SotsiaalhoolekanneTeenused

SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Lääne-Harju vallas

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Lääne-Harju vallas - sisukord
Väljaandja:Lääne-Harju Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.02.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:06.01.2019
Avaldamismärge:RT IV, 15.02.2018, 5

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Lääne-Harju vallas

Vastu võetud 30.01.2018 nr 1

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 5, sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1 alusel

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord (edaspidi kord) reguleerib isiku ja perekonna toimetuleku soodustamiseks Lääne-Harju valla korraldatavate sotsiaalteenuste ja makstavate sotsiaaltoetuste taotlemise tingimusi ja korda.

 (2) Korras reguleerimata juhtudel korraldab Lääne-Harju Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi vallavalitsus) sotsiaalhoolekande seaduses kohaliku omavalitsuse üksusele pandud teiste ülesannete täitmist.

§ 2.  Määruste kohaldamine ja mõistete kasutamine

 (1) Määrust kohaldatakse eeskätt koos sotsiaalseadustiku üldosa ja sotsiaalhoolekande seadusega ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja riiklike määrustega.

 (2) Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud seaduste ja nende alusel antud riiklikes õigusaktides sätestatu tähenduses.

§ 3.  Sotsiaaltoetuste määramise ja sotsiaalteenuste osutamise põhimõtted

 (1) Käesolevas määruses kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse põhimõtteid.

 (2) Sotsiaaltoetuste määramisel ja sotsiaalteenuste osutamisel lähtutakse järgnevast:
 1) isikul on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul;
 2) toetuse või teenuse taotlemisel peab isik ise aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele;
 3) isikut abistatakse tema vajadusele, arusaamisele ja huvile vastava toetuse või teenuse taotluse esitamisel või toimingu tegemisel, kui ilma abistamata jääksid tema õigused teostamata;
 4) toetuse või teenuse määramisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest, mille väljaselgitamiseks viiakse vajadusel läbi eelnev hindamine;
 5) nõustatakse isikut sotsiaaltoetuse või sotsiaalteenuse valikul ja vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt;
 6) kaasatakse abi vajavat isikut abi andmise kõikidel etappidel ja vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud;
 7) tagatakse sotsiaaltoetused ja sotsiaalteenused isikule võimalikult kättesaadaval moel.

§ 4.  Sotsiaaltoetustele ja -teenustele õigust omavad isikud

 (1) Toetust ja teenust on õigus taotleda abivajaval isikul, kes on Eesti rahvastikuregistri andmetel Lääne-Harju valla haldusterritooriumi aadressandmetega (v.a. matusetoetuse taotleja).

 (2) Toetuse saaja ei pea olema Lääne-Harju valla elanik kui ta on alaealise lapse eestkostja või lapse perekonnas hooldaja ja laps on Lääne-Harju valla elanik.

 (3) Vältimatut sotsiaalabi on õigustatud saama isik, kes vastab abi saamise tingimustele ja tegelikult viibib või elab alaliselt Lääne-Harju valla haldusterritooriumil.

 (4) Perekonna sissetulekust sõltuva toetuse taotlemiseks tekib õigus, kui perekonna sissetulek on pärast sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist väiksem, kui kahekordne toimetulekupiir.

§ 5.  Sotsiaaltoetuste ja sotsiaalteenuste liigid

 (1) Toetused jagunevad perekonna sissetulekust mittesõltuvateks ja sõltuvateks toetusteks.

 (2) Sissetulekust mittesõltuvad toetused on:
 1) sünnitoetus;
 2) matusetoetus;
 3) esmakordselt kooli mineva lapse koolitoetus;
 4) koolisõidutoetus;
 5) hooldusperes oleva lapse toetus;
 6) puudega isiku hooldajatoetus.

 (3) Sissetulekust sõltuvad toetused on:
 1) tervisetoetus;
 2) osalustasu- ja toidutoetus;
 3) lastega pere toetus;
 4) huvialaringitoetus;
 5) sotsiaalteenuse toetus;
 6) toetus raske majandusliku olukorra puhul;
 7) toetus vältimatuks sotsiaalabiks.

 (4) Lääne-Harju vallas osutatavad sotsiaalteenused:
 1) koduteenus;
 2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
 3) sotsiaaltransporditeenus;
 4) eluruumiteenus;
 5) isikliku abistaja teenus;
 6) tugiisikuteenus;
 7) täisealise isiku hooldus;
 8) varjupaigateenus;
 9) turvakoduteenus;
 10) asendushooldusteenus;
 11) järelhooldusteenus;
 12) lapsehoiuteenus;
 13) võlanõustamisteenus;
 14) vältimatu sotsiaalabi;
 15) muud vajaduspõhised sotsiaalteenused.

