Ehitus

Teksti suurus:

Sonda valla ehitusmääruse kehtestamine

Väljaandja:Sonda Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 15.01.2014, 8

Sonda valla ehitusmääruse kehtestamine

Vastu võetud 28.12.2010 nr 8

Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 5, ehitusseaduse § 19 lõike 4, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 29 ja lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted  

§ 1.  Ehitusmääruse eesmärk ja ülesanded

 (1) Sonda valla ehitusmääruse eesmärgiks on Sonda valla territooriumi või selle osa planeerimise ja ehitamise reeglite seadmine, Sonda Vallavolikogu ja Vallavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramine ning täpsema menetluskorra seadmine planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.

 (2) Määrus reguleerib Sonda Vallavolikogu (edaspidi Vallavolikogu), Sonda Vallavalitsuse (edaspidi Vallavalitsus) ja teiste isikute ning pädevate asutuste vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel.

§ 2.  Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse avalikkus

 (1) Planeerimis- ja ehitusalane tegevus on avalik. Vallavalitsus tagab huvitatud isikutele juurdepääsu planeeringutele ja projekteerimistingimustele ning kõigile planeeringuga ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud materjalidele. Informeerib avalikust, avaldab teated ja avalikustab planeeringu- ja ehitustegevusega seonduvaid materjale ajalehes "Põhjarannik", vallalehes "Sonda sõnumid" ja Sonda valla veebilehel.

 (2) Vallavalitsus avaldab teabe järgmiste toimingute kohta:
 1) planeeringute ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine;
 2) keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande avaliku väljapaneku, tulemuste avaliku arutelu aeg, koht ja tulemused;
 3) planeeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning tulemused;
 4) planeeringu avaliku arutelu aeg ja koht ning tulemused;
 5) planeeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine;
 6) kehtestatud planeeringu ülevaatamise tulemused.

2. peatükk Ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel  

§ 3.  Vallavolikogu pädevus

  Vallavolikogu pädevusse kuulub seadusega volikogu ainupädevusse antud ehitus- ja planeerimisala küsimuste otsustamine ning lisaks:
 1) Valla üldise ehituspoliitika suunamine ja kujundamine läbi valla üldplaneeringu ning valla arengukava;
 2) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
 3) üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja muutmine, planeeringu vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine, planeeringu kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
 4) strateegilise planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine;
 5) detailplaneeringu osaline või täielik kehtetuks tunnistamine;
 6) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu ja detailplaneeringu kooskõlastamine ja asukohaettepaneku heakskiitmine või sellest keeldumine;
 7) naaberomavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine;
 8) detailplaneeringu koostamise algatamine aladel ja juhtudel, millele ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust;
 9) detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine planeerimisseaduse § 10 lg 61 loetletud juhtudel;
 10) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alusel, kui see on vajalik üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks;
 11) kinnisasja omaniku nõudel kinnisasja võõrandamise otsustamine, kui kehtestatud planeeringuga nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks;
 12) kinnisasja omaniku nõudel planeeringuga seatud kitsendustest või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest tuleneva kahju hüvitamise otsustamine;
 13) maavanemale ettepaneku tegemine maakonnaplaneeringu korrigeerimiseks, kui kehtestatud valla üldplaneering või selle muutmiseks koostatud teema- või detailplaneering sellist ettepanekut sisaldab;
 14) üldplaneeringu või vallavolikogu poolt kehtestatud detailplaneeringu seaduslikkust vaidlustava ettepaneku kohta otsuse vastuvõtmine ning ettepaneku tegija informeerimine otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest;
 15) hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemuste kohta otsuse vastuvõtmine;
 16) arvamuse andmine looduskaitse- ja maastikukaitsealade moodustamise kohta vastavalt Looduskaitseseadusele;
 17) loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamine ja kaitse alla võtmise otsustamine;
 18) olulise ruumilise mõjuga objekti planeeritava maa-ala suuruse määramine;
 19) riiklikult tähtsa ehitise valla territooriumile paigutamise ettepaneku kohta otsuse tegemine ning kirjaliku põhjenduse esitamine riiklikult tähtsa ehitise oma territooriumile paigutamisest keeldumise kohta kuue kuu jooksul pärast ministeeriumi kirjaliku asukohaettepaneku esitamist.

§ 4.  Vallavalitsuse pädevus

 (1) Valla planeerimis- ja ehituspoliitika elluviimine ning planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine vallavalitsuse kaudu.

 (2) Vallavalitsuse pädevusse planeerimis- ja ehitusvaldkonnas kuulub seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani korraldada antud ülesannete täitmine, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti.

