Kohila valla omandis olevate munitsipaaleluruumide taotlemise ja kasutusse andmise kord
Vastu võetud 31.08.2023 nr 10
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 6 ja elamuseaduse § 8 punkti 2 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega reguleeritakse Kohila valla omanduses olevate eluruumide, mis ei ole kantud sotsiaaleluruumide nimekirja, üle arvestuse pidamise ja kasutusse andmise kord.
§ 2. Munitsipaaleluruum
(1) Munitsipaaleluruum on valla omanduses olev alaliseks elamiseks kasutatav elamu, majaosa, korter või muu ruum, mis vastab majandus ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ ja mille Kohila vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on arvanud munitsipaaleluruumide nimekirja.
(2) Juhul, kui eluruumi rajamist või rekonstrueerimist on finantseeritud toetusmeetme abil, tuleb eluruumi kasutusse andmisel järgida toetusmeetme reegleid ning lähtuda toetusmeetme eesmärgist.
(3) Käesolevas määruses reguleerimata juhtudel juhindutakse Kohila Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) kehtestatud vallavara valitsemise korrast ning teistest asjakohastest õigusaktidest.
(4) Munitsipaaleluruumide nimekirja kehtestab vallavalitsus korraldusena, nimekirja peab vallavalitsuse ehitusnõunik.
(5) Nimekirja kantakse eluruumi aadress, korrus, ruutmeetrid, tehnosüsteemide olemasolu ja seisukord, korteri üldine seisukord ja muu oluline info; eluruumi hõivatus (sh üürniku nimi ja kontaktandmed); võimalusel korteriühistu aadress ning kontaktandmed.
(6) Ehitusnõunik tagab eluruumide korrashoiu ning parendused vastavalt eelarvelistele eraldustele ning ruumi vajadustele.
§ 3. Eluruumi kasutusele andmise alused
(1) Eluruumi kasutusele võtmist on õigustatud taotlema füüsiline isik, kes vajab elukohta tulenevalt töö- või teenistuskohast Kohila vallavalitsuses, vallavalitsuse allasutuses või Kohila vallaga seotud asutuses. Sellisel juhul antakse ruum üürile tööandja eluruumina.
(2) Vabade eluruumide olemasolul ja tingimusel, et eluruumile ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlejaid, on õigus eluruume kasutusele anda ka teistele füüsilistele isikutele.
(3) Eluruum antakse kasutusse üürilepinguga, mille sõlmimise üle otsustab vallavalitsus korraldusega. Üürilepingu ja korralduse eelnõu valmistab ette valla jurist.
(4) Eluruumi kasutamise hinna (üüri) kinnitab vallavalitsus arvestades vallavolikogu kehtestatud üüri piirmäära ning samas piirkonnas, samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatava vara tasumäärasid.
(5) Üürile lisaks tasub üürnik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud (vee- ja kanalisatsiooniteenus, elektrienergia, prügivedu, muruniitmine, lumetõrje, korterühistu kehtestatud tasu jms) vastavalt teenusepakkuja esitatud arvetele.
(6) Üürileandjal on õigus nõuda üürnikult üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Tagatisraha tasumine lepitakse kokku üürilepingus.
(7) Eluruumi kasutamise hinna (üüri) piirmäär on 5 eurot ühe ruutmeetri eest ühes kalendrikuus
§ 4. Eluruumi taotlemine ja üürile andmise otsustamine
(1) Eluruumi kasutusele võtmiseks esitab isik valla kantseleile avalduse, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) taotleja isiku- ja kontaktandmed;
2) andmed taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete ja ülalpeetavate või teiste isikute, kellega koos taotletakse eluruumi, kohta;
3) eluruumi taotlemise põhjus;
4) käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud isiku puhul tööle või -teenistusse asumise aeg ja töö- või ametikoha asutuse nimetus;
5) kas eluruumis soovitakse pidada lemmiklooma loomakaitseseaduse tähenduses;
6) eluruumi üürimise tähtaeg;
7) kas üürile saadava eluruumi aadress esitatakse rahvastikuregistrisse kandmiseks üürniku alalise või peamise elukoha aadressina või kui üürnik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, kas ta valib üürile saadava elukoha aadressi õigusliku tähendusega elukoha aadressiks.
