Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Maardu linna jäätmehoolduseeskiri

Maardu linna jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Maardu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.03.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 14.12.2022, 1

Maardu linna jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 22.11.2022 nr 25
jõustumine 01.03.2023

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, lõike 3 punkti 1, § 22 lõike 1 punktide 36⁵ ja 36⁶, jäätmeseaduse § 66 lõigete 2 ja 4, § 67 lõike 6, § 70, § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lõike 1, keskkonnaministri 3. juuni 2022 määruse nr 28 “Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused1” § 3 lõigete 1-4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala

  (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Maardu linna haldusterritooriumil.

  (2) Eeskirja rakendatakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega ning riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo ja -käitlemise teenuste hankelepingu(te)ga.

  (3) Eeskirja eesmärk on Maardu linnas puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamine.

  (4) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile linna territooriumil viibivatele ja tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele.

  (5) Jäätmehoolduse arendamist Maardu linna haldusterritooriumil korraldab Maardu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) vastavalt oma pädevusele.

§ 2.   Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse mõisted alljärgnevas tähenduses:
  1) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ning haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad jmt;
  2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed nagu puu- ja köögiviljade puhastamise jäägid, liha- ja kalajäägid, poolfabrikaadid, kohvi- ja teepuru, sh filtrid, pagaritooted jmt;
  3) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
  4) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada jäätmemahutisse (nt mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid jms). Suurjäätmed ei ole ehitusjäätmed, suuremõõtmelised probleemtooted (nt romusõidukid või nende osad, sh rehvid), elektri- ja elektroonikaseadmed (nt pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid jms) ja nende jäätmed ning muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed;
  5) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni;
  6) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehitus- ja lammutustööde käigus tekkinud jäätmed nagu näiteks puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel, sh ehitusmaterjali hoidmisel, remontimisel, lammutamisel või ehitusmaterjali purustamisel;
  7) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis (EL) komisjoni määruse nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale nagu näiteks värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, tulekustutid jmt;
  8) romusõidukid on mittekomplektne liiklusvahend, mis välimusega rikub ümbruskonna esteetilist väljanägemist ja võib olla keskkonnaohtlik;
  9) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida on võimalik kasutada nende esialgsel otstarbel, toorainena, kütusena või muul otstarbel (nt paber ja kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed, puidujäätmed jms);
  10) garaažiühistu on tulundusühistu või korteriühistu, mille liikmeks on kõik garaažihoonesse kuuluvate garaažibokside omanikud ning mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja omamisel ja valitsemisel, võimaldades garaažiühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust;
  11) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes tegeleb jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise või kõrvaldamisega, sealhulgas vahendamise või edasimüümisega majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba või kes on Keskkonnaametis jäätmekäitlejana registreeritud;
  12) jäätmetekitaja on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub;
  13) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;
  14) jäätmevedaja on jäätmeveo teenuse osutaja, kellel on keskkonnakaitseloa või registreeringu alusel õigus jäätmeid vedada;
  15) jäätmeveoleping on jäätmevaldaja(te) ja jäätmevedaja vahel sõlmitud leping, millega jäätmevedaja võtab endale kohustuse jäätmete vedamiseks ja nõuetekohaseks käitlemiseks üleandmiseks ning jäätmevaldaja(d) võtab endale kohustuse selle eest tasumiseks;
  16) pakendite kogumiskoht on üldkasutatavas kohas paiknev vastavalt märgistatud pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite või pakendijäätmete kogumismahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Maardu linna haldusterritooriumil viibivatele isikutele;
  17) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik;
  18) tiheasustusala on käesoleva eeskirja tähenduses kogu Maardu linna haldusterritoorium;
  19) jäätmeveopiirkond (edaspidi veopiirkond) on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kus korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed;
  20) väikeelamu on üksikelamu või ridaelamu või kaksikelamu või suvila või aiamaja;
  21) linnavalitsuse pädev ametnik on ametnik, kelle teenistusülesandeks ametijuhendi kohaselt on jäätmemajanduse korraldamine.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes õigusaktides sisalduvatest mõistest, vastava mõiste puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

2. peatükk Jäätmehoolduse korraldus 

§ 3.   Jäätmekäitluse üldnõuded

  (1) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest, eeskirjast ja teiste asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetest.

  (2) Jäätmete nõuetekohase käitlemise ning jäätmemahutite ümbruse korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumise ja äraveo kinnistu omanik. Korteri- ja garaažiühistute või kõrvuti asuvate garaažide jäätmemahutite ümbruse korrashoiu eest vastutavad korteri- ja garaažiühistud või garaažide omanikud.

  (3) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

  (4) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

  (5) Jäätmeid tuleb tekkekohas liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist ja ringlusse võttu võimalikult suures ulatuses. Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamise jäätmetega samalaadsetele jäätmetele. Tekkekohas tuleb eraldi koguda ja nõuetekohaselt käidelda järgmised jäätmed:
  1) paber ja kartong (20 01 01);
  2) plastid (20 01 39);
  3) metallid (20 01 40);
  4) klaas (20 01 02);
  5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
  6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
  7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
  8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ning muud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
  9) puit (20 01 38);
  10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
  11) suurjäätmed (20 03 07);
  12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
  13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*);
  14) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*).

  (6) Jäätmevedaja ei tohi liigiti kogutud jäätmeid vedamisel segada.

  (7) Jäätmevedaja peab koristama kogumismahutite tühjendamisel ja jäätmete vedamisel maha kukkunud jäätmed.

  (8) Jäätmemahutite tühjendamine peab toimuma ajavahemikul kella 7.00-15.00. Maardu linna Kallavere elamupiirkonnas on kohustuslikuks jäätmeveo päevaks esmaspäev.

  (9) Jäätmete käitlemine, sh põletamine, selleks mitteettenähtud kohas ja viisil on keelatud.

  (10) Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi, sh on kiletamata paberi ja kartongi põletamine lubatud üksnes kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks. Eelistada tuleb paberi ja kartongi liigiti kogumist. Küttekoldeväliselt võib kuivi puuoksi ning immutamata ja värvimata puitu põletada üksnes jäätmevaldaja kinnistu piires ning tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil, järgides seejuures tuleohutusnõudeid. Keelatud on põletada aia- ja haljastujäätmeid (v.a puuoksad).

  (11) Avalikus kohas on keelatud panna jäätmeid mujale (sh maha), kui selleks ettenähtud kohta ning reostada veekogu.

  (12) Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat ja käitlemine väljaspool jäätmekäitluskohta on keelatud.

  (13) Jäätmete sortimise ja liigiti kogumise arendamine peab tagama jäätmeseaduse § 134 ning § 136³ kehtestatud sihtarvude täitmise ettenähtud tähtajaks. Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa on sätestatud eeskirja peatükis 5.

§ 4.   Jäätmekäitlus avalikel üritustel ja aladel

  (1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite paigaldamise ja heakorra tagamise eest ürituse korraldaja.

  (2) Avaliku ürituse korraldaja ja/või kaupleja ja toitlustaja vastutavad, et üritusel kogutakse liigiti vähemalt segaolmejäätmeid, biolagunevaid jäätmeid, pakendijäätmeid ning tagatisrahaga pakendijäätmeid. Jäätmemahutile peab olema selgelt ja arusaadavalt märgitud kogutavate jäätmete liik. Jäätmemahuteid peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga, et vältida nende ületäitumist.

  (3) Avaliku ürituse korraldaja ja/või kaupleja ja toitlustaja vastutavad, et üritusel ei serveerita toitu ja jooki ühekordselt kasutatavates nõudes (nt taldrikud, kausid, joogitopsid, joogitopside kaaned) ega kasutata ühekordselt kasutatavaid söögiriistu (nt noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad, kõrred, joogi segamispulgad), mis sisaldavad plasti. Lubatud on kasutada muude loodussõbralike toodete (bambus, papp, suhkruroog) kõrval biolagunevast plastist nõusid ja söögiriistu, mis on komposteeritavad ja millel on EVS-EN 13432 standardile või sellega samaväärsele standardile vastavust tõendav sertifikaat.