 (3) Vallavalitsuse pädevuses maa-alade planeerimisel on:
 1) üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise korraldamine, detailplaneeringu algatamine, väljaarvatud üldplaneeringut muutva ja planeerimisseaduse § 10 lg 61 nimetatud juhul, detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine või muutmine;
 2) olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha eelvaliku tegemine ja planeeritava maa-ala suuruse määramise otsuse eelnõu esitamine Vallavolikogule;
 3) üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise korraldamine, sealhulgas koostamise finantseerimiseks võlaõiguslike lepingute sõlmimine;
 4) halduslepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga planeeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks, väljaarvatud planeerimisseaduse § 10 lg 61 nimetud juhul. Põhjendatud vajadusel halduslepingu ühepoolne lõpetamine ja sellega seoses planeerimismenetluse lõpetamine;
 5) planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringualal või selle osal, kui algatatud üldplaneeringu või detailplaneeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtinud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust;
 6) kehtestatud üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringule kooskõlastamise vajaduse määramine;
 7) detailplaneeringu kehtestamine, välja arvatud sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või planeerimisseaduse § 10 lg 61 nimetatud juhul;
 8) detailplaneeringute lihtsustatud korras koostamise otsustamine;
 9) Vallavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneeringu seaduslikkust vaidlustava ettepaneku kohta otsuse vastuvõtmine ning ettepaneku tegija informeerimine otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest;
 10) olulise ruumilise mõjuga objekti planeeritava maa-ala suuruse määramine valla üldplaneeringu alusel;
 11) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse eelnõu ettevalmistamine ja esitamine Vallavolikogule;
 12) detailplaneeringu algatamise avalduse vormi kinnitamine;
 13) naaberomavalitsuste detailplaneeringute kooskõlastamine;
 14) loa andmise otsustamine ehitusgeoloogiliste uurimistööde tegemiseks;
 15) kehtestatud planeeringute järgimise tagamine.

 (4) Vallavalitsuse pädevuses ehitusvaldkonnas on:
 1) detailplaneeringu kohustuseta aladel ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks projekteerimistingimuste kinnitamine ja väljastamine hiljemalt 30 päeva jooksul huvitatud isiku taotluse saamisest;
 2) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral lisaks kehtestatud detailplaneeringule nende olemasolevate lisatingimuste väljastamine, mis täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda;
 3) projekteerimistingimuste taotluse vormi ning muude dokumentide vormide kinnitamine;
 4) mitme omavalitsuse maa-alal paiknevate rajatiste (teed, tehnovõrgud vms) projekti koostamiseks projekteerimistingimuste väljastamine;
 5) ehitusprojektide kooskõlastamine;
 6) munitsipaalehitiste projekteerimiseks ja ehitamiseks riigihangete korraldamine;
 7) ehitamiseks või ehitise lammutamiseks kirjaliku nõusoleku või ehitusloa väljastamine, väljastamisest keeldumine ja kirjaliku nõusoleku või ehitusloa kehtetuks tunnistamine seadusega sätestatud tähtaja jooksul;
 8) enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel taotlejalt ehitusprojekti;
 9) nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne ehitusloa väljastamist ehitusprojekti või selle osa ekspertiisi tulemi või ehitusuuringu või selle osa esitamist;
 10) ehitusloa taotluse esitamisel, põhjendatud vajadusel, keskkonnamõju hindamise algatamine või algatamata jätmine ehitusloa taotluse menetlemise aja jooksul;
 11) ehitise rekonstrueerimisel otsustada ehitusloa väljastamisel, kas on tegemist olulise rekonstrueerimisega;
 12) detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni ehituskrundini väljaehitamise korraldamine, sealhulgas lepingute sõlmimine detailplaneeringu koostamise taotlejaga või ehitusloa taotlejaga tema poolt nende tööde tegemiseks;
 13) ehitusjärelevalve korraldamine valla territooriumil;
 14) ehitisregistrile andmete esitamine;
 15) ehitise kasutusloa väljastamine ja kasutusloa kehtetuks tunnistamine hiljemalt 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates;
 16) ehitise ohutusest lähtuvalt ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamise nõude seadmine enne kasutusloa väljastamist;
 17) tähtaja määramine õigusliku aluseta püstitatud ehitise või ajutise ehitise lammutamiseks või muul viisil likvideerimiseks;
 18) inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise, õigusliku aluseta püstitatud ehitise või ajutise ehitise määratud tähtpäevaks nõuetele vastavusse viimata või lammutamata jätmisel ehitise nõuetega vastavusse viimise või lammutamise korraldamine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras;
 19) kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks taotluse esitamine Keskkonnaametile;
 20) ehitusseaduse §-des 65-69 sätestatud väärtegude kohtuväline menetlemine;
 21) ehitusuuringute tulemuste, ehitusprojektide ja ehitistega seotud dokumentatsiooni säilimise tagamine.

