Ehitus

Teksti suurus:

Õru valla ehitusmäärus

Väljaandja:Õru Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.12.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 15.02.2013, 55

Õru valla ehitusmäärus

Vastu võetud 23.11.2012 nr 26

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkti 29, planeerimisseaduse § 5 ning ehitusseaduse § 19 lõige 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Õru valla ehitusmäärus (edaspidi "ehitusmäärus") sätestab planeerimise, projekteerimise ja ehitamise üldised põhimõtted, reeglid ning ülesanded Õru vallas.

 (2) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimusi otsustavad Õru vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Õru vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt seadustes ja käesolevas ehitusmääruses sätestatud pädevusele.

 (3) Vallavalitsusel on õigus ehitusmäärusest tulenevate küsimuste paremaks lahendamiseks moodustada komisjone, toimkondi ja kaasata selleks teisi isikuid.

§ 2.  Vallavolikogu pädevus

  Vallavolikogu pädevuses on:
 1) valla üldise ehituspoliitika suunamine ja kujundamine, lähtudes valla üldplaneeringust ning arengukavast;
 2) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
 3) üldplaneeringu koostamise algatamine, selle lähteseisukohtade kinnitamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine ning kehtestamine;
 4) detailplaneeringu koostamise algatamine ja kehtestamine;
 5) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine;
 6) üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle otsustamine;
 7) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine planeeringu elluviimiseks;
 8) riiklikult tähtsa ehitise asukoha ettepaneku üle läbirääkimiste pidamine ja riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamises osalemine;
 9) ajutise ehituskeelu kehtestamine;
 10) valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja vallaga piirneva kohaliku omavalitsusüksuse territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu eskiislahenduse heakskiitmine ja avalikule arutelule suunamine;
 11) maakonnaplaneeringu, valla naabrusse jäävate kohalike omavalitsusüksuste üldplaneeringu ja riiklikult tähtsa ehituse asukohta määrava planeeringu kooskõlastamise otsustamine.

§ 3.  Vallavalitsuse pädevus

 (1) Vallavalitsuse pädevuses on õigusaktidest tulenevate ehitus- ja planeerimisalaste tegevuste elluviimine millised ei kuulu vallavolikogu pädevusse.

 (2) Vallavalitsus kinnitab käesolevas määruses toodud lepingute, taotluste ja lubade vormid ning otsustab maakatastriseaduse § 18 lõigetes 4 ja 5 nimetatud küsimusi.

2. peatükk Planeerimisvaldkonna korraldamine 

§ 4.  Planeerimise põhimõtted ja nõuded

 (1) Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Huvitatud isiku poolt esitatud taotlus detailplaneeringu koostamise algatamiseks peab sisaldama sooviavaldust sõlmida leping detailplaneeringukohaste teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamiseks ja selle rahastamiseks.

 (2) Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegija esitab vallavalitsusele kirjaliku taotluse vastavalt kinnitatud vormile, selgitades selles planeeringu otstarvet ja eesmärke, näidates taotletava planeeringuala suuruse ning planeeringu mahu (kas üks või mitu krunti, kvartal või suurem maaala). Taotlus peab sisaldama füüsilise isiku puhul tema nime, isikukoodi, elukoha aadressi ja kontaktandmeid; juriidilise isiku puhul tema nime, registreerimisnumbrit, asukoha aadressi, esindaja nime ja esindusõiguse alust ning kontaktandmeid. Taotlusele lisatakse vajadusel:
 1) hoonete omandiõigust tõendavad dokumendid (ostu-müügi leping, ehitisregistri väljavõte vms);
 2) kinnistusraamatu väljavõte;
 3) volitus kinnistu omaniku nõusoleku kohta, kui taotleja ei ole kinnistu omanik;
 4) eskiis.

 (3) Vallavalitsus koostab ja kinnitab detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt kinnitatud vormile. Detailplaneeringu lähteseisukohtadega määratakse kindlaks planeeringu ülesanded, vastavus kehtivale üldplaneeringule, planeeringuala ulatus, põhilised arhitektuurilised, looduskaitselised ja muinsuskaitselised nõuded, detailplaneeringu graafilise osa koosseis ja jooniste mõõtkava, kruntide miinimumsuurused, samuti vajalikud kooskõlastused ja vallapoolsed tingimused.Detailplaneeringu lähteseisukohad kehtivad kaks aastat. Vallavalitsus võib põhjendatud taotluse alusel pikendada ühekordselt lähteülesande kehtivuse tähtaega ühe aasta võrra. Taotlus lähteülesande kehtivuse tähtaja pikendamiseks tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne lähteülesande kehtivuse tähtaja lõppemist.