§ 6.  Toetuste ja teenuste taotlemine, taotluste menetlemine ning toetuste määramine

 (1) Taotlus toetuse või teenuse saamiseks koos taotlust põhjendavate dokumentidega esitatakse vallavalitsuse sotsiaalosakonnale. Kui abivajadusest saadakse teada muul viisil, siis selgitab sotsiaalosakond välja isiku tahte ja tema abivajaduse.

 (2) Taotluses esitatakse järgmised andmed:
 1) taotleja ees- ja perekonnanimi, sünniaeg või isikukood;
 2) sotsiaaltoetuse või- teenuse liik ehk taotletav abi;
 3) taotleja kontaktandmed (postiaadress, e-postiaadress, telefoninumber);
 4) toetuse või teenuse saamise õiguse tekkimise või toetuse andmiseks olulised asjaolud, sh vajadusel andmed kolmandate isikute kohta või kulutusi tõendavad dokumendid ning isiku võime sotsiaalteenuste eest ise tasuda;
 5) toetuse maksmise viis;
 6) vajadusel täiendavad andmed;
 7) taotluse koostamise kuupäev ja taotleja allkiri.

 (3) Toetusi ja teenuseid võib isikule taotleda hooldaja või eestkostja, kui abivajaja ei suuda seda ise teha. Toetust ja teenust võib leibkonnale taotleda ka teine isik (õpetaja, sotsiaaltöötaja, meditsiiniasutuse esindaja jms) juhul, kui toetust vajav isik on teadlik ja nõus toetuse taotlemisega, kuid ise mingil põhjusel toetust taotleda ei saa.

 (4) Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja selgitab välja isiku abivajaduse, selleks:
 1) sotsiaaltöötaja kontrollib taotluses esitatud andmeid. Taotluse esitamisel ning puuduste esinemisel määrab sotsiaaltöötaja taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;
 2) tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võidakse jätta taotlus läbi vaatamata;
 3) taotluse vastuvõtnud sotsiaaltöötajal on vajaduse korral õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni ja täiendavaid andmeid. Sissetulekute varjamise või teadvalt muude valeandmete esitamise korral katkestab sotsiaaltöötaja taotluse menetlemise. Sotsiaaltöötajal on põhjendatud vajaduse korral õigus teha päringuid andmete saamiseks läbi STAR infosüsteemi ja muude infosüsteemide;
 4) sotsiaalteenuste määramiseks viiakse läbi isiku teenusevajaduse ja toimetulekuvõime hindamine;
 5) sissetulekust sõltuvate toetuste ja teenuste määramisel hinnatakse isiku või perekonna materiaalset olukorda ja abivajadust (kodukülastus, vestlus, majandusliku olukorra analüüs jm.).

 (5) Otsuse toetuse ja teenuse määramise või sellest keeldumise kohta tehakse 10 tööpäeva jooksul toetuse või teenuse taotlemiseks viimase vajaliku dokumendi saamise päevast.

 (6) Toetuse või teenuse määramise või mittemääramise kohta vormistatud otsus tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul, kas:
 1) taotluses märgitud e-posti aadressil;
 2) elektrooniliselt isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu;
 3) posti teel lihtkirjaga taotluses märgitud aadressil;
 4) vastuvõtul sotsiaaltöötaja juures;
 5) telefoni teel taotluses märgitud telefoninumbril.

 (7) Vallavalitsusel on õigus erandkorras kaalutletud otsuse alusel määrata ja maksta toetusi, mis ei ole reguleeritud käesoleva määrusega.

 (8) Toetuse taotluse positiivse vastuse korral loetakse toetuse määramine teatavaks tehtuks toetuse väljamakse teostamisel.

§ 7.  Isiku kohustused toetuse ja teenuste taotlemisel ja saamisel

  Toetuse ja teenuse taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud:
 1) esitama toetuse andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud toetuse või teenuse saamise õiguse väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta;
 2) teavitama vallavalitsust viivitamata toetuse või teenuse saamise õigust ja määramist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest;
 3) kasutama talle toetusena antud vahendeid sihtotstarbeliselt.

§ 8.  Taotluse rahuldamata jätmine

  Isiku taotlus võidakse jätta rahuldamata kui:
 1) taotleja on toetuse saamiseks esitanud teadlikult valeandmeid;
 2) taotleja ei esita vaatamata nõudmisele toetuse määramiseks vajalikke andmeid või dokumente;
 3) taotleja ja/või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad toimetulekuks piisavad elatusvahendid.

§ 9.  Toetuse maksmine

 (1) Toetus makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul arvates toetuse andmise otsuse tegemisest.