§ 5.  Vallavalitsuse ametiisikute pädevus

 (1) Vallavanema pädevusse kuulub:
 1) volitada Sonda valla ametiisikuid tegema ehitusjärelevalve pädevusse kuuluvaid toiminguid ja menetlema väärtegusid Vallavalitsuse nimel;

 (2) maanõuniku pädevusse kuulub:
 1) valla ehitus- ja planeerimisalaste õigusaktide eelnõude ja projekteerimistingimuste koostamine;
 2) planeeringute algatamise, koostamise, kooskõlastamise, avalikustamise, kehtestamise ja kehtetuks tunnistamise menetluse korraldamine;
 3) planeeringute lähteseisukohtade koostamine;
 4) osalemine planeeringute koostamisel, vajalike andmete koostamine ja edastamine planeeringu koostajale;
 5) planeeringute menetlusega seotud materjalide ja eelnõude esitamine Vallavalitsusele ja Vallavolikogule ning Vallavolikogu komisjonidele;
 6) planeeringute menetlemisest ja keskkonnamõju hindamisest teatamine ajalehes "Põhjarannik", väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vallalehes "Sonda Sõnumid";
 7) teadete koostamine ja kinnisasja omanike teavitamise korraldamine seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise vajaduse;
 8) seaduses sätestatud korras ja tähtajal puudutatud isikute ja avalikkuse teavitamine kehtestatud planeeringutest;
 9) kehtestatud planeeringute edastamise korraldamine maavanemale ja riigi maakatastri pidajale koos seaduses nõutava lisainformatsiooniga hiljemalt ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates;
 10) kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamise tulemustest avalikkuse informeerimine vastavas ajalehes;
 11) isikute konsulteerimine ehitus- ja planeerimisküsimustes;
 12) volituse alusel valla territooriumil ehitusjärelevalve toimingute tegemine;
 13) vajadusel Vallavalitsuse nimel ehitusprojekti nõude esitamine väikeehitise ehitamise ja tehnosüsteemide muutmise korral;
 14) ehitise ülevaatuse läbiviimine majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud korras ning seisukoha andmine ehitise ülevaatusel avastatud puuduste likvideerimise või ehitise kasutamiskõlblikkuse (kasutusloa väljastamise) kohta;
 15) ehitise ülevaatusel tehnilistes küsimustes tekkinud erimeelsuste puhul ettepaneku tegemine erapooletu ehitusekspertiisi määramiseks;
 16) ehituslubade ja ehitise kasutuslubade väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kohta ettepaneku tegemine Vallavalitsusele;
 17) kirjalike nõusolekute andmise ja kehtetuks tunnistamise kohta ettepanekute tegemine Vallavalitsusele;
 18) volituse alusel väärteomenetluse korraldamine Vallavalitsuse nimel;
 19) omavoliliste ehitiste seadustamise või likvideerimisega seotud küsimuste lahendamine;
 20) avariiohtlike ehitiste väljaselgitamine ning hoonete ja rajatistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine;
 21) ehitustegevuse kohta laekunud kaebuste ja vaidluste lahendamiseks seisukoha esitamine Vallavalitsusele;
 22) ehituslubade, kasutuslubade ning väikeehitiste püstitamiseks kirjalike nõusolekute vormistamine riiklikus ehitisregistris ja väljastamine Vallavalitsuse korralduse alusel;
 23) ehitisregistrile andmete esitamine ja ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamine.

3. peatükk Ruumiline planeerimine  

§ 6.  Ruumilise planeerimise põhimõtted

  Ruumiline planeerimine Sonda Valla haldusterritooriumil tagatakse:
 1) Valla arengukavadega;
 2) Valla või selle osade üldplaneeringute või kehtivat üldplaneeringut täpsustavate ja täiendavate teemaplaneeringutega;
 3) detailplaneeringutega või kehtivat üldplaneeringut muutvate detailplaneeringutega;
 4) kokkuleppel mitme kohaliku omavalitsuse territooriumile ühiselt koostatavate üldplaneeringute ja teemaplaneeringutega;
 5) osalemisega maakonnaplaneeringu koostamisel;
 6) osalemisega olulise ruumilise mõjuga objekti planeeritava maa-ala suuruse määramisel maakonnaplaneeringu alusel;
 7) osalemisega riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamisel.

§ 7.  Planeeringu koostamise algatamine

 (1) Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku, näidates ära planeeringu koostamise eesmärgi, ulatuse või kavandatava tegevuse.

 (2) Valla või selle osa üldplaneeringu, detailplaneeringu, kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks või täiendamiseks teemaplaneeringu või üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja mitme kohaliku omavalitsuse territooriumile kavandatava ühise üldplaneeringu algatamise ettepanek esitatakse Vallavalitsusele. Vallavalitsus selgitab välja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse, koostab planeeringute lähteseisukohad ja planeeringute algatamise otsuse eelnõu ning esitab need Vallavolikogule.

 (3) Planeeringu koostamise algatamise ettepanek esitatakse Vallavalitsusele planeeringu koostamise algatamise taotluse vormil. Taotluse vormi kinnitab Vallavalitsus.

 (4) Planeeringu algatamine on Vallavolikogu või Vallavalitsuse otsus või korraldus planeeringu koostamisele asumiseks. Planeeringu algatamise või sellest keeldumise otsus võetakse vastu 30 päeva jooksul nõuetekohase algatamise taotluse esitamisest.

 (5) Juhul, kui algatatakse planeeringu ellu viimisega kaasneda võivate keskkonnamõjude strateegiline hindamine ühendatakse võimaluse korral keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus planeeringu koostamise menetlusega.

