ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Rakvere valla ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise eeskiri

Väljaandja:Rakvere Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.01.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 15.01.2021, 5

Rakvere valla ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise eeskiri

Vastu võetud 08.01.2021 nr 79

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p 37 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 5 lg 21, § 8 lg 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Eeskirja reguleerimisala

  (1) Rakvere valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise ning nende kasutamise eeskiri” (edaspidi eeskiri) kehtestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise, kasutamise ning vee-ettevõtja poolt veevarustuse ja reovee ning sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuste osutamise korra ja tingimused Rakvere valla haldusterritooriumil.

  (2) Vee-ettevõtja poolt Rakvere valla haldusterritooriumil pakutava vee- ja kanalisatsiooni teenuse ulatus ja tingimused reguleeritakse poolte vahelise kokkuleppega.

  (3) Eeskirjas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kohta sätestatu kehtib nii ühisveevärgi kui ka ühiskanalisatsiooni puhul.

§ 2.   Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) arvestusperiood – veevarustuse ja reovee ära juhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;
  2) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtu seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms.) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega, millest vee võtmist reguleeritakse Rakvere valla ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga;
  3) fekaalid – kuivkäimlatest välja veetavad jäätmed;
  4) joogivesi – joogiks, toidu valmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi;
  5) reovesi - üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
  6) kanaliseerimine – reovee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
  7) klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ja kes on sõlminud vee-ettevõtjaga teenuslepingu;
  8) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi või hoonestusõigus;
  9) kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
  10) kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist;
  11) liitumine – kinnistu veevärgitorustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks;
  12) liitumisleping – kinnistu omaniku või valdajaga sõlmitav leping liitumiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga;
  13) liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga, mis määrab nendevahelise piiri eeskirjas täpsemalt määratud viisil;
  14) paisutuskõrgus – kõrgusmärk, milleni võib paisutuse korral tõusta vee tasapind ühiskanalisatsioonis;
  15) peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki;
  16) peatoru – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reovee kanaliseerimine;
  17) reostusgrupp – reovee reostustaset näitavate reostusnäitajate vahemik, mis on aluseks ülenormatiivse reostuse tasu kehtestamisele.
  18) purgimine – tekkekohast ära veetud reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine;
  19) sademevesi – vihmavesi või sulamisvesi, samuti muu maa või ehitiste pinnal esinev vesi;
  20) sademevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimiseks;
  21) sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
  22) teenusleping – kliendiga sõlmitav leping veevarustuse ja reovee ära juhtimise teenus(t)e müümiseks;
  23) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjas asuva voolurenniga kaev kanalisatsiooni-torustikul;
  24) vee-ettevõtja – Rakvere vallavolikogu poolt määratud vee-ettevõtja, kes osutab valla territooriumil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid;
  25) vee- või reovee mõõtesõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud vee- või reovee-arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
  26) vee- või reovee mõõtekaev – kaev, kus asub vee- või reoveemõõtesõlm;
  27) ühenduskraan – veetorustiku peatorust ühendustoru poole asuv lähim sulgur;
  28) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reovett vastu võttev toru peatorust liitumispunktini;
  29) ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu reovee kanaliseerimiseks;
  30) ühisveevärk – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti;
  31) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikki minek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nende reovee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
  32) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala - ala, millel asuvate kinnistute piirideni on olemas veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks sobiv torustik;
  33) ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ning sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks.
  34) lahkvoolne kanalisatsioon - kanalisatsioonisüsteem, kus reovesi ja sademevesi voolavad eraldi torustikes

§ 3.   Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni üldnõuded

  (1) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse Rakvere vallavolikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Klientide nõuetekohase ühisveevärgiveega varustamise ning reovee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni kaudu tagab vee-ettevõtja.

  (2) Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks olme-, tootmis- ja kastmisvajadusteks ning kahjutule kustutamiseks. Ühisveevärgi vee kvaliteet peab vastama riiklikult kehtestatud kvaliteedinõuetele.