 (2) Vastavalt isiku soovile makstakse toetus:
 1) isiku arvelduskontole Eestis toetuse andja kulul;
 2) isiku arvelduskontole välisriigis toetuse saaja kulul;
 3) toetuse andja juures vormistatud kirjaliku taotlus, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise taotluse või notariaalselt tõestatud taotluse alusel kolmanda isiku arvelduskontole;
 4) erandina ja põhjendatud juhtumitel sularahas valla kassast.

 (3) Toetuse andja peatab või tühistab toetuse maksmise, kui isiku arvelduskontole kantud rahaline hüvitis laekub andjale tagasi ning toetuse saajaga ei ole olnud võimalik ühendust saada ühe kuu jooksul. Toetuse andja teeb toetuse peatamise või tühistamise haldusakti isikule teatavaks.

§ 10.  Viivis

 (1) Rahalise toetuse mittenõuetekohasel väljamaksmisel on toetuse andja kohustatud maksma viivist alates rahasumma väljamaksmise tähtaja möödumisele järgnevast kalendrikuust kuni summa nõuetekohase väljamaksmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

 (2) Isikul ei ole õigust viivisele, kui viivituse rahalise hüvitise väljamaksmisel põhjustas isiku enda tegevus, tegevusetus või vääramatu jõud.

§ 11.  Makstud toetuse tagasinõudmine

 (1) Kui sotsiaaltoetuse taotleja esitab vallavalitsusele valeandmeid, mille alusel taotlejale maksti sotsiaaltoetust, peab toetust saanud isik saadu tagastama. Kui isik keeldub saadut vabatahtlikult tagastamast, võib vallavalitsus teha isikule ettekirjutuse.

 (2) Kui sotsiaaltoetust ebaõigesti saanud isik jätab ettekirjutuse täitmata, võib vallavalitsus anda ettekirjutuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 12.  Toetuste piirmäärad

  Perekonna sissetulekust mittesõltuvate ja sissetulekust sõltuvate toetuste piirmäärad kehtestatakse vallavolikogu otsusega.

§ 13.  Sotsiaalhoolekandelise abi määramine

 (1) Sotsiaalteenuste osutamise ja sotsiaaltoetuse maksmise otsustab üldjuhul sotsiaalosakonna juhataja.

 (2) Lapsele turvakoduteenuse ja asendushooldusteenuse osutamise otsustab sotsiaalosakonna lastekaitsespetsialist.

 (3) Toimetulekutoetuse määramise otsustab sotsiaalosakonna sotsiaaltööspetsialist.

 (4) Kaalutlusotsuse tegemise aluseks on vallavalitsuse hoolekandekomisjoni ettepanek.

 (5) Sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse maksmise toimetulekupiirist suuremas ulatuses otsustab vallavalitsus.

2. peatükk TOETUSTE LIIGID JA MÄÄRAMISE KORD 

1. jagu Perekonna sissetulekust mittesõltuvad toetused 

§ 14.  Sünnitoetus

 (1) Sünnitoetus on Lääne-Harju valla eelarvest makstav ühekordne rahaline toetus, mida on õigus taotleda lapsevanematel või üksikvanemal lapse sünni puhul.

 (2) Sünnitoetust makstakse kahes osas:
 1) esimene osa makstakse lapse ühele vanemale tingimusel, et lapse ema on rahvastikuregistri andmetel lapse sünnihetkel Lääne-Harju valla elanik ja üks lapsevanematest on elanud Lääne-Harju vallas katkematult vähemalt üks aasta enne lapse sündi;
 2) teine osa makstakse välja pärast lapse ühe aastaseks saamist, tingimusel, et laps ja vähemalt üks vanem või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel katkematult olnud Lääne-Harju valla elanikud alates lapse sünnist kuni aastaseks saamiseni.

 (3) Toetust on õigus lapse vanemal taotleda kolme kuu jooksul pärast sünnitõendi vormistamist.

 (4) Erandjuhtudel võib sünnitoetust määrata ja maksta Lääne-Harju Vallavalitsuse kaalutlusotsuse ja korralduse alusel erinevalt antud korrast.

§ 15.  Matusetoetus

 (1) Matusetoetus on ühekordne rahaline toetus, mida makstakse rahvastikuregistri andmetel registreeritud Lääne-Harju valla kodaniku surma korral matuse korraldajale.

 (2) Toetus makstakse matuse korraldajale pärast surma registreerimist.

 (3) Toetuse väljamaksmine toimub võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul pärast vastava taotluse esitamist.

§ 16.  Esmakordselt kooli mineva lapse koolitoetus

 (1) Esmakordselt kooli mineva lapse koolitoetus (edaspidi koolitoetus) on esmakordselt üldhariduskooli (1. klassi) mineva lapse vanemale, eestkostjale või lapse hooldajale makstav ühekordne sotsiaaltoetus.

