Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Alajõe valla põhimäärus

Sisukord

Alajõe valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Alajõe Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.03.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.04.2016
Avaldamismärge:RT IV, 15.03.2014, 11

Alajõe valla põhimäärus

Vastu võetud 27.02.2014 nr 7

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lg 1 punkti 9 alusel.

1. osa ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Põhimääruse ülesanded



Alajõe valla põhimääruses sätestatakse Alajõe valla (edaspidi valla) omavalitsusorganite, nende komisjonide ja fraktsioonide moodustamise kord, õigused, kohustused, pädevus ja töökord; volikogu esimehe, aseesimehe (või aseesimeeste) ja vallavanema valimise kord; valla ametiasutuste moodustamise kord; valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ning kinnitamise ja avalikustamise kord; valla sümbolid ja nende kasutamise kord, valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord.

§ 2.  Valla piir ja haldusterritoorium

 (1) Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras.

 (2) Alajõe valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse valla territooriumile suubuvatel teedel.

 (3) Valla piir tähistatakse viitadega üldkasutatavatel teedel Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud korras.

 (4) Valla haldusterritooriumil on järgmised külad: Alajõe, Karjamaa, Katase, Remniku, Smolnitsa, Uusküla ja Vasknarva.

§ 3.  Valla halduskeskus

 (1) Valla halduskeskus asub Alajõe külas Valla tänav 8, välja arvatud sotsiaalüksus, mis asub Alajõe külas Jõe tn 25.

 (2) Valla halduskeskuse asukoha muutmise otsustab vallavolikogu. Asukoha muutmise otsustamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

 (3) Valla halduskeskuse asukoha muutmiseks on vajalik esitada selle algatajate poolt kirjalik ettepanek, millele lisatakse asukoha muutmise põhjendus ja kulutuste eelarve, ära näidates tulu, mille arvelt kulu kaetakse. Kirjaliku ettepaneku või lisade puudumisel või puuduste korral neis halduskeskuse muutmise ettepanekut volikogu istungil hääletamisele ei panda.

§ 4.  Vallaelanik

 (1) Vallaelanik käesoleva määruse mõistes on isik, kes oma elukoha rahvastikuregistris on registreerinud Alajõe vallas.

 (2) Vallaelanikul on õigus soodustustele, toetustele teenustele ja teistele hüvedele vallavolikogu poolt sätestatud korras ja tingimustel.

2. osa VALLA SÜMBOLID 

§ 5.  Valla sümbolid

 (1) Valla sümbolid on lipp ja vapp.

 (2) Alajõe valla vapil kujutatakse sinise võrguga kaetud kuldset kilpi, mille alumisel poolel on sinine laineline väli, millel hõbedane kala. Vapikujundid ja -värvid viitavad valla nimele, Peipsi järvele ja Alajõele ning vallarahva jaoks tähtsale kala võrgupüügile. Vapikujundus osutab ka Alajõe valla seosele Narva piirkonnaga.

 (3) Alajõe valla lipuks on ruudukujuline vapilipp. Sinise võrguga kaetud kuldse ruudukujulise vapilipu alumisel poolel on sinine laineline palk, milles hõbedane kala. Kandelipu suurus on 105x105 cm.

§ 6.  Valla sümbolite kasutamise kord

 (1) Alajõe valla vappi kasutatakse valla vapipitsatil, samuti valla ametlikel trükistel ja suveniiridel. Alajõe valla vapi kasutamine kujunduselemendina, reklaamidel, toodetel jne on lubatud ainult vallavalitsusega kooskõlastatult.

 (2) Alajõe valla lipp asetseb alaliselt Alajõe halduskeskuses. Teda kasutatakse valla kohaliku omavalitsuse sümbolina riiklike pühade ja tähtpäevade tähistamisel, valla kohaliku omavalitsuse asutuste pidulikel ja tähtsündmustel, vallakodanike austamisel ja muudel vallavalitsusega kooskõlastatud juhtudel.

 (3) Valla lipp heisatakse:
 1) alaliselt valla halduskeskuse hoonel;
 2) pidulikel üritustel.

 (4) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta, kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. Valla lipu heiskamisel lähtutakse Eesti lipu seaduses sätestatud nõuetest lipu heiskamisele.

 (5) Valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes volikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel.

 (6) Valla lipu valmistamine toimub ainult vallavalitsuse loal. Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp kuulub hävitamisele. Lipu valmistamise ja hävitamise korraldab vallavalitsus.

3. osa VALLAVOLIKOGU 

§ 7.  Vallavolikogu üldsätted

 (1) Alajõe Vallavolikogu (edaspidi volikogu) juhindub oma tegevuses käesolevast põhimäärusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest seadustest ning normatiivaktidest.

 (2) Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.

§ 8.  Volikogu esimehe valimine

 (1) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.

 (2) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega volikogu.

 (3) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist on kandidaatidel õigus ennast tutvustada ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

 (4) Valimist korraldab volikogu poolt moodustatud 3-liikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast hääletamiskomisjoni esimehe. Hääletamiskomisjoni liikmeks ei või olla esitatud kandidaat. Hääletamiskomisjon:
 1) valmistab ette hääletamissedelid;
 2) viib läbi salajase hääletamise;
 3) koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed. Hääletamiskomisjoni protokolle säilitatakse vallavalitsuse arhiivis.

 (5) Valimistulemused tehakse kindlaks hääletamiskomisjoni otsusega.

 (6) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Kui on esitatud üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

 (8) Volikogu esimehe valimist volikogu esimesel istungil korraldab valla valimiskomisjon.

§ 9.  Volikogu aseesimehe valimine

 (1) Volikogul on üks aseesimees.

 (2) Aseesimehe kohale asutakse kandidaate üles seadma pärast volikogu esimehe valimist.

 (3) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.

 (4) Volikogu aseesimehe valimine toimub käesoleva põhimääruse § 8 lõigetes 2-7 määratud korras.

§ 10.  Volikogu esimehe ja aseesimehe pädevus

 (1) Volikogu esimees:
 1) koostab ja esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti;
 2) suunab koostatud volikogu eelnõu, arvamuse või informatsiooni saamiseks esitatud materjalid või isikute avaldused volikogu komisjoni(de)le;
 3) vajadusel määrab eelnõule volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber;
 4) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;
 5) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg;
 6) jälgib volikogule esitatud arupärimistele ja avaldustele vastamist.