 (4) Kui detailplaneeringu koostamise algatamist taotletakse üksnes erahuvidest ning detailplaneering ei ole üldplaneeringut muutev, sõlmitakse huvitatud isikuga leping detailplaneeringu koostamise ja selle rahastamise kohta vastavalt kinnitatud vormile.

 (5) Eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-alade planeerimisel, samuti juhul, kui detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut. Sellisel juhul võib vallavalitsus sõlmida huvitatud isikuga lepingu ainult detailplaneeringu koostamise rahastamise kohta vastavalt kinnitatud vormile.

 (6) Vallavalitus teeb detailplaneeringu algatamise otsuse pärast lähteseisukohtadele vastava eskiisi esitamist ja huvitatud isikuga lepingu sõlmimist.

 (7) Enne detailplaneeringu kehtestamise otsustamist sõlmib vallavalitsus huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringukohaste tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise tagamiseks ja üleandmiseks. Huvitatud isiku keeldumisel detailplaneeringukohaste tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise tagamise lepingu sõlmimisest on vallavolikogul õigus jätta detailplaneering kehtestamata.

 (8) Lähteülesandele vastava detailplaneeringu eskiislahendus esitatakse vallavalitsusele paberkandjal topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas 1:500 ja digitaalselt, kui lähteülesandega ei ole määratud teisiti.

 (9) Planeeringu eskiislahenduse läbivaatamisel võib vallavalitsus lisaks lähteseisukohtades märgitule määrata vajadusel täiendavaid kooskõlastusi.

 (10) Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada kahes eksemplaris paberkandjal koos kahe lisamaterjalide kaustaga ja digitaalselt vallavalitsusele vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu lähteülesande kinnitamise kuupäevast arvates, kui planeeringu algatamise dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Vallavalitsus võib põhjendatud taotluse alusel pikendada ühekordselt detailplaneeringu esitamise tähtaega ühe aasta võrra. Taotlus detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamiseks tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne detailplaneeringu esitamise tähtaja lõppemist. Kui huvitatud isikust olenevatel põhjustel ei ole kahe aasta jooksul arvates planeeringu koostamise algatamise otsuse/korralduse tegemisest detailplaneeringut vastu võetud võib vallavalitsus tunnistada detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse/korralduse kehtetuks. Enne detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse/korralduse kehtetuks tunnistamist informeerib vallavalitsus huvitatud isikut planeeringu koostamise algatamise otsuse/korralduse kehtetuks tunnistamise kavatsusest ja annab talle ühe kuu oma seisukoha esitamiseks.

 (11) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kehtestab vallavolikogu detailplaneeringu ning vallavalitsus kannab vastavad muudatused üldplaneeringusse.

 (12) Planeeringutest informeerimise ametlikud kohad on maakonnaleht ja valla veebileht.

 (13) Planeering tuleb esitada enne kehtestamist vallavalitsusele vähemalt kolmes eksemplaris
paberkandjal, millest üks on kooskõlastustega algeksemplar, lisaks üks lisamaterjalidega toimik (tehnilised tingimused, eelkokkulepped, eelkooskõlastused, lepingud, lähteülesanne, valla otsused, korraldused, protokollid, väljavõtted registritest jne) ja digitaalselt. Planeeringumaterjale säilitatakse valla arhiivis.

 (14) Planeeringu vastuvõtmisel sõnastab vastuvõtja valla seisukoha kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta.

 (15) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal tehtud ettepanekute ja vastuväidete kohta annab vallavalitsus seisukoha ning teatab kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele avaliku arutelu toimumise aja ja koha.

 (16) Planeeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ning huvitatud isikutele kättesaadavuse tagab vallavalitsus üldises korras.

 (17) Juhul, kui vallavolikogule tehakse planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul ettepanek kehtestatud planeering või planeeringu kehtestamise otsus seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks ja vallavolikogu leiab, et ettepanek on põhjendatud, teeb vallavolikogu ettepaneku kohta oma otsuse ja viib planeeringu või selle kehtestamise otsuse õigusaktiga vastavusse ning informeerib ettepaneku tegijat oma otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest tähtkirjaga ühe kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates.

 (18) Kehtestatud planeeringutega tutvumise tagab vallavalitsus vallamajas üldises korras.

3. peatükk Ehitusvaldkonna korraldamine 

§ 5.  Nõuded ehitistele

 (1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi ning:
 1) olema teostuselt heatasemeline;
 2) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda;
 3) ei tohi olla ohtlik inimestele, varale ega keskkonnale.