 (2) Koolitoetuse maksmise eesmärgiks on hariduse väärtustamine ja lapse koolitee algusega seotud kulutuste osaline katmine.

 (3) Koolitoetust makstakse lapsevanemale, eestkostjale või lapse hooldajale tingimusel, et vähemalt üks vanematest ja laps on rahvastikuregistri andmetel Lääne-Harju valla territooriumi aadressandmetega koolimineku aasta 15. augusti seisuga.

 (4) Koolitoetuse saamiseks tuleb esitada lapsevanemal kirjalik taotlus hiljemalt 31. oktoobriks.

§ 17.  Koolisõidutoetus

 (1) Üldhariduskooli õpilase koolisõidutoetust (edaspidi sõidutoetus) võib taotleda lapsevanem, lapse seaduslik esindaja või vähemalt 16-aastane õpilane tingimusel, et vähemalt üks vanematest ja laps on rahvastikuregistri andmetel Lääne-Harju valla aadressandmetega.

 (2) Sõidutoetuse saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele taotluse koos kulusid tõendavate dokumentidega.

 (3) Õppetöö perioodi üksiksõidupiletite originaalid esitatakse kuupäevalises järjestuses taotluse lisalehele kleebituna.

 (4) Hariduslike erivajadustega laste koolides- ja klassides õppivatele õpilaste sõidukulud võib kompenseerida kütusekuludokumentide alusel arvestades koolipäevade arvu ning keskmist kütusekulu kilomeetri kohta.

 (5) Sõidutoetust makstakse kuni 3 kuud vanade kuludokumentide eest, mis peavad olema selgesti loetavad.

 (6) Sõidutoetus makstakse välja vastavalt taotlusele lisatud ühistranspordi kuludokumentidele, kuid mitte rohkem kui üks sõit edasi-tagasi (kool-kodu) õppepäeva kohta.

 (7) Kompenseerimisele kuulub summa, mis on vedaja poolt kehtestatud soodushind õpilasele.

 (8) Vallavalitsus võib jätta sõidukulud kompenseerimata, kui esitatud andmete ja kuludokumentide kontrollimisel selgub, et õpilane ei ole kasutanud transporti kooli ja koju sõiduks.

 (9) Kompenseerimisele ei kuulu õpilase sõidukulud kui õpilase elukohajärgses asulas asub üldhariduskool või on vallavalitsuse poolt organiseeritud õpilastransport.

 (10) Kompenseerimisele ei kuulu täiskasvanute gümnaasiumis õppijate sõidukulud.

§ 18.  Hooldusperes oleva lapse toetus

  Toetus makstakse vanemliku hoolitsuseta alaealise lapse perekonnas hooldajale tingimusel, et laps on Eesti rahvastikuregistri andmetel Lääne-Harju valla elanik ja teenust osutatakse vastava lepingu alusel.

§ 19.  Puudega isiku hooldajatoetus

 (1) Hooldajatoetust saab taotleda isik, kes on määratud raske või sügava puudega isikule hooldajaks või kes hooldab raske või sügava puudega last.

 (2) Hooldajatoetust on õigus saada puudega lapse vanemal, seaduslikul esindajal või kasuvanemal, kes lapse puudest tingitud kõrvalabi vajaduse tõttu ei tööta.

 (3) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt, alates hooldajaks määramisele järgnevast kalendrikuust hiljemalt kuu viimasel kuupäeval hooldaja arvelduskontole.

 (4) Toetust makstakse kuni hoolduse seadmise lõppemiseni. Kui toetuse saamise õigus lõpeb kuu keskel, makstakse toetus selle kuu eest välja täies ulatuses.

2. jagu Perekonna sissetulekust sõltuvad toetused 

§ 20.  Tervisetoetus

 (1) Toetust tervisega seotud kulude hüvitamiseks makstakse järgmistel juhtudel:
 1) laste prillide ja täiskasvanutel prilliklaaside kulu hüvitamiseks;
 2) puudest või erivajadusest tulenevate abivahendite soetamise või rentimise kulu hüvitamiseks;
 3) hooldusvahendite (mähkmed, kilelinad jne.) kulude hüvitamiseks;
 4) retseptiravimite kulu hüvitamiseks;
 5) raviasutuse väljastatud omaosalusarve tasumisega seotud kulu hüvitamiseks;
 6) ravikindlustamata isikule osutatud raviteenuste eest tasumiseks. Toetus on ettenähtud ravikindlustuseta isikute hädavajalike ravikulude, puude raskusastme ja töövõime määramiseks tehtavate kulude osaliseks katmiseks.

 (2) Tervisetoetuse taotlemisel lisatakse taotlusele maksekviitungid tehtud kulutuste kohta. Arvesse võetakse taotluse esitamise kuupäevale eelnenud kolme kuu kuludokumente.

