KOV määruste valdkondlik liigitus: Rahandus ja eelarve → Raha kasutamine

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kuusalu Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri

Vastu võetud 29.12.2008 nr 12
jõustumine 01.01.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse lähtudes Raamatupidamise seaduse § 11 lõike 1 ja lõike 2, mille kohaselt
riigiraamatupidamiskohustuslane koostab raamatupidamise sise-eeskirja, arvestades üldeeskirja nõudeid, ning lähtudes Riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatust.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Kuusalu valla kui kohaliku omavalitsusüksuse raamatupidamiskorralduse alus

  (1) Kuusalu Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja eesmärgiks on Kuusalu valla kohaliku omavalitsusüksuse kui avaliku sektori raamatupidamiskohustuslasena raamatupidamise ja finantsaruandluse korra kehtestamise ning raamatupidamise- ja eelarve täitmise aruandluse tagamine.

  (2) Kuusalu Vallavalitsuses (edaspidi vallavalitsus) peetakse valla eelarveliste allasutuste osas tsentraliseeritud raamatupidamist.

  (3) Vallavalitsuse allasutusteks ja hallatavateks asutusteks on:
  1) Kuusalu Keskkool;
  2) Kuusalu Õpilaskodu;
  3) Kuusalu Keskkooli Spordikompleks
(M-13-13.12.2012)
  4) Kolga Kool;
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]
  5) Vihasoo Lasteaed- Algkool;
  6) Kuusalu Lasteaed Jussike;
(M-13-13.12.2012)
  7) Kolga Lasteaed;
  8) Kuusalu Kunstide Kool;
  9) Kuusalu Noortekeskused;
  10) Kolga Muuseum;
  11) Kuusalu Raamatukogu, mille alla kuulub 6 filiaali: · Kolga Raamatukogu; · Kõnnu Raamatukogu; · Hirvli Raamatukogu; · Joaveski Raamatukogu; · Viinistu Raamatukogu; · Vihasoo Raamatukogu;
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]
  12) Kuusalu Eakate Kodu;
  13) Kehtetu;
(M-13-13.12.2012)
  14) Kehtetu;
(M-13-13.12.2012)
  15) Kehtetu;
(M-13-13.12.2012);
  16) Kuusalu Rahvamaja;
  17) Kolgaküla Rahvamaja;
  18) Viinistu Rahvamaja;
  19) Vihasoo Rahvamaja;
  20) Leesi Rahvamaja;
  21) Kõnnu Külamaja;
  22) Kehtetu;
(M-13-13.12.2012);
  23) Pärispea Seltsimaja;
Kõik rahvamajad on antud hallata rendilepingute alusel mittetulundusühingutele (edaspidi MTÜ-d).
(M- 11- 04.11.2010)
  24) Kiiu Kiigepõnni Lasteaed.
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]

  (4) Vallavalitsuse tütarettevõtteks on Kuusalu Soojus OÜ.

  (5) Vallavalitsuse sidusettevõtteks on Sõnumitooja OÜ.

§ 2.   Kuusalu Vallavalitsuse raamatupidamise sise- eeskirja eesmärk ja üldpõhimõtted.

  (1) Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on Kuusalu valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamisarvestuse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine kui üks terviklik raamatupidamiskohustuslane.

  (2) Sise-eeskiri lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestuspõhimõtted tulenevad:
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]
  1) Raamatupidamise seadusest;
  2) Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendist (edaspidi juhendist);
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]
  3) Raamatupidamis Toimkonna Juhenditest (edaspidi RTJ);
  4) Eesti Vabariigi seadusandlusest;
  5) Kuusalu valla õigusaktidest.

§ 3.   Sise- eeskirja kohaldamine ja sisu

  (1) Sise-eeskirja kohaldatakse ametiasutusele ja kõikidele allasutustele.

  (2) Sise-eeskiri reguleerib ametiasutuste majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume ja arvestust, arvuti tarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda.

2. peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS 

§ 4.   Raamatupidamise struktuur

  (1) Vallavalitsuse igapäevast tegevust juhib vallavanem, kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.

  (2) Vallavalitsuse ja allasutuste raamatupidamist koordineerib ja korraldab pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis.

  (3) Vallavalitsuse pearaamatupidajale alluvad finantsist, üks vanemraamatupidaja ning raamatupidaja- kassapidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud nende ametijuhendites.
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]

  (4) Raamatupidamisarvestuses kasutatakse vallavalitsuses arvutiprogrammi PMen. Programmis olevad andmed salvestatakse valla serveris. Programmis olevatest andmetest tehakse koopiad igal ööl. Koopiad tehakse automaatselt.

§ 5.   Kontoplaan

  Vallavalitsuses on kasutusel Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi lisaga nr 1 kehtestatud kontoplaan.
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]

§ 6.   Majandusaasta aruande koostamise põhimõtted

  (1) Vallavalitsus koostab konsolideeritud majandusaasta aruande vastavalt raamatupidamise seaduses ja RTJ- des toodud nõuetest ning juhendis esitatud arvestuspõhimõtetest ja tähtaegadest.
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]

  (2) Kui RTJ- des esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.

  (3) Vallavalitsus avaldab oma nõuetekohaselt kinnitatud aruande koos kõikide selle lisade ja osadega oma veebilehel 7 päeva jooksul aruande kinnitamisest.
(M-13-13.12.2012)

  (4) Majandusaasta aruande esitab vallavalitsus volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31.05.
(M-13-13.12.2012)

  (5) Majandusaasta aruande allkirjastavad volikogu esimees ja vallavanem digitaalselt.

§ 7.   Aruannete esitamine

  (1) Saldoandmikud koostab ja esitab vallavalitsuse pearaamatupidaja Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt juhendis kehtestatud korras ja tähtaegadeks.
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]

  (2) Eelarve täitmise aruanded koostatakse ja esitatakse vallavalitsuse raamatupidamise poolt rahandusministri kinnitatud vormil rahandusministeeriumile tema kehtestatud korras ja tähtajaks.
(M-13-13.12.2012)

  (3) Maksudeklaratsioonid ja –aruanded esitatakse ja koostatakse vastavalt seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel Maksu- ja Tolliametile.