(2) Taotluse vaatab läbi vallavalitsuse vastav ametnik ja jurist, kellel on õigus küsida taotluse esitajalt vajadusel täiendavaid andmeid.
(3) Vallavalitsus otsustab korraldusega eluruumi üürile andmise või mitteandmise kolmekümne (30) päeva jooksul alates nõuetekohase taotluse registreerimisest.
(4) Korralduses märgitakse:
1) kellele eluruum üürile antakse (edaspidi üürnik);
2) eluruumi asukoht;
3) eluruumi suurus ja tubade arv, sh eluruumi juurde kuuluv(ad) abiruum(id);
4) üürilepingu tähtaeg;
5) üüri suurus ja põhjendus esitatud üüri suuruse määramisel;
6) kõrvalkulude ning korrashoiu- ja parenduskulude tasumine;
7) tagatisraha suurus, kui otsustatakse rakendada tagatisraha maksmine;
8) üürilepingu sõlmimise eest vastutav isik.
§ 5. Üürilepingu sõlmimine
(1) Eluruumi üürimiseks sõlmitakse kirjalik tähtajaline üürileping maksimaalselt üheks aastaks. Üürilepingu ja üleandmise-vastuvõtmise akti tüüpvormi kinnitab vallavalitsus määrusena.
(2) Üürileping tuleb sõlmida 14 kalendripäeva jooksul alates vallavalitsuse korralduse andmisest. Tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta üürilepingu sõlmimata jätmisel on õigus vastav haldusakt eluruumi üürile andmise kohta tunnistada kehtetuks.
(3) Üürilepingule lisatakse eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt, milles fikseeritakse eluruumi seisukord ja selles oleva mööbli ja muude seadmete koosseis ning seisukord, samuti eluruumi lokaalsete elektri-, vee-, ja soojusmõõdikute näidud ning võtmete arv.
§ 6. Üürilepingu pikendamine
(1) Eluruumi üürilepingu pikendamiseks esitab taotleja ametiasutusele vähemalt 30 kalendripäeva enne üürilepingu lõppemist põhjendatud taotluse.
(2) Üürilepingut pikendatakse juhul, kui üürnik on täitnud kõik üürilepingust tulenevad kohustused.
(3) Üürilepingut ei pikendata, kui üürnik on jätnud korrast või üürilepingust tulenevad kohustused täitmata või rikkunud neid ning eelnevalt nimetatud asjaolud on üürilepingu sõlmimise eest vastutav teenistuja kirjalikult fikseerinud.
(4) Üürilepingu pikendamine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega.
(5) Üürilepingut võib pikendada korduvalt.
§ 7. Üürilepingu lõppemine
(1) Üürileping lõpeb tähtaja möödumisel, lepingu ülesütlemisel või lõppemisel muul alusel, sh eluruumi hävimisel või kasutamiskõlbmatuks muutumisel. Tööandja eluruumina üürile antud ruumi üürileping lõppeb samaaegselt üürniku töö- või käsunduslepingu või töösuhte lõppemisega.
(2) Üürilepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduse vastavaid sätteid.
(3) Vallavalitsusel on õigus üürileping erakorraliselt üles öelda, kui:
1) üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude, hoone korrashoiu- ja parenduskulude või nende olulise osa maksmisega, oluliseks osaks on vähemalt ühe kuu üür, kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud;
2) võlgnetav üür ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluva üüri;
3) võlgnetavad kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud ületavad kahe kuu eest maksmisele kuuluvad vastavalt kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud;
4) üürnik lõhub või rikub tahtlikult eluruumi või kasutab eluruumi mittesihipäraselt;
5) üürnik teeb ümberehitusi ja parendusi üürileandja kirjaliku loata;
6) üürniku tegevus takistab teiste üürnike või elamu elanike tegevust või on nende huvidega vastuolus;
7) üürnik on andnud eluruumi allüürile üürileandja eelneva kooskõlastuseta.