  (3) Ühiskanalisatsioon on mõeldud reovee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Selleks ettenähtud kohtades ja eritingimustel võib ühiskanalisatsiooni purgida ka fekaale.

  (4) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt ärajuhitud sademe- ja drenaaživett ning muud pinnase- ja pinnavett ühiskanalisatsiooni vastu ei võeta.

§ 4.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piiritlemine

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt, milleks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.

  (2) Liitumispunktiks veevärgil on üldjuhul peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, on liitumispunktiks koht, kus sisendustoru ületab kinnistu piiri. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks ühenduskraan, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.

  (3) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev tänava maa-alal enne kinnistu piiri. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Nõuetekohase kaevu puudumisel on liitumispunktiks vaatluskaev või ühenduskoht ühiskanalisatsiooni peatorul, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks viimane vaatluskaev, millesse juhitakse hoonest reovett.

  (4) Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks peatorule lähim sulgur (ühenduskraan), kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev.

  (5) Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi-ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.

  (6) Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenus-lepingu osa. Liitumispunktide muutmine toimub poolte kokkuleppel ja taotleja kulul.

2. peatükk Ühisveevärgi ja- kanalisatsiooniga liitumine 

§ 5.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal on kõigil kinnistute omanikel või valdajatel õigus Eeskirjas toodud korras liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Liitumine toimub vee-ettevõtjale esitatud liitumistaotluse ja selle põhjal vee-ettevõtja poolt väljastatud liitumistingimuste alusel, mis koos kinnistu omaniku või valdaja kirjaliku kinnitusega moodustavad liitumislepingu.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus liitumistaotlust mitte rahuldada, kui liituda soovija:
  1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist katta selle nõuetekohast toimimist kahjustamata;
  2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;
  3) reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.

§ 6.   Liitumistaotluse läbivaatamine, lõpetamine ja muutmine

  (1) Kinnistu omanik või valdaja esitab liitumiseks vee-ettevõtjale vormikohase liitumistaotluse. Taotluse vormi koostab vee-ettevõtja ja see sisaldab:
  1) andmed taotleja kohta;
  2) andmed kinnistu või hoonestusõiguse alusel kasutatava maa kohta;
  3) andmed olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta;
  4) andmed olemasoleva ja kavandatava veekasutuse otstarbe (olme- või tootmisvesi) ja koguse kohta ühisveevärgist, sealhulgas keskmine ööpäevane veetarve ja suurim tunnitarve;
  5) andmed ühiskanalisatsiooni juhitava reovee koguse ja reostusastme kohta;
  6) ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta;
  7) ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta.

  (2) Vajadusel võib vee-ettevõtja nõuda täiendavaid andmeid või selgitusi, sealhulgas kinnistu plaani (mõõtkavas 1:500). Vee-ettevõtja vaatab liitumistaotluse läbi 14 päeva jooksul ja esitab taotlejale õigusaktidega kooskõlas olevad liitumistingimused. Puuduste ilmnemisel liitumistaotluses informeerib vee-ettevõtja taotlejat puudustest kirjalikult.

  (3) Liitumistingimustes näidatakse:
  1) liitumispunkt(id);
  2) lubatud maksimaalne veekasutus ning reoainete lubatud piirkontsentratsioonid;
  3) minimaalne vabarõhk kinnistu veevärgis;
  4) tehnilised erinõuded;
  5) liitumistingimuste kehtivusaeg (mitte lühem kui üks aasta);
  6) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise tähtaeg ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

  (4) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub liitumistingimuste alusel koostatud liitumise projekti või joonise (edaspidi liitumisprojekt) kohaselt vee ettevõtja tehnilise järelevalve all.

  (5) Liitumisprojekti koostamine ja kooskõlastamine, ühendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja-kanalisatsiooni ehitamine ja kasutusele võtmine toimub planeerimis- ja ehituseaduse kohaselt ja liituja kulul.

