Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Mustvee linna põhimäärus

Mustvee linna põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Mustvee Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:17.10.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 14.10.2016, 24

Mustvee linna põhimäärus

Vastu võetud 20.05.2014 nr 11
jõustumine 01.06.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
22.06.2015RT IV, 08.09.2015, 111.09.2015
16.09.2015RT IV, 14.10.2015, 217.10.2015
07.09.2016RT IV, 14.10.2016, 1717.10.2016

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Mustvee linna põhimäärus

 (1) linna põhimääruses sätestatakse:
 1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;
 2) valitsuse moodustamise kord, linnapea valimise kord, valitsuse pädevus;
 3) linna sümbolid ja nende kasutamise kord;
 4) linna ametiasutuste moodustamise kord;
 5) linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord;
 6) linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.

 (2) Linna põhimäärus kehtestatakse volikogu määrusega ning see võib sisaldada lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule ka muid linna tegevust reguleerivaid sätteid.

§ 2.  Mustvee linna kohaliku omavalitsuse põhimõtted

  Kohalik omavalitsus Mustvee linnas rajaneb järgmistel põhimõtetel:
 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine Mustvee linnas;
 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
 4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;
 6) tegevuse avalikkus;
 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

§ 3.  Mustvee linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna

 (1) Kohalik omavalitsusüksus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, rahvusvahelistest lepingutest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest Mustvee linna õigusaktidest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega.

 (2) Mustvee linn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse.

 (3) Mustvee linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, linnavalitsus ning linnapea või nende poolt volitatud esindajad.

§ 4.  Mustvee linna omavalitsusorganid

  Mustvee linna omavalitsusorganid on:
 1) volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
 2) valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

§ 5.  Mustvee linna kui omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus

 (1) Mustvee linna kui omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada linnas sotsiaalabi ja
-teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

 (2) Mustvee linna kui omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, kultuurikeskuse, muuseumide, spordihoonete, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses.

§ 6.  Mustvee linna omavalitsusorganite suhted riigiorganitega

 (1) Mustvee linna omavalitsusorganite ja riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul.

 (2) Mustvee linna omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele.

 (3) Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks.

§ 7.  Mustvee linna suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega

  Mustvee linna omavalitsusorganid võivad seaduse alusel, Mustvee linna õigusaktidega sätestatud korras, ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele või moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes.

§ 8.  Mustvee linna sümbolid ja nende kasutamise kord

 (1) Mustvee linna sümbolid on lipp ja vapp, mis on kooskõlastatud, kinnitatud ja registreeritud kooskõlas seadusega.

 (2) Mustvee lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11.

 (3) Lipp jaotub horisontaalsuunas laineliselt, siniseks, valgeks ja mustaks osaks. Laiusega vastavalt 4,1 ja 2 ühikut. Laine sügavus ½ ühikut. Lipu normaalsuurus on 105 x 165 cm.
Mustvee linna vapp on hõbedasel kilbil must ankur ja must laineline tüviosa milles kuldne kala.
Põhjendus: vapil kajastub Mustvee linna nimi, usk ja linnaelanike tähtsad
tegevusalad laevandus ja kalandus.

§ 9.  Mustvee linna sümbolite kasutamise kord

 (1) Linnavapi kujutist võivad värviliselt või must-valgena kasutada oma pitsatitel ja kirjaplankidel ainult linnavolikogu ja linnavalitsus.

 (2) Linnavapi kasutamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud viisist erinevalt on lubatud üksnes Mustvee Linnavalitsuse loal.

 (3) Linnalipp heisatakse alaliselt linnavalitsuse hoonel.

 (4) Linnalippu võib heisata ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide hoonetel ning elamutel riigilipu heiskamise päevadel. Linnalippu võib heisata avalikel üritustel, samuti perekondlike sündmuste puhul.

 (5) Leina tähistamiseks heisatakse linnalipp leinalipuna. Neil juhtudel kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti.

 (6) Linnalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga (vastavasse hoidjasse) või lipumasti.

 (7) Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud lippudel jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

 (8) Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, linnalipp vasakul. Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne välisriigi lipuga ning maakondade, linnade ja valdade lippudega, siis lippude poolt vaadates asetseb paremal Eesti riigilipp, sellest vasakul välisriikide lipud prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi, seejärel linnade ja valdade lipud linnade ja valdade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi ja seejärel linnalipp vasakul äärel. Lipud peavad olema ühelaiused, iga lipp heisatud eri lipuvardasse või masti ja samale kõrgusele.

 (9) Linnalippu ja linnavappi võib vimpli kujul kasutada pidustustel, miitingutel ja demonstratsioonidel.

 (10) Linnalipu valmistamine toimub üksnes linnavalitsuse loal.

 (11) Mustvee linna nime ja visuaalsete sümbolite kasutamise korra kehtestab linnavolikogu.

§ 10.  Asjaajamiskeel

 (1) Asjaajamiskeel kohalikes omavalitsustes on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid.

 (2) Volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles.

 (3) Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise kohalikes omavalitsustes sätestab keeleseadus.

§ 11.  Mustvee linna piir

 (1) Mustvee linna piir määratakse seaduses sätestatud korras.

 (2) Mustvee linna piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või linnavolikogu seaduses sätestatud korras. Mustvee linna piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus.

 (3) Mustvee linna piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse linna suubuvatel teedel.

2. peatükk Linnaelanik 

§ 12.  Mustvee linna elanik

  Mustvee linna elanik on isik, kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Mustvee.

§ 13.  Muude isikute õiguslik seisund Mustvee linnas

  Muudel isikutel on Mustvee linnas viibides Mustvee linna elanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduses ja Mustvee linna õigusaktidega kehtestatud piirangud.

§ 14.  Mustvee linna aukodanik

  Mustvee linnale osutatud väljapaistvate teenete eest või linnapoolse erilise austusavaldusena võib anda üksikisikule Mustvee linna aukodaniku nimetuse. Linna aukodaniku nimetuse annab linnavolikogu vastavalt “Mustvee linna aukodaniku statuudile” ja aukodanikud saavad vastava tunnistuse.

3. peatükk Linnavolikogu 

§ 15.  Omavalitsusüksuse esinduskogu

 (1) Linnavolikogu on Mustvee linna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras.

 (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub linnavolikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb linnaelanike huvides ja nende nimel.

