Rahandus ja eelarveRaha kasutamine

SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Sotsiaalteenuste osutamise kord Raasiku valla eelarvest

Väljaandja:Raasiku Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.04.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 15.04.2016, 53

Sotsiaalteenuste osutamise kord Raasiku valla eelarvest

Vastu võetud 12.04.2016 nr 8

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1 ja lõike 2 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Määrus sätestab sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja korra rahvastikuregistri järgselt Raasiku valla elanikele ja vältimatu abi korras isikule, kes ajutiselt viibib Raasiku vallas.

 (2) Käesolevast korrast Raasiku vallavalitsusele (edaspidi: vallavalitsus) tulenevad ülesanded võib vallavalitsus delegeerida teenust osutavatele mittetulundusühingutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

§ 2.  Mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) sotsiaalteenus - isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus;
 2) ülalpidamiskohustusega isik - perekonnaseaduse mõistes seadusjärgne ülalpidaja;
 3) toimetulek - on isiku või perekonna võime igapäevases elus toime tulla;
 4) rehabilitatsiooniplaan - on rehabilitatsiooniasutuses isiku või tema seadusliku esindaja aktiivsel osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tegevusvõimele, kõrvalabi, juhendamise või järelvalve vajadusele ning tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integreerumiseks vajalikud tegevused;
 5) juhtumiplaan - spetsialisti poolt ja isiku aktiivsel osalemisel koostatud kirjalik dokument isiku sotsiaalseks rehabiliteerimiseks eesmärgiga parandada isiku toimetulekuvõimet ja resotsialiseerida teda kogukonda;
 6) hooldusplaan – isiku või tema seadusliku esindaja osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tervislikule seisundile ja kõrvalabi vajadusele ning määratakse kindlaks toimingud isiku toimetulekuvõime toetamiseks ja säilitamiseks.

§ 3.  Sotsiaalteenuste taotlemine

 (1) Sotsiaalteenuse taotlemiseks esitab isik või tema esindaja vallavalitsusele vastavasisulise avalduse.

 (2) Avalduses tuleb märkida isiku nimi, elukoht, andmed perekonna sissetulekute ja koosseisu kohta ning teenuse taotlemise põhjus.

 (3) Vallavalitsusel on õigus nõuda ja isikul või tema esindajal kohustus esitada asjasse puutuvaid täiendavaid andmeid ja/või dokumente.

 (4) Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja teeb üldjuhul sotsiaalteenuse taotleja juurde kodukülastuse, mille käigus koostab akti taotleja materiaalsest ja sotsiaalsest olukorrast.

 (5) Isik ja tema esindaja vastutavad esitatud andmete õigsuse eest.

§ 4.  Sotsiaalteenused

 (1) Sotsiaalnõustamine
 1) sotsiaalnõustamine on isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks;
 2) teenuse osutamine toimub kliendi või tema esindaja suulise pöördumise alusel.

 (2) Koduteenus
 1) koduteenus on suunatud kõrvalabi vajavatele isikutele, kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad. Erandkorras osutatakse koduteenuseid ka isikutele, kelle seadusjärgsed ülalpidajad ei ole ise suutelised isikule vajalikku hooldust tagama;
 2) koduteenuseid osutatakse nende toimingute osas, millega isik ei tule iseseisvalt toime;
 3) koduteenuseid taotlev isik esitab vallavalitsusele vormikohase avalduse, milles põhjendab oma soovi kõrvalabi saada. Koduteenuse vajadusest võivad teada anda ka naabrid, sugulased, perearst jt isikud;
 4) vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist koos koduhooldusõega külastavad abivajajat esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 päeva jooksul ja hindavad olukorda ning selgitavad välja koduteenuste osutamise vajaduse ja vajalike teenuste loetelu;
 5) koduteenuse vajaduse korral sõlmitakse abivajajaga leping, kus fikseeritakse konkreetsed tegevused, mis aitavad isikul harjumuspärases keskkonnas igapäevaste toimingutega hakkama saada;
 6) koduteenust osutab koduhooldusõde, kellega vallavalitsusel on sõlmitud tööleping;
 7) koduteenuste osutamist koordineerib ja kontrollib sotsiaalosakond;
 8) koduteenused on kliendile tasuta ning neid osutatakse madala sissetulekuga kõrvalabi vajavale isikule, kellel ei ole piisavalt elatusvahendeid või kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad. Samuti osutatakse koduteenuseid neile isikutele, kelle seadusjärgsed ülalpidajad ei suuda hooldust tagada;
 9) teenust ei tohi osutada isik:
- kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
- kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
- kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
 10) koduteenuse taotlemiseks esitatava avalduse vormi kehtestab vallavalitsus;
 11) otsuse koduteenuse osutamise või sellest keeldumise kohta teeb vallavalitsus 10 päeva jooksul taotluse saamisest.