  (4) Statistilised aruanded esitatakse ja koostatakse Statistikaametile ettenähtud korras ja tähtaegadel.

§ 8.   Majandustehingute kajastamise üldpõhimõtted

  (1) Vastavalt raamatupidamise seaduse §6 punktile 2 kajastab vallavalitsus kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine.

  (2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koosatatud koonddokument, milleks võivad olla:
  1) arved;
  2) avansiaruanded (Lisa 2);
  3) ametiautode kasutamise sõidulehed (Lisa 3);
  4) isikliku sõiduauto kasutamise lehed (Lisa 4);
  5) vallavanema käskkirjad, korraldused;
  6) allasutuste juhtide käskkirjad;
  7) toetuste esildised (Lisa 5, 6, 7);
  8) palgadokumendid;
  9) aktid (vara arvelevõtmise, mahakandmise (Lisa 8 ja 9), inventuuride jne kohta);
  10) kassadokumendid;
  11) pangakontode väljavõtted;
  12) lepingud ja lepingute alusel esitatud avaldused;
  13) raamatupidamisõiendid reguleerimis-või paranduskannete tegemiseks.
Algdokumendil peavad olema järgnevad andmed:

1. dokumendi nimetus ja number;
2. koostamise kuupäev;
3. tehingu majanduslik sisu;
4. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
5. tehingu osapoolte nimed ( arve esitaja; arve saaja, arve maksja);
6. tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
7. majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
8. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorra number.

  (2¹) Arved esitatakse raamatupidamisele digitaalsel kujul. Arved saadetaksevallavalitsuse raamatupidamise aadressile [email protected]. Arved saadetakse raamatupidamisele pdf.failina. Arved laaditakse üles ftp-kausta, kus kohast saadetakse need E-Arvekeskusesse. E-Arvekeskuses (www.arvekeskus.ee) toimub arvete kinnitamine, konteerimine ja arhiveerimine.

[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]

  (3) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama:
  1) majandustehingu kuupäeva;
  2) raamatupidamiskirjendi järjekorra numbrit;
  3) debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosid ja vastavaid summasid;
  4) majandustehingu lühikirjeldust;
  5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.

  (4) Raamatupidamiskirjendid sisestatakse raamatupidamises raamatupidamisprogrammi PMen. Programmis on kasutusel järgnevad osad:
  1) Raha- kajastatakse panga- ja kassakanded;
  2) Võlad- kajastatakse nõuded, kohustused ja ettemaksed;
  3) Bilanss- kajastatakse pearaamatu kanded;
  4) Eelarve- kajastatakse Kuusalu Vallavalitsuse eelarve;
  5) Palk- kajastatakse palgakanded;
  6) Varad- kajastatakse põhivarad;
  7) Ladu- kajastatakse bilansivälised varad ja toiduained;
  8) Arved- koostatakse arveid.

  (5) Enne raamatupidamiskirjendi koostamist, tuleb kõik algdokumendid kinnitada E-arvekeskuses vallavalitsuse kulujuhtide ja kulujuhtide poolt määratud isikute poolt. Kulujuhid võivad teha kulutusi nendele eraldatud eelarve ulatuses. Üle 1600 euroste arvete puhul tuleb arve kinnitada ka vallavanemal või tema kohusetäitjalt. Kulujuhid on teenistujad või töötajad, kes on kinnitatud Kuusalu valla eelarvelistele tegevusaladele. Kulujuhi ülesanneteks ja kohustusteks on:
  1) korraldada tema vastutada olevas tegevusalas tehtavaid kulutusi vastavalt Kuusalu Vallavolikogu poolt kinnitatud ja Kuusalu Vallavalitsuse poolt lahtikirjutatud eelarvele;
  2) kinnitada tema vastutada olevas tegevusalas tehtava kulutuse algdokumendid koos tegevusala numbri või nimetusega, kululiigi ja konto numbriga;
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]
  3) korraldada tema vastutusalas oleva tegevusala eelarve koostamist ja vastutab eelarve täitmise eest.
(M-13-13.12.2012)

  (6) Algdokumendi kinnitamisel E-arvekeskuses peab kulujuht kommentaari lahtrisse ära märkima või lahti kirjutama kulutuse vajaduse, kui algdokumendi pealt ei ole võimalik aru saada selle sisust. Arved tuleb E-arvekeskuses kinnitada hiljemalt 2 tööpäeva peale kinnitamise teate saamist.
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]

  (7) Kulujuhid vastutavad:
  1) et dokument kajastab majandustehingut õigesti;
  2) dokumendil olevad arvnäitajad (kogused, hinnad, summad) vastavad sõlmitud lepingutele;
  3) tehing on seaduspärane ja vajalik;
  4) tehing on kooskõlas volikogu poolt kinnitatud eelarvega;
  5) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist;
  6) et dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus.
  7) Algdokumentide esitamise tähtajad:

  (8) Kõik algdokumendid peavad olema allkirjastatud kinnitatud ning kontrollitud raamatupidajate poolt.
(M-13-13.12.2012)

  (9) Raamatupidamisüksuse töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisprogrammi:
  1) tehingu teostamise kooskõla eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega;
  2) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarveklassifikaatori koodide õigsus;
  3) maksetähtpäev;
  4) tekkepõhine periood;
  5) saaja andmed, sh juhul, kui ostudokumendil on kajastatud käibemaks, kontroll selle kohta, kas hankija on registreeritud käibemaksukohustuslane või mitte ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele;
  6) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;
  7) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati kulujuhi (kulujuhtide) poolt.

  (10) Rahaliste ülekannete tegemisel osaleb kaks inimest. Sularaha orderi kinnitavad lisaks kassapidajale ka pearaamatupidaja ja vallavanem või tema poolt volitatud isik.

  (11) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjendiga, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi kohta (nt järjekorranumber). Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). Reguleerimiskannete algdokumentideks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiendid.