 (3) Linnavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

 (4) Linnavolikogu esindab ja tema tööd juhib linnavolikogu esimees, tema äraolekul linnavolikogu aseesimees, nende äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige.

§ 16.  Linnavolikogu moodustamine

 (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane.

 (2) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

§ 17.  Linnavolikogu liige

 (1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

 (2) Linnavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Linnavolikogu liige juhindub seadusest, Mustvee linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest.

 (3) Linnavolikogu liikmel on õigusteha arupärimisi linnavolikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikutele, saada Mustvee linna õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. Volikogu liikmel on õigus käesolevas punktis sätestatavate õiguste realiseerimiseks õigustutvuda linnavalitsuse hallatava asutuse tegevusega, s.h viibida hallatava asutuse mitte-üldkastutavates ruumides või territooriumil tööajal ning hallatava asutuse või linnavalitsuse esindaja juuresolekul, segamata asutuse tööd ning arvestades kehtivatest õigusaktidest tulenevate piirangutega.

 (4) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

 (5) Linnavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.

 (6) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline.

 (7) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse tähenduses.
[RT IV, 14.10.2015, 2 - jõust. 17.10.2015]

 (8) Käesoleva paragrahvi punktis 7 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

§ 18.  Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

 (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:
 1) linnavolikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega;
 2) tagasiastumisega;
 3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Mustvee linnas;
 4) Eesti kodakondsuse kaotamisega;
 5) valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks;
 6) nimetamisega Mustvee linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks;
 7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest;
 8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud;
 9) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas;
 10) surmaga.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse linnasekretärile.

 (3) Linnasekretär saadab linna valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul:
 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7 ja 10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate;
 2) käesoleva paragrahvi lõike1 punktides 8 ja 9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist;
 3) käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist.

§ 19.  Linnavolikogu liikme volituste peatumine

 (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest.

 (2) Volikogu liikme volitused peatuvad:
 1) kui volikogu liige on Mustvee linnas valitud linnapeaks, kinnitatud linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks;
 2) kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu;
 3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud;
 4) kui ta on puudunud volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungeid ei toimunud;
 5) Riigikogu või Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Riigikogu või Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemisena.
[RT IV, 14.10.2015, 2 - jõust. 17.10.2015]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud linnapea ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni.

 (4) Linnasekretär saadab linna valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul:
 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 ja punktis 3 sätestatud juhtudel volikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist;
 2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist;
 3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul vastava avalduse;
 4) vastava teate pärast käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud asjaolu teatavaks saamist.

§ 20.  Volikogu asendusliige ja volikogu liikme volituste taastumine

 (1) Mustvee linna põhimääruse §-des 18 ja 19 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel.

 (2) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega põhimääruse § 18 punktis 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

 (3) Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega.

 (4) Linna valimiskomisjon teeb põhimääruse §-des 18, 19 ja käesoleva paragrahvi punktides
11-14 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata linnasekretärile. Kui linna valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva põhimääruse §-is 18 punktis 1 või
§-is 19 punktis 2 sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme.

 (5) Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 18 punktis 1 või § 19 punktis 2 märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat.

 (6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 18 punktis 1 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas.

 (7) Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 19 punktis 2 märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja.

 (8) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud linna valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat.

 (9) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat.

 (10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 18 punktis 1 märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata.

 (11) Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul linna valimiskomisjonile. Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla või linna valimiskomisjonile. Avaldust ei pea esitama, kui volikogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks.

 (12) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast.

 (13) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast.

 (14) Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

§ 21.  Linnavolikogu pädevus

 (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:
 1) linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;
 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
 3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;
 4) koormiste määramine;
 5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;
 6) linnavara valitsemise korra kehtestamine;
 7) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine;
 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine;
 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;
 11) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;
 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;
 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;
 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;
 15) linnapea valimine;
 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;
 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, linnapeale või valitsuse liikmele;
 19) linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;
 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;
 22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine
 23) linna esindamise korra kehtestamine;
 24) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine.
 25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;
 26) rahvakohtunikukandidaatide valimine;
 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;
 28) (kehtetu – Mvk m 07.03.2007 nr 3 jõust. 15.03.2007)
 29) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine;
 32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
 33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala;
 34) linna ametiasutuste ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;
 35) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
 36) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine;
 37) linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;
 38) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine;
 39) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;
 40) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine;
 41) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;
 42) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;
 43) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine;
 44) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.

 (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.

§ 22.  Mustvee linna elanike küsitluse läbiviimine

 (1) Linnavolikogul on õigus korraldada Mustvee linna territooriumil linnaelanike küsitlusi olulistes küsimustes.

 (2) Linnavolikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse linnavolikogu liikmete, linnavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike linnaelanike algatusel.

 (3) Küsitlus viiakse läbi linnavolikogu poolt kehtestatud korras.

§ 23.  Linnavolikogu struktuur

 (1) Linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ning ajutised komisjonid ja fraktsioonid.

 (2) Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab linnakantselei.

§ 24.  Linnavolikogu esimees

 (1) Linnavolikogu esimees:
 1) korraldab linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;
 2) esindab Mustvee linna ja linnavolikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning linnavolikogu poolt antud pädevusele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus linnavolikogu seisukoht puudub, on linnavolikogu esimehel õigustegutseda üksnes eelläbirääkimiste piires. Linnavolikogu esimees võib volitada teisi isikuid esindama linna ja linnavolikogu temale antud pädevuse piires;
 3) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab linnavolikogu ja linnavolikogu määratud ulatuses kirjavahetust;
 4) korraldab ja kontrollib linnavolikogu määruste ja otsuste täitmist;
 5) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

 (2) Linnavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita
enesetaanduse tõttu, asendab teda linnavolikogu aseesimees.

§ 25.  Linnavolikogu esimehe valimise kord

 (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Volikogu esimehe valimised esimesel istungil, v.a juhul, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, korraldab Mustvee linna valimiskomisjon. Muudel juhtudel korraldab volikogu esimehe valimised, viib läbi hääletamise ning teeb kindlaks hääletamis- ja valimistulemuse volikogu poolt moodustatud vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. Häältelugemiskomisjon valib enda liikmete seast esimehe.

 (3) Valimistulemus tehakse kindlaks valimiskomisjoni või häältelugemiskomisjoni otsusega.

 (4) Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl.

 (5) Volikogu esimehe kandidaate on õigus üles seada:
 1) volikogu liikmetel;
 2) volikogu fraktsioonidel;

 (6) Ülesseatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.

