Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Viljandi valla põhimäärus

Viljandi valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Viljandi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:17.12.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 14.12.2017, 3

Viljandi valla põhimäärus

Vastu võetud 29.11.2017 nr 2

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8, § 22 lg 1 p 9 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Viljandi valla põhimääruse eesmärk

  Viljandi valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse:
  1) Viljandi valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
  2) Viljandi Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord;
  3) Viljandi Vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused;
  4) Viljandi vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord;
  5) Viljandi Vallavalitsuse moodustamise kord ja pädevus;
  6) Viljandi valla ametiasutuse moodustamise kord;
  7) Viljandi valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;
  8) Viljandi valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted.

§ 2.   Viljandi valla omavalitsusorganid

  Viljandi valla (edaspidi vald) omavalitsusorganid on Viljandi Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Viljandi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

§ 3.   Valla sümbolid

  (1) Valla sümbolid on lipp, vapp ja muu sümboolika.

  (2) Valla sümbolite värvid:
  1) Sinine (Azure): seotus Viljandiga, linapõllud seotus Mulgimaaga, tahtekindlus, vaimsus, noorus, lootus, pilvitu taevas, positiivsus;
  2) Kuld / kollane (Or): seotus Viljandi ja Viljandimaaga, jõukus, päike, laiuvad viljaväljad, keskele kokku tulevad 4 kuldset kujundit moodustavad kaheksakanna – viide Eesti pärimuskultuuri edasikandvale tugevale kogukonnale; viis kuldset odaotsa viitavad paikkonna kuulsusrikkale muinasajale;
  3) Hõbe / valge (Argent): seotus Viljandiga, Viljandi vapiroos, millel sinine linaõis, väljendab ühtsust ja koostööd, valgustatus.

  (3) Vapi kirjeldus: valla vapiks on sinisel kilbil hõbedane roosiõis, millel väiksem sinine linaõis. Vapil kuldne päis. Vapi kuju - järjepidevus ja traditsioonid. Valla vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 1.

  (4) Lipu kirjeldus: valla lipuks on sinisel väljal valge roosiõis, millel väiksem sinine linaõis. Lipul kollased pakud. valla lipu laiuse ja pikkuse suhe on 2:3. valla lipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2.

  (5) Vapi / lipu elemendid – rõhutavad ühtset eesmärki ja tulevikku, mitte hoida killustatuna erinevaid mõtteid ja märke. Õis – Viljandi linna vapiroosil asetsev linaõis – väljendamaks linna ja maapiirkonna tihedat seotust. Eesmärgiks mõtestatud koostöö ühise tuleviku nimel.

  (6) Valla lippu võidakse kasutada ka laualipuna või vimplina.

  (7) Kui valla lipp on vähendatud mõõdus (laualipuna või vimplina), peavad selle kujutis, värvilahendus ning mõõdusuhted vastama täpselt lipu kirjeldusele.

  (8) Muu sümboolika all tuleb mõista valla logo, mis on visuaalne graafiline märk, mis assotsieerub valla vapi ja lipuga. Logo kujutised on toodud põhimääruse lisas 3.

§ 4.   Valla sümbolite kasutamine

  (1) Valla vappi võib kasutada:
  1) valla koduleheküljel;
  2) valla üld- ja kirja plankidel;
  3) valla ametiisikute ja ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide visiitkaartidel;
  4) vallavalitsuse poolt väljaantud trükistel, reklaamidel, meenetel;
  5) vallavalitsuse hoonel ja valla piiritähistel;
  6) muudel juhtudel vallavalitsuse loal.

  (2) Valla lipu heiskamine ja kasutamine:
  1) valla lipp heisatakse alaliselt vallavalitsuse hoone peasissekäigu juures ja ametiasutuse hallatavate hoonetel või lipumastides, ajutiselt valla pidupäevadel ja avalikel üritustel;
  2) valla elanikul on õigus heisata ja kasutada valla lippu järgides Eesti lipu seadust ja head tava;
  3) valla lipu heiskamisel koos teise riigi, organisatsiooni või mõne muu lipuga, tulevad lipud paigutada vastavalt Eesti lipu seadusele;
  4) kui valla lipp heisatakse leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti;
  5) valla lippu laualipuna kasutatakse vallavolikogu ja –valitsuse istungite laual, valla külaliste ametlikul vastuvõtul, samuti võidakse kinkida meenena valla külalistele;
  6) käesolevas paragrahvis sätestamata juhtudel toimub valla lipu kasutamine vallavalitsuse loal.