  (4) Majandustegevuseks avalikult kasutatavate ehitiste vahetusse lähedusse ning avalikult kasutatavatele teedele ja ühiskondlikele aladele (nt park, supelrand, tervisekompleks, mänguväljak, jalg- ja kergliiklustee jt) tuleb paigaldada vastava jäätmeliigi kogumiseks sobivad ning võimalusel visuaalselt keskkonda sobituvad jäätmemahutid või prügiurnid. Eelistada tuleb mahuteid, mis võimaldavad jäätmete sorteerimist jäätmeliikide kaupa. Jäätmemahutite ja prügiurnide paigaldamise eest vastutab tegevuskoha või ala omanik või valdaja.

  (5) Avalikult kasutatavaid jäätmemahuteid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et vältida nende ületäitumist ning tõrjuda keskkonnareostuse ohtu.

§ 5.   Jäätmekäitlus kalmistul

  (1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab linnavalitsus või territooriumit haldav isik.

  (2) Kalmistul ning hauaplatsi hooldamisel tekkinud jäätmed tuleb nõuetekohaselt liigiti koguda alljärgnevalt:
  1) biolagunevad jäätmed (lehed, oksad ja muu taimne materjal);
  2) segaolmejäätmed (küünlatopsid, kilekotid, pärjaalused jms);
  3) suurjäätmed (pingid, hauapiirded, hauakivid jms).

  (3) Liigiti kogutud biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud tähistatud kohta või kogumismahutisse. Segaolmejäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud kogumismahutitesse.

  (4) Liigiti kogutud suurjäätmete käitluse ja äraveo korraldab hauaplatsi kasutaja omal kulul.

  (5) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

§ 6.   Jäätmete käitlemise eest vastutav isik ja jäätmevaldaja kohustused

  (1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
  1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;
  2) tagama tekkivate jäätmete, mida ei saa või ei tohi tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, liigiti kogumise, hoiustamise ja jäätmekäitlejale üleandmise. Eraldi jäätmemahuti omamise kohustuse puudumine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise kohustustest;
  3) kasutama jäätmete kogumiseks ja hoiustamiseks piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või kokkuleppe alusel ühismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku. Ühismahuti kasutajad saavad olla vahetus läheduses paiknevate kinnistute omanikud või ühele omanikule kuuluvad Maardu linna territooriumil paiknevad erinevad kinnistud;
  4) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu. Halvasti lõhnavad või kergesti lenduvad jäätmed (nt jahtunud tuhk, tänavapühkmed, kassiliiv, koerte väljaheited) tuleb paigutada konteinerisse paber- või kilekotti pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid;
  5) korraldama tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse või kogumiskohtadesse, v.a jäätmete osas, mis on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Informatsioon jäätmete kogumis- ja käitluskohtade kohta on kättesaadav Maardu linna koduleheküljel;
  6) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud, välja arvatud tootjavastutuse alla kuuluvate jäätmete käitlemise kulud, kui jäätmevaldaja on need nõuetekohaselt jäätmekäitlejale üle andnud;
  7) teavitama kirjalikult või e-postiga jäätmevedajat ja linnavalitsust kinnistu müügist 5 tööpäeva jooksul. Juhul kui jäätmevaldaja on jätnud jäätmevedajat teavitamata kinnistu müügist, siis tasutakse jäätmevedaja arved kuni jäätmevedajale teadasaamise kuupäevani ning jäätmeveo lepingu lõpetamiseks peavad olema tasutud jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale osutatud teenuse eest esitatud arved.

  (2) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja esitama selle linnavalitsusele ning jäätmevedajale. Ühismahuti kasutamise kokkuleppe vormi kinnitab linnavalitsus. Nõuded ühismahuti kasutamise kohta on esitatud käesoleva eeskirja § 12 lõigetes 4 ja 5.

  (3) Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse ning jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. Ohtlike jäätmete hoiustamisel tuleb vältida nende segunemist omavahel või tavajäätmetega.

  (4) Garaažiühistu olemasolu korral või kõrvuti asetsevatel garaažidel on kohustus kasutada kogumismahutit, mis võib paikneda garaažide territooriumil. Garaaži omanik on kohustatud andma jäätmed üle jäätmevedajale ning tagama garaaži ümbruse korrashoiu.

  (5) Juriidilistel isikutel on kohustus teavitada oma hallatavate hoonete elanikke, rentnikke või oma ettevõtte töötajaid linnas toimivast jäätmehoolduse korraldusest ning eeskirja nõuetest.

  (6) Juriidilisest isikust jäätmetekitajal on kohustus pidada oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise üle koguselist ning liigilist arvestust. Kohaliku omavalitsuse üksus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt isikult, asutuselt ja tootjate ühenduselt oma tegevusega seotud jäätmehooldust käsitleva jäätmekava koostamist (jäätmeseaduse § 39 lõigetele 3¹ ja 3²), kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või selle ajakohastamiseks.

§ 7.   Jäätmekäitluskohtadele esitatavad nõuded

  (1) Jäätmekäitluskoha rajamisel peab arvestama linna üldplaneeringut, maakasutuse sihtotstarvet ja/või avalikku huvi. Maardu linna territooriumil asuvad käitluskohad peavad vastama järgmistele nõuetele:
  1) jäätmekäitluskoha kinnistust vähemalt 20% peab moodustuma haljasala;
  2) käitluskoha kinnistut peab ümbritsema vähemalt 2 meetri kõrgune mitteläbipaistev suletud piirdeaed;
  3) käitluskoha kinnistule ja ruumidele peab kõrvalistele isikutele ligipääs olema piiratud;
  4) jäätmete ladustamine välitingimustes on keelatud, v.a juhul, kui ladustamine toimub ilmastikukindlalt suletud kogumisvahenditega ja/või jäätmed on pakendatud viisil, mis võimaldab nende korrapärast ladustamist ning mis välistab jäätmetest tulenevad häiringud ja on kooskõlas keskkonnakaitseloaga. Häiringuid mittetekitavateks ladustamiseks lubatud jäätmematerjalideks on: mineraalsed materjalid, puitmaterjalid, puhtad pinnased, puhtad plastimaterjalid, klaasmaterjalid;
  5) välitingimustes ladustatavate jäätmete kuhjade/virnade kõrgus ei tohi olla üle 5 meetri;
  6) jäätmete käitlemisel peab rakendama parimat võimalikku tehnoloogiat;
  7) jäätmete käitlemine (sorteerimine, pakendamine, hoiustamine, muu toiming) võib toimuda üksnes ilmastikukindlates siseruumides viisil, mis välistab jäätmetest tulenevate häiringute levimise;
  8) biolagunevate jäätmete käitlemisel tööstuslikus mahus ja/või jäätmekäitluskohas määratakse käitlemise nõuded igakordselt linnavalitsuse poolt;
  9) mootorsõidukite ja nende osade, samuti ohtlike materjalide ning jäätmete käitlemisel on kohustuslik kasutada kõvakattega käitlusaladel sademevee kogumisseadmeid ja õlipüüdureid. Nõuet ei kohaldata romusõidukite kogumiskohale või selle osale, kus ladustatakse romusõidukeid, millest on eraldatud kõik keskkonnaministri 16.06.2011 määruse nr 33 § 3 lõikes 1 nimetatud osad ja ained, või romusõidukitelt demonteeritud osad, mis liigituvad jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud määruse kohaselt tavajäätmeteks. Selliste romusõidukite või demonteeritud osade kogumiskoht peab olema vähemalt kõva pinnasega. Kui romusõidukite kogumine või töötlemine toimub hoones ning see hoone või hoone osa ei ole ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, tuleb tagada maha voolanud vedelike või õlide kogumine muul viisil.