 (3) Tugiisikuteenus
 1) teenuse sisuks on ühe või mitme koos elava isiku abistamine tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga isiku igapäevases elukeskkonnas, sh. lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine;
 2) tugiisiku teenuse sihtgrupid on:
- isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut;
- lapsed, kes vajavad abi psüühika- või käitumishäite tõttu;
- lapsevanemad, kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
- raske või sügava puudega lapse tugiisik lasteasutuses (tulenevalt lapse rehabilitatsiooniplaanist).
 3) teenuse saamiseks esitab isik või tema esindaja vormikohase taotluse, kus põhjendab teenuse vajadust. Sotsiaaltöötajal on õigus küsida lisadokumente (rehabilitatsiooniplaan).
 4) tugiisikuks võib olla isik, kes omab või on omandamas sotsiaaltöö alast, psühholoogilist, pedagoogilist, meditsiinilist või diakoonia alast sobivat haridust või omab töökogemust eelpool nimetatud valdkondades või kes on läbinud või läbimas erialase tugiisiku koolitust;
 5) teenust ei tohi osutada isik:
- kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
- kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
- kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
 6) sotsiaalosakond koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuse osutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised;
 7) tugiisikuteenust rahastatakse riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi arvelt (raske või sügava puudega laste tugiisikuteenus) või valla omavahendite arvelt;
 8) tugiisiku teenus on klientidele tasuta.
 9) tugiisikuteenuse taotlemiseks esitatava avalduse vormi kehtestab vallavalitsus.

 (4) Isikliku abistaja teenus
 1) Teenuse eesmärgiks on puudega inimeste iseseisvuse ja osalemise suurendamine kõikides eluvaldkondades ning pereliikmete hoolduskoormuse vähendamine. Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi;
 2) Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Soovi esitamise korral abistab sotsiaalosakond teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda;
 3) Isikliku abistaja teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse, milles põhjendab oma soovi kõrvalabi saada;
 4) kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi. Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu tuleb läbi viia korduv hindamine;
 5) sotsiaalosakond koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised;
 6) teenust ei tohi osutada isik:
- kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
- kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
- kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

 (5) Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
 1) väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla;
 2) osaliselt valla poolt finantseeritavale hooldusele paigutatakse isik, kelle puhul on täidetud üheaegselt alljärgnevad tingimused:
- teenuse saajal puudub ülalpidamiskohustusega isik või nimetatud isik ei suuda arvestataval põhjusel talle seadusega pandud kohustusi täita;
- teenuse saaja omandis ei ole kinnis- ega olulise väärtusega vallasvara hooldekodusse asumise ajal, ega ole võõrandatud vara kolmandatele isikutele aasta jooksul enne hoolekandeasutusse asumist;
- osaliselt valla poolt finantseeritud hooldusele hoolekandeasutuses on õigus isikul, kes on omaste või pärijate puudumisel pärandanud või kinkinud oma kinnisavara Raasiku vallale.
 3) üldhooldusteenust taotlev isik või tema esindaja esitab vallavalitsusele avalduse, milles põhjendab oma vajadust teenust saada;
 4) sotsiaalosakond koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal;
 5) teenuse osutaja koostab koostöös teenuse saajaga või juhul, kui teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest arvates isikule hooldusplaani;
 6) hooldusplaani koostamisel hinnatakse hooldusvajaduse kõrval ka tervishoiuteenuse vajadust. Hinnangu tervishoiuteenuse vajadusele annab vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja;
 7) hooldusplaan peab sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta;
 8) teenuse osutaja vaatab hooldusplaani üle vähemalt üks kord poolaastas. Vajaduse korral korrigeerib teenuseosutaja ülevaatamise tulemusel hooldusplaani;
 9) hooldatav on kohustatud tasuma ülalpidamiskulude katteks üldjuhul 95% oma pensionist.