§ 9.   Rahaliste vahendite arvestus

  (1) Rahalisi vahendeid hoitakse pankades vallavalitsuse arvelduskontodel. Sularaha hoitakse vallavalitsuse kassas raamatupidaja- kassapidaja kontrolli all olevas seifis.

  (2) Pangaoperatsioonide teostamiseks kasutatakse maksekorraldusi, mida teostatakse läbi interneti pankade (Swedbank ja SEB Ühispank). Pangaoperatsioone teostavad selleks volitatud isikud- finantsist ja vanemraamatupidaja.

  (3) Igal hommikul trükitakse välja eelmise päeva pangaväljavõte, mida kontrollib vallavalitsuse pearaamatupidaja või tema kohusetäitja.
(M-13-13.12.2012)

  (4) Kassaoperatsioone teostab raamatupidaja- kassapidaja, kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping.

  (5) Kassaoperatsioonide teostamiseks ja arvestamiseks kasutatakse järgnevaid dokumente:
  1) kassa sissetuleku order;
  2) kassa väljamineku order;
  3) kassaraamat.

  (6) Kassaorderid ja kassaraamatud trükitakse välja raamatupidamisprogrammist.

  (7) Allasutustes tsekkide alusel omatuluna laekuv raha tuuakse iga kuu lõpus vallavalitsuse kassasse. Raamatupidaja- kassapidaja sisestab tehingud programmi ja väljastab kassa sissetuleku orderi.

  (8) Kassa sissetuleku- ja väljamineku orderites pole lubatud teha parandusi ega ülekirjutusi.

  (9) Vallavalitsuse pangakaartide (deebetkaartide) kasutamise õigus on vallavanemal. Vallavanema määrab kaartide kasutajad. Kuusalu Vallavalitsuse deebetkaarte kasutavad Kuusalu Keskkool, Kolga Kool, Kolga Lasteaed, Kuusalu Lasteaed Jussike, Kiiu Kiigepõnni Lasteaed ja Vihasoo Lasteaed-Algkool.
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]

  (10) Kaarti võib kasutada ainult töö- ja teenistusülesannete täitmiseks vajalike tehingute teostamiseks.

  (11) Kaardi valdaja vastutab kaardi sihipärase kasutamise eest. Kaarti ei tohi anda kasutada ega kaardi PIN- koode ei tohi anda kolmanda isiku valdusesse.

  (12) Kaardi valdaja peab esitama raamatupidamisele kaardiga teostatud tehingute kohta aruande hiljemalt järgmise kuu 1. tööpäevaks. Aruandel peab olema ka seletus kulu otstarbe kohta.
(M-13-13.12.2012)

§ 10.   Nõuete ja kohustuste kajastamine ja arvestus

  (1) Nõuded kajastatakse Kuusalu Vallavalitsuse raamatupidamise programmis Võlad menüüs objektidel:
  1) Nõuded asutustele;
  2) Nõuded isikutele;
  3) Lastevanemate maksud;
  4) Muud saadud ettemaksed;
  5) Laekumata intressid;
  6) Põhivara sihtfinantseerimise nõuded;
  7) Sihtfinantseerimise nõuded.
(M-13-13.12.2012)

  (2) Kohustused kajastatakse Kuusalu Vallavalitsuse raamatupidamise programmis Võlad menüüs objektidel:
  1) Ettemaksed põhivara eest;
  2) Ettemaksed varude eest;
  3) Ettemakstud sihtfinatseerimised;
  4) Loodusressursside kasutamine ja saastetasu kohustused;
  5) Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud;
  6) Muud toetuste andmise kohustused;
  7) Muud viitvõlad;
  8) Võlad hankijatele;
  9) Võlad hankijatele põhivara eest;
  10) Võlad töövõtjatele majanduskulude eest;
  11) Sihtfinantseerimiseks saadud vahendid
  12) Põhivara sihtfinantseeimise kohustused
  13) Ettemaksed müüdud põhivara eest
  14) Muud saadud ettemaksed
  15) Pikaajalised kapitalirendikohustused.
(M-13-13.12.2012)

  (3) Kui vallavalitsus müüb põhivara ja saab, selle eest ettemaksu, siis kajastatakse seda raamatupidamises raamatupidamisprogrammis menüüs Võlad objektil „Ettemaksed müüdud põhivara eest.“

  (4) Kõik kohustused täpsustatakse tegevusala koodiga.

  (5) Nõudeid, kohustusi ja tehtud ettemakseid kajastatakse sõltuvalt nende sisust kas lühi- või pikaajalistena. Nõuete ja ettemaksete kajastamisel lähtutakse RTJ 3 nõuetest. Kohustuste kajastamisel lähtutakse RTJ 3, RTJ 8 ja RTJ 9 kirjeldatud põhimõtetest.

  (6) Juhendi kohaselt tuleb ettemaksete tegemist vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, kajastatakse seda esmalt vastava ettemaksusumma ülekandmisel. Esitatud, kuid maksmata ettemaksearveid raamatupidamises ei kajastata. Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu koheselt kuluks, kui arvel või teatisel on ettemakse summa väiksem kui 5 000 eurot (ilma käibemaksuta)
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]

  (7) Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse vallavalitsuses kord aastas. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele. Nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks või lootusetuks tunnistamise ettepaneku teeb pearaamatupidaja vallavalitsusele. Nõue loetakse lootusetuks, kui vallavalitsuse või volikogu hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Nõude lootusetuks tunnistamise otsustab Kuusalu valla põhimääruse § 83 punkti 2 kohaselt:
  1) volikogu, kui nõue ületab 3200 eurot;
  2) vallavalitsus, kui nõue on 640 eurot kuni 3200 eurot;
  3) vallavalitsuse struktuuriüksuse ja vallaasutuse juht, kui nõue on kuni 640 eurot
Lootustetud nõuded kantakse bilansist välja.
(M-13-13.12.2012)

  (8) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle nõude tagasi saamiseks tehtavad kulutused ületavad nõude suurust.

  (9) Ebatõenäoliselt laekuvad suuremad nõuded edastatakse vallavalitsuse poolt kohtutäiturile võlgniku vastu sissenõude pööramiseks.