  (3) Valla logo võib kasutada valla reklaamimisel ja kasutamise õiguse annab vallavalitsuse ametiasutus.

2. peatükk Vallavolikogu 

§ 5.   Vallavolikogu esimees ja aseesimees

  (1) Vallavolikogu esimees:
  1) juhib vallavolikogu, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;
  2) koostab vallavolikogu istungi päevakorra projekti;
  3) informeerib istungil vallavolikogu liikmeid vallavolikogule saabunud kirjadest ja neile saadetud vastustest;
  4) esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusele, põhimäärusele ning vallavolikogu poolt antud pädevusele ja kehtestatud korrale;
  5) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab vallavolikogu nimel kirjavahetust;
  6) korraldab vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;
  7) korraldab vallavolikogu komisjonide tööd;
  8) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
  9) täidab muid seaduse alusel ja põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

  (2) Vallavolikogu aseesimees asendab vallavolikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ning täidab muid vallavolikogu õigusaktidega talle antud ülesandeid.

  (3) Kui vallavolikogu aseesimehel ei ole ajutiselt võimalik vallavolikogu esimehe ülesandeid täita asendab vallavolikogu esimeest vanim kohalolev vallavolikogu liige.

  (4) Vallavolikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavolikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „vallavolikogu esimehe ülesannetes“.

  (5) Vallavolikogu esimehe või aseesimehe ametikoht võib vallavolikogu otsusel olla palgaline.

§ 6.   Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine

  (1) Vallavolikogu esimees ja aseesimees valitakse salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.

  (2) Vallavolikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine:
  1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek, mida suuliselt selgitatakse;
  2) ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku;
  3) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
  4) nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega;
  5) kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

  (3) Vallavolikogu esimehe valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl.

  (4) Vallavolikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka vallavolikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud vallavolikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab vallavolikogu esimehe valimist vallavolikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

  (5) Vallavolikogu pitsatiga varustatud hääletussedel väljastatakse vallavolikogu liikmele allkirja vastu.

  (6) Kui vallavolikogu esimehe valimist korraldab valimiskomisjon, tehakse valimistulemused kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Kui vallavolikogu esimehe valimist korraldab häältelugemiskomisjon, koostab häältelugemiskomisjon hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.Häältelugemiskomisjoni protokolli kinnitab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

  (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

  (8) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

  (9) Vallavolikogu esimehe kordusvalimise võib läbi viia ka samal vallavolikogu istungil, kui selle poolt hääletab vallavolikogu koosseisu enamus. Vallavolikogu esimehe kandidaadina võib üles seada eelmises hääletusvoorus kandideerinud isiku.

  (10) Vallavolikogu aseesimehe valimisel rakendatakse käesolevas paragrahvis vallavolikogu esimehe valimise kohta käivaid sätteid.

§ 7.   Vallavolikogu fraktsioonid

  (1) Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada ja registreerida vallavolikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon), esitades vastava kirjaliku avalduse koos liikmete nimekirjaga vallavolikogu esimehele. Koosseisu muudatustest teavitab saadikurühma esindaja vallavolikogu esimeest kirjalikult.

  (2) Iga vallavolikogu liige võib kuuluda ühte fraktsiooni.

§ 8.   Vallavolikogu eestseisus

  Vallavolikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on nõuandev organ vallavolikogu esimehe juures, mis vaatab vastavalt vajadusele läbi vallavolikogu istungi päevakorra projekti, vallavolikogu töökorralduse muudatusettepanekud ja arutab muid vallavolikogu töö korraldamisega seotud küsimusi.

§ 9.   Vallavolikogu komisjon

  (1) Vallavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjon moodustatakse vallaelu probleemide lahendamiseks, arengu kavandamiseks, õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ja elanikkonna seisukohtade selgitamiseks.

  (2) Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg, ülesanded ja komisjoni liikmete arv määratakse komisjoni moodustamise otsuses.