 (2) Volikogu esimees esindab Alajõe valda:
 1) suhetes Eesti Vabariigi presidendiga;
 2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega;
 3) suhetes teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega;
 4) avalikel üritustel;
 5) muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust.

 (3) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel.

§ 11.  Volikogu komisjonid

 (1) Volikogu moodustab vallaelu valdkondades volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi komisjone. Volikogu alatiste komisjonide liikmetele komisjoni töös osalemise eest hüvitise maksmine toimub volikogu vastava otsuse alusel.

 (2) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus.

 (3) Komisjonidele suunab materjale läbivaatamiseks volikogu esimees.

 (4) Komisjonide otsustused on Alajõe valla õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga.

 (5) Komisjonid annavad aru tehtud tööst üks kord aastas volikogu istungil.

 (6) Komisjoni esimees ning aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Esmalt toimub komisjoni esimehe valimine. Komisjoni aseesimehe valimine toimub pärast komisjoni esimehe valimist.

 (7) Komisjoni esimehe ning aseesimehe valimine toimub käesoleva põhimääruse § 8 lõigetes 2-7 määratud korras.

 (8) Komisjoni koosseis kinnitatakse nimekirjana komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni koosseis koos komisjoni esimehe ja aseesimehega peab olema vähemalt kolmeliikmeline.

 (9) Revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast

 (10) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustamine toimub volikogu komisjoni esimehe ettepanekul või komisjoni liikme avalduse alusel. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse teatavakstegemisest.

 (11) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele:
 1) volikogu õigusaktide eelnõud;
 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;
 3) isikute avaldused.

 (12) Komisjonil on õigus:
 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
 2) algatada arutelusid;
 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

 (13) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.

 (14) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud.

 (15) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.

 (16) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul. Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

§ 12.  Volikogu alatised komisjonid

 (1) Revisjonikomisjon:
 1) kontrollib vallavalitsuse ja vallavalitsuse allasutuste töö vastavust volikogu ning vallavalitsuse õigusaktidele; viib läbi kontrollimisi, kaasates kooskõlastatult vallavalitsusega ametnikke, koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid;
 2) viib kontrollimised läbi volikogu esimehe poolt kinnitatud kirjaliku kontrolliülesande alusel.

 (2) Revisjonikomisjoni esimees nimetab kontrolli teostavad isikud, kellel on kontrolli käigus õigus:
 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;
 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;
 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi. Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töökorralduse reegleid ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte;
 4) vormistab kontrollimise tulemused aktiga. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti, mida ei avalikusta enne revisjonikomisjoni vastava akti vormistamist;
 5) saadab vormistatud revisjoni akti vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu;
 6) vaatab enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus läbi volikogule esitatud majandusaasta aruande ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

 (3) Ehitus- ja keskkonnakomisjon:
 1) tegeleb valla elamu- ja kommunaalmajanduse-, heakorra-, haljastuse-, ühistranspordi-, valla teede- ning keskkonna küsimustega;
 2) vaatab läbi ja annab hinnanguid valla planeeringutele;
 3) tegeleb valla maaelu ja maaelanike elukvaliteedi parandamist puudutavate küsimustega;
 4) tegeleb valla arengu seisukohalt lahendamist vajavate vallaelu probleemidega.

 (4) Eelarve- ja majanduskomisjon:
 1) tegeleb valla eelarve- ja maksude küsimustega;
 2) koostab eelarve ettevalmistamise töögraafiku;
 3) vaatab läbi eelarve projekti kohta esitatud muudatused ja ettepanekud, viib need parandused sisse ja esitab volikogule.

 (5) Sotsiaal- ja kultuurikomisjon:
 1) tegeleb valla sotsiaalvaldkonna, haridus- ja noorsootöö, turismi, kultuuri-, spordi- ja tervisespordi küsimustega;
 2) teeb järelepärimisi vallas tegutsevatele sotsiaalasutustele, noortekeskusele ja noorsootöö korraldajatele ning annab volikogule hinnanguid nende töö kohta.

 (6) Lisaks käesoleva paragrahvis nimetatud alatistele komisjonidele võib volikogu oma koosseisu volituste ajaks moodustada teisi alatisi komisjone, mille volituste ulatus sätestatakse komisjoni moodustamise otsuses.

 (7) Volikogu alatine komisjon:
 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
 2) töötab välja tegevuskavad;
 3) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid;
 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud Alajõe valla õigusaktide eelnõude kohta;
 5) teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta;
 6) teeb ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta.

 (8) Alatise ja ka ajutise komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, kes:
 1) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti;
 2) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
 3) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
 4) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra punktide arutelul;
 5) juhatab komisjoni koosolekut.

 (9) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees.

 (10) Komisjoni töö vormiks on koosolek, mis toimub vähemalt vastavalt vajadusele. Koosolek toimub üldjuhul tööajal valla halduskeskuses. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või 1/3 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel.

 (11) Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Otsustused võetakse vastu kohalolevate komisjoniliikmete poolthäälte enamusega.

 (12) Komisjon kuulab vajadusel ära vastava ala ametniku (spetsialisti) seisukoha arutatava küsimuse kohta.

 (13) Komisjoni koosolekud protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. Vallavolikogu otsuse alusel võib komisjoni koosoleku protokollijale määrata tasu. Protokoll peab vastama vormistamise ja rekvisiitide paigutuse osas Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001 määruses nr 80 “Asjaajamiskorra ühtsed alused” protokolli kohta sätestatule.

 (14) Komisjoni koosolekute protokollimise tagab komisjoni esimees. Koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad Alajõe valla infosüsteemi avalikus liideses hiljemalt komisjoni koosolekule järgneva viie tööpäeva jooksul. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. Koosoleku protokollid säilitatakse vallavalitsuse arhiivis.

§ 13.  Volikogu fraktsioon

 (1) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni.

 (2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest.

 (3) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees.