  (2) Juhul, kui on ilmne, et jäätmekäitluskohaga ei kaasne oluliste häiringute tekkimise võimalust, võib linnavalitsus lubada § 7 lõikes 1 sätestatud nõuetest kõrvalekaldumist.

  (3) Jäätmekäitluskohti käitavad isikud on kohustatud pidevalt hoidma korras jäätmekäitluskoha territooriumi, sh haljasalad, juurdesõiduteed ja siseteed ning vältima keskkonnahäiringute nagu hais, tolm, müra, lindude, näriliste või putukate kogunemine, aerosoolide sisaldus õhus, jäätmete tuulega laialikandumist jms keskkonnahäiringute teket.

§ 8.   Jäätmemahutitele ja selle paigaldamisele esitatavad nõuded

  (1) Kogumismahuti peab tagama:
  1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;
  2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;
  3) lekete vältimise;
  4) ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale, jäätmete veoks vastuvõtjale ja tema veotehnikale;
  5) mahuti vastavuse konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega.

  (2) Kogumismahutina võib kasutada:
  1) suletavaid käsitsi teisaldatavaid (ratastel, käepideme(te)ga) kogumismahuteid (põhiliselt 80, 140, 240, 360, 660, 800, 1100 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada, seejuures uued kasutusele võetavad kogumismahutid peavad vastama kvaliteedistandardile EVS-EN-840-1;
  2) muid suletavaid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada või toimetada jäätmekäitluskohta (sh süvakogumismahutid, presskonteinerid);
  3) jäätmekotti mahuga kuni 150 liitrit (v.a ühismahutina) segaolmejäätmete ning paberi- ja kartongijäätmete kogumiseks, juhul kui jäätmeid tekib vähe ning konteineri paigaldamine ei ole võimalik (puudub ligipääsetav, tasane ja piisava kandevõimega alus).

  (3) Jäätmekoti jäätmemahutina kasutamisel tuleb tagada, et kott on kaitstud loomade ja lindude eest ning see ei purune enne selle jäätmeveokisse tõstmist ega tõstmise ajal.

  (4) Kogumismahutil peab olema nähtavas kohas arusaadav informatsioon kogutava jäätmeliigi kohta ja jäätmete tekkekoha kinnistu aadress.

  (5) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid koos vastava kleebisega, soovitavad värvilahendused on:
  1) hall ja must – segaolmejäätmed;
  2) kollane – plast-, metall- ja segapakend;
  3) roheline – klaaspakend;
  4) sinine – paber- ja kartong;
  5) punane – ohtlikud jäätmed;
  6) pruun – biolagunevad jäätmed.

  (6) Kogumismahuti paigaldamise nõuded:
  1) kogumismahutid tuleb tühjendamise ajaks paigutada jäätmeveokile ligipääsetavasse kohta tasasele võimalikult kandvale alusele, vajadusel väljapoole kinnistu piire. Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi, tuleohutuse ja tervisekaitsealaseid aspekte;
  2) kogumismahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb kinnistul paigutada selliselt, et neid saaks tühjendada jäätmeveokiga vahetult paiknemiskohast;
  3) käsitsi teisaldatavad kogumismahutid ja jäätmekotid tuleb paigutada selliselt, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele kogumismahutist;
  4) kogumismahutid peavad paiknema hoonetest ja sõidukitest ohutus kauguses ega tohi häirida liikluskorraldust. Kõnniteele võib kogumismahuteid paigutada ainult tühjenduspäeval ja nii, et need ei segaks kõnniteel liikumist;
  5) kogumismahutile juurdepääsutee peab olema juurdepääsetav ja võimalikult tasane ning vaba muudest liiklemist takistavatest esemetest;
  6) üksik- ja paariselamutel, garaažiühistutel või kõrvuti asetsevatel garaažidel ning ettevõtetel peab kogumismahuti paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 (kolme) meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Korterelamutel (alates kolme korteriga ja ühise trepikojaga) võib kogumismahuti paikneda teisele korterelamule (alates kolme korteriga ja ühise trepikojaga) lähemal kui 3 meetrit, kuid sellisel juhul tuleb kogumismahuti asukoht kooskõlastada linnavalitsusega. Kui korterelamu (alates kolme korteriga ja ühise trepikojaga) kõrval paikneb üksikelamu, paariselamu, ettevõte, kõrvuti asetsevad garaažid või garaažiühistu, peab kogumismahuti paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

  (7) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti märgistuse, ligipääsetavuse, korrashoiu ja ümbruse puhtuse eest. Ühismahuti kasutamise puhul kannavad ühismahuti kasutajad solidaarvastutust.

3. peatükk Korraldatud jäätmevedu 

§ 9.   Korraldatud jäätmeveo piirkond, ulatus ja jäätmevedaja

  (1) Maardu linna korraldatud jäätmeveopiirkond hõlmab kogu Maardu linna haldusterritooriumi.

  (2) Korraldatud jäätmeveo korral kogutakse ja veetakse jäätmed piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta-(desse) linnavalitsuse poolt riigihangete seaduses sätestatud korras valitud jäätmevedaja poolt. Korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel linnavalitsusega hankelepingu sõlminud isikul on õigus ja kohustus osutada korraldatud jäätmeveo teenust vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning hankelepingule.

  (3) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat.

§ 10.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

  (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele:
  1) segaolmejäätmed (20 03 01) kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele;
  2) paber ja kartong (20 01 01) kohustuslik kõikidele korterelamutele ja mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutele, eramajapidamistele toimub vedu jäätmevaldaja soovil;
  3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08) kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kellel puudub kohtkompostimise võimalus;
  4) suurjäätmed (20 03 07).

  (2) Korraldatud jäätmeveoga võib linnavalitsus hõlmata ka jäätmejaama haldamise.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avalikult kasutatavatel aladel paiknevate kogumismahutite tühjendamine ning nendes olevate jäätmete käitlemine.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise muud tingimused reguleeritakse korraldatud jäätmeveo hanke tingimustes, kogumise tingimuste osas erisuste rakendamise otsustab linnavalitsus.

§ 11.   Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine

  (1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.

  (2) Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveo mõistes ka korteriühistu ning garaažiühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, garaaž, elu- või äriruum.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba jäätmete käitlemiseks.

§ 12.   Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga

  (1) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ning teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmeveolepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele mõju.

  (2) Juhul kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei lepi kokku tihedamast kogumismahutite tühjendussagedustest, lähtutakse kogumismahutite tühjendamisel eeskirja lisas sätestatud kogumismahutite tühjendamise sagedustest.

  (3) Juhul kui jäätmevaldaja avaldab soovi sõlmida jäätmeveolepingu, peab jäätmevedaja tagama lepingu sõlmimise võimaluse. Jäätmeveolepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat.

  (4) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutamiseks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisel esitavad jäätmevaldajad jäätmevedajale ja linnavalitsusele ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

  (5) Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada kinnistu omanikuga. Kui ühismahuti asukoht asub Maardu linna üldplaneeringus kehtestatud Kallavere elupiirkonnas, tuleb ühismahuti asukoht täiendavalt kooskõlastada linnavalitsusega.

  (6) Jäätmevedaja esitab ühismahuti kasutamise kokkuleppe alusel igale jäätmevaldajale eraldi arve vastavalt jäätmevaldaja osa suurusele ühismahutist.

§ 13.   Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

  (1) Erandkorras võib linnavalitsuse pädev ametnik lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud taotluse alusel kuni 5 (viis) aastaks korraldatud jäätmeveoga vabastatuks või hooajaliselt vabastatuks.