 (6) Planeeringu algatamisest on õigus keelduda kui:
 1) algatamise ettepanek on vastuolus vastava piirkonna väljakujunenud ehitusliku- või maastikulise miljööga;
 2) algatamise ettepanek on vastuolus vastava piirkonna kaitsekorralduskavaga;
 3) maa-ala kohta on kehtiv planeering;
 4) algatamise ettepanek on vastuolus valla või selle osa arengukava või kehtiva üldplaneeringuga või kehtiva maakonnaplaneeringuga;
 5) planeeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile või kinnistute omanikele põhjendamatuid kulutusi või olulise keskkonnamõju;
 6) muudel juhtudel, lähtudes avalikest huvidest.

 (7) Detailplaneeringu algatamise otsustamisel võib Vallavalitsus kehtestada planeeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu. Vallavalitsus teatab kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutab, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest hiljemalt kaks nädalat enne selle kehtestamist.

§ 8.  Üldplaneering

 (1) Üldplaneering on omavalitsuse ruumilist arengut määrav strateegiline dokument. Üldplaneeringu algatab vallavolikogu ning selle koostamise aluseks on valla arengukava ja kinnitatud lähteülesanne. Üldplaneeringu koostamisel võetakse arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise ning hädaolukorra riskianalüüsi tulemusi.

 (2) Lähteülesande kinnitab vallavolikogu ning sellega määratakse kindlaks üldplaneeringu graafilise osa koosseis ja graafilise materjali mõõtkava, samuti kooskõlastavate ametkondade ja muude asutuste nimekiri ning valla lähteseisukohad planeeringu koostamiseks.

 (3) Kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatakse valla haldusterritooriumi või selle osa või kitsama valdkonna teemaplaneering.

 (4) Uue tee ehitamisel kui tee asukoht erineb üldplaneeringus sätestatust, peab algatama üldplaneeringu muutmise.

 (5) Üldplaneeringu koostamise menetlus viiakse läbi vastavuses planeerimisseadusega.

 (6) Üldplaneeringu kehtestab Vallavolikogu.

 (7) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.

§ 9.  Detailplaneering

 (1) Detailplaneering koostatakse valla territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Valla territooriumi väiksem osa on minimaalselt üks krunt.

 (2) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik Erra ja Sonda alevike detailplaneeringu kohustusega aladel ning Koljala külas aianduskooperatiivi selgelt piiritletaval kompaktse asustusega territooriumil ja Uljaste järve äärne kämpingu maa-ala ratta- ja automatkajatele, supelranna maa-ala, puhke- ja virgestusmaa-alad kui:
 1) kavandatakse uute hoonete ehitamist, välja arvatud üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone, aiamaja kõrvalhoone või kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoone;
 2) kavandatakse olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamist üle 33 protsendi;
 3) maa-ala kruntideks jaotamise korral. Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Ehitise, välja arvatud teede ning tehnovõrgu ja -rajatise püstitamiseks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, millel ei asu ehitisi, moodustatakse iseseisev ehitise alust ning selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmav katastriüksus detailplaneeringu alusel.

 (3) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik üldplaneeringuga määratud juhtudel või kui planeeritakse:
 1) üle 20 m2 ehitusaluse kogupinnaga tehnorajatist, välja arvatud tehnovõrgud;
 2) üle 1000 m2 ehitusaluse kogupinnaga tootmishoone(te) või laohoone(te) või tootmiskomleksi koos selle teenindamiseks vajaliku maaga;
 3) üle 5 000 m2 ehitusaluse pinnaga kämpingu või motelli maa-ala;
 4) puhkeküla või puhkebaasi maa-ala;
 5) spordikompleksi maa-ala või avalikuks kasutamiseks vee-ala;
 6) sadama, lennuvälja, autolammutuse või bensiinijaama ala koos nende teenindamiseks vajaliku maaga;
 7) prügila või jäätmejaama maa-ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga;
 8) kinnistute jagamisel kruntideks ranna ja kalda piiranguvööndis;
 9) põhjendatud vajadusel vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu otsuse alusel.

 (4) Detailplaneeringu algatamiseks esitab huvitatud isik vallavalitsusele vormikohase taotluse, millel on lisatud:
 1) planeeritava ala asendiskeem;
 2) maakasutusõigust tõendav dokument või selgitus selle puudumise kohta.

 (5) Vajadusel võib vallavalitsus nõuda planeeringu eesmärki täiendavaid selgitusi või muid dokumente.

 (6) Pärast avalduse registreerimist seatakse sisse planeeringu toimik, kus säilitatakse kõiki selle planeeringuga seotud dokumente.

 (7) Vallavalitsus võtab ühe kuu jooksul planeerimistaotluse ning lähteseisukohtade väljastamiseks vajalike lisamaterjalide esitamise päevast arvates, vastu otsuse detailplaneeringu algatamise või algatamisest keeldumise kohta.