  (3) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku ja/või nõuandva iseloomuga.

  (4) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel.

  (5) Komisjoni esimees ja aseesimees või aseesimehed valitakse üheaegselt salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on üks hääl.

  (6) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Kui komisjonile valitakse mitu aseesimeest, saavad aseesimeesteks nii mitu häältearvult enim hääli kogunud kandidaadile järgnenud kandidaati, kui mitu aseesimeest valiti.

  (7) Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus.

  (8) Alatise komisjoni koosseisu kuulub vähemalt kolm liiget.

  (9) Igal vallavolikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.

  (10) Komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab vallavolikogu, komisjoni esimehe esildusel:
  1) komisjoni liikme avalduse alusel;
  2) juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

§ 10.   Komisjoni pädevus

  (1) Vallavolikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele:
  1) vallavolikogu õigusaktide eelnõud;
  2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;
  3) isikute avaldused.

  (2) Komisjonil on õigus:
  1) algatada vallavolikogu õigusakti eelnõu;
  2) algatada arutelusid;
  3) teha ettepanekuid vallavolikogu istungi päevakorra, vallavolikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate vallavolikogu õigusaktide eelnõude kohta;
  4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
  5) kaasata oma töösse asjatundjaid.

§ 11.   Vallavolikogu komisjoni töökord

  (1) Vallavolikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega.

  (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees.

  (3) Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt neli päeva enne koosoleku toimumist. Võimalusel esitatakse tutvumiseks ka arutusele tulevate küsimustega seonduvad materjalid.

  (4) Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub komisjoni vajadusel kokku vallavolikogu esimees, kes juhatab koosolekut või määrab komisjoni liikmete hulgast koosoleku juhataja.

  (5) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv vallavolikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku juhataja.

  (6) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimees või tema otsusel vallakantselei saadab eelnõud ja/või vajalikud materjalid komisjoni kõikidele liikmetele elektrooniliselt. Teates on määratud tähtaeg, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta eelnõu poolt hääletanuks.

  (7) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest või vallakantseleid. Komisjoni liige loetakse komisjoni tööst osavõtnuks, kui ta on edastanud oma seisukohad elektrooniliselt või kirjalikult enne komisjoni koosoleku algust.

  (8) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse koosoleku päevakord, toimumise aeg, koosolekust osa võtnud isikute nimekiri, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Elektroonilise koosoleku toimumise või komisjoni liikme (te) elektroonilise osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

  (9) Protokoll vormistatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokollid avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist.

  (10) Komisjoni esimees:
  1) esitab vallavolikogule kinnitamiseks komisjoni koosseisu;
  2) esitab vallavolikogule ettepanekuid komisjoni koosseisu muutmiseks;
  3) juhib komisjoni tööd ja komisjoni koosolekuid;
  4) koostab komisjoni koosoleku päevakorra projekti ja korraldab kutsete saatmise;
  5) vajadusel kutsub komisjoni koosolekule külalised;
  6) allkirjastab komisjoni protokollid;
  7) edastab vajadusel suuliselt vallavolikogus komisjoni otsused, seisukohad, arvamused, ettepanekud ja eelnõud komisjoni pädevusse kuuluvates küsimustes;
  8) korraldab ja vastutab komisjoni asjaajamise eest.

  (11) Komisjoni esimehe tagasiastumisel, vallavolikogu poolt vabastamisel, umbusalduse avaldamisel, vallavolikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel või muul põhjusel lahkumisel, valib vallavolikogu uue komisjoni esimehe vallavolikogu liikmete hulgast. Komisjoni esimees esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu või teeb ettepaneku jätta komisjon endises koosseisus.

  (12) Komisjoni protokollid vormistatakse vastavalt vallavalitsuse ametiasutuse asjaajamiskorrale nii paberikandjal kui elektrooniliselt.

  (13) Komisjoni dokumente hoitakse vallakantseleis (ka elektrooniliselt), kus registreeritakse ka komisjoni kirjavahetus.

  (14) Kõik vallavolikogu komisjonid esitavad vähemalt üks kord aastas vallavolikogule aruande tehtud tööst. Aruanne esitatakse kirjalikult ja on kättesaadav kõigile vallakantseleis.