  (2) Jäätmevaldaja võib taotleda erandkorras teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist, kui kinnisasjal ei elata või kinnisasja ei kasutata. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks esitab jäätmevaldaja linnavalitsusele taotluse vähemalt üks kuu enne jäätmeveost vabastamise perioodi algust. Taotluse vormi kinnitab linnavalitsus.

  (3) Jäätmevaldaja, kes kasutab temale kuuluvat kinnistut suvilana, võib taotleda korraldatud jäätmeveoga hooajalist vabastamist. Hooajalise vabastamise korral peab jäätmevaldaja olema korraldatud jäätmeveoga liitunud vähemalt perioodil 1. maist 31. oktoobrini.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, linnavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnisasjal ei ole aasta kestel või korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise perioodi kestel elatud või kinnisasja ei ole kasutatud. Kirjalikuks kinnituseks loetakse näiteks eelmise kalendriaasta elektri- ja veetarbimise dokumente või muid asjakohaseid dokumente. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

  (5) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama linnavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.

  (6) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõppeb, kui:
  1) vabastuse tähtaeg on möödunud;
  2) vabastatud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kirjalikku kinnitust;
  3) kinnistu omanik on vahetunud.

  (7) Linnavalitsuse pädeval ametnikul on õigus lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine enne tähtaja lõppu, kui:
  1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid;
  2) vabastamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud;
  3) kinnistul põletatakse olmeprügi (arvestatakse ka juhul, kui kodanikud on tegevuse kohta edastanud kaebuse või kui antud informatsioon on edastatud pädevale asutusele).

§ 14.   Erandkorras vabastamise taotluse menetlemine

  (1) Linnavalitsuse pädev ametnik kontrollib taotluse vastavust eeskirja § 13 lõigetes 2-3 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab linnavalitsuse pädev ametnik taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.

  (2) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotluse vaatab läbi linnavalitsuse pädev ametnik alates nõuetekohase taotluse laekumisest kolmekümne päeva jooksul. Mõjuval põhjusel võib taotluse menetlustähtaega pikendada kahekümne kalendripäeva võrra.

  (3) Linnavalitsus teavitab taotluse esitajat korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest või taotluse rahuldamata jätmisest 5 tööpäeva jooksul peale otsuse vastuvõtmisest.

  (4) Linnavalitsus teavitab jäätmevedajat 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja tähtajast, millest alates on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.

  (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud menetlemise kord rakendub ka kogumismahuti asukoha kooskõlastamisele, jäätmete tühjendussageduse muutmisele ja biolagunevate jäätmete korraldatud jäätmeveoga kogumise vabastamisele nõusoleku andmisele.

§ 15.   Jäätmete käitluskoha või -kohtade valik

  (1) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud taaskasutatavad jäätmed toimetama taaskasutamiseks või taaskasutamiseks ettevalmistamiseks jäätmete tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta, kus on tagatud jäätmete ringlussevõtt. Teave korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide edasistest käitluskohtadest avaldatakse Maardu linna koduleheküljel.

  (2) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi vastavat keskkonnakaitseluba omavas nõuetekohases jäätmekäitluskohas.

  (3) Jäätmete kogumiskoha(d), kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks ja edasiseks käitlemiseks toimetada, määratakse teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentides.

§ 16.   Jäätmete vedamine

  (1) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.

  (2) Jäätmevedaja peab pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama kogumismahuti selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus.

  (3) Jäätmete vedamisel kasutatavad veokid peavad vastama vähemalt EURO 4 nõuetele, kui hankedokumentides ei nähta ette kõrgemat nõuet.

  (4) Veopiirkonnas kogutud jäätmed viiakse käitlemiseks teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentides määratud tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta, arvestades seejuures, et jäätmete käitlemine toimub kooskõlas jäätmeseadusega.

§ 17.   Kogumismahutite tühjendamissagedus

  (1) Segaolmejäätmete, biolagunevate jäätmete ja liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt eeskirja lisas esitatud sagedusega, mis välistab nende jäätmemahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse.
  1) Kui biojäätmete kompostimine on jäätmetekkekohas nõuetekohaselt tagatud või biojäätmed antakse üle kogumismahutiga korraldatud jäätmeveo raames, võib väikeelamutes segaolmejäätmeid linnavalitsuse kirjalikul nõusolekul vormikohase taotluse alusel regulaarselt ära vedada harvem kui eeskirja lisas esitatud jäätmemahutite tühjendussagedusega, kuid mitte harvem kui üks kord 4 nädala jooksul. Taotluse vormi kinnitab linnavalitsus;
  2) Kui kinnistul on tagatud biolagunevate jäätmete tekkekohal ringlussevõtt ehk kompostimine, võib linnavalitsuse nõusolekul vormikohase taotluse alusel biolagunevate jäätmete korraldatud jäätmeveoga kogumisest vabastada. Taotluse vormi kinnitab linnavalitsus.

  (2) Kui kindlaks määratud kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või tekitab lõhnahäiringuid või kui on suurenenud kahjurite teke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida kogumismahuti tühjendamine viivitamatult ja võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks.

  (3) Kui korraldatud jäätmeveoga liitunud isik ei ole jäätmeveo toimumise ajaks kogumismahutit või jäätmekotti nõuetekohaselt paigaldanud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile, on vedaja kohustatud rakendama tasu tühisõidu eest vastavalt teenuste kontsessioonilepingule. Tühisõit on võrdsustatav jäätmeveolepingus sätestatud suurusega jäätmekogumise vahendi tühjendamise 50% teenustasuga. Jäätmeveolepingu puudumisel loetakse tühisõit võrdseks jäätmete vedamisega 140-liitrise segaolmejäätmete kogumisvahendiga.

  (4) Kui mistahes jäätmete kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, on jäätmevedajal õigus rakendada sama suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise tasu või jätta mahuti tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest.

§ 18.   Teenustasu suuruse määramise kord

  (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute kulude tasu.

  (2) Jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, muutmine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ning edastamine (v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine), käsitsi teisaldatava kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, kogumismahuti tühjendamine, pärast kogumismahuti tühjendamist selle paigaldamine tagasi esialgsele kohale, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale rendile antavate või müüdavate kogumismahutite esimene paigaldamine korraldatud jäätmeveo perioodil. Hankijal on õigus hankedokumentides täiendada korraldatud jäätmeveoga seotud toimingute loetelu.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo maksumus kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud jäätmete kogumismahuti mahust ja tühjendussagedusest ning ei sõltu kogumismahuti täitumise määrast. Teenustasule lisatakse kogumismahuti rendi maksumus, kui jäätmevaldaja rendib kogumismahutit jäätmevedajalt.

§ 19.   Teenustasu suuruse muutmise kord

  (1) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid.

  (2) Kontsessiooni andjal on õigus muuta jäätmeveo teenustasusid jäätmevedaja põhjendatud taotluse alusel juhul, kui ilmnevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete kogumise, vedamise või käitlemise kulusid.

  (3) Jäätmevedaja saab taotleda ühe või mitme olmejäätmete liigi osas teenustasu muutmist või kõigi olmejäätmete liikide osas üheaegset muutmist, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt muudavad jäätmete kogumise, vedamise või käitlemise kulusid.

  (4) Jäätmevedaja esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama:
  1) taotletavate teenustasude kalkulatsiooni, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse ajal tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Kalkulatsioon peab lisaks sisaldama kõigi teenustasude hinnakomponentide (veokulud, käitluskulud, töötasukulud, küttekulud, administreerimiskulud jne) osakaalu kehtivates ja taotlevates teenustasudes;
  2) asjaolusid, mille tõttu soovib vedaja teenustasusid muuta;
  3) vedaja poolt soovitavad teenustasude suurused, mis on esitatud käesoleva eeskirja § 18 lg 1 sätestatud detailsuses ja viisil nii, et oleks võimalik selgelt eristada erinevate tasu-komponentide hindu;
  4) viimase majandusaasta auditeeritud raamatupidamisaruannet;
  5) käesoleva majandusaasta prognoositavate tulude-kulude arvestust kehtivates teenustasudes;
  6) käesoleva majandusaasta prognoositavate tulude-kulude arvestust taotletavates teenustasudes.