  (10) Vallavalitsuse töötajad võivad teha kulutusi töö- või teenistusülesannete täitmiseks, olles selle kooskõlastanud vastava tegevusala kulujuhiga, võttes selleks arve või tasudes selle eest ise ja pärast esitades aruande tehtud kulu kohta. Aruande juurde peab kindlasti lisama arve või teki tehtud kulutuse kohta. Aruande blanketid on saadaval vallavalitsuse raamatupidamises. Kulutuse tegija täidab blanketil asuvad väljad. Aruande kinnitab kulutuse tegija otsene ülemus (teenistuse juht, kooli-või lasteaiajuht, vallavanem või tema kohusetäitja). Teenistuste juhtide ja koolide või lasteaedade juhtide aruande kinnitab vallavanem või tema kohusetäitja. Teenistuse juht on vallavalituse struktuuriüksuse juht, kelle ülesanneteks on valdkonna või struktuuriüksuse juhtimine, selle töö koordineerimine ja tegevuse kontroll, vastutus valdkonna toimimise või struktuuriüksuse tegevuse eest ning valdkonna või struktuuriüksuse eelarve planeerimine. Teenistuse juht vastutab tema poolt juhitava valdkonna või struktuuriüksuse arendamise ja tulemuste saavutamise eest.

  (11) Aruanded tuleb raamatupidamisele esitada 10 päeva jooksul pärast kulu tekkimist.

  (12) Vallavalitsuses makstakse kinni vastavalt seadusele isikliku sõidukiga tehtud ametialased sõidud. Et ametisõit kinni makstaks, tuleb vallavalitsuse raamatupidamisele esitada isikliku sõiduki ametisõitudeks kasutamise aruanne (blanketid raamatupidamises). Isikliku sõiduki kasutamise lehe ametisõitudeks kinnitab teenistuse juht ja teenistuse juhi oma kinnitab vallavanem. Teenistuse juhi või vallavanema kinnitus sõidulehel loetakse isiklike sõidukite kasutamise ametisõitudeks eest maksmise aluseks.

  (13) Isikliku sõiduki kasutamise lehed tuleb raamatupidamisele esitada aruandekuule järgneva kuu 3-ndaks tööpäevaks. Hiljem toodud lehed lähevad välja maksmisele järgmisel kuul.
(M-13-13.12.2012)

  (14) Vallavalitsuses on kehtestatud limiidid ametisõidukite kasutamiseks. Ametisõiduki kasutamisl tuleb täita sõiduleht, kuhu märgitakse, mis kuupäeval sõidukit kasutati, kui palju kilomeetreid läbiti ja kes ning mis otstarbel sõidukit kasutas. Ka tuleb lehele ära märkida võetud kütuse kogus.

  (15) Isikliku sõidu otstarbeks ametiautosid kasutada ei tohi. Kui seda tehakse, siis kirjutatakse lehtedele, et sõidukit on kasutatud isiklikuks otstarbeks ning raamatupidamine esitab selle kohta arve.

  (16) Kui ületatakse vallavalitsuse poolt korraldusega kehtestatud limiite, otsustab vallavalitsus, kas limiidi ülekulu on põhjendatud või mitte. Kui vallavalitsus otsustab, et limiidi ületamine ei ole põhjendatud, esitab raamatupidamine limiidi ületajale arve.

  (17) Ametisõidukite kasutamise sõidulehed tuleb raamatupidamisele esitada järgneva kuu esimsele tööpäeval.
(M-13-13.12.2012)

§ 11.   Sihtfinantseeringute arvestus

  (1) Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuse sihipärast kasutamist. Sihtfinantseeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 12 toodud põhimõtetest, kasutades brutomeetodit.

  (2) Sihtfinantseeringuid kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval.

  (3) Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi, jälgides tekkepõhisuse printsiipi.

  (4) Kui kulutused on tehtud ja sihtfinatseerimise maksetaotlus aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse seda tuluna ja saamata sihtfinantseerimise nõudena.

  (5) Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna hetkel, kui selle laekumine on kindel ning üksus on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks on antud toetus mõeldud.

  (6) Põhivara sihtfinatseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist- sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses ning varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus kantakse tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.

  (7) Vastavalt juhendile kajastatakse avaliku sektori üksustelt saadud põhivara sihtfinantseerimist toetuse saamise momendil tuluna ning ei kasutata sel juhul tulude ajatamist põhivara kasuliku eluea jooksul.
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]

§ 12.   Varude ja bilanisväliste varade arvestus

  (1) Varudena kajastatakse ja kantakse kuludesse varad, mille ostuarve ei ületa summat 4 999 eurot (ilma käibemaksuta). Varude kajastamisel lähtutakse RTJ 4 põhimõtetest. Varud on arvele võetud soetusmaksumuses ning varude arvestus toimub FIFO meetodil.
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]

  (2) Varudena kajastatakse vallavalitsuse raamatupidamises toiduaineid ja kütust.

  (3) Bilansiväliseks varaks loetakse raamatud ja käibevara. Käibevaraks loetakse inventar, mille maksumuse ülempiiriks on 4 999 eurot (ilma käibemaksuta). Käibevarasid kajastatakse artiklites 5511, 5514, 5515, 5524, 5539.
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]

  (4) Varude ja bilansiväliste varade kohta peab vallavalitsuses arvestust raamatupidaja- kassapidaja.

§ 13.   Kinnisvarainvesteeringud

  (1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 põhimõtetest, arvestades juhendis toodud erinõudeid.
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]

  (2) Kinnisvarainvesteeringuks juhendi tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonete või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eemärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil, ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses.
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]

  (3) Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuste poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara.

  (4) Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksmuses meetodil, mille kohaselt on kinnisvarainvesteeringud arvel soetusmaksumuse summas, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest.

  (5) Amortisatsioonimäär määratakse igale kinnisvarainvesteeringu objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.

§ 14.   Materiaalne põhivara

  (1) Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja, mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui 1 aasta.