(4) Üürilepingu sõlmimise eest vastutav teenistuja on kohustatud algatama üürilepingu ülesütlemise või üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse sissenõudmise, kui selleks esinevad üürilepingus, käesolevas korras või õigusaktides sätestatud alused.
(5) Üürilepingu lõppemisel vormistatakse eluruumi üürnikult vastuvõtmise akt, milles fikseeritakse käesoleva korra § 4 lõikes 3 nimetatud andmed. Vastuvõtmise akt säilitatakse munitsipaaleluruumide üle arvet pidava ametniku juures.
§ 7. Eluruumi kasutamise õigus
(6) Eluruumi kasutamise õigus on üürnikul, kellega on sõlmitud üürileping ja kellele on eluruum aktiga üle antud.
(7) Üürnikul on õigus saada kasutamiseks lepingutingimustele vastav eluruum ja seda üürilepingu kestel kasutada.
(8) Üürnik võib majutada talle üürile antud eluruumi oma abikaasat või elukaaslast, alaealisi lapsi ning töövõimetuid ja hooldust vajavaid vanemaid. Teisi isikuid võib üürnik eluruumi majutada vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul.
§ 8. Üürniku kohustused
(1) Peale üürilepingu sõlmimist on üürnik kohustatud 14 päeva jooksul registreerima üürile saadud eluruumi aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks oma elukoha aadressina. Kui üürnik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid, valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks.
(2) Üürnik on kohustatud järgima üürilepingus sätestatud nõudeid ja eelkõige:
1) tasuma üürilepingus ettenähtud tasusid lepingus sätestatud tähtajal ja korras;
2) kasutama üürile antud eluruumi ja abiruume (kui need on üürile antud) vastavalt otstarbele ja kehtestatud kasutuseeskirjadele või sisekorrareeglitele ning arvestama teiste elamu elanike ja naabrite huvidega;
3) pidama eluruumis, elamu üldkasutatavates ruumides ning eluruumi hoone kinnistul kinni jäätmete käitlemise, tervisekaitse-, tuleohutus- ning sanitaarnõuetest ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest;
4) hoidma elamu üldkasutatavates ruumides ja hoone kinnistul puhtust ning korda;
5) kõrvaldama eluruumi pisipuudused, mida on võimalik parandada väikese koristamise või hooldamisega;
6) hüvitama enda süü läbi eluruumi, elamu või nendes asuvate seadmete, ja kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud;
7) teatama eluruumis või elamu üldkasutatavates kohtades eluruumi või elamu kasutamisega seotud süsteemide riketest viivitamatult ametiasutusele;
8) lubama avariide ja rikete likvideerimiseks eluruumi siseneda ametiasutuse esindaja(te)l;
9) andma üürilepingu lõppemisel eluruumi üle ametiasutuse esindajale mitte halvemas seisukorras, kui see oli eluruumi tema kasutusse andmisel (v.a arvestades normaalset kulumist);
10) vabastama eluruumi üürilepingu lõppemisel.
(3) Eluruumi remondikohustuste jaotus määratakse kindlaks üürilepinguga.
(4) Üürnikul on keelatud:
1) anda eluruumi allkasutusse vallavalitsuse kirjaliku nõusolekuta;
2) teha eluruumi või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta.
(5) Lemmiklooma pidamine eluruumis lepitakse kokku üürilepingus.
§ 9. Järelevalve
Eluruumi üürilepingute täitmist ja tähtaegadest kinnipidamist, arvete laekumist kontrollib üürilepingu sõlmimise eest vastutav isik.
§ 10. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Heiki Hepner
Volikogu esimees
Facebook
X.com