  (5) Teenustasu muudetakse vedaja põhjendatud taotluse alusel mitte rohkem kui üks kord 2 (kaks) aasta jooksul, kusjuures taotletava teenustasu suurus ühe või mitme olmejäätmete liigi osas ei tohi ületada 10% sellele olmejäätmete liigile kehtivast teenustasust.

  (6) Taotlus esitatakse linnavalitsusele, kes vaatab taotluse läbi 60 (kuuskümmend) päeva jooksul ja teeb otsuse teenustasude muutmise või muutmata jätmise kohta.

  (7) Linnavalitsusel on õigus keelduda teenustasude muutmise arutamise algatamisest, kui eelmise taotluse menetluse lõpetamisest on möödunud vähem kui 6 (kuus) kuud, sõltumata taotluse menetluse lõpetamise alusest.

  (8) Linnavalitsusel on õigus nõuda täiendavate selgituste ja dokumentide esitamist, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Juhul kui jäätmevedaja selgitused ei ole piisavad, või ta ei esita täiendavaid dokumente nõutud tähtajaks, võib linnavalitsus jätta taotluse läbi vaatamata.

  (9) Jäätmeveo teenustasude muutmisest teavitab jäätmevedaja iga jäätmevaldajat vähemalt 30 (kolmkümmend) päeva enne muudatuste jõustumist elektrooniliste või muude sidekanalite kaudu. Samuti kohustub jäätmevedaja avaldama vastavasisulise teate vähemalt 30 (kolmkümmend) päeva enne muudatuste jõustumist kohalikus ajalehes.

§ 20.   Lisateenused

  (1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta tasu.

  (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja kirjalikul nõusolekul. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

§ 21.   Jäätmeveo hankelepingu ennetähtaegne lõpetamine

  (1) Linnavalitsusel on õigus hankeleping enne tähtaja lõppu üles öelda, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
  1) vedaja ei esitanud pärast riigihankelepingu sõlmimist Keskkonnaametile taotlust kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoteenuse registreerimiseks või kui vedaja registreerimisest keelduti või registreering tunnistati kehtetuks;
  2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus sätestatud tähtpäevast;
  3) jäätmevedaja on kolmel korral järjest jätnud kogumismahutid õigeaegselt tühjendamata;
  4) jäätmevedaja korduva jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide ning hankelepingu rikkumise korral;
  5) jäätmevedaja ei ole varustanud kogumismahuteid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid kogumismahutitega hankelepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks päevaks;
  6) jäätmevedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse § 120¹ alusel.

  (2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab linnavalitsus sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku selgitust, mis tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.

  (3) Juhul, kui jäätmevedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab linnavalitsus hankelepingu ennetähtaegse lõpetamise.

  (4) Jäätmevedaja jäätmeveo õigus olmejäätmete vedamiseks piirkonnas loetakse ennetähtaegselt lõppenuks päevast, mil hankeleping loetakse lõpetatuks. Jäätmevedajal on kohustus vedada jäätmeid sama hinnaga edasi, kuni selgub uus vedaja.

4. peatükk Jäätmete liigiti kogumine 

§ 22.   Segaolmejäätmed

  (1) Segaolmejäätmete kogumine Maardu linna haldusterritooriumil on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.

  (2) Segaolmejäätmete mahutisse on lubatud koguda vaid segaolmejäätmeid ehk käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata jäätmeid.

  (3) Segaolmejäätmete kogumismahutisse ei tohi panna:
  1) ohtlikke jäätmeid;
  2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sh üle 40oC kuuma tuhka;
  3) vedelaid jäätmeid;
  4) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid;
  5) suurjäätmeid;
  6) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
  7) kogumiskaevude sh käimlate setteid;
  8) nakkusohtlikke ja bioloogilisi jäätmeid;
  9) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  10) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat, jäätmekäitlejat või teisi isikuid.

  (4) Segaolmejäätmete kogumismahutitesse on keelatud panna taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud eeskirja § 23 - § 36 nõuete kohaselt.

§ 23.   Paber ja kartong

  (1) Paber ja kartong (sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

  (2) Haridusasutustel ja korterelamutel peavad olema eraldi kogumismahutid paberi ja kartongi kogumiseks ning need tuleb anda üle jäätmevedajale. Kõrvuti asetsevad kinnistud võivad omavahelisel kokkuleppel kasutada ühist kogumismahutit.

  (3) Kui kinnistul on üksikelamu, tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti, anda need üle jäätmevedajale, viia jäätmed avalikku vanapaberi kogumismahutisse, Muuga jäätmejaama või vastava keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohta. Informatsioon kogumiskohtade paiknemise osas on leitav Maardu linna koduleheküljel.

  (4) Paberi ja kartongi kogumiseks territooriumil, kus jäätmetekkekohaks on mitteeluruum, peab olema eraldi kogumismahuti või koht paberi ja kartongi kogumiseks juhul kui need ei leia kohapealset taaskasutust. Käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel ning tingimustel.

  (5) Kui paberi ja kartongi tekkekoht ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, tuleb jäätmed viia ise jäätmejaama, avalikku vanapaberi kogumismahutisse või vastava keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohta.

  (6) Paberi ja kartongi mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid.

  (7) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate paberi ja kartongi kogumismahutid tuleb tühjendada vastavalt eeskirja lisas olevale jäätmemahutite tühjendussagedusele, kuid mitte harvem, kui üks kord nelja nädala jooksul.

§ 24.   Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine

  (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse, viia vastavalt tähistatud, selleks ettenähtud pakendipunkti või jäätmejaama või anda üle pakendiettevõtjale, pakendiorganisatsioonile, jäätmevedajale või muule pakendijäätmeid käitlevale isikule. Üleantavad pakendid peavad vastama vastuvõtja poolt ettenähtud nõuetele. Avalikesse pakendijäätmete kogumismahutisse pakendi ja pakendijäätmete paigutamine on tasuta. Muude jäätmete paigutamine pakendijäätmete kogumismahutitesse on keelatud.

  (2) Pakendite kogumismahutid peavad olema tehniliselt korras ja visuaalselt sobituma ümbruskonda ning kogumismahutitel peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt, loetavalt, suurte tähtedega, eesti, inglise ja vene keeles pakendijäätmete sorteerimisjuhend ning pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja nimi ja telefoninumber.

  (3) Linnavalitsus kooskõlastab pakendijäätmete avalike kogumiskohtade asukohad. Pakendiettevõtjad ja taaskasutusorganisatsioonid sõlmivad linnavalitsusega kirjaliku lepingu, milles määratakse kindlaks pakendite kogumiskohtade asukohad, kogumismahutite miinimumarv ning miinimummaht iga pakendite kogumiskoha kohta, tüüp, välimus, tühjendamissagedus ja vajadusel muud olulised tingimused.

  (4) Avalikele pakendijäätmete kogumiskohtadele seatakse järgmised nõuded:
  1) igas avalikus kogumiskohas peab olema tagatud kõigi pakendimaterjalide liikide kogumine. Selle nõude täitmiseks peab taaskasutusorganisatsioon paber- ja papp-pakendi ning muude pakendite liigiti eraldi kogumisel paigaldama samasse avalikku kogumiskohta või vajaliku paigaldusruumi puudumisel sellest mitte kaugemale kui 100 meetrit lisaks ka sellise mahuti, millesse oleks võimalik panna kõik teised pakendiliigid;
  2) kõikide segapakendite pakendimaterjalide liikide samasse mahutisse kogumisel peab mahuti kuju, suurus ja täiteava mõõtmed võimaldama jäätmeid panna mahutisse takistamatult;
  3) erinevate taaskasutusorganisatsioonide pakendimahutite vahekaugus samal paigalduskohal peab olema vähemalt 3 (kolm) meetrit;
  4) pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud enda hallatava pakendijäätmete kogumiskoha pidevalt hoidma puhta ning käesoleva eeskirja ja Maardu linna heakorra eeskirja nõuetele vastava ning tagama selle puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, tolmust, jäätmetest jms.