 (2) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alustel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega.

 (3) Hoone põhimaht paigutatakse planeeringuga või projekteerimistingimustega ette nähtud kohustuslikule ehitusjoonele. Ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ühtki ehitise osa (v.a. trepp, trepi varikatus, rõdu, lodža, ärkel või katus).

 (4) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning
ruumide avariide ja õnnetuste likvideerimiseks.

 (5) Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb ehituskruntidele jätta minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist neli meetrit, juhul kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja sellega on nõustunud päästeteenistus või detailplaneering ei näe ette teisiti.

 (6) Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud servituut.

 (7) Korterelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada komplekselt kõikide korterite vajadusi arvestades.

 (8) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal.

 (9) Ehitise kasutamisel Õru alevikus on omanik kohustatud taotlema vallavalitsuselt kooskõlastuse:
 1) ehitise välisviimistluse muutmiseks;
 2) hoone akende, rõdude ja välisuste kujunduse muutmiseks;
 3) krundipiirde muutmiseks või uue ehitamiseks. Kruntide vahelised piirded rajatakse ja vajadusel muudetakse naabritevahelisel kokkuleppel.

§ 6.  Projekteerimine

 (1) Ehitusprojekti koostamise aluseks on:
 1) kehtiv detailplaneering;
 2) üldplaneeringu alusel koostatud arhitektuurse projekteerimise lähtetingimused vastavalt kinnitatud vormile (detailplaneeringu koostamise vajaduse puudumisel);
 3) muinsuskaitse eritingimused muinsuskaitse all olevate ehitiste puhul);
 4) maaüksuse ehitusgeoloogia ja geodeetiliste tööde tulemused;
 5) ehitusmäärus.

 (2) Projekteerimistööde alustamiseks tuleb esitada vallavalitsusele projekteerimistingimuste vormikohane taotlus vastavalt kinnitatud vormile. Taotluse vormi saab vallavalitsusest või valla veebilehelt.

 (3) Projekteerimistingimused määrab ja avalikustab detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral või vajadusel detailplaneeringute nõuete täpsustamiseks vallavalitsus;

 (4) Projekteerimistingimustega määratakse vajadusel:
 1) ehitusala või rajatise asukoht;
 2) lubatav hoonete suurim ehitusalune pind;
 3) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp;
 4) hoone suurim lubatud kõrgus;
 5) ehitise kasutamise otstarve;
 6) rajatise olulised tehnilised näitajad;
 7) fassaadi-ja katusematerjalid;
 8) muinsuskaitse erinõuded;
 9) piirete iseloom, materjal ja kõrgus;
 10) haljastus ja heakorra nõuded;
 11) projekti kooskõlastajad.

 (5) Projekteerimistingimustega saab tutvuda vallamajas ja valla kodulehel.

 (6) Projekteerimistingimuste säilitamise tagab vallavalitsus.

§ 7.  Ehitusprojekt

 (1) Ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele:
 1) köide formaadis A4;
 2) põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200;
 3) uusehitiste ja juurdeehitiste puhul asendiplaan geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500. Alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda.;
 4) olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde korral võib asendiplaani vormistada olemasoleval krundi plaanil;
 5) lisadena hindamiseks (väljavõte planeeringust, projekteerimistingimused, mõõdistusjoonised).

 (2) Ehitusloa taotlemiseks esitatud projekt peab olema kooskõlastatud:
 1) päästeametiga;
 2) mälestiste või mälestiste kaitsevööndis asuvate ehitiste puhul muinsuskaitseametiga;
 3) looduskaitsealal või kaitsetsoonis paikneva ehitiste puhul kaitseala valitsejaga;
 4) teede ja tehnovõrkude omanikega;
 5) naaberkinnistute omanikega.

 (3) Ehitusprojekti kooskõlastajad täpsustatakse projekteerimistingimustes.

 (4) Ehitusprojekti lahutamaks osadeks on ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade lahendused.

 (5) Keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkuse otsustab ja keskkonnamõju hindamise läbiviimist ehitusprojektile korraldab vallavalitsus.

§ 8.  Ehitusluba

 (1) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusprojekt ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt koos ehitusloa taotlusega vallavalitsusele.

 (2) Vallavalitsus kontrollib ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja muudele nõuetele.

 (3) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus. Ehitusluba väljastatakse hiljemalt 20 päeva pärast riigilõivu tasumist, ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti esitamist.