 (4) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse volikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

 (5) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist või ta arvatakse fraktsioonist välja, on tal õigus astuda volikogu mõne olemasoleva fraktsiooni liikmeks.

 (6) Fraktsioonil on õigus:
 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;
 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;
 3) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist;
 4) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele.

 (7) Fraktsiooni tegevus lõpeb:
 1) volikogu koosseisu volituste lõppemisega;
 2) kui fraktsiooni liikmete arv langeb alla 3 liikme;
 3) fraktsiooni vastava otsuse alusel.

 (8) Kui fraktsiooni tegevus lõpeb fraktsiooni otsuse alusel või õigusaktide muutmise tulemusena langeb fraktsiooni liikmete arv alla kolme volikogu liikme, lõpeb fraktsiooni tegevus vastava otsuse volikogu kantseleis registreerimisele või õigusakti jõustumisele järgnevast päevast.

§ 14.  Volikogu kokkukutsumine

 (1) Volikogu korralised istungid toimuvad igakuiselt augustist juunini, üldjuhul kuu teisel neljapäeval, algusega kell 13.00 või istungi kutses näidatud ajal, asukohas ja ruumides. Juulikuul korralisi istungeid ei toimu.

 (2) Volikogu istungi kokkukutsumine toimub seaduses sätestatud korras. Kutse volikogu istungile saadetakse volikogu liikmetele e-postiga (selle puudumisel kirja teel läbi postiasutuse). Kutse volikogu istungile avalikustatakse valla veebilehel.

 (3) Erakorralise istungi kutsub volikogu esimees või aseesimees kokku volikogu komisjoni või fraktsiooni, vallavalitsuse või vähemalt kolmandiku volikogu koosseisu kirjalikul ettepanekul.

§ 15.  Volikogu istungi ettevalmistamine

 (1) Volikogu istungi ettevalmistamist korraldab volikogu esimees.

 (2) Volikogu esimees lähtub päevakorra koostamisel esitatud ettepanekutest ja tõstatatud küsimustest ning eelmisel volikogu istungil arutamata jäänud eelnõudest.

 (3) Eelnõu päevakorda võtmiseks esitatakse see vallavolikogu esimehele elektrooniliselt või kirjalikult hiljemalt üks nädal enne volikogu istungi toimumist.

 (4) Eelnõu peab vastama ülesehituselt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusele nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” ning läbinud kõik seaduses või käesolevas põhimääruses sätestatud kooskõlastused. Juhul, kui eelnõu ei esitata vallavalitsuse poolt, edastab volikogu esimees eelnõu viivitamatult vallavalitsusele seisukoha võtmiseks.

 (5) Ettepaneku küsimuse võtmiseks volikogu päevakorda võivad teha volikogu liikmed, komisjonid, fraktsioonid, vallavalitsus ja vallavanem ning vallaelanikud seaduses sätestatud korras, esitades eestseisusele ettevalmistatud eelnõu.

 (6) Volikogu liikme poolt päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse tõstatanud volikogu liige.

§ 16.  Volikogu töökord

 (1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema äraolekul asendaja. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit aseesimees. Kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt, mis kantakse istungi protokolli.

 (2) Volikogu istungid on avalikud. Külalistel on lubatud volikogu istungi saalis viibida vabade istekohtade olemasolul. Istungi toimumise ajal on külaliste saalis liikumine keelatud. Liikumispiirangu rikkumisel võib istungi juhataja vastavate külalise saalis viibimise keelata. Külalistel ei ole volikogu saalis sõnavõtmise õigust.

 (3) Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavanem, valitsuse liikmed, vallasekretär ja teised volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Istungi käigu protokollimise korraldab vallakantselei.

 (4) Raadio- ja teleülekandeid ning foto-, video- ja fonosalvestusi avalikust istungist võib teha nii, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd, saades selleks eelnevalt nõusoleku istungi juhatajalt. Juhul kui meedia esindajate tegevus häirib volikogu liikmete tööd, võib istungi juhataja paluda häirijad saalist lahkuda.

§ 17.  Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ja avalduse ning ettepanekute ärakuulamine

 (1) Volikogu istungi avab istungi juhataja. Seejärel teatab juhataja puuduvad saadikud ning tutvustab istungile kutsutud külalisi.

 (2) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud päevakorra kohta.

 (3) Ettepanekud päevakorra muutmise kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale või suuliselt istungil viibides. Juhataja loeb kirjalikult esitatud ettepaneku(d) ette ning lahendab ettepaneku(d) ükshaaval.

 (4) Pärast ettepanekute läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuse väljaarvamine päevakorrast otsustatakse poolthäälte enamusega.

 (5) Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete või valitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse istungi protokollile.

§ 18.  Volikogu istungi protokoll

 (1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse istungile järgneva viie tööpäeva jooksul vallakantselei poolt. Vallavolikogu otsuse alusel võib määrata volikogu istungi protokollijale volikogu dokumentide vormistamise eest tasu.

 (2) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja.

 (3) Protokoll peab vastama vormistamise ja rekvisiitide paigutuse osas Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001 määruses nr 80 “Asjaajamiskorra ühtsed alused” protokolli kohta sätestatule.

 (4) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu ja valitsuse liikmete ning osalejate ja kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, menetluse käigus tehtud otsustused ning vastuvõetud määrused ja otsused, hääletustulemused, samuti otsustajate ja küsimuse algatajate eriarvamused ning muud käesolevas põhimääruses sätestatud asjaolud. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku.

 (5) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaaleksemplarid, salajase hääletamise komisjoni protokollid ja nimelise hääletamise tulemused.

 (6) Vallakantselei tagab istungi protokollide säilivuse ja kättesaadavuse. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Protokollid säilitatakse vallavalitsuse arhiivis.

§ 19.  Küsimuse arutamine istungil

 (1) Eelnõu pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele.

 (2) Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõu, mis käsitleb:
 1) vallaeelarvet, v.a lisaeelarvet;
 2) Alajõe valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest;
 3) valla arengukava ja/või eelarvestrateegiat;
 4) kohalike maksude kehtestamist;
 5) üldplaneeringut.