  (6) Liitunul on õigus liitumisleping lõpetada, teavitades sellest kirjalikult lähtuvalt vee-ettevõtja kehtestatud korrale.

  (7) Vee-ettevõtjal on õigus liitumisleping lõpetada:
  1) juriidilisest isikust liituja likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast;
  2) füüsilisest isikust liituja surma korral, kui tal ei ole pärijat;
  3) muudel õigusaktidest ja liitumislepingust tulenevatel põhjustel.

  (8) Liitumislepingu lõpetamise korral katab liituja vee-ettevõtjale lepingu lõpetamise hetkeni seoses liitumisega tehtud töödega ja tööde katkestamisega seotud kulutused, arvestades võlaõigusseaduse §-s 655 sätestatut.

  (9) Liitumislepingu muutmine võib toimuda ulatuses, millega ei kaasne uue liitumisprojekti koostamine. Liitumistingimuste kehtivusaja möödumisel on kliendil õigus nõuda liitumis-tingimuste kehtivusaja pikendamist. Vee-ettevõtjal on liitumistingimuste pikendamisel õigus esitada õigusaktidest tulenevaid täiendavaid tingimusi.

  (10) Liitumistingimuste muutmiseks, sealhulgas olemasolevatele ühendustele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga täiendavate ühenduste tegemiseks või olemasoleva ühendustorustiku ümberehitamiseks, esitab liituja uue liitumistaotluse.

3. peatükk Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamine 

§ 7.   Üldnõuded

  (1) Kliendi nõuetekohase veega varustamise ja reovee ära juhtimise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil tagab vee-ettevõtja vastavalt sõlmitud teenuslepingule.

  (2) Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse, kui on täidetud eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse, kui toimub ajutine veekasutus ja reovee ära juhtimine ning juhtudel, millised on määratud eeskirjas ja liitumislepingus.

  (3) Teenusleping sõlmitakse kliendi avalduse alusel, millele lisatakse kinnistu omandiõigust või valdamist tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid, välja arvatud varem liitumistaotlusele lisatud dokumendid.

  (4) Vee-ettevõtja väljastab kliendile teenuslepingu projekti neljateistkümne päeva jooksul pärast avalduse esitamist.

  (5) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:
  1) kliendi kirjaliku taotluse alusel;
  2) kõigil juhtudel, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjuseid, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja reovee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud;
  3) kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu tegevuse korral, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
  4) ehitiste lammutamisel samaväärse veetarbimise ja reovee ärajuhtimise taastamiseta;
  5) juriidilisest isikust kinnistuomaniku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast;
  6) füüsilisest isikust kliendi surma korral, kui tal ei ole pärijat;
  7) muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

  (6) Teenuslepingu lõpetamisest teatab vee-ettevõtja kliendile kirjalikult.

  (7) Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja reovee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni toimub mitmele kinnistule või kinnistute grupile nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni.

  (8) Vee-ettevõtjal on õigus kliendile vee andmist ja reovee kanaliseerimist, sellest klienti eelnevalt informeerides, ajutiselt katkestada või piirata juhul kui:
  1) vee-ettevõtja poolt teostatakse plaanilisi remont – ja hooldustöid;
  2) klient ei taga vee-ettevõtja esindajale juurdepääsu arvesti kontrollimiseks või vahetamiseks;
  3) sisendustorul on nähtav leke või veevõttu võimaldav ühendus;
  4) klient ei hoia maa-ala sisendustoru kohal selle kontrollimiseks juurdepääsetavana.

  (9) Plaaniliste remont- ja hooldustööde korral on vee-ettevõtjal kohustus teavitada sellest kliente vähemalt kolm kalendripäeva ette. Veekatkestuse korral üle kaheteistkümne tunni, tagab vee-ettevõtja elumajade juurde ajutise veevõtu võimaluse elanike esmasteks vajadusteks vähemalt kahekümne nelja tunni jooksul.