§ 12.   Ajutine komisjon ja selle pädevus

  (1) Ühekordsete kindlapiiriliste probleemide lahendamiseks ja teiste sellelaadsete ülesannete täitmiseks võib vallavolikogu moodustada ajutisi komisjone.

  (2) Vallavolikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon, sätestatakse selle koosseis, ülesanded, volituste ulatus ja kestus.

  (3) Ajutine komisjon töötab samade põhimõtete ja reeglite alusel kui alaline komisjon.

§ 13.   Revisjonikomisjon

  (1) Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks.

  (2) Revisjonikomisjoni esimees ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel poolthäälte enamusega.

  (3) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.

  (4) Revisjonikomisjon töötab tööplaani alusel. Revisjonikomisjon peab esitama iga aasta esimeses kvartalis vallavolikogule tööplaani kinnitamiseks.

  (5) Revisjonikomisjon kontrollib tööplaani alusel ja / või vallavolikogu ülesandel:
  1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele;
  2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele;
  3) vallavalitsuse ametiasustuse hallatavate asutuste ning valla äriühingute raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust;
  4) vallavalitsuse poolt sõlmitud lepingute täitmist;
  5) vallavalitsuse ametiasutusena ja vallavalitsuse ametiasutuse hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

  (6) Revisjonikomisjon töötab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel.

3. peatükk Vallavanem ja vallavalitsus 

§ 14.   Vallavanema valimise kord

  (1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.

  (2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine:
  1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek, mida suuliselt selgitatakse;
  2) ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku;
  3) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
  4) nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
  5) kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

  (3) Vallavanema valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl.

  (4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel vallavolikogu liikmete poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Komisjoni ei kuulu ükski vallavanema kandidaat.

  (5) Vallavanema valimise protseduur on analoogiline vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimisega (vt § 6).

  (6) Häältelugemiskomisjoni protokolli kinnitab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

  (7) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse.

  (8) Kui esitatud kandidaadid ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal istungil kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, toimuvad vallavanema valimised uuesti algusest peale.

  (9) Vallavanema kordusvalimise võib korraldada samal vallavolikogu istungil, kui selle poolt hääletab vallavolikogu koosseisu enamus. Vallavanema kandidaadina võib üles seada eelmises hääletusvoorus kandideerinud isiku.

  (10) Vallavolikogu võib välja kuulutada avaliku konkursi vallavanema kandidaadi leidmiseks. Avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja korra sätestab vallavolikogu.

§ 15.   Vallavanema pädevus

  (1) Vallavanem tegutseb seaduste ja seaduste alusel antud õigusaktide alusel

  (2) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes:
  1) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse liikmed;
  2) teeb vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
  3) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale;
  4) juhib vallavalitsuse istungeid;
  5) juhib ja korraldab vallavalitsuse kui ametiasutuse teenistust ning annab vallavalitsuse ametiasutuse tegevuse korraldamiseks käskkirju;
  6) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende õiguslikkuse eest.

  (3) Vallavanem on ametiasutuse juht ning juhib ametiasutuse teenistust vastavalt ametiasutuse põhimäärusega sätestatule.

  (4) Vallavanem esindab valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega. Vallavanem esitab hallatavate asutuste juhtide kandidaadid vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud. Ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks (lisatasude määramine, töölähetusse suunamine, puhkusele lubamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni määramine, ergutuste ja karistuste kohaldamine) annab vallavanem käskkirju.

  (5) Vallavanem esindab valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid.

  (6) Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud ülesandeid.

§ 16.   Vallavanema asendamise kord

  (1) Kui vallavanema äraolek on ette teada, vormistatakse vallavanema asendaja määramise kohta vallavanema käskkiri.

  (2) Kui vallavanema äraolek ei olnud ette teada asendab teda kõige vanem abivallavanem, tema äraolekul vanuselt järgmine abivallavanem. Erandkorras asendab vallavanemat kohalolev vanim vallavalitsuse liige kui vallavanema ja abivallavanemate äraolek ei olnud ette teada.

  (3) Vallavanema asendamise kohta ettenägematul juhtumil eraldi käskkirja asendaja määramiseks ei vormistata.

  (4) Vallavanema asendajal on kõik vallavanema õigused ja kohustused.