 (3) Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Sel juhul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele ja enim hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks. Juhul, kui pärast eelnõu teist või kolmandat lugemist ei esitata selle kohta täiendus- ja parandusettepanekuid, võib volikogu eelnõu samal istungil vastu võtta.

 (4) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega.

 (5) Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti.

 (6) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui ta on pandud lõplikule hääletamisele.

 (7) Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse üldjuhul järgmisest maksimaalsest ajalimiidist:
 1) ettekanne – küsimuse või probleemi kompleksne käsitlus, kuni 15 minutit;
 2) kaasettekanne – küsimuse või probleemi täiendav käsitlus, kuni 10 minutit;
 3) sõnavõtt – küsimuse või probleemi kohta omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamine, kuni 5 minutit
 4) repliik – küsimuse või probleemi kohta omapoolse märkuse, õiendi (valed faktid jm.) või ettepaneku esitamine, kuni 2 minutit;
 5) küsimus – lühike, konkreetne, ilma kommentaarideta;
 6) ettekandja lõppsõna, kuni 3 minutit.

 (8) Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõna andmist ettekandja või kaasettekandja põhjendatud taotlusel. Lubamise otsustab istungi juhataja enne sõnavõttu. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.

 (9) Pärast ettekannet või kaasettekannet võivad vallavolikogu liikmed ja vallavalitsuse liikmed ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele üle kahe korra küsimuste esitamiseks ja repliigiks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse liikmele.

 (10) Sõnavõttude, küsimuste ja repliikide esitamise soovist annavad volikogu liikmed märku käe tõstmisega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. Küsimuse arutamisel võib volikogu liige sõna võtta üks kord.

 (11) Istungi juhataja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused ning lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või ületab kehtestatud ajalimiidi.

 (12) Volikogu võib küsimuse arutamise katkestada arutelu igas staadiumis. Protokolli kantakse sel juhul otsus arutelu jätkamise aja kohta.

 (13) Ettepaneku arutelu lõpetamiseks teeb istungi juhataja.

 (14) Pärast arutelu lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks.

 (15) Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja hääletamisele ainult kirjalikult esitatud ettepanekud. Enne hääletamist võib fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda kuni 10-minutilist vaheaega nõupidamiseks.

 (16) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

 (17) Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised. Hääletamisele pandavates küsimustes loetakse hääled täielikult järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud.

 (18) Hääletamise järjekord on järgmine:
 1) sisulised muudatusettepanekud;
 2) protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud;
 3) sisulised muudatusettepanekud;
 4) redaktsioonilised ettepanekud;
 5) eelnõu tervikuna.

 (19) Ettepanekud hääletatakse läbi nende esitamise järjekorras. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid vastavalt hääletamisele paneku järjekorrale.

 (20) Volikogu otsused tehakse poolthäälte enamusega. Seadusega sätestatud küsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

 (21) Iga volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist. Volikogu viib läbi nimelise hääletamise, kui vähemalt üks volikogu liige soovib seda. Nimelise hääletamise korral kantakse istungi protokolli iga volikogu liikme hääl.

 (22) Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsustuse ning kui toimus hääletamine, siis ka häältelugemise tulemused.

 (23) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.

 (24) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel koheselt samal istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.

 (25) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega "Istung on lõppenud" ja kinnitab seda haamrilöögiga. Samas annab istungi juhataja võimaluse korral eelinformatsiooni volikogu järgmise istungi toimumise ajast ja kohast.

 (26) Kui päevakorras märgitud istungi lõppemise kellaajaks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletamisele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi kohese lõpetamise.

 (27) Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorda.

§ 20.  Arupärimine

 (1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmele.

 (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle esimesel võimalusel adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis.

 (3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul, arvates arupärimise esitamisest volikogu istungil, vallakantseleile, kes selle edastab arupärimise esitajale.

 (4) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti.

§ 21.  Volikogu liikme enesetaandamine

 (1) Volikogu liige ei tohi osa võtta küsimuse arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või -hõimlased on omanikud või osanikud või juhtkonnaliikmed.

 (2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha ka volikogu või volikogu liige.

 (3) Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

4. osa VALLAVALITSUS 

§ 22.  Vallavalitsuse üldsätted

 (1) Vallavalitsus (edaspidi valitsus) on volikogu poolt moodustatud kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Alajõe vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid.

 (2) Alajõe Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus või vallakantselei) on valla ametiasutus, mille põhiülesandeks on valitsuse töö funktsioneerimise kindlustamine ja valitsuse asjaajamise korraldamine.

 (3) Valitsus realiseerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, elanike kaasamise ja majandustegevuse kontrolli kaudu.

 (4) Valitsus juhib ametiasutuste hallatavate asutuste ja valla omandis olevate ettevõtete tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises.

 (5) Valitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone halduslepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest.

 (6) Valitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitab volikogu.

 (7) Valitsuse tööd juhib vallavanem või teda asendav isik.

§ 23.  Vallavanema valimise kord

 (1) Vallavanemaks võib volikogu valida vähemalt 21-aastase kõrgharidusega teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma töökogemuste, keeleoskuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ametikohustusi ning kellel on volikogu usaldus.

 (2) Vallavanema valimine viiakse läbi enne kahe kuu möödumist volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates. Vallavanema leidmiseks võib volikogu otsusega välja kuulutada avaliku konkursi. Avaliku konkursi läbiviimise korra ja tingimused kinnitab igakordselt volikogu.

 (3) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks salajasel hääletamisel.

 (4) Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl ja iga volikogu liige võib üles seada ühe vallavanema kandidaadi.

 (5) Vallavanema valimine toimub käesoleva põhimääruse § 8 lg 2-7 sätestatud korras.

 (6) Valituks osutunud vallavanem nimetatakse ametisse volikogu otsusega.

§ 24.  Vallavanema kohustused ja õigused

 (1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid, sealhulgas:
 1) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;
 2) esindab Alajõe valda ja valitsust vastavalt seaduse, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda temale antud pädevuse piires;
 3) sõlmib ja allkirjastab valla nimel lepingud;
 4) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse teenistujate koosseisu ja struktuuri;
 5) täidab vallavalitsuse teenistujate suhtes ametisse nimetamise õigust omava isiku või tööandja kohustusi seadusega sätestatud ulatuses;
 6) täidab muid talle seaduse ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

 (2) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus.