  (2) Materiaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ- s 5 esitatud põhimõtetest. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida materiaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja lõive (v.a. tööjõukuludelt arvestatud maksud).

  (3) Materiaalset põhivara kajastatakse kontorühmas 155. Põhivara amortisatsiooni, väärtuse langust, põhivara jääkväärtuse mahakandmist kajastatakse kontorühmas 611.

  (4) Põhivarana võetakse arvele need varad, mille maksumus algab 5 000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa. Maa võetakse arvele tema soetusmaksumusega olenemata maksumuse suurusest.
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]

  (5) Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult sel juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt 5 000 eurost (ilma käibemaksuta).
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]

  (6) Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Nende kulutuste alampiiriks on 5 000 eurot (ilma käibemaksuta). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodi kuluna. Juhul kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Juhul, kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus ei ole teada, võib seda hinnata, lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi.
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]

  (7) Lõpetamata ehitised võetakse arvele alles siis, kui need on lõplikult valmis ja ehitise valmimist tõendav dokument on jõudnud vallavalitsuse rahandusteenistusse.

  (8) Peremehetuks tunnistatud ja pärimise teel saadud vara soetusmaksumus on null eurot. Sellised varad võib arvele võtta ainult ümberhindluse teostamisel. Ümberhindluse vallavalitsuses teostab vallavanema korraldusega kinnitatud hindamiskomsjon, kes määrab vara hinna.
(M-11-04.11.2010)

  (9) Et vara vallavalitsuses põhivarana arvele võetaks peab vara tundev spetsialist tooma vallavalitsuse raamatupidamisse dokumendi (tööde vastuvõtmise akt, arve, ostu-müügileping, jms), kuhu on peale märgitud antud vara eest vastutav isik, täpsustav registrikood, eeldatav kasutusiga ja amortisatsiooni norm. Dokumendile peab peale märkima ka eesmärgi, milleks põhivara soetatud on.

  (10) Iga arvele võetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust põhivara kaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivara kaardid vallavalitsuse raamatupidamises on elektroonilised ja kättesaadavad raamatupidamisprogrammist.

  (11) Põhivara kaardil säilitatakse põhivara kohta järgnev informatsioon:
  1) kasutuselevõtmise aeg;
  2) soetusmaksumus;
  3) vastutav isik;
  4) unikaalne inventari number;
  5) täpsustav registrikood, selle olemasolul (maa puhul katastritunnus, hoone puhul aadress, transpordivahendi puhul registreerimisnumber, mobiiltelefoni puhul telefoni number jne.);
  6) komplekti tunnus (kui vara osad on võetud arvele või varaga on seotud iseseisvad varad, mille kohta võib olla vaja informatsiooni komplektina);
  7) parendustest (renoveerimistest) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;
  8) amortisatsiooni kehtiv norm;
  9) ajalooliselt arvestatud amortisatsioon (kulum) ja selle konteering.

  (12) Ettepaneku amortisatsiooni normi kehtestamiseks teeb vallavalistuse raamatupidamisele vara tundev spetsialist, lähtudest eeldatavast vara kasulikust elueast.

  (13) Amortisatsioonimäärad lähtuvalt kasulikust elueast on järgmised:

  (14) Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

  (15) Igale põhivarale määratakse eraldi amortisatsioonimäär. Vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil (v.a. juhul kui mõni muu meetod peegeldab oluliselt objektiivasemalt varast saadava kasu tarbimist).

  (16) Põhivara amortisatsiooni hakatakse arvestama alates vara kasutusele võtmise kuust ning lõpetatakse vara täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul.

  (17) Dokumendid (tööde vastuvõtmise akt, arve, ostu-müügileping, jms) põhivara arvele võtmiseks peab vallavalitsuse raamatupidamisele esitama 3 päeva jooksul peale dokumendi allkirjastamist.
(M-13-13.12.2012)

  (18) Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev varasemalt määratletust, siis tuleb muuta amortisatsiooni perioodi.

  (19) Põhivarade müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub vallavalitsuses vastavalt Kuusalu Valla põhimääruses sätestatud korrale.

  (20) Põhivara kantakse maha kui vara enam ei eksisteeri või põhivara mahakandmise otsuse alusel enne selle utiliseerimist või hävitamist.

  (21) Vastavalt Kuusalu Valla põhimäärusele koostab põhivara mahakandmisel vara eest vastutav isik mahakandmise akti, millele lisatakse järgnevad andmed:
  1) mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis;
  2) bilansiline maksmus;
  3) lühiiseloomustus;
  4) kõlbmatuks muutumise põhjused;
  5) põhivaraga seotud rahalised õigused ja kohustused;
  6) põhivara hävitamise tegevuskava ja selle maksmus;
  7) muud põhivaraga seotud olulised andmed.

  (22) Mahakandmise akti koopia tuuakse koheselt vallavalitsuse raamatupidamisse. Põhivara mahakandmise või hävitamise kohta vastava kande tegemise põhivara registrisse ja raamatupidamisdokumentidesse korraldab vallavalitsuse rahandusteenistus.

  (23) Vara mahakandmisel kantakse põhivara jääkmaksumus kuluks amortisatsioonina (konto 611).

  (24) Põhivara arvestust vallavalitsuses peab vanemraamatupidaja.

§ 15.   Immateriaalne põhivara

  (1) Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida ettevõte kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.

  (2) Immateriaalse põhivara soetusmaksumuse alampiiriks on 5 000 eurot (ilma käibemaksuta). Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ 5 põhimõtetest.
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]

  (3) Arendusväljaminekuid kapitaliseeritakse juhul, kui saab hinnata immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu ja nende väljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta.

  (4) Immateriaalse põhivara arvutamisel kasutatakse lineaarset meetodit.

  (5) Igale immateriaalse põhivara objektile määratakse eraldi amortisatsioonimäär.

  (6) Immateriaalse põhivara arvelevõtmiseks, mahakandmiseks, tasuta üleandmiseks, müümiseks kehtib samasugune dokumentatsioon ja samad dokumentide esitamise tähtajad, kui materiaalsele põhivarale.