  (5) Pakendikotiteenuse ja individuaalse pakendikonteineri kasutamisel tuleb järgida teenusepakkuja kehtestatud liigiti kogumise nõudeid. Pakendikotiteenus, sh pakendikott, peab olema jäätmevaldajale tasuta.

  (6) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ning vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ning pakendijäätmeid.

  (7) Pakendimahutisse võib pakendijäätmed panna kas lahtiselt või kilekotis, mis on soovitatavalt läbipaistev. Suuremahulised pappkarbid, mahlapakid jms on soovitatav enne mahutisse panemist kokku suruda. Suuremõõtmeliste pakendite vastuvõtt toimub jäätmejaamas.

§ 25.   Biojäätmed

  (1) Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Biojäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja väikeelamutes võimalusel kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja nõuetele. Korteriühistutel (alates 5 (viis) korterist) on biojäätmete kompostimine keelatud. Väikeelamud, kellel kompostimisvõimalus puudub ja korteriühistud (alates 5 (viis) korterist) on kohustatud biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed üle andma jäätmevedajale. Väikeelamutel on biojäätmete tekkekohas kompostimine ja taaskasutusse võtmine eelistatud käitlemisviis.

  (2) Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete tekkimisel tuleb neid koguda liigiti. Lubatud on nõuetele vastava kohtkompostimise toimingu rakendamine. Biolagunevate aia- ja haljastujäätmeid on võimalik anda üle selleks ettenähtud ja nõuetele vastavasse kogumis- ja käitluskohta.

  (3) Juhul kui tekkekohas kompostimist vastavalt eeskirja nõuetele ei tehta, peab kinnistul biojäätmete kogumiseks olema eraldi konteiner ja need tuleb üle anda jäätmevedajale (välja arvatud erandjuhtudel juriidilised isikud, kelle võib linnavalitsuse nõusolekul kirjaliku vormikohase taotluse alusel biojäätmete veost vabastada).

  (4) Biojäätmed tuleb paigutada biojäätmete konteinerisse lahtiselt, pakitult paberist kotti või täielikult biolagunevasse kotti. Biojäätmete konteiner peab olema vooderdatud biolaguneva kotiga.

  (5) Biojäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu teket ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvem, kui üks kord kahe nädala jooksul.

  (6) Kinnistul tekkivaid biojäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biojäätmeid lubatud kompostida ainult vastava keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohas.

  (7) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt kompostiaunas või kompostris. Köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris.

  (8) Kompostianum või komposter peab paiknema vähemalt 3 (kolm) meetri kaugusel naaberkinnistust ja vähemalt 4 (neli) meetri kaugusel ehitisest, kui naabrid ning ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti.

  (9) Linna haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ei ole lubatud prügilasse ladestada. Need tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja kompostida nõuetele vastaval kompostimisväljakul või muus jäätmekäitluskohas, millel on sellekohane keskkonnakaitseluba.

  (10) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama, käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik omal kulul. Kui kompostimiskoha omaniku ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

  (11) Kogumiskaevude setted ja reovesi tuleb vedada asjakohast teenust osutava ettevõtte poolt reovee vastuvõtusõlme. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Reovee kohtkäitlussüsteemi omanik peab järgima Maardu linna reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja nõudeid.

§ 26.   Ohtlikud jäätmed

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

  (2) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

  (3) Teiste isikute tegevuse tulemusena tekkinud ohtlikke jäätmeid võib vedada ja käidelda isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud vastava keskkonnakaitseloa või registreeringu.

  (4) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja lekkekindlates mahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda.

  (5) Ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete kogumiskohtadesse või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Maardu linna elanikud saavad ohtlikud jäätmed ära anda regulaarsete kogumisringide käigus ning jäätmejaamas. Kogumisringide ja jäätmejaama informatsioon on leitav Maardu linna kodulehel. Ravimijäägid võib tagastada ka apteeki. Ohtlikele jäätmetele korraldatud kogumisringid ning jäätmejaamas kogumine on ettenähtud füüsiliste isikute ning linnavalitsuse ja tema hallatavate asutuste ohtlike jäätmete kogumiseks.

  (6) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud ohtlikke jäätmeid koguma omal kulul ja andma need üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale ning andma järelevalvet teostavale ametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 27.   Probleemtoodete jäätmed

  (1) Probleemtooted on tooted, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada ohtu tervisele, keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist:
  1) patareid ja akud;
  2) mootorsõidukid ja nende osad;
  3) elektri- ja elektroonikaseadmed ning nende osad;
  4) rehvid;
  5) põllumajandusplast (põllumajanduses kasutatav silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör).

  (2) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon ning jäätmevaldajal on õigus probleemtooteid üle anda tasuta.

  (3) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigutamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon linnavalitsusega. Informatsioon kogumispunktide asukoha kohta on leitav Maardu linna koduleheküljel. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma puhta, käesoleva eeskirja ja Maardu linna heakorra eeskirja nõuetele vastava ning tagama puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, tolmust, jäätmetest jms.

  (4) Elektroonikaromud (sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle elektroonikaromude kogumiskohta, jäätmejaama või turustaja müügikohta. Jäätmevaldajal on õigus komplektsed elektroonikaromud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

  (5) Vanarehvid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia vanarehvide kogumispunkti, jäätmejaama või hooldustöökotta viimase nõusolekul. Rehvide müügikoht ja rehvivahetuse töökoda peavad omama vanarehvide käitlemise lepingut. Jäätmevaldajal on õigus vanarehvid nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

  (6) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia müügikohta, jäätmejaama või muudesse kogumispunktidesse. Jäätmevaldajal on õigus patareid ja akud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda. Kogumikohtade paiknemise informatsioon on leitav Maardu linna koduleheküljel.

  (7) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust. Mootorsõidukite kasutatud osad võib üle anda neid osi turustavasse müügikohta. Jäätmevaldajal on õigus romusõidukid ja nende osad nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

  (8) Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale, jäätmekäitlusettevõttele või põllumajandusplasti kogumispunkti. Jäätmevaldajal on õigus põllumajandusplast nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

§ 28.   Suurjäätmed

  (1) Suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse (nt mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid jms). Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid nagu romusõidukid või nende osad (sealhulgas vanarehvid) ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid.

  (2) Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Suurjäätmeid on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele või anda üle jäätmevaldaja poolt valitud nõuetekohasesse kogumis- ja käitluskohta.

  (3) Informatsioon suurjäätmete kogumise kohta on leitav Maardu linna koduleheküljel.

  (4) Jäätmevaldaja peab korraldama suurjäätmete äraveo. Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada jäätmemajja või mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 (kolm) päeva jooksul.

§ 29.   Metallijäätmed

  (1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest, värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed, nt plekid, vihmaveetorud, redelid, kerised, kuivatusrestid, aiavõrgud, okastraat, metallnõud, potid, kausid jms, välja arvatud metallpakendid.

  (2) Metallijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või viia jäätmejaama. Metallijäätmete kogumise informatsioon on leitav Maardu linna koduleheküljel.

  (3) Keelatud on jäätmetena kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid.

  (4) Elektrijuhtme ja kaabli kokkuost jäätmetena on lubatud vaid seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt, tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või vastavat keskkonnaluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud. Kaablite kokkuostmine eraisikutelt on keelatud, kuid nende tasuta vastu võtmine on lubatud.