§ 25.  Vallavanema asendamine ja vabastamine

 (1) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat üldjuhul volikogu nimetatud valitsuse liige või vanim kohal olev valitsuse liige. Vallavanemat ei saa asendada vallasekretär.

 (2) Vallavanema surma korral valib volikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.

 (3) Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel või seoses tema valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni.

§ 26.  Valitsuse moodustamise kord

 (1) Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest arvates volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kohta.

 (2) Valitsusse kuuluvad vallavanem ja teised valitsuse liikmed vastavalt volikogu poolt kinnitatud valitsuse liikmete arvule ja valitsuse struktuurile.

 (3) Pärast valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt ühe kuu jooksul volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete kandidaadid ning ametisse nimetamiseks palgaliste valitsuse liikmete kandidaadid.

 (4) Vallavanem võib valitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses valla ametiasutuses või selle hallatavas asutuses. Volikogu poolt ametniku kinnitamisel valitsuse liikmeks või vabastamisel valitsuse liikme kohustustest jätkab ta oma teenistust.

 (5) Valitsuse liikmed kinnitab ja palgalised valitsuse liikmed nimetab ametisse volikogu vallavanema esildisel vallavanema volituste ajaks.

§ 27.  Valitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

 (1) Valitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
 1) isikliku avalduse alusel;
 2) vallavanema esildisel;
 3) umbusalduse avaldamisel;
 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;
 5) tema teovõime piiramisega valimisõiguse osas;
 6) uue valitsuse ametisse kinnitamisega;
 7) surma korral.

 (2) Valitsuse liikme volituste lõpetamine vormistatakse volikogu otsusega.

 (3) Valitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema valitsuse liikme volitused ning talle makstakse hüvitust seaduses sätestatud alustel ja ulatuses.

§ 28.  Lisaks seaduses sätestatud pädevusele, valitsus:

 (1) Koostab vallaeelarve projekti, korraldab vallaeelarve täitmist ja koostab selle täitmise aruande

 (2) Käsutab valla eelarve reservfondi volikogu kehtestatud korras.

 (3) Kinnitab ametisse ametiasutuse hallatavate asutuste juhid.

 (4) Moodustab ametiasutuse hallatavate asutuse hoolekogud.

 (5) Nimetab sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Alajõe vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Alajõe vald, nõukogu liikmed ning teostab muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab osaühingu juhatuse liikmed.

 (6) Valdab, kasutab, käsutab ja kontrollib Alajõe valla vara seaduses sätestatud ja volikogu kehtestatud korras.

§ 29.  Valitsuse töö korraldamine

 (1) Valitsuse töövorm on istung, mis toimub üldjuhul kolmapäeviti vallamaja ruumides algusega kell 10.00. Vallavanemal on õigus korraldada vajadusel erakorralisi istungeid või planeeritud istung mõjuval põhjusel ära jätta. Erakorralise istungi pidamisest või määratud istungi ärajätmisest informeerib vallavanem valitsuse liikmeid mõistliku aja jooksul.

 (2) Valitsuse istungile esitatakse küsimused, mis kuuluvad valitsuse pädevusse, nõuavad kollegiaalset otsustamist ning valitsuse määruse või korralduse andmist.

 (3) Valitsuse istungi päevakorra projekti koostab vallasekretär tähtaegselt esitatud ja nõuetele vastavate eelnõude põhjal. Istungi päevakorra projekt edastatakse vallavalitsuse liikmetele ja eelnõu esitajatele dokumendihaldusprogrammis või elektronpostiga hiljemalt istungile eelneva tööpäeva kella 15.00-ks.

 (4) Konkreetse päevakorrapunkti arutelu juurde kutsutavaid isikuid informeeritakse istungi toimumisest hiljemalt istungi toimumisele eelneva tööpäeva jooksul. Arutelu juurde kutsutavate isikute kutsumise istungile otsustab eelnõu esitaja ettepanekul vallavanem. Kutsutavate isikute kohaloleku korraldab vallakantselei.

§ 30.  Valitsuse istung

 (1) Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja.

 (2) Istungi juhataja:
 1) tagab päevakorrast kinnipidamise;
 2) tagab korra istungil;
 3) taandab asjasse mittepuutuvad küsimused;
 4) fikseerib otsuse vastuvõtmise, istungi alguse ja lõpu ning vajadusel kuulutab välja istungi vaheaja.

 (3) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt, vajadusel jäetakse päevakorrast punkte välja.

 (4) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega. Juhul kui päevakorrapunkti arutelu juurde on kutsutud eelnõu eest vastutav või mõni muu isik, saab ta vajadusel või soovi korral sõna peale ettekannet.

 (5) Valitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Võrdsete häälte korral on otsustavaks vallavanema või tema puudumisel asendaja hääl.

 (6) Valitsuse liikmed ja vallasekretär, kes ei ole otsusega nõus, võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli.

 (7) Hääletatakse üksnes kehtestatud korras ettevalmistatud eelnõusid.

 (8) Kui valitsuse istungile esitatud materjalide põhjal valitsus otsustust vastu ei võta ning eelnõu vajab täiendavat kontrollimist, tagastab istungi protokollija materjalid eelnõu esitajale.

§ 31.  Valitsuse istungi protokoll

 (1) Valitsuse istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse istungile järgneva viie tööpäeva jooksul vallakantselei poolt.

 (2) Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.

 (3) Protokoll peab vastama vormistamise ja rekvisiitide paigutuse osas Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001 määruses nr 80 “Asjaajamiskorra ühtsed alused” protokolli kohta sätestatule.

 (4) Valitsuse protokoll peab kajastama istungi toimumise aega ja kohta, osavõtjate nimesid, arutusel olnud küsimusi, nende kohta esitatud ettepanekuid ja vastuvõetud otsuseid, hääletustulemusi, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamusi.

 (5) Valitsuse istungi protokollile lisatakse vastu võetud määruste ja korralduste originaaleksemplarid. Valitsuse protokollid, määrused, korraldused ja esitatud eelnõud koos lisamaterjalidega säilitatakse vallakantseleis ja arhiveeritakse õigusaktidega sätestatud alustel ja korras.