 (4) Ehitusloa omanik peab taotlema nõusolekut ehitusprojekti muutmiseks või taotlema uue ehitusloa, kui muudetakse ehitusprojekti, mille tulemusena muutuvad ehitise olulised osad või olulised tehnilised näitajad. Uue ehitusloa taotlemise vajaduse otsustab vallavalitsus.

 (5) Vallavalitsus tagab ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamise kuni ehitise lammutamiseni või dokumentide arhiivi andmiseni.

§ 9.  Kirjalik nõusolek

 (1) Ehitusseaduse mõistes väikeehitise tunnustele vastavat ehitist võib ehitada kirjaliku nõusoleku alusel.

 (2) Kirjaliku nõusoleku väljastab vallavalitsus järgmiste dokumentide alusel:
 1) vormikohane taotlus;
 2) väikeehitise asukohaplaan;
 3) ehitise põhiplaan ja kaks vaadet;
 4) riigilõivu tasumist tõendava dokumendi koopia.

 (3) Vallavalitsusel on õigus nõuda enne kirjaliku nõusoleku andmist ehitusprojekti esitamist.

 (4) Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta. Selline ehitis ei tohi paikneda eespool ehitusjoont ega ilma naabrite kooskõlastuseta krundi piirile lähemal kui neli meetrit.

 (5) Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamisel peab ehitise omanik väikeehitise püstitamise kavatsusest teavitama vallavalitsust.

 (6) Väikehoonete ehitamisel tuleb jälgida ja arvestada tuleohutusnõuetega. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.

§ 10.  Ajutine ehitis

 (1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse määratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

 (2) Vallavalitsus määrab ajutise ehitise korral:
 1) ehitise kasutamise tähtaja;
 2) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva.

 (3) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud määratud tähtajaks, korraldab ehitusjärelevalvet teostav ametnik vallavalitsuse korralduse alusel ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.

§ 11.  Kasutusluba

 (1) Kasutusloa saamiseks esitatakse vallavalitsusele vormikohane taotlus koos seadustes ja nende alustel kehtestatud õigusaktides nõutud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv.

 (2) Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus.

 (3) Valminud ehitise kohta koostatakse teostusjoonised, mis lisatakse paberkandjal ja digitaalselt kasutusloa taotlusmaterjalidele. Teostusjooniste üks eksemplar säilitatakse vallavalitsuses.

 (4) Ehitise või tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega vallavalitsusele.

§ 12.  Ehitise lammutamine

 (1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele lisatakse kinnistu plaan, kus on näidatud lammutatav ehitis.

 (2) Vallavalitsusel on õigus nõuda vajadusel lammutamise projekti, milles on lahendatud:
 1) tehnovõrkudest lahtiühendamine;
 2) lammutusplatsi piirded;
 3) tööde teostamise tehnoloogia;
 4) ehitusjäätmete käitlemine;
 5) heakorrastamine pärast lammutust.

 (3) Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Selle kõrvaldamata jätmisel teeb vallavalitsus omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu likvideerimiseks. Ettekirjutise täitmata jätmisel korraldab ehitusjärelevalvet teostav ametnik ehitise ohutusnõuetega vastavusse viimise või lammutamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 13.  Ehitusjärelevalve

 (1) Ehitusjärelevalvet ehitusseaduse mõistes teostab vallavalitsus.

 (2) Kui ehitamise käigustekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav
isik ettepanekuga vallavalitsuse poole, kes otsustab vastavalt muudatuse olemusele ja ulatusele:
 1) ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse asjasse puutuvate isikutega ja muudatus liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikidele eksemplaridele;
 2) koostatakse uus ehitusprojekt ja taotletakse uus ehitusluba.

 (3) Ehitiste omanik esitab vallavalitsusele vormikohase ehitamise alustamise teatise kolm tööpäeva enne ehitamise alustamist.

 (4) Kaevetööde tegemiseks valla territooriumil sügavamal kui 50 cm tuleb taotleda vallavalitsuselt kaevetööde luba. Kaeveluba ei ole nõutav ehituskrundil vundamendi süvendi ja muude kaevetööde tegemiseks, kui antud objektile on väljastatud ehitusluba.

4. peatükk Rakendussätted 

§ 14.  Riiklik ehitisregister

  Riiklikusse ehitisregistrisse edastab andmeid ja väljastab selle kinnitatud väljavõtteid vallavalitsus.

§ 15.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Õru Vallavolikogu määrus nr 12, 21.märts 2003 a. „Valla ehitusmääruse kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 16.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1.detsembril 2012. a.

Kalmer Sarv
Volikogu esimees