  (5) Liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsiooni- ja kanalisatsioonikaevude metall-luukide ning raudteerööbaste kokkuost jäätmetena on lubatud vaid teehoiutööde tegevusluba omavalt ettevõtjalt, raudteeinfrastruktuuri ettevõtjalt või vastavat keskkonnaluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.

  (6) Mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud isikult vaid Transpordiameti või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või vastavat keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatud piirangud ei kehti järelevalveasutuse või kohaliku omavalitsuse poolt järelevalve käigus omandatud metallijäätmete müügi kohta.

§ 30.   Plastijäätmed

  (1) Plastijäätmed on sünteetilisest materjalist ehk plastmassist jäätmed, nt mänguasjad, plastnõud, kelgud, kausid, ämbrid, vannid jms, välja arvatud plastpakendid.

  (2) Plastijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Kasutuskõlblikud plastesemed võib viia kasutatud asjade müügikohta. Informatsioon plastijäätmete üleandmisvõimalustest on leitav Maardu linna koduleheküljel.

§ 31.   Klaasijäätmed

  (1) Klaasijäätmed on erinevad klaasist jäätmed, nt lehtklaas, lambikuplid, vaasid, klaasist nõud, lauad, riiulid jms, välja arvatud klaaspakendid.

  (2) Klaasijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Klaaspakendikonteinerisse võib panna ainult klaasist pakendijäätmeid. Informatsioon klaasijäätmete üleandmisvõimalustest on leitav Maardu linna koduleheküljel.

§ 32.   Puidujäätmed

  (1) Puidujäätmed on erinevad värvimata, immutamata ja lakkimata puidust jäätmed, nt puuoksad, puitmaterjal, lõikelauad, puulusikad, pudrunuiad, puidust mänguasjad jms, välja arvatud ehitus- ning lammutustegevuse käigus tekkinud puidujäätmed.

  (2) Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Informatsioon puidujäätmete üleandmisvõimalustest on leitav Maardu linna koduleheküljel.

  (3) Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid, seejuures tuleb eelistada puidujäätmete põletamist kütmise eesmärgil.

§ 33.   Tekstiili- ja rõivajäätmed

  (1) Tekstiili- ja rõivajäätmed on korduskasutuseks sobimatud rõivad ning tekstiili jäägid, nt voodipesu, laudlinad, rätikud jms, välja arvatud tekstiilpakendid.

  (2) Tekstiil- ja rõivajäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama, taaskasutuskeskusesse või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Informatsioon tekstiilijäätmete üleandmisvõimalustest on leitav Maardu linna koduleheküljel.

§ 34.   Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed

  (1) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on jäätmed, mis tekivad aiapidamisel, kuid ei ole biolagunevad (nt kivid ja pinnas jms).

  (2) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, võimalusel taaskasutada kohapeal, viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Informatsioon bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastujäätmete üleandmisvõimaluste kohta on leitav Maardu linna koduleheküljel.

§ 35.   Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmed

  (1) Tervishoiu riskijäätmed eeskirja tähenduses on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed, millega vahetu kontakti puhul on bioloogilistest ohuteguritest tingituna nakatumise risk ning mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt. Tervishoiu riskijäätmete hulka kuuluvad bioloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed.

  (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised tervishoiu riskijäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Töötajad, kes vastutavad tervishoiu riskijäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peavad saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.

  (3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab bioloogilised jäätmed (nt operatsiooni käigus tekkinud amputeeritud kehaosad, organid, koeproovid, platsenta jms) kohe pärast tekkimist pakendama lekkekindlalt suletavasse ja vastavalt tähistatud kollasesse jäätmekotti ning toimetama tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmikus temperatuuril alla -20°C. Bioloogilised jäätmed antakse üle vastavat luba omavale isikule.

  (4) Nakkusohtlikud jäätmed (nt verega või muude potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega saastunud meditsiinitarbed, ühekordsed esemed jms) tuleb kohe pärast tekkimist paigutada vastavalt tähistatud jäätmekotti, millel on peal markeering: ,,Nakkusohtlikud jäätmed”. Nakkusohtlike jäätmete kogumiseks tuleb kasutada lekkekindlaid jäätmemahuteid, mille on heaks kiitnud nakkusohtlikke jäätmeid kahjutustamisele vastu võttev jäätmekäitleja.

  (5) Diagnostika- ja raviprotsessis kasutatud teravad ja torkivad esemed (nt süstlanõelad, skalpelliterad, ampullikillud jms) tuleb koguda läbitorkekindlast materjalist vastavalt tähistatud ning kindlalt suletavasse mahutisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!”.

  (6) Plastikkotte, mis sisaldavad nakkusohtlikke ja bioloogilisi jäätmeid, tuleb hoida jäätmevaldaja juures piisava suurusega sobivas lukustatavas hoiuruumis, mis peab olema jahe ja ventileeritud ning kergesti puhastatavatest materjalidest seinte ja põrandatega.

  (7) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse mahutisse ning antakse üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiu- või veterinaarteenuse osutaja.

  (8) Kogutud nakkusohtlikud jäätmed tuleb kahjutustamiseks ja kõrvaldamiseks üle anda vastavat keskkonnaluba omavale isikule.

  (9) Diskreetseid andmeid sisaldavad paberijäätmed tuleb purustada kohapeal või koguda spetsiaalsesse lukustatavasse mahutisse, mis antakse edasiseks töötlemiseks vastavat keskkonnaluba omavale isikule.

  (10) Kohapeal purustatud muud paberijäätmed võib paigutada vanapaberi ja kartongi kogumise mahutisse.

§ 36.   Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

  (1) Ehitusprojekti koosseisus peab olema ka ehitusjäätmete käitluskava ning ehitise kasutusloa taotlusele ja/või kasutusteatisele lisatakse jäätmete käitlemist tõendavad dokumendid.

  (2) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagavad vallasasjaks oleva ehitise omanik, kinnistu omanik, korteriühistu valitseja, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba või kes on esitanud ehitusteatise.

  (3) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
  1) korraldama oma jäätmete maksimaalselt taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab jäätmekäitlejal olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents;
  2) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokile või nende kohapeal taaskasutamisel;
  3) tagama, et kinnistul või krundil oleksid jäätmed võimalikult suures ulatuses liigiti kogutud. Ehitus- ja lammutusjäätmeid on keelatud jäätmekäitlejale üle anda olmejäätmena;
  4) teavitama oma töötajaid käesoleva eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest.

  (4) Kui ehitusjäätmete korduvkasutust ei ole lubatud või võimalik teha, sorteeritakse need jäätmed jäätmetekkekohal liigiti ja suunatakse taaskasutusse või kõrvaldamisele järgmiselt:
  1) ohtlikud ja ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed;
  2) puidujäätmed;
  3) taaskasutuskõlbulik paber ja kartong;
  4) metallijäätmed;
  5) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas, keraamiline materjal jms);
  6) betoondetailid ja raudbetoon;
  7) plastijäätmed, sealhulgas kile, vahtplast jne;
  8) segaolmejäätmed.

  (5) Ehitusjäätmete käitlemiseks (sh nende tekkekohas taaskasutamiseks) peab olema jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba.

  (6) Ohtlikud on ehitusjäätmed, millel esineb mistahes kahjulik toime.

  (7) Ohtlikeks ehitusjäätmeteks loetakse:
  1) asbest või asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid, nagu eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jms;
  2) ohtlikke aineid sisaldavad värvid, lakid, liimid, vaigud ja nende pakendid ning nimetatud ainetega kaetud või immutatud materjalid;
  3) naftajääke sisaldavad jäätmed, nagu tõrvapapp, tõrva sisaldav asfalt, kivisöe- või põlevkivitõrv, tõrvasaadused jms;
  4) ohtlike ainetega saastunud kivid ja pinnas.