 (7) Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5-minutist vaheaega.

 (8) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid tähestikulises järjekorras ning nummerdatult. Hääletussedelile kantakse tekst: "Hääletan kandidaadi nr ….." poolt.

 (9) Kandidaatide tutvustamiseks antakse aega kuni 10 minutit, sõnavõtuks kuni 5 minutit, repliigiks kuni 1 minut. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.

 (10) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada valimiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja.

 (11) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.

 (12) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel:
 1) millel ei ole märgitud kandidaadi numbrit, kelle poolt hääleti;
 2) millel on märgitud mitu kandidaadi numbrit.

 (13) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse valimiskomisjon või häältelugemiskomisjon hääletamise teel.

 (14) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik valimiskomisjoni või häältelugemiskomisjoni liikmed, kes olid kohal hääletustulemuse ning valimistulemuse kindlakstegemisel.

 (15) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste ja valimistulemuse teatavakstegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel.

 (16) Hääletustulemuste protokolli alusel võtab valimiskomisjon või häältelugemiskomisjon vastu otsuse, millega tehakse kindlaks volikogu esimehe valimistulemus.

 (17) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui üles oli seatud üks kandidaat, toimub teine hääletusvoor ainult tema suhtes.

 (18) Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, toimub uus kandidaatide esitamine järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe.

 (19) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimised käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab üks volikogu aseesimeestest. Kui ka volikogu aseesimehed astuvad tagasi, nende volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu neile umbusaldust või nad ei saa volikogu istungil osaleda, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.

§ 251.  Linnavolikogu aseesimehe või aseesimeeste valimise kord

 (1) Volikogu aseesimees või aseesimehed valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Enne volikogu aseesimehe või aseesimeeste valimist otsustab volikogu aseesimeeste arvu.

 (3) Volikogu aseesimehe või aseesimeeste valimise korraldab ning hääletamis- ja valimistulemuse teeb kindlaks volikogu moodustatud häältelugemiskomisjon vastavalt Mustvee linna põhimääruse §-le 25, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatavaid erisusi.

 (4) Kui valitakse mitu aseesimeest, korraldatakse valimised eraldi.

§ 26.  Linnavolikogu komisjon

 (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel.

 (2) Linnavolikogu komisjonide ülesandeks on omavalitsuse poolt lahendamist vajavate linnaelu probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, linnavolikogu määruste ja otsuste algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuste andmine linnavolikogu määruste ja otsuste ning linnavalitsuse määruste ja otsuste eelnõude kohta ning linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. Komisjonil on õigusteha ettepanekuid linnaeelarve projekti kohta.

 (3) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks linnavolikogu või linnavolikogu esimees.

 (4) Komisjoni töövormiks on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon teeb otsuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. Komisjonide otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda linna kantseleis. Linnavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist.

 (5) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga linnavolikogu määruste ja otsuste või linnavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas aru linnavolikogu ees tehtud tööst.

 (6) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada linnavalitsuse liikmetelt, linna ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees.

 (7) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad linnavolikogu vastava otsuse tegemise hetkest.

 (8) Komisjoni liikme (v.a. komisjoni esimees) tagasikutsumise võib algatada linnavolikogu komisjon, fraktsioon, samuti vähemalt kolm linnavolikogu liiget. Komisjoni liikme tagasikutsumine otsustatakse linnavolikogu koosseisu häälteenamusega.

 (9) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib linnavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi.

§ 27.  Linnavolikogu revisjonikomisjon

 (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

 (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast.

 (3) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse § 26 lõigetes 4-10 sätestatud alustel ja korras.

 (4) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse paragrahvis 28 ja muude Mustvee linna õigusaktidega sätestatud korras:
 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele;
 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele;
 3) linnavalitsuse ja linna asutuste raamatupidamise õigsust ja linna asutuste valduses oleva vara kasutamise sihipärasust;
 4) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist;
 5) linnavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust.

 (5) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha, ning esitab selle koos aktiga linnavolikogule.

 (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

 (7) Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.

 (8) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil.

§ 28.  Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord

 (1) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse paragrahvis 27 lõikes 4 sätestatud valdkondades linnavalitsuse ja linna asutuste (edaspidi asutused) tööd linnavolikogu poolt kinnitatud revisjonikomisjoni tööplaani või linnavolikogu otsuse alusel. Plaanivälised kontrollimised kooskõlastatakse linnavolikogu esimehega.

 (2) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed ja vajadusel eksperdid või erialaspetsialistid (edaspidi kontrollijad).

 (3) Kontrollijal on temale kontrollülesandeks pandud ülesannete täitmiseks õigus:
 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;
 2) pääseda koos kontrollitava asutuse vastava teenistujaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste ning raha- ja väärtpaberihoidlasse.

 (4) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijale töötingimused ning vajadusel määrama teenistuja, kes osutab kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse teenistujad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavaid seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.

 (5) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistuse kõrvaldamiseks.

 (6) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigusteatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides ning peab hoidma kontrollitava asutuse ärisaladust. Kontrollija kannab oma teenistuskohustuste täitmisel vastutust seadustes sätestatud korras.

 (7) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse lähtudes püstitatud ülesandest.

 (8) Kontrollija poolt läbiviidud kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti.

 (9) Aktis peab olema märgitud kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitav periood ja kontrolli läbiviimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis:
 1) riigi ja Mustvee linna õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses;
 2) linnavara kasutamise õigsust;
 3) linna eelarvetulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust;
 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust;
 5) raamatupidamise arvestuse ja aruandluse tõepärasust.

 (10) Aktis peab sisalduma:
 1) viide õigusaktile, mis reguleerib kontrollitavat valdkonda;
 2) faktilise olukorra kirjeldus;
 3) järeldus, millist õigusakti ja mis osas on rikutud;
 4) järeldus, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu.

 (11) Majandusliku kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud teenistujate nimed ja ametikohad.

 (12) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta.

 (13) Kontrollija vastutab kontrolli tulemuste objektiivse ja õige kajastamise eest aktis.

 (14) Akt esitatakse kontrollitud asutuse juhile allkirja vastu. Kontrollitud asutuse juht on kohustatud esitama oma seletuskirja akti kohta viie tööpäeva jooksul kontrollijale. kontrollitud asutuse juhil on õigustaotleda linnavolikogu esimehelt seletuskirja esitamise tähtaja pikendamist.

