Linna ja valla valitsemineVolikogu töökorraldus

Teksti suurus:

Viljandi Vallavolikogu töökord

Väljaandja:Viljandi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.02.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:17.04.2020
Avaldamismärge:RT IV, 15.02.2018, 50

Viljandi Vallavolikogu töökord

Vastu võetud 31.01.2018 nr 12

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lõike 1 alusel.

§ 1.   Üldsätted

  (1) Viljandi Vallavolikogu töökord (edaspidi töökord) määrab kindlaks Viljandi Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja selle organite töö korralduse.

  (2) Töökorra eesmärk on tagada volikogu asjaajamise ja istungile esitatavate materjalide korrektne ja õigeaegne ettevalmistamine, istungite organiseeritud ja tulemuslik korraldamine ning vastuvõetud otsuste täitmine.

  (3) Volikogu ja tema organite tehnilist teenindamist korraldab Viljandi Vallavalitsuse ametiasutuse vallakantselei.

§ 2.   Volikogu eestseisus

  (1) Volikogu eestseisusesse kuuluvad:
  1) volikogu esimees;
  2) aseesimees;
  3) komisjonide esimehed;
  4) fraktsioonide esimehed,
  5) vallavanem;
  6) abivallavanemad.

  (2) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Mõlema puudumisel juhatab eestseisust eestseisuse vanim liige.

  (3) Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

  (4) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool eestseisuse koosseisust, sealhulgas 1 vallavalitsuse esindaja. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega.

  (5) Volikogu eestseisuse koosoleku protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokolli allkirjastab koosoleku juhataja.

  (6) Eestseisuse protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval pärast eestseisuse koosolekut. Eestseisuse protokollid on kätte saadavad valla avalikus dokumendiregistris.

§ 3.   Volikogu istungi kokkukutsumine

  (1) Volikogu istungi (edaspidi istung) kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja, nende puudumisel volikogu vanim liige. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees. Istungi kutse saadetakse volikogu liikmete e-posti aadressile vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Kutses näidatakse istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused.

  (2) Korralised istungid toimuvad üldjuhul iga kuu viimasel kolmapäeval. Juulis volikogu korralisi istungeid ei toimu. Volikogu võib vajaduse korral istungi aega muuta.

  (3) Erakorraline istung vallavalitsuse või volikogu liikmete poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks kutsutakse kokku vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu saadikute ettepanekul.

  (4) Istungi päevakorra projekt ja kutse avaldatakse Viljandi valla koduleheküljel vähemalt neli päeva enne istungit. Kutses näidatakse istungi toimumise aeg, koht ja päevakord.

§ 4.   Volikogu õigusaktide algatamine

  (1) Volikogu liikmetel, volikogu komisjonidel, vallavalitsusel, vallavanemal, vallasekretäril ja vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus esitada volikogule eelnõusid.

  (2) Eelnõu vormistatakse vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. Eelnõude ettevalmistamist vastavalt nõuetele korraldab vallasekretär.

  (3) Otsuse või määruse eelnõule lisatakse seletuskiri või eelnõud põhistavad dokumendid. Seletuskirja allkirjastab koostaja.

  (4) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurde kuuluvate dokumentidega esitatakse vallakantseleile, kes edastab need volikogu esimehele. Volikogu esimees suunab eelnõud komisjonidele.

§ 5.   Volikogu istung

  (1) Volikogu töövorm on istung, mis on üldjuhul avalik. Volikogu võib kuulutada istungi või mõne päevakorrapunkti arutelu kinniseks, kui selle poolt hääletavaid volikogu liikmeid on vähemalt kaks korda enam kui vastu hääletavaid või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avaldamine on seadusega keelatud või piiratud.

  (2) Volikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole volikogu koosseisust. Istungil mitteosalemisest teatab volikogu liige vallasekretäri abile.

  (3) Istungit juhatab volikogu esimees või volikogu aseesimees, nende puudumisel volikogu istungil viibiv vanim volikogu liige.

  (4) Istungid protokollitakse.

  (5) Volikogu teeb istungil oma töös iga kahe tunni järel 15-minutilise vaheaja, kui ei otsustata teisiti.

  (6) Istungi juhataja informeerib volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja saadetud vastustest.

  (7) Istungi lõppedes annab istungi juhataja sõna vallavanemale vallavalitsuse informatsiooni edastamiseks. Volikogu liikmetel on õigus esitada küsimusi.

  (8) Istungi juhataja tagab istungi toimumise seaduslikkuse ja korra.

§ 6.   Volikogu istungi läbiviimine

  (1) Volikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga istungil osalejate registreerimislehel.

  (2) Kui volikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg.

  (3) Kui volikogu liige peab istungilt lahkuma enne istungi lõppu, peab ta sellest eelnevalt informeerima istungi juhatajat ning istungi protokollijat. Volikogu liikme lahkumise aeg märgitakse istungi protokolli.