 (3) Tervisetoetust võib määrata abivajajale abi- ja hooldusvahendite ostmise ja rentimisena.

§ 21.  Koolieelse lasteasutuse osalustasu ja/või toidutoetus

 (1) Toetust lasteaia osalustasu ning lasteaia- ja koolitoidu kompenseerimiseks määratakse jooksva aasta või õppeaasta lõpuni.

 (2) Toetus kantakse haridusasutuse arvele.

§ 22.  Lastega pere toetus

  Toetust makstakse lapse vanemale, eestkostjale või lepingulisele hooldajale lapsele tehtavate kulutuste tegemiseks järgnevatel juhtudel:
 1) riiete, jalanõude, õppevahendite ja ravimite ostmiseks;
 2) spordi- ja lastelaagrites osalemise kulude kompenseerimiseks;
 3) kutseõppes osaleva õpilase ühiselamu ja/või õpilaskodu üüri tasumiseks;
 4) tugi- ja raviteenuste kompenseerimiseks;
 5) muude hädavajalike kulutuste kompenseerimiseks.

§ 23.  Huvialaringitoetus

 (1) Toetust makstakse huvialakooli või- ringi omaosaluse hüvitamiseks.

 (2) Toetust makstakse kuludokumentide alusel.

 (3) Igat last toetatakse ühes huvialaringis osalemisel.

§ 24.  Sotsiaalteenuse toetus

 (1) Toetust makstakse sotsiaalteenuse omaosaluse hüvitamiseks.

 (2) Toetust makstakse kuludokumentide esitamisel või vastavalt teenusepakkuja poolt esitatud arvetele.

§ 25.  Toetus raske majandusliku olukorra puhul

  Toetust raske majandusliku olukorra puhul makstakse:
 1) isikule, kes ise või kelle perekond on sattunud toimetulekuraskustesse sotsiaalsete riskide (töötus, haigus, töövõimetus, vanadus, toitja kaotus, laste kasvatamine, kuriteoohvriks langemine, õnnetusjuhtum, erivajadus), elatusvahendite kaotuse või planeerimatu väljamineku tõttu;
 2) toimetulekuraskustes perekondadele kütte muretsemiseks, eluaseme teenuste eest maksmiseks või eluruumi hädavajaliku sanitaarse olukorra parandamiseks;
 3) asenduskodust tagasipöördunud isikule iseseisva elu alustamiseks vajalike vahendite soetamiseks;
 4) kinnipidamisasutusest vabanenutele dokumentide taotlusega soetud ja esmaste vajalike kulutuste kompenseerimiseks.

§ 26.  Toetus vältimatuks sotsiaalabiks

 (1) Toetust vältimatuks sotsiaalabiks makstakse sotsiaalhoolekande seaduse mõistes vältimatut sotsiaalabi vajavale inimesele.

 (2) Toetus on elatusvahendita isikule osutatav rahaline toetus, mis lisaks vajalikele sotsiaalhoolekandelistele abinõudele (toit, riietus, ajutine peavari) aitab inimese välja abitust olukorrast.

 (3) Üldjuhul tehakse väljamakse otse teenuse osutajale.

3. peatükk SOTSIAALTEENUSED 

§ 27.  Koduteenus

 (1) Teenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

 (2) Koduteenuseid osutatakse kõrvalabi vajavatele isikule, kellel endal puuduvad materiaalsed või tervislikud võimalused iseseisvaks toimetulekuks ja vajaliku hoolduse kindlustamiseks.

 (3) Teenuse määramiseks hinnatakse ja täpsustatakse kõrvalabi vajaduse iga isiku puhul eraldi. Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduv hindamine.

 (4) Koduteenuste osutamiseks sõlmib, muudab ja lõpetab vallavalitsuse sotsiaalosakond taotlejaga kirjaliku lepingu, kus määratakse teenuste loetelu ja tingimused.

 (5) Koduteenuste osutamise leping kuulub läbivaatamisele lähtuvalt kliendi vajadustest, kuid mitte harvem kui 1 kord aastas. Täiendused ja muudatused fikseeritakse lepingus ja kinnitatakse poolte allkirjadega.

§ 28.  Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

 (1) Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus) eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.

 (2) Hoolekandeasutuse valikul lähtutakse võimalusel isiku soovist, isiku abivajadusest, teenuse hinnast ja vabade kohtade olemasolust hoolekandeasutuses.

 (3) Vallavalitsusel on õigus keelduda teenusele paigutamisest või otsustamist edasi lükata kui isiku toimetulek garanteeritakse osutades teisi sotsiaalteenuseid (koduteenuste osutamine, abivahendite muretsemine, eluruumiteenus jms).