 (6) Varjupaigateenus
 1) varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond;
 2) juhul, kui varjupaigateenust vajab klient, kes ei vasta käesoleva korra §-s 1 nimetatud tingimustele, kannab teenuse osutamisega seotud kulud kliendi rahvastikuregistrijärgne omavalitsus.

 (7) Turvakoduteenus
 1) turvakoduteenuse eesmärk on tagada isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine;
 2) vallavalitsus tagab perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks, teenuse kättesaadavuse haldusakti alusel:
- lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
- täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

 (8) Eluruumi tagamise teenus
 1) eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama;
 2) teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse, milles põhjendab eluruumi taotlemise vajadust;
 3) isikule kasutada antud eluruum peab vastama:
- ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud eluruumile esitatavatele nõuetele, välja arvatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile;
- isiku ja tema perekonna põhjendatud vajadustele ning perekonna suurusele.

 (9) Võlanõustamisteenus
 1) võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme;
 2) võlgnevuseks loetakse olukorda, kus isikule on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma;
 3) võlanõustamisteenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse, milles põhjendab oma vajadust teenust saada;
 4) võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist;
 5) piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel.

 (10) Sotsiaaltransporditeenus
 1) sotsiaaltransporditeenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks;
 2) sotsiaaltransporditeenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse, milles põhjendab transpordi vajadust.

