusele. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.Lõike tekst

§ 44.  Rakendussätted

 (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

 (2) Määrust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2019.

 (3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.