 (8) Detailplaneering koostatakse lähteseisukohtades fikseeritud mahus ja vormis. Detailplaneeringu lähteseisukohtades määratakse muuhulgas:
 1) planeeringu koostamise eesmärk ja õiguslikud alused;
 2) planeeritava ala suurus ja piirid;
 3) arvestamisele kuuluvad kehtivad planeeringud;
 4) nõuded ja tingimused planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks;
 5) detailplaneeringu kehtestamiseks vajalikud kooskõlastused;
 6) keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkus, lähtudes seadustest ja kavandatavast tegevusest;
 7) planeeritava ala kruntideks jaotamise korral krundi miinimum suurus ja/või maksimaalne kruntide arv planeeritaval maa-alal;
 8) infrastruktuuriobjektide planeerimise vajadus;
 9) liikluskorralduse põhimõtted või ümberkorraldamise vajadus;
 10) planeeringu eskiislahenduse lähteseisukohti tutvustavate arutelude vajadus ja arv.

 (9) Algatatud planeering sisestatakse Maa-ameti detailplaneeringute registrisse, mis kajastab planeeringute menetlemise käiku.

 (10) Vallavalitsusel on õigus otsustada detailplaneeringut hõlmava maa-ala suurus, et tagada piirkonna ühtne ja otstarbekas areng arvestades kehtiva planeeringuga määratud kruntide suurusega.

 (11) Uue elamu ehitusõigusega krundi planeerimisel on ehituskrundi minimaalseks suuruseks 3000m2.

 (12) Olemasolevate aiandusühistute maa-alade planeerimisel võib lubada väiksemate elamumaa ehitusõigusega kruntide moodustamist, kuid mitte väiksemaid kui 300 m2.

 (13) Sonda vallavalitsusel on õigus hinnata kõigis detailplaneeringu menetlusetappides lähteseisukohtade vastavust algatatud planeeringu eesmärgile, ehituslikele, majanduslikele, sotsiaalsetele, kultuurilistele ja looduskeskkonna vajadustele. Juhul, kui väljastatud detailplaneeringu lähteseisukohad ei võimalda eeltoodud tingimustele vastavat detailplaneeringut koostada, siis on vallavalitsusel õigus lähteseisukohti täpsustada või muuta.

 (14) Vallavalitsus võib sõlmida lepinguid detailplaneeringu finantseerimiseks ja koostamise õiguse osaliseks üleandmiseks kinnisasja omanikule või huvitatud isikutele.

 (15) Vallavalitsus korraldab vähemalt ühe detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiisprojekti tutvustamise, mille eesmärgiks on välja selgitada selle vastavus lähteseisukohtadele, avalikele huvidele ja kehtivatele õigusaktidele. Eskiisprojektis esitatakse põhimõttelised lahendused, milleks on planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted, haljastus ja heakorrastus, ehitistevahelised kujad, tehnovõrkude ja rajatiste paigutus. Eskiisprojekti illustreerimiseks esitatakse vähemalt üks põhilahendusi kajastav joonis.

 (16) Detailplaneeringu koostamise menetlus viiakse läbi kooskõlas planeerimisseaduse nõuetega.

§ 10.  Valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise põhimõtted ja nõuded

 (1) Valla osa planeerimiseks võib koostada üldplaneeringu, kehtivat üldplaneeringut täpsustava ja täiendava teemaplaneeringu või kehtivat üldplaneeringut muutva detailplaneeringu.

 (2) Planeeringus tuleb arvestada valla arengukavaga määratud eesmärkidega tagades valla eriosade seostatud ja tasakaalustatud arengu.

 (3) Valla miljööväärtuslik hoonestusala määratakse üldplaneeringuga. Planeeringus esitatakse:
 1) miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimused;
 2) kaitsealuste üksikobjektide asukohad, säilitatavad ning avatavad vaated ning esitatakse tingimused väärtusliku haljastuse säilitamiseks;
 3) määratakse säilitatavad ja restaureeritavad ehitised, ehitus- ja üldised arhitektuurinõuded (katusekalded, katuseharja joon, välisviimistluse materjalid, säilitatavad väikevormid hoonetel, piirete tüübid ja kõrgus);

4. peatükk Ehitamine  

§ 11.  Ehitusprojekti koostamise alused

  Ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on:
 1) kehtiv detailplaneering;
 2) projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral;
 3) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused;
 4) miljööväärtuslike hoonestusalade ehitamise põhimõtted ja nõuded;
 5) kaitsealal ehitamise eritingimused;
 6) projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused;
 7) muud eriseadustes ehitamisele sätestatud nõuded.

§ 12.  Projekteerimistingimuste taotlemine

 (1) Ehitise projekteerimistööde alustamiseks tuleb taotleda Vallavalitsuselt ehitise projekteerimistingimused. Taotluse ja projekteerimistingimuste vormid kinnitab Vallavalitsus ja avalikustab valla veebilehel.

 (2) Projekteerimistingimuste taotlus peab sisaldama:
 1) kavandatava ehitise asukohta ja nimetust;
 2) ehitise kasutusotstarvet;
 3) taotluse lisana projekteerimise lähteülesanne.