 (11) Täisealise isiku hooldus
 1) teenuse eesmärgiks on hoolduse seadmise ja hooldaja määramisega tagada kehalise või vaimse puudega täisealisele isikule tema õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel kohane abi;
 2) Hoolduse seadmise ja määramise aluseks on hooldaja poolt vallavalitsusele esitatud kirjalik avaldus, milles hooldaja:
- esitab enda ja hooldatava isikuandmed;
- annab loa töödelda oma isikuandmeid;
- põhjendab hoolduse seadmise ja määramise vajaduse;
- kinnitab esitatud andmete õigsust.
 3) taotleja esitab koos taotlusega:
- Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisiotsuse hooldust vajava isiku puude raskusastme tuvastamise kohta;
- hooldust vajava isiku kirjaliku nõusoleku hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks;
- hooldust vajava isiku loa töödelda tema isikuandmeid;
- enda ja hooldust vajava isiku isikut tõendavad dokumendid.
 4) vallavalitsusel on vajaduse korral õigus nõuda taotlejalt lisaandmeid ja dokumente.
 5) hooldusvajaduse väljaselgitamiseks ja hooldajatoetuse määramise ja maksmisega seonduvate dokumentide vormid kinnitab vallavalitsus (taotlus hoolduseks, hooldaja ning hooldajatoetuse määramiseks).
 6) hoolduse seadmine ja hooldaja määramine
Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise taotluse lahendamisel külastab sotsiaalosakonna töötaja hooldust vajavat isikut tema elukohas, mille käigus selgitatakse välja hooldusvajadus ja taotleja võimalused puudega isikule kõrvalabi, juhendamist ja järelvalvet pakkuda. Kodu-külastusel täidetakse hooldusvajaduse hindamisinstrument, mille alusel selgitatakse välja hooldusvajadus.
 7) hooldusvajaduse väljaselgitamise viib läbi vallavalitsuse poolt moodustatud hindamiskomisjon, kes:
- hindab hooldusvajadust esitatud dokumentide alusel;
- teeb kaalutletud ettepaneku vallavalitsusele hooldaja määramise või mittemääramise kohta.
 8) otsuse tegemine toimub 30 päeva jooksul alates vastavasisulise avalduse esitamisest vallavalitsusele;
 9) hoolduse seadmise ja hooldaja määramise või sellest keeldumise motiveeritud otsus tehakse taotlejale ja hooldust vajavale isikule teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest;
 10) hoolduse seadmise ja hooldaja määramise haldusaktis märgitakse:
- hooldatava ja hooldaja isikuandmed;
- hoolduse seadmise põhjused;
- hooldaja ülesanded;
- hoolduse tähtaeg.
 11) hooldust ei seata ja hooldajat ei määrata:
- kui hooldust vajava isiku funktsioonihäiret on võimalik abivahendiga ja/või tugiteenustega kompenseerida;
- kui hooldust vajav isik vajab abi ainult majapidamistöödes ja/või toidu- ja tarbekaupade kättesaamisel ning taotleja kasutab hooldust vajava isikuga sama eluruumi.
 12) hooldus seatakse ja hooldaja määratakse tähtajaliselt hooldust vajava isiku puude raskusastme kehtivuse tähtaja lõppemiseni, kui lühema tähtaja määramist ei tingi taotlejast või hooldust vajavast isikust tulenevad asjaolud;
 13) hoolduse jätkamiseks esitab hooldaja sotsiaalosakonnale taotluse, millele lisab hoolduse seadmise ja hooldaja määramise tähtajalisuse tinginud asjaolude jätkumist tõendavad dokumendid;
 14) hoolduse võib seada ja hooldaja määrata tähtajatult, kui hooldust vajava isiku puude raskusaste on määratud tähtajatult. Hooldaja tegevust hooldamisel ja hoolduse vastavust hooldatava vajadustele kontrollitakse tähtajatult seatud hoolduse ja määratud hooldaja korral vähemalt üks kord aastas;
 15) kontrolli tulemused esitab sotsiaalosakonna töötaja hindamiskomisjonile, mis teeb ettepaneku hoolduse lõpetamise kohta, kui:
- langevad ära hoolduse seadmise asjaolud;
- hooldaja tegevus hooldamisel ei vasta hooldatava vajadustele ning uut hooldajat ei ole võimalik määrata;
- hooldaja taotleb hoolduse lõpetamist;
- hooldatav taotleb hoolduse lõpetamist.
 16) hoolduse lõpetamise otsus tehakse hooldajale ja hooldatavale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. Hooldus lõpeb otsuse kättesaamisel, kui otsuses ei ole märgitud teistsugust kuupäeva.

 (12) Raske ja sügava puudega lapse hooldus
 1) teenuse eesmärgiks on 3 kuni 16-aastase raske või sügava ja 16 kuni 18-aastase raske või sügava puudega lapsele hooldaja määramine;
 2) hoolduse seadmiseks esitab puudega lapse seaduslik esindaja vallavalitsusele kirjaliku taotluse, milles märgitakse:
- taotluse esitanud isiku nimi, isikukood, elukoht, kontaktandmed;
- hooldust vajava lapse nimi, isikukood, elukoht;
- hoolduse seadmise vajaduse põhjendus;
- hooldajatoetuse saamiseks pangaarve number;
- nõusolek isikuandmete töötlemiseks;
- kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta
 3) taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
- koopia/ärakiri kohtu määrusest eestkostja määramise kohta või lepingust perekonnas hooldamise kohta;
- koopia arstliku ekspertiisi otsusest puude tuvastamise kohta.
 4) vallavalitsusel on vajaduse korral õigus nõuda taotlejalt lisaandmeid või –dokumente.