 (15) Kontrollija esitab ühe akti koopia koos lisatud dokumentide ja omapoolsete ettepanekutega kontrollitava asutuse töö parandamiseks linnavalitsusele.

§ 29.  Linnavolikogu eestseisus

 (1) Linnavolikogu eestseisusesse kuuluvad linnavolikogu esimees, linnavolikogu aseesimees, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed.

 (2) Eestseisus teeb ettepanekuid linnavolikogu istungi päevakorra projekti ja linnavolikogu töökorralduse kohta. Samuti otsustab eestseisus linnapea puhkuse ja teenistuslähetusega ning volikogu liikme teenistuslähetusega seonduvad küsimused, välja arvatud juhul, kui neid küsimusi peab vajalikuks otsustada volikogu. Volikogu esimees annab eestseisuse või volikogu otsustuste alusel linnapea puhkuseks või teenistuslähetuseks või volikogu liikme teenistuslähetuseks nõusoleku. Kiireloomulistel juhtudel võib volikogu esimees anda linnapea puhkuseks või teenistuslähetuseks või volikogu liikme teenistuslähetuseks nõusoleku ka enne eestseisuse või volikogu sellekohase otsustuseta, kuid niisugusel juhul esitab esimesel võimalusel oma nõusoleku eestseisusele seisukohavõtuks.

 (3) Eestseisuse koosolekust võtab osa linnapea või teda asendav linnavalitsuse liige.

 (4) Eestseisuse otsused linnavolikogu istungi päevakorra projekti koostamisel on linnavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

 (5) Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad linnavolikogu liikmetele. Koosoleku protokollid saadetakse linnavalitsusele eestseisuse koosolekule järgneva kolme tööpäeva jooksul.

§ 30.  Linnavolikogu fraktsioon

 (1) Vähemalt kolm linnavolikogu liiget võivad moodustada linnavolikogu fraktsiooni. Linnavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni.

 (2) Linnavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees (aseesimehed), edastatakse linnavolikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks vastava otsuse üleandmise hetkest.

 (3) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult linnavolikogu esimeest. Kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud, võib fraktsiooni liikme fraktsioonist välja heita. Vastav otsus edastatakse linnavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel linnavolikogu istungil.

 (4) Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linna kantselei.

§ 31.  Linnavolikogu kokkukutsumine

 (1) Linnavolikogu töö vorm on istung.

 (2) Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, nende puudumisel volikogu vanim liige volikogu poolt kehtestatud korras.

 (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid. Istungi materjalide kättesaadavaks tegemine tähendab nende kättesaadavaks tegemist linnavalitsuse ruumides linnavalitsuse tööajal. Volikogu liikmel on õigus nõuda istungi materjalide ja kutse saatmist volikogu esimehele teatavaks tehtaval e-posti aadressil.

 (4) Volikogu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi ning käesoleva põhimääruse § 35 lõike 1 punkt 2 alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi 3. lõikes ettenähtud nõudeid.

 (5) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades linna põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu arvates ettepaneku saamisest..

 (6) Linnavolikogu kokkukutsumise kord sätestatakse linnavolikogu reglemendis.

 (7) Käesoleva põhimääruse § 35 lõike 1 punkt 2 alusel kokkukutsutava volikogu istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist.

§ 32.  Küsimuste arutelu linnavolikogus

 (1) Linnavolikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab linnavolikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Volikogu töökorra kehtestab volikogu.

 (2) Linnavolikogu esimees korraldab linnavolikogu töökorras sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamise. Linnavolikogu võib linnavalitsusele anda ettevalmistamiseks linnavolikogus arutusele tulevaid küsimusi.

 (3) Linnavolikogu arutab istungi kutses märgitud ja linnavolikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.

 (4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

 (5) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, linnasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

 (6) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

 (7) Hääletamine linnavolikogus on avalik, v.a. isikuvalimised, mis toimuvad salajasel hääletamisel.

 (8) Linnavolikogu otsustused fikseerib istungi juhataja.

 (9) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva põhimääruse § 21 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18, 24 ja 37 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

 (10) Linnavolikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja - linnavolikogu istungi juhataja. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Linnakantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse.

 (11) Linnavolikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, otsustuste ja istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavolikogu reglemendis.

§ 33.  Umbusaldusmenetlus volikogus

 (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, linnapeale või valitsuse liikmele. Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.

 (2) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.

 (3) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige.

 (4) Umbusalduse avaldamine vabastab linnapea või valitsuse liikme linnapea või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe valitsuse liikmetest linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni.

 (5) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise.

 (6) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

 (7) Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, linnapea või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus ”Avaliku teenistuse seaduse” §-des 114, 119, 123 ja 128 sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval.

 (8) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse § 25 1. lõikes sätestatud kvooruminõue, ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseni.

§ 331.  Tagasiastumine

  Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, linnapea või valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse linnasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Linnasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.

§ 34.  Linnavolikogu õigusaktide algatamine

 (1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on:
 1) linnavolikogu liikmel;
 2) linnavolikogu komisjonil;
 3) linnavolikogu fraktsioonil;
 4) linnavalitsusel;
 5) linnapeal;
 6) linnaelanikel seaduses sätestatud korras.

 (2) Linnavolikogu võib teha oma otsusega linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

§ 35.  Linnavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed

 (1) Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta:
 1) ei ole suutnud vastu võtta linnaeelarvet kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta algusest.
 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;
 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;
 4) pole kahe kuu jooksul linnapeale või valitsusele umbusaldamise avaldamisepäevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid.

 (2) Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.

 (3) Kui volikogu liikmete arv langeb alla volikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi, otsustab käesoleva määruse § 22 1. lõike punktides 12 ja 13 ning 2. lõikes nimetatud küsimusi valitsus.

4. peatükk Linnavalitsus 

§ 36.  Linnavalitsus - omavalitsuse täitevorgan

 (1) Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Mustvee linnale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid.

 (2) Linnavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.

 (3) Linnavalitsus töötab välja linnavalitsuse kui ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning juhib linnavalitsuse hallatavate asutuste tegevust, samuti osaleb linna osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises.

 (4) Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitab linnavolikogu.

§ 37.  Linnapea valimine

 (1) Linnapeaks võib valida vähemalt 18 aastaseks saanud teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid.

 (2) Linnapea valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates.

 (3) Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks.

 (4) Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. Linnapea valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (5) Linnapea kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse kirjalik ettepanek linnavolikogu esimehele.