 (6) Vallakantselei tagab istungi protokollide säilivuse ja kättesaadavuse. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Protokoll säilitatakse vallavalitsuse arhiivis.

§ 32.  Valitsuse komisjonid

 (1) Küsimuste ettevalmistamiseks valitsuse istungile ja muu töö korraldamiseks ja probleemide lahendamiseks võib valitsus moodustada vähemalt kolmeliikmelisi alatisi ja ajutisi komisjone.

 (2) Alatised komisjonid moodustatakse vallaelu eri valdkondades valitsuse tegevuse kavandamiseks, valitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks.

 (3) Ajutised komisjonid moodustatakse ühekordsete ülesannete täitmiseks.

 (4) Komisjon moodustatakse valitsuse korraldusega, kinnitades komisjoni esimehe (vastutaja), komisjoni liikmed, oodatava eesmärgi, volituste ulatuse ning ülesande täitmise tähtaja. Vajaduse korral valitsus kinnitab komisjoni põhimääruse.

 (5) Komisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse § 12 lõigete 8-14 kohaselt.

 (6) Komisjoni otsused on valitsusele soovitusliku iseloomuga.

 (7) Komisjon on aruandekohustuslik valitsuse ees.

 (8) Alatise komisjoni töö lõpeb uue valitsuse ametisse kinnitamisega või vastavasisulise valitsuse korraldusega.

 (9) Ajutise komisjoni töö lõpeb eesmärgi saavutamisega.

5. osa VALLA AMETIASUTUSED JA AMETIASUTUSE HALLATAVAD ASUTUSED 

§ 33.  Valla ametiasutuste moodustamine

 (1) Valla ametiasutused on vallaeelarvest finantseeritavad asutused, mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

 (2) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (vallakantselei). Ametiasust juhib vallavanem. Ametiasutuse ülesanded ja pädevus sätestatakse ametiasutuse põhimäärustes ja teistes valla õigusaktides.

 (3) Valla ametiasutuste asutamise, selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu.

 (4) Valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu.

 (5) Vallavalitsuse asukoht on valla halduskeskuses.

§ 34.  Valla ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamine

 (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi (edaspidi asutus), mis ei ole juriidilised isikud.

 (2) Asutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab valitsus, kui seadus või asutuse põhimäärus ei sätesta teisiti.

 (3) Asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

 (4) Asutuse põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu.

 (5) Asutuse juhi nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanema ettepanekul valitsus.

§ 35.  Külavanem

 (1) ) Valla külad võivad valida omale küla koosolekul külavanema, kes ei kuulu valla ametiasutuse struktuuri.

 (2) Volikogu võib võtta vastu külavanema statuudi, milles määratakse üksikasjalik külavanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning tasustamise alused. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.

6. osa ARENGUKAVA, EELARVESTRATEEGIA JA VALLAEELARVE 

§ 36.  Arengukava üldised põhimõtted

 (1) Alajõe valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

 (2) Arengukava koostatakse vähemalt nelja eelseisva eelarveaasta kohta, kus kajastatakse hetkeolukorra analüüs ning kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks.

§ 37.  Eelarvestrateegia üldised põhimõtted

 (1) Eelarvestrateegia koostatakse kooskõlas Alajõe valla arengukavaga eelseisva nelja aasta kohta

 (2) Eelarvestrateegia on aluseks Alajõe valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

 (3) Eelarvestrateegias kajastatakse:
 1) majandusliku olukorra analüüs ja prognoos järgnevaks neljaks aastaks;
 2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja järgnevateks aastateks prognoositavad põhitegevuse tulud, eeldatavad põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;
 3) ülevaade Alajõe valla majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks;
 4) Alajõe valla põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem;
 5) Alajõe valla netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus;
 6) muu eelarvestrateegia juures tähtsust omav informatsioon.

§ 38.  Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korraldamine

 (1) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamist korraldab ja projekti koostab ning esitab selle vastava eelnõuna kinnitamiseks vallavolikogule valitsus, arvestades järgnevat:
 1) esitatud eelnõu peab lähtuvalt käesoleva põhimääruse § 19 lg 2 punktile 3 läbima kaks lugemist;

 2) arengukava või selle muudatused kinnitatakse enne järgmise aasta vallaeelarve eelnõu esitamist;
 3) arengukava või selle muudatused kinnitatakse hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks.

 (2) Eelarvestrateegia võib koostada arengukava osana, st ühise arengukava dokumendina.

 (3) Arengukava ja eelarvestrateegia ning nende menetlemise kohta koostatud volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollide avaldamise Alajõe valla veebilehel tagab vallakantselei.

§ 39.  Vallaeelarve koostamise ja menetlemise üldpõhimõtted

 (1) Alajõe valla eelarve koostatakse arengukava arvestades ja see koosneb valla ühe eelarveaasta põhitegevuse tuludest, põhitegevuse kuludest, investeerimistegevusest, finantseerimistegevusest ja likviidsete varade muutusest.

 (2) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab valitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

 (3) Eelarve esitatakse ja kinnitatakse volikogu poolt käesoleva põhimääruse §s 40 toodud detailsuses.

 (4) Seletuskirjas esitatakse järgmine informatsioon:
 1) selgitused ja põhjendused käesoleva põhimääruse §s 40 eelarve ülesehituses ja liigenduses kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;
 2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;
 3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;
 4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavast või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta (kui nimetatud kavad on kehtestatud);
 5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.

 (5) Eelarve eelnõu ja seletuskiri esitatakse volikogu komisjonidele seisukohtade ja ettepanekute esitamiseks. Muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult volikogu kehtestatud tähtajaks enne eelarve teist lugemist. Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära valitsuse arvamus. Valitsus ei pea arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid.

 (6) Eelarve eelnõu arutatakse vähemalt kahel volikogu istungil, kahel lugemisel. Lisaeelarve eelnõu arutatakse vähemalt ühel vallavolikogu istungil, ühel lugemisel. Vähemalt ühe vallavolikogu liikme nõudmisel arutatakse lisaeelarvet mitmel lugemisel.