  (4) Istungi juhataja avab istungi kinnitades seda haamrilöögiga. Istungi alguses tehakse teatavaks istungil osalevate volikogu liikmete arv istungile registreerimise andmete alusel.

  (5) Istungi juhataja teeb teatavaks istungi päevakorra projekti ja selle kohta laekunud ettepanekud.

  (6) Päevakorra kohta esitatud ettepanekud lahendab istungi juhataja ükshaaval. Päevakorra projekti võib täiendada vähemalt 2/3 kohalolevate volikogu liikmete nõusolekul.

  (7) Kui istungil ei jõuta läbi arutada kõiki päevakorrapunkte, otsustab volikogu istungi katkestamise ning selle edaspidise jätkamise aja ja koha. Istungilt puudunud volikogu liikmeid teavitatakse sellest otsusest üldises korras.

§ 7.   Küsimuste arutamine istungil

  (1) Eelnõud pannakse kuni kolmele lugemisele ja eelnõude iga lugemist võib katkestada üks kord.

  (2) Mitmele lugemisele lähevad eelnõud, mis käsitlevad:
  1) valla eelarvet, v.a lisaeelarve;
  2) valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest;
  3) valla arengukava;
  4) kohalike maksude kehtestamist.

  (3) Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise ning järgmise lugemise aja otsustab volikogu.

  (4) Alternatiivsete eelnõude olemasolul võib teisele lugemisele saata vaid istungil enim hääli saanud eelnõu.

  (5) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta menetluse igas etapis, välja arvatud lõpphääletuse ajal.

  (6) Volikogu istungil antakse päevakorra küsimuses ettekandjale ja sõnavõtjatele maksimaalselt aega:
  1) ettekandeks kümme minutit;
  2) kaasettekandeks viis minutit;
  3) ettekandja lõppsõnaks kolm minutit;
  4) kaasettekandja lõppsõnaks kolm minutit;
  5) sõnavõtuks ühes päevakorrapunktis üks kord kolm minutit ja repliigiks üks kord kaks minutit.

  (7) Pärast ettekandeid võib esitada ettekandjatele küsimusi. Iga volikogu liige võib esitada kuni kaks küsimust ja lisaks ühe täpsustava küsimuse. Ettekandja võib vajaduse korral delegeerida vastamise. Küsimuse esitamiseks on aega kuni 1 minut ja vastamiseks kuni 3 minutit. Vajadusel võib volikogu esimees nimetatud aega pikendada. Istungi juhataja võib küsimustele vastamise ajal anda vajaduse korral kaasvastamiseks sõna vastava ala vallavalitsuse ametnikule.

  (8) Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Teistele istungil viibivatele isikutele sõnaandmise otsustab istungi juhataja.

  (9) Sõnavõtusoovist antakse istungil märku käe tõstmisega.

§ 8.   Hääletamine

  (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

  (2) Hääletamine, sealhulgas ka umbusaldushääletamine, on avalik.

  (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

  (4) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

  (5) Iga volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist. Nimelise hääletamise otsustab volikogu. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt pool istungil osalevatest volikogu liikmetest.

  (6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.

  (7) Kui volikogule on esitatud samas küsimuses mitu eelnõud, paneb istungi juhataja enne otsuse või määruse vastuvõtmist eelnõud konkureerivale hääletusele. Lõpphääletusele läheb enim hääli saanud eelnõu. Kui eelnõusid on enam kui kaks, toimub hääletus mitmes voorus.

  (8) Enne küsimuse lõpphääletust pannakse hääletusele istungi juhatajale esitatud kirjalikud parandusettepanekud eelnõu osas, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige.

  (9) Enne eelnõu lõpphääletust võib fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda kuni kümneminutilist vaheaega.

  (10) Enne lõpphääletust kontrollib istungi juhataja vajaduse korral kvoorumi olemasolu.

  (11) Istungi juhataja teeb pärast hääletamist teatavaks hääletamise tulemuse ja kinnitab langetatud otsuse haamrilöögiga.

  (12) Volikogu liikmel on õigus hääletamise tulemusi vaidlustada kohe pärast hääletamise tulemuste teatavakstegemist. Kordushääletuse läbiviimise otsustab volikogu poolthäälte-enamusega.

§ 9.   Hääletamine isikuvalimistel

  (1) Häälte lugemiseks isikuvalimistel, välja arvatud volikogu esimehe valimistel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, moodustab volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes protokollib hääletustulemused.

  (2) Kandidaadid seatakse üles vastavalt Viljandi valla põhimääruses sätestatule.

  (3) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid tähestikulises järjekorras. Kui üles on seatud rohkem kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahter „poolt“. Kui üles on seatud sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahtrid „poolt“ ja „vastu“.