 (4) Kui isik vajab viivitamatult üldhooldusteenust, tasub vallavalitsus isiku eest puudujääva osa kuni isiku enda või tema ülalpidamiskohustuslase varalise olukorra väljaselgitamiseni, kuid mitte kauem kui kuus kuud. Selle perioodi jooksul üldhooldusteenusele paigutatud isiku ülalpidamiskohustuslased peavad välja selgitama teenuse eest tasumise võimalused ja varaga seotud küsimused.

 (5) Hoolekandeasutusse teenusele asumisel võtab isik endale kohustuse tasuda kas osaliselt või täielikult enda ülalpidamiskulud hooldekodus, tasudes selleks minimaalselt 95% oma igakuisest sissetulekust.

§ 29.  Sotsiaaltransporditeenus

 (1) Teenust on õigustatud saama kõrvalabi vajavad puudega isikud või vanaduspensionärid, kes puude tõttu või muudel põhjustel ei saa kasutada ühistransporti või ei ole suutelised iseseisvalt sõitma ravi-, rehabilitatsiooni-, hooldus- või abivahendit väljastavasse asutusse, lähimasse toidu- ja esmatarbekaupu müüvasse kauplusesse või ametiasutusse.

 (2) Teenuse tellimiseks esitab teenust vajav isik sotsiaaltöötajale kirjaliku või suulise taotluse teenuse vajalikkuse põhjendusega, milles märgib sõidu otstarbe ja marsruudi. Isikule abi osutamisel ja teenuse vajaduse väljaselgitamisel kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet.

 (3) Taotluse teenuse saamiseks võib jätta rahuldamata kui:
 1) transpordivahend teenuse osutamiseks soovitud ajal on juba eelnevalt broneeritud;
 2) teenuseosutaja/sotsiaaltöötaja on taotleja poolt soovitud ajal hõivatud varasemalt kokku lepitud tööülesannetega, mille täitmisaega ei ole võimalik muuta;
 3) muudel teenuse osutajast mitteolenevatel põhjustel.

 (4) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada sotsiaaltransporditeenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, vallavalitsuse hallatavale asutusele või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

§ 30.  Eluruumiteenus

 (1) Eluruumiteenuse eesmärk on eluruumi ajutise kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

 (2) Sotsiaaleluruumid on valla omandis olevad eluruumid, mis jagunevad sotsiaalkorteriteks ja sotsiaalpindadeks.

 (3) Sotsiaaleluruumi taotleja esitab vallavalitsuse sotsiaalosakonnale kirjaliku taotluse, milles märgitakse:
 1) avaldaja isiku- ja kontaktandmed (nimi ja isikukood);
 2) andmed eluruumi vajavate perekonnaliikmete ja ülalpeetavate kohta;
 3) sotsiaaleluruumi taotlemise põhjus;
 4) andmed sissetulekute ja vara kohta.

 (4) Sotsiaaltöötaja kontrollib taotluses esitatud asjaolusid ja edastab sotsiaalosakonna juhatajale sotsiaaleluruumi andmise küsimuses omapoolse motiveeritud ettepaneku.

 (5) Otsuse sotsiaaleluruumi kasutusse andmise või mitteandmise kohta teeb sotsiaalosakonna juhataja taotluse registreerimisest 30 tööpäeva jooksul.

 (6) Üürileping sõlmitakse kirjalikult üldjuhul tähtajaga kuni kaheks aastaks või ajaks, mil ta sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt eluruumi vajab.

 (7) Sotsiaalpinna kasutusele andmisel võib ühte tuppa paigutada mitu isikut. Sotsiaalpinna valdamisel on valdajal õigus kasutada korteri kööki, koridori ja abiruume võrdselt teiste sotsiaalpinna valdajatega. Sotsiaalpinna eluruumi kulud jaotatakse valdajate vahel proportsionaalselt.

 (8) Sotsiaaleluruumi kasutamisel tasub teenuse saaja eluruumi eluasemekulud, mis võivad sisaldada üüri. Üüri suuruse määrab teenuse osutaja.

 (9) Lepingu pikendamisel lähtutakse:
 1) regulaarsete sotsiaalteenuste vajalikkusest;
 2) senise sotsiaalpinna sobivusest isikule;
 3) eluasemekulude tähtaegse tasumise nõude täitmisest;
 4) õigusaktidest ja kasutusvalduse lepingust tulenevate teiste kohustuste täitmisest.

 (10) Vallavalitsus võib sotsiaaleluruumi üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada, kui sotsiaaleluruumi valdaja ja temaga koos elavad isikud rikuvad korduvalt üürilepingu tingimusi ja kodukorda.

 (11) Vallavalitsus võib sotsiaaleluruumi üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada, kui valdajal on viivituses kokku kolmel maksetähtpäeval tasumisele kuuluvad kommunaaltasud, kõrvalkulud või nende oluline osa maksmata ja ta ei ole maksegraafiku koostamiseks vallavalitsusega ühendust võtnud.