 (13) Muud vajaduspõhised sotsiaalteenused
 1) ametiasutus osutab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid toetavaid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad seadusest või isiku tegelikust vajadusest. Teenuste pakkumisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest.
 2) muudeks vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks on:
- logopeedi teenus;
- perelepitusteenus;
- kriisiabi sh laste leinalaagris osalemine;
- rehabilitatsiooniteenusel osalemine;
- sõltuvusravi;
- toiduabi;
- viipekeele teenus;
- omasteta surnud isiku matmise korraldamine;
- muud toetavad teenused.
 3) muude vajaduspõhiste sotsiaalteenuste osutamine toimub eelarveliste vahendite olemasolul. Teenusele suunatakse sotsiaalosakonna spetsialisti ettepanekul või isiku taotluse alusel;
 4) muude vajaduspõhiste sotsiaalteenuste osutamise kohta koostatakse haldusakt või haldusleping määrates selles muu hulgas kindlaks teenuse kirjeldus, üldised juhised ja finantseerimine;
 5) muu vajaduspõhise sotsiaalteenuse tasu kinnitab teenuse osutaja;
 6) muu vajaduspõhise sotsiaalteenuse eest tasumiseks võib teenuse kasutajale määrata sotsiaalteenuse toetust vallavalitsuse korralduse alusel.

§ 5.  Sotsiaalteenuste võimaldamise alused

 (1) Sotsiaalteenuste võimaldamisel võetakse aluseks isiku tegelik toimetulekuvõime ning sellest tulenevalt kõrvalabi vajaduse ulatus. Rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral lähtutakse teenuste osutamisel rehabilitatsiooniplaanist.

 (2) Isiku toimetulekuvõime ning abi- või hooldusvajaduse hindamisel kasutatakse selleks üldtunnustatud hindamismetoodikaid ning kaasatakse vajadusel perearsti, eriarsti või teisi spetsialiste. Vajadusel suunatakse isik pädevama ametiasutuse või spetsialisti poole ja tehakse isiku nõusolekul koostööd vajadustele vastava teenuse väljaselgitamiseks ja võimaldamiseks.

 (3) Isikule, kes iseseisva toimetuleku parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist.

 (4) Sotsiaalteenuseid osutatakse abivajavale isikule järjestatud teenuste süsteemi põhimõttel, mille kohaselt iga järgmist teenust osutatakse isikule vaid juhul, kui eelmise teenusega ei saa isiku vajadusi enam rahuldada või kui isik ei ole suuteline seda teenust kasutama.

 (5) Sotsiaalteenust osutatakse abivajava isiku nõusolekul.

§ 6.  Sotsiaalteenuse taotlemine

 (1) Sotsiaalteenuse taotlemiseks või sotsiaalteenuse rahaliseks hüvitamiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse ametiasutusele. Taotluses märgitakse taotleja nimi, isikukood, elukoht, andmed perekonna koosseisu ja sissetulekute kohta ning teenuse taotlemise põhjendus.

 (2) Avaldust menetleval ametnikul on õigus nõuda täiendavaid dokumente (sotsiaalkindlustusameti otsus puude määramise kohta, isiklik rehabilitatsiooniplaan, geriaatrilise hindamise tulemus, sotsiaalkindlustusameti või töötukassa hindamise tulemus, isiku või tema ülalpidamiseks kohustatud pereliikmete sissetulekud jms).

 (3) Vajadusel külastab sotsiaalosakonna spetsialist sotsiaalteenust vajavat isikut tema kodus või viibimiskohas toimetulekuvõime ning abi- või hooldusvajaduse ulatuse täiendavaks hindamiseks ning sobivaima teenuse väljaselgitamiseks. Olukorra hindamisele kaasata ka teisi erialaspetsialiste.

§ 7.  Sotsiaalteenusele suunamine

 (1) Sotsiaalosakonna spetsialist selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi.