  (10) Vee-ettevõtjal on õigus kliendile ette teatamata sulgeda kas osaliselt või täielikult vee andmine ja reovee kanaliseerimine:
  1) loodusõnnetuse korral;
  2) energiavarustuse katkemise ja sellest tingitud reaalse keskkonnareostuse ohu korral;
  3) ühisveevärgi või kanalisatsioonirajatise avarii korral, kui on reaalne keskkonnareostuse oht või kui sulgemisega ennetatakse olulist majanduslikku kahju;
  4) seoses vajadusega suurendada tuletõrje vee andmist;
  5) omavolilise veekasutuse ja kanaliseerimise puhul;
  6) juhul, kui klient on rikkunud eeskirja § 11 lõike 1 punkte.

  (11) Kõigil juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ja kinnistu reovee kanaliseerimise sulgemiseks või selle piiramiseks ja kui vee-ettevõtja on kinni pidanud teavitamise korrast, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest.

§ 8.   Veega varustamise nõuded ja tingimused

  (1) Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi ja selle kontrolli vastavalt riiklikult kehtestatud nõuetele. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis.

  (2) Vee-ettevõtja kohustub tagama kinnistu veemõõtesõlmes minimaalse vabarõhu 1,5 baari. Nimetatud nõude rikkumisel on kliendil õigus taotleda rõhutõsteseadmete paigaldamist kinnistu veetorustikule vee-ettevõtja kulul. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, kui liitumistingimustega määratud, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõstmis-seadmetega ning omal kulul.

  (3) Ühisveevärgist vee võtul on keelatud tekitada hüdraulilisi löökkoormusi.

  (4) Ühisveevärgi torustiku purunemisest põhjustatud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud juhtudel, mis eeskirja kohaselt sellise vastutuse välistavad.

  (5) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrje-hüdrante kasutab päästekomando kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal, lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppusel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

§ 9.   Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

  (1) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
  1) ühisvoolse kanalisatsiooni puhul reovee, sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimiseks;
  2) lahkvoolse kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks. Sadeveed kanaliseeritakse omaette kanalisatsiooni.

  (2) Torude paigalduskõrgus (-sügavus) liitumispunktis ja reovee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ning antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada liitumistingimustes või kliendile teenuslepingus. Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaanest 10 cm võrra kõrgem tase. Kui see ei taga kinnistult reovee isevoolset või üleujutus-riskita kanaliseerimist, tuleb reovee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kliendil oma seadmetega ja omal kulul.

  (3) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud juhtudel, mis eeskirja kohaselt sellise vastutuse välistavad. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

  (4) Reovett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  (5) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett, mis sisaldab vastavalt keskkonnaministri sellekohasele määrusele ohtlikke aineid või mille kohta ei ole teenuslepingus sätestatud vastuvõtutingimusi, samuti reovett, mis sisaldab:
  1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
  2) torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
  3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
  4) radioaktiivseid aineid;
  5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
  6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
  7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid;
  8) puhastusprotsessile mittealluvaid aineid.

  (6) Kanaliseeritava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40oC ja pH madalam kui 6,5 ning kõrgem kui 8,5.

  (7) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms (ka eelnevalt purustatud kujul).

  (8) Reovee ja sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi.

  (9) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kinnistu kanalisatsiooni ühendustoru oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.

  (10) Reovee ärajuhtimise teenuse maksumuse sõltuvusse seadmiseks kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee reoainete sisaldusest on kliendid jagatud 5-de reostusgruppi (tabel lisa 1) reoainete sisaldusmäärade alusel.

  (11) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa antud paragrahvis lg 10 toodud tabelis esitatud piirväärtusi, ning reovett, mille jaoks saasteainete sisalduse piirväärtusi ei ole kehtestatud, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid.

  (12) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad antud paragrahvis lg 10 toodud tabelis esitatud piirväärtusi, on klient kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.