§ 31.  Isikliku abistaja teenus

 (1) Teenuse eesmärk on suurendada puuetega inimeste puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades ja/või vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

 (2) Teenuse õigustatud isikuteks on:
 1) liikumispuudega inimesed, kes puude tõttu vajavad igapäevastes toimingutes teise inimese abi;
 2) nägemispuudega inimesed, kes puude tõttu vajavad igapäevastes toimingutes teise inimese abi;
 3) isikud, kes on teadlikud oma füüsilise abi vajadusest ja võimelised korraldama teenusega seotud asjaajamist iseseisvalt.

 (3) Kõrvalabi vajadust hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi. Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse muutumisel isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu tuleb läbi viia korduv hindamine.

 (4) Sotsiaaltöötaja koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised.

 (5) Teenuse saajal on õigus valida teenust osutavat isikut. Soovi esitamise korral abistab vallavalitsuse sotsiaaltöötaja teenuse saajat teenust osutava isiku leidmisel.

 (6) Teenuse osutamisel lähtub teenust osutav isik halduslepingust ja teenuse saaja juhistest.

 (7) Teenust ei tohi osutada isik,:
 1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
 2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

 (8) Teenuse maht määratakse vastavalt isiku abivajadusele.

 (9) Vallavalitsus tasub teenuse osutajale töötasu vastavalt sõlmitud käsunduslepingus sätestatud tingimustele ja mahus.

 (10) Teenuse tunnihinnaks on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär.

 (11) Isiklikule abistajale makstakse töötasu üks kord kuus, vastavalt kliendi poolt täidetud teenuse kasutamise aruandele.

§ 32.  Tugiisikuteenus

 (1) Tugiisikuteenuse eesmärgiks on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

 (2) Teenuse osutamise kohta sõlmitakse haldusleping, määrates selles muu hulgas kindlaks teenuse vajaduse määr ja toimingud, mis tagavad isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamise.

 (3) Lastele määratakse tugiisikuteenus rehabilitatsiooniplaani või juhtumiplaanis fikseeritud abivajaduse alusel.

§ 33.  Täisealise isiku hooldus

 (1) Isiku taotluse alusel seatakse hooldus täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

 (2) Täisealise isiku hooldus on vähenenud toimetulekuvõimega isiku abistamine koduste ja isikliku eluga seotud igapäevatoimingute sooritamisel.

 (3) Teenus on pikaajaline ja toetava iseloomuga, mis on vajalik selleks, et hooldust saaval isikul oleks jätkuvalt võimalik elada oma kodus.

 (4) Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul.

 (5) Hooldajal on õigus saada hooldajatoetust vastavalt korra §-le 19.

§ 34.  Varjupaigateenus

 (1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

 (2) Ajutiseks ööbimiskohaks võib lugeda vallale kuuluva eluruumi ajutist kasutamist vallavalitsuse kinnitatud korra alusel.

 (3) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada varjupaigateenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, vallavalitsuse hallatavale asutusele või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

§ 35.  Turvakoduteenus

 (1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut või täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

 (2) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

 (3) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada turvakoduteenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, vallavalitsuse hallatavale asutusele või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

§ 36.  Asendushooldusteenus

 (1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

 (2) Asendushooldusteenust osutatakse hooldusperes, perekodus või asenduskodus.

§ 37.  Järelhooldusteenus

 (1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

 (2) Teenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel otsustatakse eluruumi tagamise ja muude vajaduspõhiste tugiteenuste ning toetuste vajadus.

§ 38.  Lapsehoiuteenus

 (1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

 (2) Käesoleva korra sätete alusel osutatakse teenust puudega laste puhul.

 (3) Teenuse pakkumise koolieelse lasteasutuse seaduse alusel korraldab vallavalitsus.

§ 39.  Võlanõustamisteenus

 (1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

 (2) Võlanõustamisteenust osutab vastava väljaõppega sotsiaalvaldkonna töötaja või teised teenusepakkujad.

§ 40.  Vältimatu sotsiaalabi

 (1) Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutab vallavalitsus vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.

 (2) Vältimatut abi vajavatele isikutele osutatakse teenuseid koheselt. Edasine teenuse osutamine vältimatut abi vajanud isikule toimub kokkuleppel isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsusega.

 (3) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

§ 41.  Muud vajaduspõhised sotsiaalteenused

 (1) Vallavalitsus osutab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad seadusest või isiku tegelikust vajadusest.

 (2) Muudeks täiendavateks vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks on:
 1) viipekeeletõlgi teenus;
 2) häirenuputeenus;
 3) psühholoogiteenus;
 4) erialaspetsialisti nõustamised;
 5) kriisiabi;
 6) sõltuvusravi.