 (3) Ehitusprojekt on nõutav:
 1) ehitise püstitamisel;
 2) ehitise laiendamisel;
 3) ehitise rekonstrueerimisel;
 4) ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmisel või tehnosüsteemi terviklikul asendamisel;
 5) ehitise lammutamisel.

 (4) Vallavalitsusel on õigus kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga ehitisele enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda järgmistel juhtudel taotlejalt ehitusprojekti:
 1) ehitise ohutuse tagamise vajadusel;
 2) ehitise või ehitamise tehnilisest keerukusest tulenevalt;
 3) detailplaneeringust, projekteerimistingimustest või ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest tulenevate nõuete alusel või kui muudetakse tehnosüsteemi või selle osa toimimise põhimõtteid;
 4) kasutusloa väljastamisel.

§ 13.  Projekteerimistingimuste määramine ja väljastamine

 (1) Projekteerimistingimused on Vallavalitsuse korraldusega kinnitatud konkreetsele ehitisele, konkreetses asukohas kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused.

 (2) Vallavalitsus koostab ja väljastab projekteerimistingimused huvitatud isiku taotluse alusel hiljemalt 30 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamise päevast arvates.

 (3) Projekteerimistingimused avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks koostab ja väljastab Vallavalitsus 60 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamise päevast arvates.

 (4) Kohalike teede projekteerimise tingimused väljastab vallavalitsus huvitatud isiku taotluse alusel. Projekt koostatakse kooskõlas üldplaneeringuga.

 (5) Põhjendatud juhul on Vallavalitsusel õigus projekteerimise tingimuste väljastamise tähtaega pikendada, teavitades tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest projekteerimistingimuste taotlejat.

 (6) Vallavalitsus avalikustab kinnitatud projekteerimistingimused 10 päeva jooksul otsuse jõustumisest valla veebilehel.

§ 14.  Ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramise kord

 (1) Maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused määratakse planeeringuga. Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused kinnitab ja väljastab Vallavalitsus koos projekteerimistingimustega.

 (2) Kui planeeringus ei ole sätestatud teisiti on uute ehitiste püstitamisel ja olemasolevate hoonete ümberehitamisel järgmised lisatingimused:
 1) ühekorruselise hoone lubatud suurim katuseharja kõrgus kuni 9,0 m;
 2) üksikelamu või aiamaja suurim lubatud korruste arv 2;
 3) tiheasustusega alal vähim ehitusjoone kaugus kinnistu tänavapoolsest piirist on väljakujunenud ehitusjoon kuid mitte vähem kui 10 m;
 4) hoonete kaugus naaberkinnistu piirist peab olema üldjuhul pool hoone kõrgusest kuid mitte vähem kui 5 m, kui naaberkinnistu omanike kirjalikust kokkuleppest ei tulene teisiti;
 5) naaberkinnistute hoonete vaheline kaugus peab vastama nõutavale kujale võttes arvesse hoonete tulekaitse tingimusi;
 6) kokkuehitatud, kuid reaalosadena käitletavate hoonete või nende osade rekonstrueerimisel, laiendamisel või viimistlemisel tuleb arvestada kogu hoone arhitektuurilise välisilme ja värvilahendusega;
 7) tee- või tänavapoolne piirdeaed peab olema läbinähtav;
 8) krundi piirdeaia maksimaalne kõrgus alevike tiheasustusega aladel on üldjuhul 1,5 m;
 9) piirdeaia materjaliks võib kasutada keevis- või punutud metallvõrku, loodusliku kivi või puitu;
 10) aadressinõude olemasolul tuleb hoone varustada valgustatava majanumbri ja vajadusel tänavanimega Vallavalitsuse kehtestatud korras;
 11) kuni 800 m2 krundi täisehitusprotsent on kuni 30%;
 12) 801–1000 m2 krundi täisehitusprotsent on kuni 25%;
 13) 1001–3000 m2 krundi täisehitusprotsent on kuni 10%.

 (3) Korterelamute ümberehitamisel ja uute ehitiste püstitamisel on lisatingimused:
 1) rõdude lodžade kinniehitamine on lubatud korteriomanike enamuse kirjalikul nõusolekul ja elamu kohta koostatud ühtse ehitusprojekti ning Vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku alusel;
 2) akende vahetamisel tuleb lähtuda hoone terviklikust fassaadikujundusest, säilitades ühtse aknajaotuse, suuruse ja värvilahenduse;
 3) korteri siseseinte lammutamine või ümberehitamine või sisemiste ukseavade kinniehitamine on lubatud ainult ehitusprojekti alusel;
 4) krundipiirete ehitamine on üldjuhul keelatud. Piirinaabriga kokkuleppel võib krundipiirile rajada madala heki;
 5) kõrghaljastuse rajamine nähakse ette haljastusprojektiga;
 6) krundi suurim täisehitusprotsent võib olla kuni 30%;
 7) krundile rajatakse puhke- ning mänguväljak ja jäätmemaja või jäätmekonteinerite koht;
 8) parkimine tuleb korraldada kinnistu piires, kinnistul näha ette parkimisvõimalus vähemalt 0,8 autokohta korteri kohta.