  (5) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes”.

§ 17.   Vallavalitsus kui omavalitsuse täitevorgan

  (1) Vallavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksuse kollegiaalne täitevorgan, kes täidab õigusaktides vallavalitsusele pandud ning vallavolikogu poolt antud ülesandeid.

  (2) Vallavalitsus korraldab oma struktuuriüksuste, vallavalitsuse ametiasutuse ja vallavalitsuse ametiasutuse hallatavate asutuste ning valla äriühingute, millel osanikuks või aktsionäriks on vald, tegevust.

  (3) Vallavalitsus võib oma töö korraldamiseks kehtestada töökorra.

§ 18.   Vallavalitsuse struktuur

  (1) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem, palgalised vallavalitsuse liikmed (abivallavanem(ad)) ja vallavalitsuse liikmed.

  (2) Vallavalitsus võib talle pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada oma tööorganitena töögruppe, alalisi ja ajutisi komisjone, mille moodustamine ja koosseis kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega või vallavalitsuse istungi protokollilise otsusega.

§ 19.   Vallavalitsuse moodustamise kord

  (1) Vallavanemal on valituks osutamise päevast volitus vallavalitsuse moodustamiseks.

  (2) Vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitab ning vallavalitsuse liikmed kinnitab ja neid vabastab vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgalised vallavalitsuse liikmed nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanema ettepanekul vallavolikogu.

  (3) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks.

  (4) Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse umbusaldamisel ja tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused vallavolikogu poolt uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast.

  (5) Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. Vallavalitsuse koosseis kinnitatakse poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.

  (6) Kui vallavanema poolt esitatud vallavalitsuse liikmete koosseis ei saa vallavolikogu poolthäälte enamust, peab vallavanem esitama vallavolikogule kinnitamiseks uue vallavalitsuse liikmete koosseisu hiljemalt järgmisele vallavolikogu istungile. Vallavanem võib uue vallavalitsuse liikmete koosseisu esitada vallavolikogule kinitamiseks samal vallavolikogu istungile, kui selle poolt hääletab vallavolikogu koosseisu enamus.

  (7) Vallavalitsuse koosseisu muutmise vajaduse korral esitab vallavanem vallavolikogule kinnitamiseks või ametisse nimetamiseks vallavalitsuse uue(d) liikme kandidaadi(d), kes kinnitatakse poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.

§ 20.   Vallavalitsuse liige

  (1) Vallavalitsuse liikmeteks on vallavanem, palgalised vallavalitsuse liikmed (abivallavanem(ad)) ja vallavalitsuse liikmed.

  (2) Vallavalitsuse sisemise tööjaotuse ja vastutuse valdkonnad vallavalitsuse liikmete vahel määrab vallavanem oma käskkirjaga.

  (3) Vallavalitsuse liikmete õiguste, kohustuste ja vastutuse täpsem kord sätestatakse vallavanema käskkirjaga.

  (4) Vallavalitsuse liige on kohustatud esitama oma huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud alusel ja korras.

  (5) Vallavalitsuse liige ei tohi osa võtta vallavalitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele.

§ 21.   Vallavalitsuse palgaline liige (abivallavanem)

  (1) Abivallavanem on vallavalitsuse liige.

  (2) Abivallavanem:
  1) korraldab ja organiseerib oma haldusala struktuuriüksuste toimimist ja kontrollib nende tegevust;
  2) vastutab oma haldusalas toimuva eest ja annab aru vallavalitsusele ja vallavanemale;
  3) täidab vallavanema korraldusi;
  4) täidab muid talle ametijuhendiga pandud ülesandeid;
  5) vastutab tema haldusala eelarveliste vahendite sihipärase kasutamise eest.

  (3) Abivallavanema asendaja määrab vallavanem käskkirjaga.

  (4) Abivallavanema asendajal on kõik abivallavanema õigused ja kohustused.