 (6) Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5-minutist vaheaega.

 (7) Ülesseatud linnapeakandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.

 (8) Kandidaatide tutvustamiseks antakse aega kuni 10 minutit, sõnavõtuks kuni 5 minutit, repliigiks kuni 1 minut. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.

 (9) Linnapea valimise korraldab, hääletamise viib läbi ning hääletamis- ja valimistulemuse teeb kindlaks volikogu moodustatud vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. Häältelugemiskomisjon valib enda liikmete seast esimehe.

 (10) Valimistulemus tehakse kindlaks häältelugemiskomisjoni otsusega.

 (11) Pärast linnapeakandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid tähestikulises järjekorras ning nummerdatult. Hääletussedelile kantakse tekst: "Hääletan kandidaadi nr ….." poolt.

 (12) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada valimiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja.

 (13) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.

 (14) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel:
 1) millel ei ole märgitud kandidaadi numbrit, kelle poolt hääleti;
 2) millel on märgitud mitu kandidaadi numbrit.

 (15) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse valimiskomisjon või häältelugemiskomisjon hääletamise teel.

 (16) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik valimiskomisjoni või häältelugemiskomisjoni liikmed, kes olid kohal hääletustulemuse ning valimistulemuse kindlakstegemisel.

 (17) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste ja valimistulemuse teatavakstegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel.

 (18) Hääletustulemuste protokolli alusel võtab valimiskomisjon või häältelugemiskomisjon vastu otsuse, millega tehakse kindlaks linnapea valimistulemus.

 (19) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui üles oli seatud üks kandidaat, toimub teine hääletusvoor ainult tema suhtes.

 (20) Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, toimub uus kandidaatide esitamine järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe.

§ 38.  Linnapea

 (1) Linnapea:
 1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist;
 2) esindab omavalitsus-üksust ja linnavalitsust vastavalt seadusega, linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
 3) annab linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele;
 5) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse kui linna ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad;
 6) Linnapea ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut.
 7) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
 8) esitab linnavalitsusele ametisse nimetamiseks linna ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;
 9) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud Mustvee linnavalitsuse hallatavate asutuste juhtidega;
 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse abiteenistujate ja koosseisuväliste teenistujatega;
 11) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;
 12) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

 (2) Linnapea äraolekul asendab linnapead tema poolt käskkirjaga määratud üks linnavalitsuse liikmetest.

 (3) Kui isik, kes on linnapea asendajaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud korra alusel, ei saa linnapea ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne.), täidab linnapea ülesandeid vanim kohalolev linnavalitsuse liige.

 (4) Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni.

 (5) Linnapea surma korral valib linnavolikogu oma järgmisel istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni.

§ 39.  Linnavalitsuse koosseis ja moodustamine

 (1) Linnapea saab valituks osutumise päevast volituse moodustada linnavalitsus.

 (2) Linnapea esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema linnapeaks valimisest linnavolikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse arvulise koosseisu kohta.

 (3) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea ja valitsuse liikmed.

 (4) Pärast linnavalitsuse arvulise koosseisu kinnitamist linnavolikogu poolt esitab linnapea hiljemalt kahe nädala jooksul linnavolikogule ametisse kinnitamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid.

 (5) Kui linnapea esitatud linnavalitsuse liikmete koosseis ei saa linnavolikogu poolt häälteenamust, määrab linnapeale uue linnavalitsuse liikmete koosseisu esitamise tähtaja linnavolikogu.

 (6) Seaduses ja linna põhimääruses ettenähtud volitused saab linnapea valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

 (7) Linnavolikogu otsustab linnavalitsuse liikmete ametisse kinnitamise poolthäälte enamusega.

 (8) Linnavalitsuse liikmed kinnitab linnavalitsuse liikme kohustustesse linnapea esildisel linnavolikogu oma volituste ajaks.

§ 40.  Linnavalitsuse volituste tähtaeg

 (1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast.

 (2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil.

 (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni.

 (4) Kui osade linnavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu linnavalitsuse koosseis osutub väiksemaks kui linnapea ja vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust, ei ole ta otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete ametisse kinnitamiseni.

§ 41.  Linnavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

 (1) Linnavalitsuse liikme volituste lõpetamise enne tähtaega otsustab linnavolikogu:
 1) isikliku avalduse alusel;
 2) linnapea esildisel;
 3) umbusalduse avaldamise korral;
 4) teda tahtlikult toime pandud kuriteos süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumise korral;
[RT IV, 14.10.2015, 2 - jõust. 17.10.2015]
 5) seoses linnavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega;
 6) teovõimetuks tunnistamisega;
 7) tema surma korral.

 (2) Linnavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema linnavalitsuse liikme volitused ning talle makstakse hüvitust linnavolikogu poolt kehtestatud korras.

§ 42.  Uute linnavalitsuse liikmete ametisse kinnitamine

  Linnavalitsuse koosseisus olevale vabale linnavalitsuse liikme ametikohale kinnitatakse uus isik linnapea esildisel linnavolikogu poolt käesoleva põhimääruse paragrahvis 39 sätestatud korras.

§ 43.  Linnavalitsuse pädevus

 (1) Linnavalitsus:
 1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu otsustest;
 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele;
 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu pädevusse. Linnavalitsus kehtestab oma korraldusega linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.
 4) Käesoleva lõike punktis 3 nimetatud juhul võib linnavalitsus volitada linna ametiasutust, mis teostab avalikku võimu, kehtestama nende teenuste hinnad, mida osutab linna ametiasutuse hallatav asutus, mis ei teosta avalikku võimu. Volituse andmisel linna ametiasutusele, mis teostab avalikku võimu, on korralduse andmise õigus selle ametiasutuse juhil.
 5) lahendab küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse § 21 lõike 2 alusel delegeeritud valitsusele;
 6) esindab linna kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut kohtus ning vahekohtus.
 7) korraldab kohaliku omavalitsuse ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras.

 (2) Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

§ 44.  Linnavalitsuse töökord

 (1) Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Linnavalitsuse istungit juhib linnapea, tema äraolekul tema asendaja.

 (2) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas linnapea või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa linnasekretär.

 (3) Linnavalitsuse otsused tehakse poolthäälte enamusega.

 (4) Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

 (5) Linnavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks linnavolikogule, linna teenistuses olevatele isikutele ja linnaelanikele.

 (6) Linnavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikogu.