§ 16.   Osalused tütar- ja sidusettevõtetes ning konsolideerimine

  (1) Tütarettevõteteks loetakse kõiki ettevõtteid, mida kontrollitakse teise ettevõtte (emaettevõtte) poolt. Kontrolli olemasolu eeldatakse juhul kui emaettevõtte omanduses on vähemalt 50 % tütarettevõtte hääleõigusest. Kontroll ehk valitsev mõju on võime otsustada teise ettevõtte (tütarettevõtte) finants- ja äripoliitika üle.

  (2) Sidusettevõteteks loetakse ettevõtteid, millest emaettevõte omab otseselt või kaudselt vähemalt 20 % ja ei oma selle ettevõtte üle kontrolli.

  (3) Vallavalitsuse tütarettevõtteks on Kuusalu Soojus OÜ, milles vald omab 100 % osalust. Vallavalitsus omab Kuusalu Soojus OÜ üle valitsevat mõju.

  (4) Vallavalitsuse sidusettevõtteks on Sõnumitooja OÜ. Sõnumitooja OÜ kajastatakse vallavalitsuse raamatupidamise aruandes kapitaliosaluse meetodil.
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]

  (5) Alates 01.01.2004 omandatud osalusi valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse konsolideerimata aruannetes ja –saldoandmikes soetusmaksumuses, korrigeerides seda vajadusel allahindlusega.

  (6) Osalusi olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil. Kapitaliosaluse meetodil võetakse investeering arvele tema soetusmaksumuses. Kapitaliosaluse meetodil kajastatakse osalust omandatud ettevõtte varades ja kohustustes ning tekkinud firmaväärtus bilansis netosummana ühel real ning osalust omandatud ettevõtte tuludes ja kuludes kasumiaruandes netosummana ühel real.

  (7) Konsolideeritud aruannetes kajastatakse emaettevõtte ja tütarettevõtte finantsnäitajaid niimoodi kokkuliidetuna nagu oleks tegemist ühe ettevõttega. Emaettevõtte ja tütarettevõtte finantsnäitajad liidetakse rida-realt. Emaettevõtte bilansis kajastatud investeeringud tütarettevõttesse elimineeritakse emaettevõtte osaluste vastu tütarettevõtte omakapitalis. Täielikult elimineeritakse kõik kontserni sisesed nõuded ja kohustused, kontserni vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud kasumid/kahjumid.

  (8) Konsolideeritud aruannet koostades veendutakse, et kõikide tütarettevõtete aruanded oleks koostatud samadel põhimõtetel kui emaettevõtte aruanded.

  (9) Osalusi kajastatakse kontorühmas 150. Konsolideerimisel ja osaluste kajastamisel lähtutakse RTJ-st 11.

  (10) Vallavalitsus konsolideerib tütarettevõtet Kuusalu Soojus OÜ. Kuusalu Soojus OÜ majandusaasta aruanne kinnitatakse vallavalitsuse poolt.

  (11) Kuusalu Soojus OÜ esitab Kuusalu Vallavalitsusele kinnitatud majandusaasta aruande hiljemalt 30.04.
(M-13-13.12.2012)

  (12) Kuusalu Soojus OÜ esitab saldoandmikud vastavalt üldeeskirjas esitatud tähtaegdele.
(M-13-13.12.2012)

§ 17.   Palgaarvestus

  (1) Tööjõu kulusid kajastatakse tekkepõhiselt kontoklassis 50 perioodis, mille eest kulu arvestati.

  (2) Tööjõu kuludest kinnipeetud maksud kajastatakse kohustusena kontogrupis 2030 selles perioodis, millises tekkis maksukohustus (toimusid väljamaksed või tekkis erisoodustuse maksukohustus). Kontogruppi 2030 kantakse ainult deklareeritud maksukohustus. Kui arvestatud palk makstakse välja järgmisel kuul, eraldatakse kinnipeetud maksud töötasu võlgnevuse kontorühmast 202 maksuvõlgade kontogruppi 2030 selles kuus, millal töötajale tasu välja maksti.

  (3) Vallavalitsuses on palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestestamise aluseks Kuusalu Vallavolikogu või Kuusalu Vallavalitsuse õigusaktid, ametiasutuse ja allasutuste juhtide käskkirjad, lepingud ja tööaja arvestamise tabelid.

  (4) Vallavalitsuse tööaja arvestuse tabelid koostab halduspeaspetsialst, kes märgib tööajatabelitesse töötajate/ teenistujate haigus- ja puhkuse päevad. Tööajatabelitesse lisavad teenistuste juhid oma töötajate töötunnid iga tööl oldud päeva kohta. Tööajatabelid kinnitavad iga teenistuse juhid, valdkondade abivallavanemad või allaasutuste juhid.

  (5) Tööajatabelid ja palka puudutavad käskirjad- korraldused peavad laekuma vallavalitsuse raamatupidamisse hiljemalt kuu viimasel tööpäeval.
(M-13-13.12.2012)

  (6) Palk makstakse välja üks kord kuus, kas ülekandega töötaja arvelduskontole või sularahas vallavalitsuse kassast.

  (7) Palk peab olema välja makstud 10-ndaks kuupäevaks.

  (8) Preemiad, toetused ja muud ühekordsed tasud, makstakse välja käskkirjade ja korralduste alusel.

  (9) Puhkusegraafikud kinnitatakse hiljemalt 31. märtsiks. Puhkusegraafikud kinnitab asutuse juht- vallavanem. Puhkustele minek toimub puhkusegraafiku alusel.
(M-13-13.12.2012)

  (10) Puhkuserahad kantakse üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusele minekut.

  (11) Kui puhkuse aeg muutub, siis vastav käskkiri peab vallavalitsuse raamatupidamisse jõudma vähemalt 5 tööpäeva enne puhkusele minekut.

  (12) Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga.

  (13) Lõpparvestused töölt vabastamisel makstakse välja seadustest lähtuvatest tähtaegadest.