 (2) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas:
 1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid;
 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolude arvestamisel tagatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses puudega isikule tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks vastav abi, sealhulgas vajaliku tugi- või tõlketeenuse korraldamine.

 (4) Teenuse võimaldamisel isikule võetakse arvesse isiku tervislikku seisundit, iseseisva toimetuleku võimet, vajaduspõhise teenuse konkreetsele isikule ning muud isiku ja tema juhtumiga seotud asjaolusid.

 (5) Teenuse vajaduse ja vajaliku teenuse ulatuse ning teenuse osutamise sageduse üle otsustamisel võib sotsiaalosakonna spetsialist kaasta oma töösse teiste erialaspetsialiste või küsida neilt eksperthinnanguid ja arvamusi, samuti võib teenuse vajaduse täpsustamiseks kaasata ka teenuse osutaja.

 (6) Vältimatut abi vajavale isikule toimub teenuse osutamine kokkuleppel isiku rahvastikuregistrijärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga.

 (7) Sotsiaalteenuse võimaldamisest keeldumine peab olema põhjendatud ning see otsus tehakse taotlejale ja isikule, kellele teenust taotleti, teatavaks isikuga kokku lepitud vormis, kokkuleppe puudumisel kirjalikult.

§ 8.  Sotsiaalteenuse osutamise korraldamine

 (1) Sotsiaalteenuseid võib isikule osutada vallavalitsus või vallavalitsuse hallatav asutus, maavalitsuse hallatav asutus, mittetulundusühing, sihtasutus, juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtja vm. Teistest omavalitsusüksustest pärit isikute korral on lepingu osapooleks teenuse saaja rahvastikuregistrijärgne kohalik omavalitsus.

 (2) Juhul, kui sotsiaalteenust finantseeritakse osaliselt või täielikult valla eelarvest, on teenuse osutamise aluseks haldusleping või haldusakt.

 (3) Halduslepingus või haldusaktis sätestatakse isikule osutatava teenuse sisu, teenuse toimingute ulatus ja osutamise sagedus, samuti teenuse eest tasumisega seotud asjaolud, mida ei käsitleta käesolevas korras või muudes õigusaktides.

 (4) Erandkorras ja juhtumiga seotud asjaoludest tulenevalt võib sotsiaalosakonna juhataja ettepanekul osutada isikule talle hädavajalikku sotsiaalteenust ilma haldusakti või halduslepinguta.

§ 9.  Sotsiaalteenuste finantseerimine, sotsiaalteenuse eest tasumine

 (1) Sotsiaalteenuste osutamisega seotud kulud kaetakse täielikult või osaliselt Raasiku valla eelarvest sotsiaaltoetusteks ja sotsiaalteenusteks ettenähtud vahenditest.

 (2) Ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste osutatava sotsiaalteenuse eest võetava tasu tingimused ja suuruse kehtestab vallavalitsus.

 (3) Isikult võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.

 (4) Vallavalitsusel on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, isikule kuuluvat kinnisvara, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.

 (5) Sotsiaalteenuse eest tasumiseks võib teenuse taotlejale määrata sotsiaalteenuse toetust vallavalitsuse korralduse alusel.

§ 10.  Järelevalve ja kaebuste lahendamine

 (1) Sotsiaalteenuse nõuetele vastavust jälgivad ja sotsiaalteenuseid saavate isikute kaebusi lahendavad ametiasutuse sotsiaalosakonna ametnikud, kaasates vajaduse korral vastava teenuse ala asjatundjaid.

 (2) Sotsiaalteenuse nõuetele vastavust jälgib ja sotsiaalteenuseid saavate isikute kaebusi lahendab Raasiku vallavalitsus.

 (3) Tõsiste puuduste korral osutatavate teenuste kvaliteedis võib sotsiaalosakonna juhataja ettepanekul vallavalitsus sotsiaalteenuse osutajaga lepingu lõpetada.

§ 11.  Rakendussätted

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teataja avaldamist. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 01. aprillist 2016. a

Ants Kivimäe
Volikogu esimees