  (13) Tasu antud paragrahvis lg 10 toodud tabelis nimetatud reostusnäitajate piirväärtuste ületamise korral maksab klient vee-ettevõtjale ülenormatiivset reostustasu V reostusgrupile vastava viiekordse tasumäära alusel.

§ 10.   Reo- ja sademevee reostusnäitajate kontrollimine

  (1) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse teenuslepingus. Kontrollkaevuks on kinnistu kanalisatsiooni viimane vaatluskaev enne liitumispunkti, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.

  (2) Kliendi sademevee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, selle puudumisel tuleb proove võtta vahetult enne sademevee suubumist sademeveekanalisatsiooni.

  (3) Reo- ja sademevee proovivõtu sageduse ja proovis reostusnäitajate loetelu ning reostusgrupi määrab vee-ettevõtja, lähtudes reostuse iseloomust ja tasemest. Klient, kes kasutab oma tegevusalas või tehnoloogias ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale, on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest saasteainetest ja kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.

  (4) Proove võtab vee-ettevõtja proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri kehtestatud korras ja omama asjaomast tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.

  (5) Proov võetakse punktproovina, järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.

  (6) Reo- ja sademevee proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kahes eksemplaris, millest üks jääb kliendile.

  (7) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase ületab eeskirja või kliendi ja vee- ettevõtja vahelise teenuslepinguga määratud saasteainete piirväärtusi või reovee reostusgruppe, sh ohtlike ainete sisalduse osas, on vee-ettevõtjal õigus võtta ülenormatiivse reostuse tasu kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest selgub et saasteainete sisaldus vastab eeskirjas või teenuslepingus märgitule.

§ 11.   Keelatud ühendused

  (1) Keelatud ühendusteks loetakse käesoleva eeskirja mõistes:
  1) ühendusi, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
  2) kinnistu veevärgi vahetut ühendamist kanalisatsioonitorustike, -seadmete ning –kaevudega ja muude tehnoloogiliste seadmetega, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
  3) ühendusi, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni;
  4) mistahes torustiku ühendust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma vee-ettevõtja poolt väljastatud liitumistingimusteta;
  5) sisendustorule paigaldatud veevõttu võimaldav ühendust.

  (2) Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostatakse vee-ettevõtja esindaja poolt kontrollakt ja ühendus likvideeritakse. Kinnistu omanikul või valdajal tuleb vee-ettevõtjale tasuda seejuures ühenduse sulgemiseks tehtud kulutused.

§ 12.   Omavoliline veekasutus ja reovee kanaliseerimine

  (1) Omavoliliseks veekasutuseks ja reovee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, kui:
  1) ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingut;
  2) on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või reoveemõõtesõlmele vee-ettevõtja poolt pandud plommid, välja arvatud eeskirja § 13 lõikes 10 toodud juhud;
  3) on eemaldatud või rikutud vee- või reoveearvesti taatlusplomm;
  4) vee- või reoveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud;
  5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur;
  6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;
  7) vaatluskaevu kaudu toimub reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni.

  (2) Omavolilise veekasutuse või reovee kanaliseerimise avastamise korral koostatakse vee-ettevõtja poolt kontrollakt ning vee-ettevõtjal on lubatud kinnistule vee andmine ja reovee kanaliseerimine ette teatamata lõpetada.

§ 13.   Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile

  (1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses vee-ettevõtja poolt esitatud liitumistingimustega.

  (2) Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks välistatud reostunud või reostusohtliku vee, ohtlike vedelike või gaaside, auru ja üle #CP1252# 40ŗC vee sattumine ühisveevärki.

  (3) Vee-ettevõtja esindajal ja/või Rakvere vallavalitsuse otsusega volitatud isikul on õigus kontrollida kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrashoidu ning nõuetele vastavust.

  (4) Klient on kohustatud:
  1) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
  2) nähtava lekke ilmnemisel sisendustorul või vastava kahtluse olemasolul informeerima sellest koheselt vee-ettevõtjat.