  (8) Ohtlikud tahked jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi ilmastikukindlatesse mahutitesse, mis on lukustatavad või valvatavad ning nõuetekohaselt märgistatud, vedelad jäätmed tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse ilmastikukindlasse kogumismahutisse.

  (9) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni isikule, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

  (10) Ehitusjäätmeid ei tohi paigutada ehitusjäätmete ladustamiseks mitte ettenähtud mahutisse ega mahuti vahetus lähedusse. Ehitusjäätmed panna eraldi tellitavasse ehitusjäätmete mahutisse või anda üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule.

  (11) Kodumajapidamises tekkinud ehitusjäätmed, sh tekkekohal liigiti kogutud puidu-, betooni-, telliste-, plaatide-, keraamika-, kivide-, metalli-, klaasi-, plasti- ja kipsijäätmed on Maardu linna elanikel võimalik üle anda Muuga jäätmejaama.

5. peatükk Jäätmete liigiti kogumise arendamine 

§ 37.   Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa

  (1) Olmejäätmete osas on eesmärgiks aastaks 2027 suunata taaskasutusse vähemalt 50% linna haldusterritooriumil tekkivate olmejäätmete kogumassist. Eesmärgi saavutamine toimub kodumajapidamistes ja ettevõtetes/asutustes läbi jäätmete liigiti kogumise ning sobivate jäätmeliikide taaskasutamise materjalina. Lisaks tuleb soodustada kohtkompostimise toiminguid.

  (2) Pakendijäätmete osas on eesmärgiks aastaks 2027 suunata vähemalt 60% linna haldusterritooriumil tekkivate pakendijäätmete kogumassist taaskasutusse. Selle saavutamiseks tuleb tagada avalike pakendikonteinerite võrgustiku vastavus jäätmevaldajate vajadustele ning võimaluste leidmine pakendijäätmete kohtkogumise soodustamiseks. Eesmärgi saavutamiseks peavad akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonid tagama kogumisvõrgustiku olemasolu ja teenindamise kvaliteedi ning tõstma elanikkonna teadlikkust pakendijäätmete liigiti kogumisest. Maardu linnal on õigus nõuda taaskasutusorganisatsioonidelt aastapõhiseid aruandeid nende tegevuse tulemuste osas.

  (3) Paberi- ja kartongijäätmete osas on eesmärgiks aastaks 2027 suunata vähemalt 80% linna haldusterritooriumil tekkivate paberi- ja kartongijäätmete kogumassist taaskasutusse. Eesmärgi saavutamiseks tuleb liigiti kogumise kvantiteeti ja kvaliteeti edendada ning hankida sobivaim käitlusteenus.

  (4) Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise eesmärgiks on vähendada biolagunevate jäätmete osakaalu segaolmejäätmetes ning edendada tekkekohal kompostimist ja konteineriga kogumist. Uue korraldatud jäätmeveo raames tuleb hõlmata biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed liigiti kogumisega kõikidelt jäätmevaldajatelt. Kinnistul kompostimise vahendina soovitatakse korterelamutes (alla 5 korteriga) kasutada ühiskompostreid. Kinnistul kompostimise ja biojäätmete liigiti kogumise saavutamiseks on oluline järjepidev teavitamine. Linnavalitsusel tuleb vahendada informatsiooni erinevates informatsiooni kanalites (Internet (koduleht, Facebook), ajaleht, infopäevad jms). Aia- ja haljastujäätmete kompostimisel tuleb edendada lihtsaima aunkompostimise tehnoloogia rakendamist.

  (5) Suurjäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on säilitada nende kogumine korraldatud jäätmeveoga ning Muuga jäätmejaamas. Oluline on jätkata elanikkonna teavitustööd jäätmete äraandmise võimaluste kohta.

  (6) Tekstiilijäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on säilitada nende kogumine Muuga jäätmejaamas ning jätkata elanikkonna teavitustööd jäätmete äraandmise võimaluste kohta.

  (7) Ohtlike jäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on koguda jätkuvalt maksimaalselt suur hulk ohtlikest jäätmetest eraldi ning vältida nende sattumist keskkonda ja prügilasse. Eesmärgi saavutamiseks on vaja tõsta elanike keskkonnateadlikkust ning jätkata ohtlike jäätmete kogumist tavajäätmetest eraldi ja täiustada kogumissüsteemi.

  (8) Muude taaskasutatavate jäätmete nagu plasti, metalli, klaasi, puidu, vanarehvide ning elektri- ja elektroonikaseadmete liigiti kogumise edendamiseks tuleb jätkata nende jäätmete kogumist Muuga jäätmejaamas ja võimalusel kogumispunktides. Võimalusel tuleb teostada jäätmete kogumisringe ning tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas.

  (9) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on suunata taaskasutusse 70% ehitus- ning lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Eesmärgi saavutamiseks on vaja teha teavitustööd, et ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine toimiks kohapeal materjalipõhiselt ning toimuks jäätmete tekkekohal liigiti kogumine. Lisaks on ehitusjäätmete paremaks taaskasutamiseks vaja Muuga jäätmejaamas diferentseerida vastuvõetavate jäätmete hinnad. Sorteerimata jäätmed peaks olema oluliselt kallima hinnaga, kui sorditud ehitusjäätmed.

6. peatükk Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded 

§ 38.   Jäätmekäitluskohad

  (1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

  (2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud või ‑konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmevaldajalt. Samuti ei loeta jäätmekäitluskohaks ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

§ 39.   Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

  (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju sealhulgas keskkonnahäiringu vältimine ja vähendamine.

  (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitlusele eelnev olukord.

  (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha kinnistu omanik.

  (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud endisest jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

  (5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajadusel Keskkonnaameti poolt väljastatavas keskkonnakaitseloas.

7. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 40.   Järelevalve

  (1) Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostatakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

  (2) Linnavalitsuse nimel teostavad järelevalvet ja väärtegude menetlemist linnavalitsuse poolt määratud ametiisikud.

  (3) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).

  (4) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.

  (5) Kui süüteo- või haldusmenetluses on selgunud, et saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus on.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul on maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa suhtes enne selle kooskõlas maareformi seadusega riigi omandisse jätmist, munitsipaalomandisse andmist, tagastamist või erastamist jäätmete käitlemise ja saaste likvideerimise korraldamise kohustus Keskkonnaametil.

§ 41.   Vastutus

  Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse §-de 120–12610 ja pakendiseaduse §‑de 29–30 alusel.

8. peatükk Rakendussätted 

§ 42.   Kontsessioonilepingute kehtivus

  Eeskirja peatükki 3 rakendatakse käesoleva eeskirja alusel korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni korraldamisel. Enne eeskirja jõustumist sõlmitud korraldatud jäätmeveo kontsessioonileping ja selle alusel antud ainuõigus ning vastavad load kehtivad kuni vastava kontsessioonilepingu lõppemiseni.

§ 43.   Jäätmekäitluskohtadele esitatavate nõuete kehtivus

  (1) Eeskirja § 7 esitatud nõuded jäätmekäitluskohtadele kehtivad alates eeskirja jõustumisest.

  (2) Enne eeskirja jõustumist rajatud jäätmekäitluskohtadele, kellele on Keskkonnaameti poolt väljastatud vastav keskkonnakaitseluba, eeskirja § 7 nõuded ei rakendu.

§ 44.   Varasemate määruste kehtetuks tunnistamine

  Tunnistatakse kehtetuks:
  1) Maardu Linnavolikogu 26.02.2019 määrus nr 41 „Maardu linna jäätmehoolduseeskiri“;
  2) Maardu Linnavolikogu 28.06.2016 määrus nr 71 „Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord Maardu linnas“.

§ 45.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 01.03.2023.

Ailar Lyra
Maardu Linnavolikogu esimees

Lisa Korraldatud jäätmeveol rakendatavad jäätmemahutite minimaalsed tühjendussagedused

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json