 (7) Eelarve koostamise, täitmise ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise korra kehtestab valitsus.

 (8) Eelarve eelnõu koos seletuskirja ja menetlust käsitlevate protokollidega ning vastuvõetud eelarve avalikustab vallakantselei seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras.

§ 40.  Vallaeelarve ülesehitus ja liigendus

 (1) Alajõe valla eelarve koosneb osadest ning koostatakse kassapõhiselt.

 (2) Eelarveosad on:
 1) põhitegevuse tulud;
 2) põhitegevuse kulud;
 3) investeerimistegevus;
 4) finantseerimistegevus;
 5) likviidsete varade muutus.

 (3) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
 1) maksutulud;
 2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
 3) saadavad toetused;
 4) muud tegevustulud.

 (4) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud järgmisteks valdkondadeks:
 1) üldised valitsussektori teenused;
 2) avalik kord ja julgeolek;
 3) majandus;
 4) keskkonnakaitse;
 5) elamu- ja kommunaalmajandus;
 6) tervishoid;
 7) vabaaeg, kultuur ja religioon;
 8) haridus;
 9) sotsiaalne kaitse.

 (5) Põhitegevuse valdkonnad esitatakse tegevusalade kaupa.

 (6) Põhitegevuse eelarveosas jaotatakse lõikes 4 toodud valdkondade kulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
 1) antavad toetused;
 2) muud tegevuskulud.

 (7) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
 1) põhivara soetus (-);
 2) põhivara müük (+);
 3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+);
 4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-);
 5) osaluste soetus (-);
 6) osaluste müük (+);
 7) muude aktsiate ja osade soetus (-);
 8) muude aktsiate ja osade müük (+);
 9) antavad laenud (-);
 10) tagasilaekuvad laenud (+);
 11) finantstulud ja finantskulud.

 (8) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks:
 1) laenude võtmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, võlakirjade emiteerimine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (+);
 2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (-).

 (9) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks:
 1) raha ja pangakontode saldo muutus;
 2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;
 3) soetatud võlakirjade saldo muutus.

 (10) Eelarves planeeritakse eraldi põhitegevuse kuluna reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Valitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt kooskõlas vallavolikogu kehtestatud reservfondi kasutamise korraga. Reservfondi täpse suuruse igaks eelarveaastaks määrab vallavolikogu eelarve vastuvõtmisel. Reservfondi kasutamise aruanne avalikustatakse valla veebilehel.

 (11) Volikogu poolt vastuvõetud vallaeelarve liigendatakse detailsemalt valitsuse poolt.

§ 41.  Eelarve muutmine

 (1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.

 (2) Lisaeelarve menetletakse ja avalikustamine toimub käesoleva põhimääruse §s 39 vallaeelarve menetlemisele ja avalikustamisele ettenähtud korras.

 (3) Lisaeelarvet ei pea koostama seaduses ettenähtud juhtudel.

§ 42.  Finantsjuhtimise põhimõtted

 (1) Valla finantsjuhtimisena käsitletakse valla, kui omavalitsusüksuse rahandusasjade korraldamist, integreerides eelarvestamise, finantsriskide juhtimise ja raamatupidamise ühtseks finantsjuhtimise instrumendiks.

 (2) Finantsjuhtimine toimub järgmiste põhimõtete alusel:
 1) kaasaegne eelarvekorraldus;
 2) kassapõhine eelarvestamine;
 3) rakendatakse keskpika eelarvestamise põhimõtteid koos tulemuspõhise eelarvestamise aspektidega;
 4) arengukava koostamine ja eelarveprotsess on läbipaistvad ning avalikkusele on tagatud pidev informatsiooni edastamine;
 5) finantsdistsipliin on tagatud;
 6) valla ja tema valitseva mõju all olevate üksuste finantstegevust käsitletakse ühtse tervikuna;
 7) toimiv finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava;
 8) raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise operatiivne menetlus.

7. osa VALLA ÕIGUSAKTID 

§ 43.  Valla õigusaktid

 (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.

 (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.

 (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad Alajõe valla haldusterritooriumil.

§ 44.  Valla õigusaktide algatamine

 (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
 1) volikogu liikmel;
 2) volikogu komisjonil;
 3) volikogu fraktsioonil;
 4) valla ametiasutusel;
 5) valitsusel;
 6) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.

 (2) Valitsuse õigusakti algatamise õigus on:
 1) vallavolikogul;
 2) vallavalitsusel;
 3) valitsuse liikmel;
 4) vallavanemal;
 5) vallavalitsuse komisjonil;
 6) vallasekretäril;
 7) vallaametnikul;
 8) asutuse juhil;
 9) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.

 (3) Volikogu võib teha valitsusele ülesandeks välja töötada valla õigusakti eelnõu.

 (4) Volikogu või vallaelanike algatatud valitsuse õigusakti eelnõu valmistab ette ja selle esitamise eest vastutab vallavanema või teda asendava isiku poolt määratud isik. Kui eelnõu algatamisel sellist isikut ei määratud, vastutab eelnõu koostamise eest vallavanem või teda asendav isik.

 (5) Valla õigusakti eelnõu peab:
 1) olema kooskõlas kehtiva seadusandluse, käesoleva põhimääruse ja teiste Alajõe valla õigusaktidega;
 2) olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, vastama eesti kirjakeele normile ning olema üheselt arusaadav;
 3) sisaldama viidet volitusnormile (õigusakti kehtestamise õigus või kohustus) ning teiste seaduse või mõne muu õigusakti sätetele, millest lähtudes või millega kooskõlas eelnõu kehtestatakse;
 4) omama pealkirja, mis väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu;
 5) kajastama vajadusel püstitatud ülesannete täitjaid, täitmise tähtaegu ja kontrolli teostavaid isikuid;
 6) sisaldama õigusakti jõustumise aega.

 (6) Volikogu õigusakti eelnõule (vajaduse korral ka valitsuse õigusakti eelnõule) peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Seletuskiri peab sisaldama:
 1) asja otsustamise vajalikkuse põhjendust;
 2) eelnõu rakendamisega seotud ja kaasnevaid majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid;
 3) eelnõu rakendamisega kaasnevaid võimalikke organisatsioonilisi muudatusi.