§ 45.  Linnasekretär

 (1) Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea.

 (2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Linnasekretäride vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon.

 (3) Linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.

 (4) Linnasekretär:
 1) juhib linnakantseleid ning esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta;
 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele;
 3) korraldab linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;
 4) korraldab linnavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;
 5) saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates;
 6) esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid;
 7) hoiab linna vapipitsatit;
 8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist;
 9) annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
 10) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema või linnapea teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast;
 11) vastutab sünni- ja surmaaktide õigusaktidele vastava koostamise eest kooskõlas perekonnaseaduse § 108 2. lõikega.
 12) täidab teisi seaduses, linna põhimääruses ja linnavalitsuse töökorras pandud ülesandeid;

 (5) Linnasekretäri asendamise määrab linnapea. Linnasekretäri asendajal on kõik linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi punktis 2 sätestatud tingimustele.

5. peatükk Linna ametiasutus ja linna avalik teenistus 

§ 46.  Linna ametiasutus

 (1) Linna ametiasutus on linnavalitsus, mis teostab avalikku võimu.

 (2) Linnavalitsus moodustab linnavolikogu poolt kinnitatud ametiasutuse struktuuris ettenähtud linnavalitsuse struktuuriüksused.

 (3) Linna ametiasutuse struktuuriüksused on linnakantselei ja linnavalitsuse ametid.

 (4) Linnakantselei on linna ametiasutuse struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on linnavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. Linnavolikogu, tema alatiste ja ajutiste komisjonide, töögruppide ning linnavolikogu liikmete töö tagamisel tegutseb linna kantselei koostöös linnavolikoguga.

§ 47.  Linna teenistus

 (1) Linna teenistus ehk omavalitsusteenistus on töötamine linna ametiasutuses ametnikuna avaliku teenistuse seaduse või töötajana töölepingu seaduse alusel.

 (2) Teenistuja on ametiasutuses palgalist tööd tegev ametiasutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja.

 (3) Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on linnapeal.

 (4) Töötaja võetakse teenistusse töölepingu sõlmimisega. Töölepingu sõlmimise õigus on linnapeal või isikul, kellele selline õigus on antud vastavalt Mustvee linna õigusaktidele.

 (5) Linna teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhendile.
[RT IV, 08.09.2015, 1 - jõust. 11.09.2015]

6. peatükk Linna eelarve ja majandustegevus 

§ 48.  Linna eelarve sisu

  Linnaeelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. Eelarve aasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.

§ 49.  Eelarve avalikustamine

  Mustvee linna eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse seadusega sätestatud korras.

§ 50.  Mustvee linna tulud ja kulud

 (1) Mustvee linna eelarve tulud on:
 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest;
 2) laekumised linnavalitsuse hallatavatest asutustest, äriühingutest ning linnavarast;
 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised;
 4) laenud ja intressid;
 5) muud laekumised.

 (2) Mustvee linna kulud ja assigneeringud:
 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks;
 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks;
 3) muude vajaduste finantseerimiseks;
 4) linna reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest.

§ 51.  Mustvee linna eelarve projekti koostamine

  Mustvee linna eelarve projekti koostamise tagab linnavalitsus.

§ 52.  Mustvee linna eelarve vastuvõtmine ja jõustumine

 (1) Pärast eelarve projekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab linnavolikogu eelarve vastu poolthäälte enamusega.

 (2) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

 (3) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendiku lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest.

§ 53.  Eelarve muutmine. Lisaeelarve

 (1) Linnavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmist võivad algatada linnavalitsus, linnavolikogu fraktsioon või vähemalt 1/4 linnavolikogu liikmetest.

 (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnavolikogu vastavate komisjonide ja linnavalitsuse arvamus.

 (3) Eelarve muutmise otsustab linnavolikogu.

 (4) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib linnavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada linnavolikogule lisaeelarve projekti.

 (5) Lisaeelarve projektile lisatakse:
 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal;
 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse.

 (6) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvides 52 ja 53 sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi.

§ 54.  Eelarve täitmine

 (1) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus seaduses ja linnavolikogu poolt sätestatud korras.

 (2) Eelarve täitmise aruande koostab linnavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 30.juuniks linnavolikogule kinnitamiseks.

 (3) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad:
 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks;
 2) tulude ja kulude aruanne;
 3) linna reservfondi kasutamise aruanne;
 4) muud linnavolikogu poolt ettenähtud andmed.

 (4) Linnavolikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele võib olla lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta.

 (5) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse. Majandusaasta aruanne avalikustatakse linna põhimääruses sätestatud korras.

§ 55.  Kohalikud maksud

 (1) Linnavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus)

 (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.

 (3) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks linnavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist.

 (4) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist.

 (5) Vastutus maksumäärade rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses.

§ 56.  Koormised

 (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse linnavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.

 (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.

 (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord.

 (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Volikogu poolt vastava loa andmisel määratakse volikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus.

 (5) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus.

 (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse.

 (7) Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi.

 (8) Koormis ei või olla lepingu objektiks.

7. peatükk Linnavara 

§ 57.  Linnavara mõiste

 (1) Linnavara on Mustvee linnale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o. asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

 (2) Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute läbi, kuulub linnale, kui seadusest, linnavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti.

 (3) Linnavara kohta peetakse arvestust linnavolikogu määrusega sätestatud korras.

§ 58.  Linnavara register

 (1) Linnavara võetakse arvele linnavara registris.

 (2) Linnavara registrisse kantakse linnale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused, samuti linnavolikogu poolt kehtestatud tingimustele vastavad vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

 (3) Linnavara register asutatakse ja registripidaja määratakse linnavolikogu poolt sätestatud korras.

 (4) Registri pidamine, registrisse andmete esitamine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras.

§ 59.  Linnavara omandamine

 (1) Linnavara täieneb seaduste ja tehingute alusel.

 (2) Linna poolt omandatav vara loetakse selle linnavara valitseja valitsemisalas olevaks, kellele valitsemisalas olevate volitatud asutustele see vara Mustvee linna õigusaktidega sätestatud korras või tehingute alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Kui niisugust linnavara valitsejat või asutust linnavolikogu õigusaktidest otseselt ei selgu, määrab vara edasise valitsemise linnavalitsus.

§ 60.  Linnavara valitsemine

 (1) Linnavara valitsemine on linnavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste Mustvee linna õigusaktide alusel korraldada linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist.