§ 15.  Ehitusluba ning nõuded ehitamisele

 (1) Ehitisi püstitada, laiendada, rekonstrueerida või lammutada võib ainult ehitusloa alusel. Ehitusluba antakse ehitusloa taotlejale või kaldakinnisasja omanikule või hoonestajale.

 (2) Ehitusloa taotluse võib esitada maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.

 (3) Vallavalitsus väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti või ehitusprojekti ekspertiisi tulemuste esitamise päevast arvates.

 (4) Kirjaliku nõusoleku nõude korral ehitusseaduse § 16 lõikes 1 nimetatud alustel väljastab Vallavalitsus kirjaliku nõusoleku või keeldub selle andmisest 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates.

 (5) Ehitamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:
 1) Ehitis peab olema ehitatud hea ehitustava ja seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt;
 2) Tiheasustusega alal paigutatakse hoone fassaad planeeringuga või projekteerimistingimustega ette nähtud kohustuslikule ehitusjoonele. Ehitusjoonest üle ei või ehitada ehitist või selle osa, välja arvatud trepp, trepi varikatus või katuseräästas;
 3) Ehitis peab olema ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs sellele ehitisele ehitise remondiks, hooldamiseks, tulekahjude ja muude avariide ning õnnetuste likvideerimiseks;
 4) Üle krundi piiri väljaulatuva ehitiseosa ehitamise vajadusel peab kinnisasja kasuks olema kinnistusraamatusse kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus;
 5) Ühele krundile võib ehitada reeglina kuni kolm hoonet, kui detailplaneering ei sätesta teisiti;
 6) Kaasomandis olevate kortermajade abihoonete ehitamisel tuleb arvestada kõikide korteriomanike vajadustega. Lubatud on üks abihoone kortermaja kohta, kui planeeringust ei tulene teisiti;
 7) Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise juurde kuuluval krundil korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel vastavalt Sonda valla heakorra- ja jäätmekäitluseeskirjale;
 8) Hoone arhitektuurilise lahenduse muutmisel, rõdude või lodžade kinniehitamisel, ehitise värvilahenduse muutmisel, elementide paigutamisel fassaadile (sildid, viidad, reklaamtahvlid jne) või muul viisil hoone välisilme muutmisel tuleb tegevus eelnevalt kooskõlastada Vallavalitsusega. Ehitusloa väljaandmise tingimuseks on kirjaliku kooskõlastuse olemasolu;
 9) Hoone fassaadi välisilme ja värvilahenduse muutmise loa saamiseks on vaja esitada Vallavalitsusele vabas vormis avaldus, millele lisatakse uue välisilme kirjeldus ja kasutatava värvi toon;
 10) miljööväärtuslikul hoonestusaladel tuleb ehitustegevuses järgida hoonestuse ja ehituse traditsioone (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms) ning soodustada hoonestusala terviklikkuse säilimist või taastumist;
 11) miljööväärtuslikule hoonestusalale on keelatud projekteerida ja ehitada hoonestusala arhitektuuri ja hoonestustavadega kokkusobimatuid ehitisi;
 12) Ehitise vahetus lähedusse ja ehitistele paigaldatav reklaam ei tohi varjata ega segada vaadet arhitektuuriväärtuslikele hoonetele või selle detailidele.

§ 16.  Ajutise ehitise ehitamise kord ja alad

 (1) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab Vallavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas.

 (2) Ajutise ehitise ehitamine on lubatud ajutise iseloomuga tehnorajatiste teenindushoonena, jahipidamise, spordi- ja vabaaja või puhkemajanduse rajatistena ning hoonete püstitamisel ehitustegevuse teenindamise otstarbeks valla hajaasustusega aladel. Sonda ja Erra alevike detailplaneeringu aladel on lubatud ehitada laste mänguväljaku ja vabaaja ajutisi rajatisi, ning hoonete ehitamise ajaks ajutisi ehitisi.

 (3) Ajutiste ehitiste rajamis- ja likvideerimistingimused määratakse projekteerimistingimustega või arhitektuursete ja ehituslike lisatingimustega.

 (4) Ajutise ehitise ehitamiseks on vajalik kirjalik nõusolek või ehitusluba. Loa taotlemiseks tuleb esitada ehitusprojekt.

 (5) Ajutise ehitise kasutamiseks tuleb taotleda kasutusluba, välja arvatud alla 20 m2 väikeehitise puhul.

§ 17.  Väikeehitise ehitamise kord

 (1) Detailplaneeringu kohustusega aladel kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga hoone või olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajaliku tehnorajatise (elektri-, vee-, gaasi-, kanalisatsiooni- või siderajatis) püstitamise kavatsusest teavitab ehitise omanik Vallavalitsust 10 tööpäeva enne alustamist majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud vormil taotlusega ehitise püstitamiseks ja lisab ehitise asukoha plaani ning kirjelduse krundil.