  (5) Kinnistu omanik või valdaja peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja kinnistu peakraani luugid ning võimaldama juurdepääsu maapealsetele hüdrantidele.

  (6) Ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine on keelatud. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest koheselt vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorul või on veemõõtesõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas reaalne kahju uputuse näol.

  (7) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle kompenseeritakse selle kasutus.

  (8) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
  1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
  2) vee- või reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja –ülekande süsteem;
  3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;
  4) kanalisatsioonitorustiku sulgur.

  (9) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.

  (10) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
  1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
  2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.

  (11) Eemaldatud plommide taaspaigaldamise kulud kannab klient, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 loetletud juhtudel.

§ 14.   Veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise avariilise piiramise kord

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reovee vastuvõtt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii korral, teavitades sellest kliente enne tööde alustamist ette telefoni teel või mingil muul viisil.

  (2) Vääramatu jõu (loodusõnnetus, elektrikatkestus jne.) tagajärjel tekkinud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise katkemisel teostab vee-ettevõtja kliendi veega varustamist ja reovee ärajuhtimist vastavalt Rakvere vallavalitsuse poolt kinnitatud ametiisiku korraldustele.

  (3) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja reovee vastuvõtu vähenemisest või katkemisest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu tulemusena.

4. peatükk Vee ja reovee mõõtmine ning arvestus 

§ 15.   Vee mõõtmine

  (1) Ühisveevärgiga ühendatud kinnistu veevärk peab olema varustatud veemõõtesõlmega.

  (2) Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõtesõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõtesõlme rajamine kinnistule sätestatakse põhjenduste olemasolul liitumistingimustes.

  (3) Veemõõtesõlm peab asuma hoones peale sisendustoru suubumist hoonesse või vee-mõõtekaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule.

  (4) Veemõõtesõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu, kui:
  1) hoones puudub selleks võimalus;
  2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
  3) sisendustoru varustab veega mitut kinnistut.

  (5) Veemõõtekaevu rajamistingimused sätestatakse liitumistingimuste tehnilistes erinõuetes. Veemõõtekaevu rajamise kulud kannab liituja.

  (6) Veemõõtesõlme paigaldab omal kulul vee-ettevõtja kui ei lepita kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldatud veemõõtesõlm peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele.

  (7) Veemõõtesõlme paigaldab vee-ettevõtja peale kliendiga teenuslepingu sõlmimist viie tööpäeva jooksul tähtajatult, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel on vee-ettevõtjal õigus veemõõtesõlm või veearvesti demonteerida.

  (8) Peale veemõõtesõlme paigaldamist koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.

  (9) Klient peab tagama:
  1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitse külmumise eest;
  2) veemõõtesõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse, kuivuse ning ruumi valgustuse;
  3) vee-ettevõtja esindaja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks.

  (10) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude hüvitamist. Veearvesti tehnilise rikke korral, mida ei põhjustanud klient, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.

  (11) Veearvesti rikete, vigastuste, külmumise, või arvesti ja veemõõtesõlme plommide riknemise ja kaotsimineku korral tuleb kliendil vee-ettevõtjat sellest koheselt informeerida.

  (12) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

§ 16.   Veearvestus

  (1) Vee-ettevõtja kohustub pidama arvestust hangitud, klientidele müüdud ja arvestamata vee üle.

  (2) Kliendi veetarvitust mõõdetakse veearvestiga.

  (3) Kliendi poolt mittepõhjustatud veearvesti rikke korral arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arveldamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

  (4) Kui kliendi soovil toimunud kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt tasaarveldus eelneva kolme kalendrikuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. Kliendi poolt enamtasutud summa arvestatakse järgneva arvestusperioodi eest ettemaksuna või makstakse kliendi nõudel tagasi jooksval kuul.

  (5) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt Rakvere vallavalitsuse ja/või vee-ettevõtte poolt kehtestatud lepingu tingimustele.