 (2) Linnavara valitseja on linnavolikogu ja linnavalitsus.

 (3) Linnavara valitsema volitatud asutused on linnavalitsuse hallatavad asutused, kellele Mustvee linna õigusaktidega ettenähtud korras on linnavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusesse andnud.

 (4) Linnavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilitamise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades linnavaraga mistahes tehinguid, peavad linnavara asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis linn võib nendest tehingutest saada.

 (5) Linnavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras.

§ 61.  Linnavara kasutamine

 (1) Linnavara kasutatakse:
 1) avalikuks otstarbeks;
 2) linna valitsemiseks;
 3) tulu saamiseks.

 (2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse linna omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud linna omandis olevat eraasja.

 (3) Linna valitsemiseks kasutatakse linna omandis olevat eraasja, mis on vajalik linnavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate volitatud asutuste õiguste teostamise ja kohustuste täitmiseks.

 (4) Linnavara kasutab kas linnavara valitseja või volitatud asutus ise või annab selle teise isiku kasutusse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.

 (5) Kui linnavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või linna valitsemiseks, võib seda kasutada tulu saamiseks seaduses ja linnavolikogu õigusaktides sätestatud korras.

§ 62.  Linnavara võõrandamine

 (1) Linnavara võib võõrandada, kui:
 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega linna valitsemiseks;
 2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, linna valitsemise või tulu saamise otstarbeks;
 3) vara on vajalik avali-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
 4) võõrandamine on ette nähtud seadusega või linnavolikogu õigusaktidega.

 (2) Linna omandiks olevate sotsiaal- ja kultuuriobjektid ning muinsuskaitselise või looduskaitselise väärtusega varad võivad kuuluda piiratud tsiviilkäibega linnavara hulka. Nimetatud varade nimekirja kinnitab linnavolikogu linavalitsuse ettepanekul.

§ 63.  Linnavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine

  Vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktides sätestatud korras.

§ 64.  Linnavara kasutamine majandustegevuses

 (1) Mustvee linna kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevus on:
 1) teenuste osutamine linnavalitsuse hallatavate asutuste kaudu;
 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes;
 3) tehingute teostamine linnavaraga;
 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks;
 5) muu Mustvee linna õigusaktides sätestatud majandustegevus.

 (2) Mustvee linn kui kohalik omavalitsusüksus võib teenuste osutamiseks asutada linnavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises osaühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks.

 (3) Linnavalitsuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras. Linna ametiasutus ja linnavalitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

 (4) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik.

 (5) Mustvee linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimiseks annab isikutele vastava volituse igal üksikul juhul linnavolikogu.

8. peatükk Mustvee Linna arengu kavandamine 

§ 65.  Arengukava

 (1) Linnal peab olema arengukava. Arengukava käesoleva seaduse tähenduses on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

 (2) Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.

 (3) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui linnal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks.

 (4) Arengukava koostatakse kogu linna territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada:
 1) linna territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
 2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
 3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.

 (5) Omavalitsusüksus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja linnavalitsuse veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat.

 (6) Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast volikogu poolt vastuvõtmist avalikustatakse arengukava linnavalitsuse veebilehel.

 (7) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi linna arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta.

 (8) Arengukava on aluseks:
 1) linnaeelarve koostamisele;
 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;
 3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.

§ 66.  Linnaplaneerimine

 (1) Linnaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab Mustvee linna kui kohaliku omavalitsuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaalmajandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks.

 (2) Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, linnasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab linnavolikogu Mustvee linna ehitusmääruse.

 (3) Mustvee linna ehitusmäärus reguleerib riigiasutuste, linnavolikogu ja linnavalitsuse ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel.

§ 67.  Mustvee linna ja Mustvee linna piirkonna üldplaneering

 (1) Mustvee linna üldplaneering on seadusele ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu linna territooriumi kohta.

 (2) Mustvee linna piirkonna üldplaneering on planeering, mis koostatakse linna mõne piirkonna kohta.

 (3) Mustvee linna ja Mustvee linna piirkonna üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab linnavolikogu.

§ 68.  Detailplaneering

 (1) Detailplaneering on seadusele ja Mustvee linna õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse Mustvee linna territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks.

 (2) Detailplaneeringute kehtestamise, muutmise ja tühistamise korra kehtestab linnavolikogu.

§ 69.  Linna ehitustegevus

 (1) Linnaehituslikku tegevust suunab linnavolikogu ja viib ellu linnavalitsus oma struktuuriüksustega.

 (2) Linn võib kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks vajalike ehitiste püstitamiseks seaduses sätestatud korras sundvõõrandada teiste omanike maad ja ehitisi, samuti seada teistele omanikele kuuluvatele kinnisasjadele ehituspiiranguid.

 (3) Mustvee linna ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja Mustvee linna õigusaktidega sätestatud korras.

§ 70.  Kultuurimälestiste kaitse

 (1) Mustvee omavalitsusorganite ülesanne on tagada linna territooriumil asuva mistahes isiku omanduses või valduses olevate ajaloo-, arhitektuuri-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste kaitse.

 (2) Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine, nende valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.

§ 71.  Keskkonnakaitse

 (1) Mustvee linna kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonna oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.

 (2) Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja Mustvee linna õigusaktidega sätestatud korras.

 (3) Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on riigi ja Mustvee linna õigusaktides sätestatud korras õigus kitsendada omandi kasutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi.

9. peatükk Välissuhted 

§ 72.  Rahvusvaheline koostöö

 (1) Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu.

 (2) Mustvee linnal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd.

 (3) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Mustvee linna volikogu või viimase poolt määratud esindaja.

 (4) Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused Mustvee linna eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.

§ 73.  Mustvee linna suhted sõpruslinnade, teiste kohalike omavalitsuste ja nende liitudega

 (1) Linnavolikogu ja linnavalitsus osalevad linna arenguga seotud kohaliku omavalitsusüksuste regionaalses koostöös.

 (2) Linnavolikogu ja linnavalitsus arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd sõpruslinnade ja muude koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid linna arengu ja linnaelanike huvides.

 (3) Linna nimel sõpruslinnade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavolikogus.

10. peatükk Mustvee linna õigusaktid 

§ 74.  Mustvee linna omavalitsusorganite õigusaktide liigid

 (1) Linnavolikogul ja linnavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi.

 (2) Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi.

 (3) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad Mustvee linna haldusterritooriumil seadusega ja Mustvee linna õigusaktidega sätestatud korras, samuti Mustvee linnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Mustvee linna haldusterritooriumi.