 (7) Valla õigusakti eelnõu ja seletuskiri peab olema allkirjastatud esitaja poolt. Seletuskirja ei lisata, kui õigusakti eelnõu sisu ja vastuvõtmise vajadus tuleneb õigusakti eelnõust endast või seadusest.

 (8) Kui valla õigusakti eelnõu tuleb kooskõlastada seadusjärgselt või Alajõe valla õigusaktidega sätestatud korras, tagab kooskõlastamise vastavate isikutega eelnõu koostaja. Kooskõlastuseks loetakse pädeva isiku või tema esindaja allkirja ja selle andmise kuupäeva eelnõul. Eelnõu peab olema kooskõlastatud enne selle esitamist. Kooskõlastamiseks esitatud eelnõu tuleb viseerida või põhjendatult (eelnõu muutmise /täiendamise kohta) selle esitajale tagastada kolme tööpäeva jooksul.

 (9) Valla õigusakti eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt õigusaktidega kehtestatud vorminõuetele.

 (10) Volikogu õigusaktide eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega ning eelnõu kohta käivad täiendus- või muudatusettepanekud esitatakse vallakantseleisse, kes registreerib eelnõud koheselt. Volikogu esimees suunab eelnõud volikogu liikmetele, vajadusel volikogu komisjonidele, fraktsioonidele või lisab eelnõu volikogu istungi päevakorda.

 (11) Kõik volikogu õigusaktide eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole esitatud valitsuse poolt, tuleb saata valitsusele seisukoha saamiseks.

 (12) Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud volikogu õigusaktide eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks kavandatud aja, ettekandjad ja kaasettekandjad.

 (13) Valitsuse õigusakti eelnõu esitatakse selle koostaja poolt vallasekretärile hiljemalt kaks tööpäeva enne istungi toimumist. Eelnõu hilisemal esitamisel ei võeta seda istungi päevakorda.

 (14) Valitsuse õigusakti eelnõu, mida menetletakse valitsuse erakorralisel istungil, esitab selle koostaja vallasekretärile vahetult enne istungi toimumist.

 (15) Vallasekretäril on õigus valitsuse ja volikogu õigusakti eelnõu, mis on esitatud valitsuse poolt heaks kiitmiseks, selle esitajale tagastada, kui:
 1) eelnõu ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele;
 2) õigusakti andjal puudub selle andmiseks volitusnorm;
 3) eelnõu on vastuolus kehtivate seaduste, valla õigusaktide ja üldtunnustatud tavadega;
 4) eelnõu ei sisalda asja otsustamiseks ettenähtud dokumente või vajab täiendavalt kooskõlastamist.

 (16) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud (v.a vallaelanike) esitavad valla õigusaktide eelnõud elektroonilisel kujul dokumendihaldusprogrammi või elektronposti kaudu. Kooskõlastused esitatakse paberkandjal.

 (17) Vallaelanike poolt esitatavad eelnõud esitatakse paberkandjal. Eelnõu allkirjastab selle koostaja, lisades eelnõu esitamise kuupäeva.

§ 45.  Valla õigusaktide vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine

 (1) Valla õigusaktid võetakse vastu käesoleva põhimääruse paragrahvides 19 ja 30 sätestatud korras.

 (2) Volikogu ja valitsuse määrused kuuluvad avalikustamisele. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

 (3) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest.

 (4) Valitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

 (5) Õigusaktide ärakirjad saadetakse viie tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist asjaosalistele. Ärakirjade kaaskirjad koostab eelnõu algataja ning ärakirja õigeaegse väljasaatmise eest vastutab vallakantselei.

 (6) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees, tema puudumisel aseesimees.

 (7) Valitsuse õigusaktidele kirjutab alla vallasekretär ja vallavanem, tema puudumisel tema asendaja.

 (8) Valla õigusaktid vormistatakse vallakantselei poolt viie tööpäeva jooksul pärast istungit eelnõu esitaja poolt viseeritud eelnõu alusel.

 (9) Avalikustamisele kuuluvad valla õigusaktid avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.

 (10) Valla õigusaktid loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega vallakantseleis ja Alajõe valla kodulehel.

 (11) Valla õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist teistele asjaosalistele korraldab vallakantselei.

 (12) Valla õigusakte säilitatakse vallavalitsuse arhiivis.

8. osa RAKENDUSSÄTTED 

§ 46.  Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine

 (1) Põhimääruse kehtestab, teeb selles muudatusi ning tunnistab kehtetuks volikogu määrusega.

 (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või temas muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt 5 tööpäeva. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.

§ 47.  Määruste kehtetuks tunnistamine

 (1) Tunnistatakse kehtetuks Alajõe Vallavolikogu 12. märtsi 2010. a määrus nr 3 „Alajõe valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine“.

 (2) Tunnistatakse kehtetuks Alajõe Vallavolikogu 29. detsembri 2009. a määrus nr 4 „Alajõe Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni põhimäärus“.

 (3) Tunnistatakse kehtetuks Alajõe Vallavolikogu 29. detsembri 2009. a määrus nr 5 „Alajõe Vallavolikogu kultuurikomisjoni põhimäärus“.

 (4) Tunnistatakse kehtetuks Alajõe Vallavolikogu 29. detsembri 2009. a määrus nr 6 „Alajõe Vallavolikogu ehitus- ja keskkonnakomisjoni põhimäärus“.

 (5) Tunnistatakse kehtetuks Alajõe Vallavolikogu 29. detsembri 2009. a määrus nr 7 „Alajõe Vallavolikogu revisjonikomisjoni põhimäärus“.

 (6) Tunnistatakse kehtetuks Alajõe Vallavolikogu 6. augusti 2009. a määrus nr 2 „Vallavanema statuudi kehtestamine“.

 (7) Tunnistatakse kehtetuks Alajõe Vallavolikogu 29. aprill 2010 nr 5 „Alajõe Vallavalitsuse komisjonide moodustamise kord ja tasustamise alused“.

§ 48.  Põhimääruse jõustumine

  Määrus jõustub üldises korras.

Jüri Päll
Volikogu esimees