§ 22.   Vallavalitsuse pädevus

  (1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste vallavolikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse sealhulgas:
  1) valmistab ette vallavolikogu istungil arutusele tulevaid küsimusi lähtuvalt valla arengu- ja eelarvestrateegiatest, vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu määrustest ja otsustest ning teistest õigusaktidest;
  2) organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla arengukava ja selle investeeringute kava ning eelarve projekti ja muud vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõud ning korraldab arengukava ja selle investeeringute kava, eelarve, vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist;
  3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on vallavolikogu määruste või otsuste või käesoleva põhimäärusega pandud täitmiseks vallavalitsusele;
  4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse;
  5) annab üldaktidena oma pädevuse piires määrusi ning võtab üksikaktidena vastu korraldusi;
  6) korraldab vallavalitsuse ametiasutusena, selle struktuuriüksuste ja vallavalitsuse ametiasutuse hallatavate asutuste ülalpidamist ning tegevust;
  7) teostab teenistuslikku järelevalvet ja vallavalitsuse ametiasutuse struktuuriüksuste, ja vallavalitsuse ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle ja kohustab neid teostama puuduste kõrvaldamiseks vajalikke toiminguid;
  8) teostab valla äriühingutes omaniku funktsiooni äriühingu üldkoosoleku õigustes, sh nimetab ja kutsub tagasi valla äriühingute nõukogu liikmeid, samuti äriühingu juhatuse liikmeid kui äriühingul ei ole nõukogu;
  9) lahendab küsimusi, mis on vallavolikogu poolt delegeeritud vallavalitsusele.

  (2) Vallavalitsusel on õigus vallavalitsuse ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus aasta jooksul muudatusi teha vallavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.

  (3) Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega vallavalitsuse poolt osutatavate avalike teenuste hinnad.

§ 23.   Vallavalitsuse istung

  Vallavalitsuse töövormiks on istung, mille toimumise, ettevalmistamise ja läbiviimise täpsem kord sätestatakse vallavalitsuse istungi töökorras.

§ 24.   Vallavalitsuse komisjonid

  (1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks alatisi ja ajutisi komisjone.

  (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni moodustamise korralduses.

  (3) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus.

  (4) Komisjonide tegevuse põhimõtted on analoogilised vallavolikogu komisjonidega (vt § 9-11).

4. peatükk Ametiasutus 

§ 25.   Ametiasutus

  (1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega (edaspidi ametiasutus).

  (2) Ametiasutus on valla eelarvest finantseeritav asutus, mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutus ei ole iseseisev juriidiline isik.

  (3) Ametiasutuse pädevus, õigused ja tegevuse korraldus kehtestatakse ametiasutuse põhimäärusega. Ametiasutuse põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu.

§ 26.   Vallavalitsuse ametiasutuse hallatavad asutused

  (1) Vallavolikogu võib asutada vallavalitsuse ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi asutus), mille ülesandeks on vallale vajalike teenuste osutamine.

  (2) Asutuse kõrgemalseisvaks organiks on vallavalitsus. Asutus ei ole iseseisev juriidiline isik.

  (3) Asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja lõpetamise otsustab vallavolikogu. Asutuse ümberkorraldamine seisneb, kas asutuste ühinemises, jagunemises või ümberkujundamises.

  (4) Asutuse moodustamist, ümberkorraldamist ja lõpetamist korraldab vallavalitsus.

5. peatükk Valla õigusaktid 

§ 27.   Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid

  (1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.

  (2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi.

§ 28.   Valla õigusaktide algatamise õigus

  (1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on:
  1) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel seaduses sätestatud korras;
  2) vallavolikogu liikmel;
  3) vallavolikogu komisjonil;
  4) vallavalitsusel;
  5) vallavanemal;
  6) vallasekretäril;
  7) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

  (2) Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.

  (3) Vallavalitsuse õigusaktide algatamise õigus on:
  1) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel seaduses sätestatud korras;
  2) vallavalitsuse liikmel;
  3) vallavanemal;
  4) vallasekretäril;
  5) vallavalitsuse struktuuriüksuse juhil.

§ 29.   Valla omavalitsusorganite õigusaktide jõustumine

  (1) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist Riigi Teatajas, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.

  (2) Vallavolikogu otsused ja vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui otsuses või korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.

§ 30.   Valla omavalitsusorganite õigusaktide avalikustamine

  (1) Vallavolikogu otsused ja määrused ning vallavalitsuse määrused avalikustatakse valla dokumendiregistris hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.

  (2) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas.