§ 75.  Linnavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine

 (1) Linnavolikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist käesolevas põhimääruses ja linnavolikogu reglemendis sätestatud korras. Linnavolikogu määrus ja otsus loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnakantseleis.

 (2) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist.

 (3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumistähtpäeva. Linnavolikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.

 (4) Linnavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja - linnavolikogu istungi juhataja.

 (5) Linnavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

 (6) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

 (7) Linnavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnakantselei. Linnavolikogu õigusaktide avaldamist korraldab linnavolikogu koostöös linnakantseleiga.

 (8) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis
tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. Volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks

§ 76.  Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine

 (1) Linnavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Linnavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast väljapanekut tutvumiseks linnakantseleis.

 (2) Linnavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumistähtpäeva. Linnavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest.

 (3) Linnavalitsuse määrustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud.

 (4) Linnavalitsuse korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid asendavad isikud.

 (5) Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

 (6) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutustes kasutamiseks.

 (7) Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnakantselei.

§ 77.  Mustvee linna õigusaktide täitmise kontroll

 (1) Mustvee linna õigusaktide täitmise kontrolli teostavad Linnavolikogu ja linnavalitsus seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras.

 (2) Mustvee linna õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab linnavolikogu õigusaktide ja linnavalitsuse õigusaktide osas linnakantselei.

11. peatükk Linnaelanike osalemine kohaliku omavalitsuse teostamisel 

§ 78.  Õigusaktide algatamise õigus

 (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul linnaelanikul, on õigusteha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.

 (2) Lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjade ja elukoha aadressiga varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul linnavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

 (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus linnavolikogus või linnavalitsuses.

§ 79.  Muudatuste taotlemine Mustvee linna õigusaktides

  Igaühel on õigustaotleda linnavolikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi.

12. peatükk Omavalitsusüksuste koostöö 

§ 80.  Koostöö vormid

 (1) Vallad ja linnad võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks:
 1) tegutseda ühiselt;
 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale;
 3) moodustada kohaliku omavalitsuse üksuste liite ja muid ühendusi.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud koostöö korral võivad vallad ja linnad näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise.

§ 81.  Kohaliku omavalitsuse üksuste liidud

  Maakondliku ja üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liitude asutamine ja nende tegevus toimub kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduses ettenähtud korras.

13. peatükk Suhted riigiorganitega ja järelevalve 

§ 82.  Omavalitsusüksuse suhted riigiorganitega

 (1) Kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul.

 (2) Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele.

 (3) Linna volikogul ja kohaliku omavalitsuse üksuste liidul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks.

 (4) Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul.

§ 83.  Kohaliku omavalitsuse tegevuse järelevalve ja kontroll

 (1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras.

 (2) Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele.

 (3) Järelevalvet linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler.

§ 84.  Teenistuslik järelevalve

 (1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll.

 (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus:
 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;
 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;
 3) tunnistada akt kehtetuks.

 (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud.

 (4) Linna ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks.

 (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine.

 (6) Linnavalitsus tunnistab kehtetuks linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning linna õigusaktidega.

 (7) Linnavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab linnavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist.

 (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest.

14. peatükk Munitsipaalpolitsei (välja jäetud – Mvk m 07.03.2007 nr 3 jõust. 15.03.2007) 

141. peatükk Mustvee linna korrakaitseametnik 
[RT IV, 14.10.2016, 17 - jõust. 17.10.2016]

§ 841.  Korrakaitseametniku ametikoha loomise ja koondamise otsustab linnavolikogu.

§ 842.  Korrakaitseametniku nimetab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul, seaduses sätestatud korras.

§ 843.  Mustvee linna korrakaitseametnik teostab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse tähenduses avalikku võimu, mis seisneb kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandud riikliku järelevalve ülesannete täitmises ja kohtuvälise menetluse läbiviimises.

§ 844.  Korrakaitseametnik on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, korrakaitseseadusest, valdkonna seadusest kohaliku omavalitsuse üksusele pandud riikliku järelevalve ülesannetest, väärteomenetluse seadustikust, kriminaalmenetluse seadustikus ning käesolevast põhimäärusest.

§ 845.  Oma ülesannete täitmisel esindab korrakaitseametnik Mustvee linna.

§ 846.  Korrakaitseametniku võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes:

 (1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni;

 (2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel;

 (3) on kõrgete kõlbeliste omadustega;

 (4) on korrakaitseametniku tööks vajalike võimete ja isikuomadustega.

§ 847.  Korrakaitseametnik:

 (1) teostab kohaliku omavalitsuse üksuse nimel valdkonna seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele ülesandeks pandud riikliku järelevalvet;

 (2) kohaldab korrakaitseorganile valdkonna- ja korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve üld- ja erimeetmeid;

 (3) rakendab kohaliku omavalitsuse üksuse nimel riikliku järelevalve käigus määratud kohustuse täitmise tagamiseks sunnivahendit;

 (4) teostab kohaliku omavalitsuse üksuse nimel valdkonna seadusega ülesandeks pandud kohtuvälist menetlust;

 (5) allkirjastab enda poolt koostatud ametiülesannete täitmisega seotud haldus- ja menetlusdokumendid.

 (6) esindab Mustvee linna kõigis kohtuasjades, mis on seotud korrakaitseametniku poolt Mustvee linna nimel läbiviidud riikliku järelevalve ja selle käigus koostatud haldusdokumentide peale esitatud kaebustega.

§ 848.  Korrakaitseametniku kasutusse antud linnavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub linnavolikogu poolt kehtestatud korras.

§ 849.  Korrakaitseametnik lähtub asjaajamisel Mustvee Linnavalitsuse asjaajamise korrast, arvestades riikliku järelevalve ja väärteomenetluse erisusi.

§ 8410.  Korrakaitseametnik on aruande kohustuslik linnavalitsuse ees.

§ 8411.  Korrakaitseametniku palk ja muutuvpalga maksmise tingimused ja kord kehtestatakse Mustvee Linnavalitsuse kui ametiasutuse palgajuhendis.”

[RT IV, 14.10.2016, 17 - jõust. 17.10.2016]

15. peatükk Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 

§ 85.  Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine

 (1) Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi linnavolikogu.

 (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või temas muudatuste tegemiseks peab linnavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a. juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub linnavolikogu poolt määratud päeval.