HaridusKool

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Pärnu Kunstide Kooli põhimäärus

Väljaandja:Pärnu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 15.05.2020, 1

Pärnu Kunstide Kooli põhimäärus

Vastu võetud 08.05.2020 nr 9

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 2 ja huvikooli seaduse § 7 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Nimi ja asukoht

  (1) Huvikooli täielik nimi on Pärnu Kunstide Kool (edaspidi kunstide kool).

  (2) Kunstide kool tegutseb järgmistel aadressidel:
  1) Kerese tänava maja, Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, P. Kerese tn 3;
  2) Tõstamaa maja, Pärnu maakond, Pärnu linn, Tõstamaa alevik, Varbla mnt 24;
  3) Pühavaimu tänava maja, Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Pühavaimu tn 8.

  (3) Kunstide kooli postiaadress on Pühavaimu tn 8, 80014 Pärnu linn, Pärnu linn.

§ 2.   Õiguslik seisund ja alus

  (1) Kunstide kool on Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) hallatav munitsipaalhuvikool, mille põhitegevuseks on huvihariduse omandamise võimaldamine kunstide valdkonnas.

  (2) Kunstide kool juhindub oma tegevuses huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest.

  (3) Kunstide kooli tegevust koordineerib linnavalitsuse haridusosakond (edaspidi haridusosakond).

§ 3.   Sümboolika ja pitsat

  (1) Kunstide kooli sümboolikas kasutatakse Pärnu linna sümboleid.

  (2) Kunstide kooli sümboolikas võib kasutada oma kujundusega logo.

  (3) Kunstide koolil on oma pitsat.

§ 4.   Põhimääruse kinnitamise ja muutmise kord

  Kunstide kooli põhimääruse kinnitab ja seda muudab Pärnu linnavolikogu (edaspidi volikogu) linnavalitsuse ettepanekul.

2. peatükk TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED 

§ 5.   Tegevuse eesmärk

  (1) Kunstide kooli tegevuse põhieesmärgiks on luua võimalusi laste ja noorte mitmekülgseks arenguks ja toetada noore kujunemist hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks.

  (2) Kunstide kooli tegevuse eesmärgiks on võimaldada huviharidust, mis:
  1) pakub huvialaga tegelemise rõõmu, eduelamusi ja tunnustust;
  2) toetab arengut, iseseisvust, omaalgatust, initsiatiivi ja aktiivsust;
  3) on avatud, positiivne ja julgustav ning arendab loovust ja sotsiaalseid oskusi;
  4) on toeks elukutse valikul ja annab vajaliku ettevalmistuse edasiõppeks kunsti ja käsitöö, muusika, tantsu ja teatri valdkonnas;
  5) on toeks eesti rahvuskultuuri ning Pärnumaa kultuuritraditsioonide säilitamisel ja arendamisel.

§ 6.   Ülesanded

  (1) Kunstide kooli põhiülesandeks on laste ja noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine iga õppuri individuaalsust, töövõimet ja tulevikusoove arvestades.

  (2) Kunstide kooli ülesanneteks on:
  1) huviharidusstandardist lähtuva huvihariduse andmine lastele ja noortele;
  2) vabaharidusliku koolituse võimaldamine täiskasvanud õppijaile;
  3) noore arengu toetamine lähtuvalt noorsootöö põhimõtetest;
  4) õppelaagrite, näituste, konkursside, festivalide, õppereiside ning muude põhitegevusega seotud ürituste korraldamine;
  5) töö- ja õpikeskkonna arendamine ja kaasajastamine;
  6) koolitöötajatele erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamise võimaldamine;
  7) Pärnu linna haridusasutuste koostöös osalemine.

  (3) Kunstide kooli õppekavavälisteks tegevusteks on:
  1) nõustamine ja koostöö koordineerimine kunsti ja käsitöö, muusika, tantsu ja teatri valdkonnas linnas ja maakonnas;
  2) teenuste (sh tasuliste teenuste) osutamine kunsti ja käsitöö, muusika, tantsu ja teatri valdkonnas.

§ 7.   Arengukava

  (1) Kunstide kooli järjepideva arengu tagamiseks ja põhieesmärgist tulenevate tegevuste planeerimiseks koostatakse arengukava. Arengukava koostatakse vähemalt viieks aastaks.

  (2) Arengukavas määratakse:
  1) kunstide kooli visioon, missioon ning arengu põhisuunad;
  2) kunstide kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded;
  3) tegevuskava kaheks aastaks;
  4) arengukava uuendamise kord.

  (3) Arengukava kinnitatakse volikogu poolt kehtestatud korras.

  (4) Arengukava avalikustatakse kunstide kooli veebilehel.

3. peatükk STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE ÜLESANDED 

§ 8.   Struktuur

  (1) Kunstide kooli struktuuri moodustavad üldjuhtimine ja õppetoolid, mis korraldavad õpet kujutava kunsti, käsitöö, muusika, teatri ja tantsu valdkondades.

  (2) Huvihariduse andmine toimub õppeastmete ja huvialade kaupa.

§ 9.   Struktuuriüksuste ülesanded

  (1) Õppetoolide ülesanneteks on:
  1) järjepidev õppe- ja kasvatustöö;
  2) õppurite vaba aja sisustamine;
  3) näituste, kontsertide, etenduste, konkursside ja teiste ürituste korraldamine.

  (2) Üldjuhtimise ülesanneteks on formaal- ja mitteformaalhariduse vahelise lõimingu korraldamine.

4. peatükk ÕPPEKORRALDUS 

§ 10.   Õppekavad

  (1) Igal kunstide koolis õpetataval huvialal on huvihariduse standardile vastav õppekava.

  (2) Õppekava kiidab heaks õppenõukogu ja kinnitab direktor.

  (3) Huviala õppekavad registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis õigusaktides sätestatud korras.

§ 11.   Õppekeel

  (1) Kunstide kooli õppekeel on eesti keel.

  (2) Kunstide kooli õppekeeleks võib olla ka muu õppekeel.

§ 12.   Õppeperiood ja õppevaheajad

  (1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.

  (2) Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja õppevaheaegadest.

  (3) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, kursus, poolaasta, õppeaasta.

  (4) Õppevaheajad on üldjuhul üldhariduskooli õppeaasta koolivaheaegadega samal ajal. