SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord

Väljaandja:Haapsalu Linnavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:17.07.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 14.07.2020, 1

Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord

Vastu võetud 17.06.2020 nr 7

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 455 ja § 4515 ja Haapsalu Linnavolikogu 26.01.2018. a määruse nr 12 „Sotsiaalteenuste osutamiseüldine kord“ § 1 lg 3 alusel alusel.

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse asendus- ja järelhooldusteenuse (koosnimetatult Teenus) korraldamise ja rahastamise tingimused ja kord Haapsalu linnas.

§ 2.   Asendushooldusteenuse eesmärk

  Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

§ 3.   Järelhooldusteenuse eesmärk

  Järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

§ 4.   Teenuse osutaja

  (1) Teenuse osutamist korraldab Haapsalu linn.

  (2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu.

§ 5.   Asendushooldusteenuse saaja

  (1) Käesoleva määruse alusel tagatakse asendushooldusteenus rahvastikuregistrijärgselt Haapsalu linnas elavale lapsele kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui:
  1) lapse vanem on surnud;
  2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
  3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;
  4) laps on vanemast eraldatud.

  (2) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, tagatakse lapsele asendushooldusteenus:
  1) hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks;
  2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni, või lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.

  (3) Asendushooldusteenuse võib tagada abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva katkematult või periooditi.

§ 6.   Asendushooldusteenuse vajaduse hindamine ja teenusele suunamine

  Haapsalu Linnavalitsuse lastekaitsespetsialist hindab asendushoolduseteenuse vajadust lapse heaolust lähtuvalt. Teenusele suunamise otsustab linnavalitsus.

§ 7.   Järelhooldusteenuse saaja

  (1) Järelhooldusteenus tagatakse rahvastikuregistrijärgselt Haapsalu linna asendushooldusteenuselt elluastuvale täisealisele isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes:
  1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni
  2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni, või
  3) isiku 25-aastaseks saamiseni.

  (2) Järelhooldusteenuse võib tagada isikule, kes:
  1) on kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel;
  2) on kuni 25-aastane ja õpib ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes.

§ 8.   Järelhooldusteenuse vajaduse hindamine, teenusele suunamine ja teenuse osutamine

  (1) Täisealise isiku järelhooldusteenuse korraldamisel osutab Haapsalu linn teenuseid ja eraldab toetusi lähtuvalt isiku juhtumiplaanis hinnatud vajadustele.

  (2) Järelhooldusteenuse tagamisel käesoleva korra § 5 lg 1,2 alusel asendushoolduselt lahkuvale täisealisele isikule hindab Haapsalu linnavalitsuse lastekaitsespetsialist teenuse vajadust, koostab juhtumiplaani ja korraldab isikule teenuste tagamise.

  (3) Lastekaitsespetsialist tagab täisealiseks saanud järelhooldusel oleva isiku ülemineku ühe aasta jooksul Haapsalu linnavalitsuse sotsiaaltöötaja vastutusalasse.

  (4) Haapsalu linnavalitsuse sotsiaaltöötaja hindab järelhoolduse vajaduse ja koostab juhtumiplaani eestkostel olnud täisealisele isikule.

  (5) Teenusele suunamise otsustab linnavalitsus.

§ 9.   Teenuse rahastamine

  (1) Teenuse osutamise kulud kaetakse teenuse saaja sissetulekutest ja Haapsalu linna eelarvest vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule.

  (2) Lapse ülalpidamisest ja erivajadustest tulenevaid lisavajadusi rahastatakse lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ette nähtud sissetulekutest.

  (3) Teenuse osutaja muud kulutused, mis on vajalikud teenuse osutamiseks, lepitakse kokku teenuse osutamise lepingus.

  (4) Teenuse osutaja muude kulude kokkuleppimisel tuleb arvestada teenuse saaja teenusel viibimise kestvust, õppimist väljaspool teenuse osutamise asukohta ja ülalpidamist riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest.

§ 10.   Lepingu sõlmimine

  (1) Haapsalu linnavalitsus sõlmib Teenuse osutajaga lepingu enne teenuse osutamise alustamist.

  (2) Järelhooldusteenuse osutamisel on üheks lepingu pooleks teenuse saaja.

  (3) Teenuse osutamiseks sõlmitava lepinguga sätestatakse vähemalt osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamine ning osapoolte õigused ja kohustused.

  (4) Asendushooldusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lisa.

§ 11.   Lepingu lõppemine ja lõpetamine

  (1) Leping lõpetatakse:
  1) teenuse vajaduse äralangemisel;
  2) lepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmisel;
  3) lepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral;
  4) lepingupoolte vastastikusel kokkuleppel või
  5) muudel seadusest tulenevatel alustel.

  (2) Leping lõppeb:
  1) tähtaja saabumise korral;
  2) lepingupoole surma korral;
  3) teenuse saaja surma korral või
  4) muudel põhjendatud juhtudel.

§ 12.   Jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Urmas Sukles
Linnapea

Erko Kalev
Linnasekretär

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json