 (2) Kui asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid (uksed, aknad, võred), kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme on kaasomanike enamuse otsuse või korteriomanike häälteenamuse alusel tehtud otsuse lisamine kirjaliku nõusoleku taotlusele nõutav.

 (3) Kirjaliku nõusoleku taotluse esitab maaüksuse omanik või ehitise omanik maaüksuse omanikuga sõlmitud asjaõigusliku kokkuleppe alusel või ehitise kaasomanik või korteriomanik.

 (4) Vallavalitsusel on õigus 10 tööpäeva jooksul esitada väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutus- või keskkonnanõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või nõuda ehitise omanikult lisaandmeid.

 (5) Ehitise omanik on kohustatud detailplaneeringu kohustusega aladel esitama ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates.

 (6) Vallavalitsus tagab teatise vormi kättesaadavuse valla veebilehel.

5. peatükk Ehitiste kasutamine  

§ 18.  Kasutusluba

 (1) Ehitise kasutusluba on Vallavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja ehitusprojektile ning seda võib kasutada vastavalt kavandatud ehitise kasutamise otstarbele.

 (2) Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks.

 (3) Vallavalitsusel on õigus põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist nõuda ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist.

 (4) Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Ehitise ülevaatuse viib läbi ja hindab nõuetele vastavust Vallavanema poolt ehitusjärelevalveks volitatud isik ehitise omaniku taotluse alusel.

 (5) Kasutusloa väljastamisel ehitise ülevaatuse ajaks peab ehitise välisilme olema korda tehtud. Seinte välisviimistlus, uksed, aknad, karniisid, vihmaveetorud ja muud hoone fassaadi elemendid peavad olema terviklikud ja hooldatud.

 (6) Vallavalitsus väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates.

 (7) Ehitise omanik on kohustatud taotlema ehitamise lõpetamisel ehitisele kasutusluba või esitama ehitise likvideerimise korral ehitise teatise.

 (8) Vallavalitsus tunnistab kasutusloa kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusseaduse § 38 lõikes 1 nimetatud asjaoludest teadasaamise päevast arvates.

§ 19.  Ehitise lammutamine

 (1) Kasutusest väljalangenud ehitise või ajutise ehitise on ehitise omanik kohustatud korda tegema või lammutama või muul moel likvideerima Vallavalitsuse poolt määratud tähtpäevaks.

 (2) Ehitise lammutamiseks või likvideerimiseks esitab ehitise omanik või kaasomanikud ühiselt Vallavalitsusele taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele tuleb lisada Vallavalitsuse nõudel lammutusprojekt. Projektiga tuleb lahendada tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded, tööde tehnoloogiline käik, ehitusjäätmete käitlemine ja platsi lammutamise järgne heakorrastamine.

 (3) Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Avariiohu kõrvaldamata jätmisel teeb ehitusjärelevalve ametnik ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel korraldab Vallavalitsus ehitise ohutusnõuetega vastavusse viimise või lammutamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

6. peatükk Ehitusjärelevalve  

§ 20.  Ehitusjärelevalve korraldamine

 (1) Ehitusjärelevalvet ehitusseaduse § 59 mõistes teostab Vallavalitsus ehitusjärelevalvet teostavate ametiisikute kaudu. Vallavalitsus teostab ehitusjärelevalvet ka avalikus veekogus ehitiste üle, mis on kaldaga püsivalt ühendatud.

 (2) Ehitusjärelevalvet teostaval ametiisiku pädevus ja kohustused on sätestatud ehitusseaduse § 60.

 (3) Enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitisele võib Vallavalitsus väljastada kasutusloa ehitise mõõdistamise projekti alusel. Vallavalitsus ei pea kontrollima ehitise vastavust ettenähtud nõuetele.

 (4) Tehnovõrkude ehitamiseks ja remondiks, puurimistöödeks ja muudeks mullatöödeks Sonda Valla territooriumil tuleb taotleda Vallavalitsuselt kaeveluba vastavalt "Kaevetööde eeskirjale". Kaeveluba ei ole nõutav kui antud objektile on väljastatud kirjalik nõusolek või ehitusluba või kui kaevetöid teostab krundiomanik omal kinnistul.

 (5) Vallavalitsus kehtestab kaevloa taotluse ja kaeveloa vormi ning avalikustab valla veebilehel.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 21.  Riiklik ehitisregister

  Riiklikku ehitisregistrisse edastab andmeid, kinnitab ehitusregistri väljavõtted ja väljastab Vallavalitsus ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku kaudu.

§ 22.  Vallavalitsuse volitamine

  Vallavalitsust volitatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses, planeerimisseaduses, ehitusseaduses ja maakatastriseaduses ning nende alusel antud õigusaktides kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustama, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti.

§ 23.  Määruse rakendamine

 (1) Sonda Vallavolikogu 29.04. 2003.a. määrus nr. 13 “Ehitusmääruse kehtestamine” tunnistatakse kehtetuks.

 (2) Määrus jõustub 01. jaanuarist 2011.a.

Karmen Kõrts
Volikogu esimees