  (14) Deklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Deklaratsioonid koos lisadega trükitakse välja ning need allkirjastatakse deklaratsiooni koostaja ja vallavanema või vallavanema kohusetäitja poolt.

  (15) Palgalehed arhiveeritakse ja allkirjastatakse digitaalselt dokumendihaldussüsteemis Amphora dokumentide kaustas nr 5-6 Teenistujate ja töötajate palgalehed- ja arvestused. Palgalehed allkirjastab koostaja, pearaamatupidaja või pearaamatupidaja asendaja ja vallavanem või vallavanema kohusetäitja. Palgalipikud esitatakse töötajale kas elektrooniliselt või paberkandjal igakuiselt.
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]

  (16) Vallavalitsuses peab palgaarvestust vanemraamatupidaja, kes peab ka põhivarade arvestust.

§ 18.   Inventeerimine

  (1) Vallavalitsus ja tema allasutused on kohustatud viima läbi inventuure, et veenduda, kas varade tegelik seis vastab raamatupidamises olevate andmetega.

  (2) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki. Aasta lõpus võetakse kinnituskirjad pankadelt. Kassainventuur viiakse läbi aasta lõpus ja erakorralistel juhtudel,nt kui raamatupidaja- kassapidaja läheb puhkusele, korraldatakse inventuur, et kassa üle anda tema asendajale.

  (3) Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega. Kui on erinevusi, siis tehakse vastavad paranduskanded. Paranduskanded dokumeteeritakse.

  (4) Kord kvartalis tehakse maksunõuete ja –kohustuste võrdlus Maksu- ja Tolliametiga. Erinevuste korral tehakse paranduskanded, mis dokumenteeritakse. Kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori tehinguparteritega saldosid.

  (5) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi kõigi varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu. Inventeeritakse järgmisi gruppe:
  1) varud;
  2) materiaalne ja immateriaalne põhivara ning kinnisvarainvesteeringud;
  3) sularaha;
  4) pangakontod;
  5) nõuete ja tehtud ettemaksete analüütiliste nimekirjade inventuur ja olulisemate nõuete kohta kinnituskirjade saatmine;
  6) kohustuste ja saadud ettemaksete analüütiliste nimekirjade inventuur ja olulisemate nõuete kohta kinnituskirjade saatmine;
  7) bilanisväliste varade inventeerimine;
  8) muude varade inventuur.
Aastainventuuri läbiviimist tõendavateks dokumentideks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inveteerimisaktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuste kajastamise korrektsust.

  (6) Vallavalitsus määrab korralduse alusel vallavalitsuse inventeerimiskomisjoni, kes viib läbi inventuuri. Inventeerimise komisjoni võib jagada töörühmadeks. Iga allasutus on kohustatud moodustama inventeerimiskomisjoni asutusejuhi käskkirjaga. Komisjoni peab kuuluma vähemalt kaks liiget. Komisjoni liikmeks ei tohi olla inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb komisjoni töös selgituste andjana.

  (7) Vallavalitsus määrab ära tähtajad, mis ajaks peavad olema inventuurid esitatud. Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtajaks. Vastutava isiku vahetumisel tuleb läbi viia inventuur.

  (8) Museaale ja raamatuid inventeeritakse kord viie aasta jooksul.

  (9) Kassainventuuri käigus loetakse üle kassas asuv sularaha ja tulemused dokumenteeritakse sularaha inventuuri aktiga, mis allkirjastatakse inventuuris osalenute poolt. Raamatupidamine kontrollib sularaha inventuuri vastavust raamatupidamises kajastuva sularaha saldoga, inventuuri akt kinnitatakse raamatupidamise esindaja poolt allkirja ja võrdluskuupäeva lisamisega.

  (10) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust, mis kinnitatakse pangaväljavõttel kontrollija poolt. Üks kord aastas saadetakse kõikidele finantsinstitutsioonidele saldokinnituse kirjad, kellega Kuusalu Vallavalitsusel on aasta jooksul olnud rahalisi arveldusi.

  (11) Nõuete, tehtud ettemaksete, kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi:
  1) nõuete ja kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
  2) välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste (v.a. ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel;
  3) nõuete ja kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
  4) intressikandvate nõuete ja kohustuste tekkepõhine arvestus;
  5) maksukohustuste võrdlemine Maksu- ja Tolliameti väljavõtetega;
  6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlemine raamatupidamise andmetega;
  7) eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvelevõtmine.

  (12) Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:
  1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;
  2) varude liikumine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi;
  3) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus;
  4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältmiseks;
  5) erinevuse korral ja allahindluste vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt (id);
  6) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt;
  7) allkirjastatud aktide põhjal tehakse vallavalitsuse raamatupidamises vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse.

  (13) Materiaalse põhivara, immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute füüsiline inventuur toimub sarnaselt varude inventuurile, kuid ettetäidetud inventuurilehtedel kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järele jäänud amortisatsiooniperioodi kohta. Lisaks tehakse järgmised toimingud:
  1) hinnatakse varade ümberhindluse vajadus;
  2) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatud (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku netorealiseerimismaksumust;
  3) veendutakse amortsatsioonimäärade õigsuses;
  4) lugemislehtedes toodud märkuste põhjal koostatakse vara mahakandmise, allahindluse ja ümberhindluse aktid, mille põhjal koostab Kuusalu Vallavalitsuse raamatupidamine vastavad korrigeerimiskanded.