  (6) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee- ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

  (7) Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale vastavasisulise õiendi.

§ 17.   Reovee mõõtmine

  (1) Reovee mõõtesõlmega varustatakse kinnistud juhul, kui:
  1) liituja esitab vastava nõude liitumistingimuste taotluses;
  2) kasutatud veel põhinev reovee arvestus pole usaldusväärne ja vastav tingimus esitatakse vee-ettevõtja poolt liitumistingimustes.

  (2) Reovee mõõtesõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele.

  (3) Reovee mõõtesõlme paigalduse, reoveearvesti taatlemise ja hooldusega seotud kulud katab klient, kui teenuslepingus pole ette nähtud teisiti.

  (4) Reoveearvesti paigalduse ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta koostab vee-ettevõtja kontrollakti.

  (5) Klient peab tagama:
  1) reoveearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitse külmumise ja ülekuumenemise eest;
  2) reoveearvesti ruumi või reovee mõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse ning ruumi valgustuse;
  3) vee-ettevõtja esindaja juurdepääsu reoveearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks.

  (6) Reoveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõtesõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale.

  (7) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõtesõlme plomme.

§ 18.   Reovee arvestus

  (1) Vee-ettevõtja kohustub pidama arvestust klientide poolt ärajuhitud ja puhastusseadmetele suunatud reovee koguse ning loodusesse suunatud puhastatud vee koguse ja reostusnäitajate üle.

  (2) Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi reoveearvestiga.

  (3) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ära juhitud vee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee sattumist kanalisatsiooni. Kõik muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõtesõlmed plommitakse vee-ettevõtja esindaja poolt ja nende paigaldamise kohta koostatakse kontrollakt. Nimetatud veemõõtesõlmede ehitamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

  (4) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ära juhitud reovee kogus rikke avastamisele eelnenud kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase reovee koguse järgi. Nimetatud arveldamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

  (5) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu, katsetuse jms), arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

§ 19.   Arveldamine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest

  (1) Kliendi poolt ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud reovee eest vee-ettevõtjale makstava teenustasu hinnad kehtestab vee-ettevõtja. Vee-ettevõtja kooskõlastab hinnad ennem nende kehtestamist Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 141 ja § 142 alusel Vallavalitsuse või/ja Konkurentsiametiga.

  (2) Arveldamine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest, sealhulgas arvesti näidu registreerimine ja näidu teatamine vee-ettevõtjale, toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Kasutatud vee ja ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

  (3) Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve neljateistkümne kalendripäeva jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületava päeva eest.

  (4) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus ja see ei tohi ületada 0,07% tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.

  (5) Hinnagrupi muutusest on klient kohustatud vee-ettevõtjat informeerima kümne tööpäeva jooksul alates tarbimise otstarbe muutumisest.

  (6) Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul alates pretensiooni kättesaamisest. Põhjendatud pretensiooni olemasolul arvestatakse enammakstud summa järgneva arvestusperioodi eest ettemakseks või makstakse kliendi nõudel tagasi jooksval kuul.

§ 20.   Rakendussätted

  (1) Määrusega tunnistatakse kehtetuks Sõmeru Vallavolikogu 23.04.2014 määrus nr 13 „Sõmeru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“ (avaldamismärge RT IV, 06.05.2014, 2).

  (2) Määrusega tunnistatakse kehtetuks Sõmeru Vallavolikogu 23.04.2014 määrus nr 12 „Sõmeru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ (avaldamismärge RT IV, 06.05.2014, 1).

  (3) Määrusega tunnistatakse kehtetuks Rakvere Vallavolikogu 27.08.2014 määrus nr 11 „Rakvere valla ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga liitumise ning nende kasutamise eeskiri“ (avaldamismärge RT IV, 29.08.2014, 84).

  (4) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Peep Vassiljev
Volikogu esimees

Lisa Reostusgruppide tabel

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json