 (3) Teenusele suunatakse sotsiaaltöötaja ettepanekul või isiku taotluse alusel.

 (4) Muude vajaduspõhiste sotsiaalteenuste osutamise kohta koostatakse haldusakt või haldusleping, milles määratakse kindlaks teenuse kirjeldus ja finantseerimine.

§ 42.  Sotsiaalteenuste võimaldamise alused

 (1) Sotsiaalteenuste võimaldamisel võetakse aluseks isiku tegelik toimetulekuvõime ja sellest tulenevalt kõrvalabi vajadus. Rehabilitatsiooniplaani või hooldusplaani olemasolu korral lähtutakse teenuste osutamisel rehabilitatsiooniplaanist või hooldusplaanist.

 (2) Isiku toimetulekuvõime ja abi- või hooldusvajaduse hindamisel kaasatakse vajadusel perearsti, eriarsti või teisi spetsialiste. Vajadusel suunatakse isik pädevama ametiasutuse või spetsialisti poole ja tehakse isiku nõusolekul koostööd vajadustele vastava teenuse väljaselgitamiseks ja võimaldamiseks.

 (3) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist.

 (4) Sotsiaalteenust osutatakse abivajava isiku nõusolekul.

§ 43.  Sotsiaalteenuste finantseerimine

 (1) Sotsiaalteenuste osutamisega seotud kulud kaetakse täielikult või osaliselt valla eelarvest sotsiaalteenusteks ettenähtud vahenditest.

 (2) Täiendavad sotsiaalteenuseid võib rahastada riigieelarvest sotsiaalteenuste arendamiseks ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks eraldatud vahenditest.

 (3) Sotsiaalteenusele kehtestab hinna teenuse osutaja, vallavalitsuse poolt osutatavatele teenustele kehtestab vajadusel kliendi omaosaluse suuruse vallavalitsus.

 (4) Sotsiaalteenuse eest tasu võtmisel võetakse arvesse teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.

§ 44.  Järelvalve ja kaebuste lahendamine

 (1) Sotsiaalteenuse nõuetele vastavust jälgivad ja sotsiaalteenuseid saavate isikute kaebusi lahendavad vallavalitsuse sotsiaalvaldkonna ametnikud, kaasates vajaduse korral vastava teenuse asjatundjaid.

 (2) Sotsiaalteenuse nõuetele vastavust jälgib ja sotsiaalteenuseid saavate isikute kaebusi lahendab vallavalitsus.

 (3) Sotsiaalteenuste osutamisega seotud vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest Lääne-Harju Vallavalitsusele. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

§ 45.  Rakendussätted

 (1) Keila Vallavolikogu 29.04.2016 määrus nr 64 “Sotsiaaltoetuste määramise ja sotsiaalteenuste osutamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

 (2) Keila Vallavolikogu 26.08.2013 määrus nr 99 „Üldhariduskoolide õpilaste sõidukulude kompenseerimise korra kehtestamine“ tunnistatakse kehtetuks.

 (3) Paldiski Linnavolikogu 21.12.2010 määrus nr 20 „Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise, maksmise tingimused ja kord Paldiski linnas“ tunnistatakse kehtetuks.

 (4) Padise Vallavolikogu 30.03.2016 määrus nr 30 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Padise vallas“ tunnistatakse kehtetuks.

 (5) Vasalemma Vallavolikogu 29.03.2016 määrus nr 2 „Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord Vasalemma vallas“ tunnistatakse kehtetuks.

 (6) Vasalemma Vallavolikogu 27.09.2011 määrus nr 9 „Vasalemma valla sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

 (7) Vasalemma Vallavolikogu 27.01.2004 määrus nr 1 „Koduteenuste loetelu ja nende osutamise kord Vasalemma vallas“ tunnistatakse kehtetuks.

 (8) Keila Vallavolikogu 26.02.2014 määrus nr 7 „Hooldajatoetuse määramise ja maksmise korra kehtestamine“ tunnistatakse kehtetuks.

 (9) Vasalemma Vallavolikogu 04.03.2014 määrus nr 6 „Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord“ tunnistatakse kehtetuks“.

 (10) Vasalemma Vallavolikogu 30.05.2009 määrus nr 13 „Puudega lapse hooldajatoetuse määramise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

 (11) Paldiski Linnavolikogu 21.12.2010 määruse nr 20 „Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise, maksmise tingimused ja kord Paldiski linnas“ alusel määratud puudega inimese toetus on tähtajaline ja kehtib kuni tähtaja saabumiseni, kuid mitte kauem kui 31.05.2018.

 (12) Määrust rakendatakse alates 1. veebruarist 2018.

 (13) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Külli Tammur
vallavolikogu esimees