  (4) Enne hääletamise algust tutvustab komisjoni esimees hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda ning seejärel kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.

  (5) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse.

  (6) Hääletussedelite väljaandmise aluseks volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt allkirja vastu volikogu pitsati jäljendiga hääletussedeli.

  (7) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga „poolt“ lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletussedelil on sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgistab volikogu liige hääletussedelil kandidaadi järele lahtri „poolt“ või „vastu“.

  (8) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige häältelugemiskomisjoni liikmel hääletussedeli tühjale küljele panna volikogu pitsati jäljendi ja laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti.

  (9) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja.

  (10) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.

  (11) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.

  (12) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.

  (13) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel.

  (14) Häältelugemiskomisjon hävitab pärast hääletustulemuste kindlakstegemist ja protestide lahendamist hääletussedelid.

  (15) Volikogu otsuse hääletamistulemuse kohta kinnitab istungi juhataja haamrilöögiga.

§ 10.   Umbusalduse avaldamine

  (1) Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele.

  (2) Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks ja selle eelnõu esitatakse istungi juhatajale istungil. Kirjalikus umbusalduse avaldamise algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus ja sellele annavad allkirja kõik algatajad.

  (3) Umbusaldus tuleb arutusele volikogu järgmisel istungil.

  (4) Küsimuse arutamisel istungil teeb üks umbusalduse algatajatest kuni viieminutise ettekande. Tema vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus esitada ettekandjale kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata.

  (5) Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus nimetatud küsimuses istungil sõna võtta kuni viie minuti ulatuses.

  (6) Ettekandjal on õigus lõppsõnale.

  (7) Pärast lõppsõna ära kuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.

§ 11.   Volikogu liikme enesetaandamine

  (1) Volikogu liige ei osale küsimuse arutamisel ega otsustamisel, kui arutatav küsimus puudutab teda ennast või tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või -hõimlased on aktsionärid või osanikud või juhtkonna liikmed.

  (2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib vallavolikogu liikmele teha ka vallavolikogu esimees või vallavolikogu liige, kui nad on teadlikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest ja kui vallavolikogu liige, kes peaks enesetaanduse tegema, on jätnud enesetaanduse tegemata.

  (3) Enesetaandamisest teatab vallavolikogu liige enne nimetatud päevakorra punkti arutelu algust. Selles punktis ta sõna ei võta ega osale hääletamisel. Enesetaandamise korral lahkub enesetaanduse teinud vallavolikogu liige vallavolikogu istungi ruumist.

  (4) Vallavolikogu liikme enesetaandamine fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavolikogu liikme võrra väiksem.

§ 12.   Istungi lõpetamine

  (1) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja ja kinnitab seda haamrilöögiga.

  (2) Kui vallavolikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorra punktid järgmise istungi päevakorda.

§ 13.   Volikogu dokumendid

  (1) Volikogul on õigus üldaktidena välja anda määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid.

  (2) Volikogu kontrollib oma määruste ja otsuste täitmist volikogu komisjonide kaudu. Konkreetsete aktide täitmise kontrollimise kohustuse võib volikogu panna vallavalitsusele, samuti volikogu poolt määratud, valitud või kinnitatud isikutele.

  (3) Istungi kohta koostatakse protokoll, millesse kantakse:
  1) istungi number, toimumise koht ja aeg;
  2) istungi alguse ja lõpu kellaaeg;
  3) istungi päevakord;
  4) istungi juhataja ja protokollija nimi;
  5) istungist osavõtvate ja puuduvate volikogu liikmete nimed ning istungile kutsutute nimed;
  6) arutusel olnud küsimused, ettekandjate ja sõnavõtnute nimed;
  7) kõik hääletusele pandud ettepanekud ja vastuvõetud otsustused;
  8) hääletamisviis ja häälteenamus otsustuste tegemisel.

  (4) Protokollile kirjutab alla istungi juhataja.

  (5) Istungi protokoll allkirjastatakse hiljemalt 5 tööpäeval pärast istungi toimumist ja on seejärel elektrooniliselt kättesaadav valla kodulehel avalikus dokumendiregistris.

  (6) Istungite protokollid ja õigusaktid säilitatakse alatiselt.

  (7) Vallavolikogu istungist on audiosalvestist õigusteha istungi protokollijal. Salvestist kasutatakse protokolli koostamiseks ning see on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Salvestisi säilitatakse 1 aasta.

  (8) Tehniliste võimaluste olemasolul tehakse volikogu istungist salvestis, mis avalikustatakse valla veebilehel.

§ 14.   Lõppsätted

  (1) Tunnistada kehtetuks Viljandi Vallavolikogu 22.01.2014 määrus nr 11 „Viljandi Vallavolikogu töökord“.

  (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Kaupo Kase
vallavolikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json