6. peatükk Arengukava, eelarve ja majandus 

§ 31.   Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise üldpõhimõtted

  (1) Valla arengukava koostamisel arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine.

  (2) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument.

  (3) Arengukava on kooskõlas seaduse alusel vallale kohustuslike valdkondlike arengukavade ja üldplaneeringuga.

  (4) Arengukava vaadatakse üle igal aastal ja muudetakse vastavalt vajadusele.

  (5) Eelarvestrateegia on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument, mis koostatakse valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist.

  (6) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks vallaeelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.

  (7) Arengukava ja eelarvestrateegia hõlmavad mistahes eelarveaastal vähemalt nelja eelseisvat aastat.

  (8) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korra alusel.

§ 32.   Eelarve koostamise ja finantsjuhtimise üldpõhimõtted

  (1) Vallal on iseseisev eelarve, mis koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning valla arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtudes.

  (2) Olulisemad eelarve koostamise põhimõtted on:
  1) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud (täielikkuse põhimõte);
  2) eelarve kõik tulud ja kulud peavad olema nii selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ja eesmärk oleksid üheselt mõistetavad (selguse põhimõte);
  3) eelarve tulud ja kulud peavad olema kooskõlas (tasakaalustatuse põhimõte);
  4) eelarve hõlmab kindla perioodi – eelarveaasta – tulusid ja kulusid (eelnevuse põhimõte);
  5) kassaühtsus, mis tähendab, et eelarve kõik tulud koondatakse ühtsele kontserniarvele ja sealt tehakse ülekanded kõikide (sealhulgas alaeelarvete) kulude katmiseks (ühtsuse põhimõte);
  6) keelatud on tulude sidumine konkreetsete kuludega ning erikassade ja erifondide pidamine (eesmärgist sõltumatuse põhimõte);
  7) kõik eelarve menetluse etapid peavad olema avalikustatud määral, mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvepoliitikast (avalikkuse põhimõte).

  (3) Finantsjuhtimisel lähtutakse seaduses või muudes õigusaktides sätestatud finantsjuhtimise põhimõtetest, et tagada optimaalne omavalitsus ja finantsdistsipliinist kinnipidamine.

  (4) Eelarve täitmist, raamatupidamist ning finantsjuhtimist korraldab vallavalitsus. Eelarvevahendite kasutamise kontrolli teostavad kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja audiitortegevuse seadusega revisjonikomisjon ja siseaudiitor.

7. peatükk Sisekontrollisüsteem ja siseaudit 

§ 33.   Sisekontrolli süsteem

  (1) Sisekontrolli süsteem on valla asutuste juhtimises rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada:
  1) õigusaktidest kinnipidamise;
  2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest;
  3) asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel;
  4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise.

  (2) Vallavolikogu tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise. Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab vallavalitsus.

§ 34.   Siseaudit

  (1) Siseaudit on tegevus, mille käigus hinnatakse ja analüüsitakse vallas kui omavalitsusüksuses tegevuse tõhusust ja vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele.

  (2) Valla siseauditeid viib läbi siseaudiitor.

  (3) Siseauditi korraldamise eest ametiasutuses vastutab siseaudiitor.

  (4) Ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste siseauditi üldeeskirja kehtestab vallavalitsus.

8. peatükk Põhimääruse kinnitamine ja muutmine ning jõustumine 

§ 35.   Põhimääruse kinnitamine ja muutmine

  Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõud on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel vallavolikogu istungil. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.

§ 36.   Määruse rakendamine

  (1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

  (2) Tunnistada kehtetuks:
  1) Kolga-Jaani Vallavolikogu 26.09.2006 määrus nr 22 „Kolga-Jaani valla põhimääruse kinnitamine“;
  2) Tarvastu Vallavolikogu 20.02.2003 määrus nr 2 „Tarvastu valla põhimääruse kinnitamine“;
  3) Viljandi Vallavolikogu 19.11.2014 määrus nr 49 „Viljandi valla põhimäärus“.

Kaupo Kase
vallavolikogu esimees

Lisa 1  Viljandi valla lipu etalonkujutis

Lisa 2  Viljandi valla vapi etalonkujutis

Lisa 3  Logo

/otsingu_soovitused.json