  (14) Vastutavateks ametnikeks vallavalitsuses käibevarade puhul on:
  1) Kuusalu Raamatukogu- Kuusalu Raamatukogu juhataja;
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]
  2) Kolga Kool- direktor;
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]
  3) Kolga Lasteaed- Lasteaia direktor;
(M-13-13.12.2012)
  4) Kuusalu Lasteaed Jussike“- direktor
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]
  5) Kuusalu Keskkool, Õpilaskodu ja Spordikeskus- Kuusalu Keskkooli direktor;
(M-13-13.12.2012)
  6) Kuusalu Kunstide Kool- Kuusalu Kunstide Kooli direktor;
  7) Kolga Muuseum- Muuseumi juhataja;
  8) Kuusalu Eakate Kodu- Kuusalu Eakte kodu juhataja;
  9) Vihasoo Lastaed- Algkool– Vihasoo Lasteaed- algkooli majandusjuhataja;
  10) Kuusalu Noortekeskused- Kuusalu Noortekeskuse juhataja;
  11) Loksa Teeninduspunkt- Referent
  12) Kehtetu;
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]
  13) Kolga Päevakeskus- Hoolekandespetsialist;
  14) Erihoolekanne- Hoolekandespetsialist;
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]
  15) Kehtetu;
(M-13-13.12.2012)
  16) Rahvamajade eest on vastutavateks asutusteks Mtü-d, kellele on rahvamajad rendile antud;
  17) Kuusalu Vallavalitsus- Vallavanem;
  18) Jäätmekäitlus- Vallavanem;
  19) Majandusteenistus- Vallavanem;
  20) Elektriautotransport- Vallavanem;
  21) Arvutid- IT-teenistuse juht;
(M-11-04.11.2010)
  22) Kiiu Kiigepõnni Lasteaed- direktor.
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]

  (15) Kuusalu Vallavalitsuses põhivarade puhul vastutavateks isikuteks on:
  1) Arvutid- IT- teenistuse juht;
  2) Kolga Kool- direktor;
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]
  3) Kolga Lasteaed- lasteaia direktor;
(M-13-13.12.2012)
  4) Kolga Muuseum- muuseumi juhataja;
  5) Kuusalu Eakte kodu- Kuusalu Eakte kodu juhataja;
  6) Kuusalu Keskkool, Õpilaskodu, Spordikeskus- kooli direktor;
  7) Kuusalu Lasteaed Jussike- direktor;
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]
  8) Kuusalu Kunstide Kool- Kuusalu Kunstide Kooli direktor;
  9) Kuusalu Raamatukogu- Kuusalu Raamatukogu juhataja;
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]
  10) Kuusalu Rahvamaja- Veljo Tormise Kultuuriselts MTÜ;
  11) Kuusalu Noortekeskused- Kuusalu Noortekeskuse juht;
  12) Vihasoo Lasteaed- Algkool- Vihasoo Lasteaed- Akgkooli majandusjuhataja;
  13) Kuusalu Vallavalitsus- vallavanem;
  14) Teed- vallavanem;
  15) Tänavavalgustus- vallavanem;
  16) Veemajandus- vallavanem;
  17) Ehitised ja rajatised- vallavanem;
  18) Maa- vallavanem;
(M-11-04.11.2010)
  19) Kiiu Kiigepõnni Lasteaed- direktor.
[RT IV, 15.02.2017, 8 - jõust. 18.02.2017]

  (16) Inventuuride tulemused kinnitab vallavalitsus korraldusega

§ 19.   Tulude ja kulude kajastamine

  (1) Tulusid ja kulusid kajastatakse raamatupidamiskohustuslase tulemiaruandes.

  (2) Tulusid kajastatakse vastavalt esitatud teatistele.

  (3) Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt tulu tekkimist kajastatavatele dokumentidele.

  (4) Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on üle läinud ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulutused on usaldusväärselt mõõdetavad.

  (5) Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel.

  (6) Kuusalu Vallavalitsusele laekub tulu maksudest, trahvidest, rentidest, koolitusteenustest (nt: teiste omavalitsusüksuste õpilased õpivad Kuusalu valla koolides- lasteaedades).

§ 20.   Raamatupidamisdokumentide säilitamine

  (1) Raamatupidamisdokumente säilitatakse vastavalt raamatupidamise seadusele.

  (2) Kuusalu Vallavalitsuses arhiveeritakse dokumendid vastavalt dokumentide loetelule.

  (3) Raamatupidamise aastaaruannet ja finantsmajandusliku (auditeerimise dokumendid) tegevuse kontrollakte säilitatakse alaliselt.

  (4) 50 aastat säilitatakse teenistujate ja töötajate isiklikke kontokaarte ning põhivara kaarte.

  (5) 10 aastat tuleb säilitada järgmisi dokumente:
  1) raamatupidamise statistilised ja muud aruanded;
  2) maksudeklaratsioonid ja aruanded;
  3) palgatõendid;
  4) kassa üleandmise ja vastuvõtmise aktid;
  5) pearaamat;
  6) põhivahendite nimekiri;
  7) põhivara inventuuride dokumendid.

  (6) 7 aastat säilitatakse järgmisi dokumente:
  1) teenistujate ja töötajate palgalehed ja- arvestused;
  2) töövõimetuslehed ja saatekirjad;
  3) tööaja arvestuse tabelid;
  4) raamatupidamise algdokumendid koos lisadega;
  5) kassadokumendid;
  6) pangadokumendid;
  7) bilansivälise inventari nimekirjad ja inventuuride dokumendid;
  8) haigekassa dokumendid;
  9) vallavalitsuse poolt esitatud arved;
  10) E-Arvekeskuse arhiveeritakse hankijate arved.
(M-13-13.12.2012)

  (7) 5 aastat säilitatakse muid finatstegevuse dokumente ja raamatupidamise küsimustega seotud kirjavahetust.

§ 21.   Raamatupidamisdokumentides olevad lühendid

  Raamatupidamise dokumentides kasutatavad lühendid:
  1) D- deebet;
  2) K- kreedit;
  3) TP- tehingupartneri kood;
  4) TT- tegevusala;
  5) A- allikas;
  6) RV- rahavoo kood;
  7) Art- artikkel.

3. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 22.   Sise-eeskirja rakendamine

  Määrus jõustub 01. jaanuar 2009 a.

Lisa 2 Avansiaruanne

Lisa 3 Sõiduleht

Lisa 4 Isikliku sõiduki ametisõitudeks kasutamise aruanne

Lisa 5 Esildis sotsiaaltoetuse maksmiseks

Lisa 6 Kooli esildis aabitsatoetuse maksmiseks

Lisa 7 Töövihikutoetuse avaldus

Lisa 8 Põhivahendite mahakandmise akt

Lisa 9 Käibevarade mahakandmise akt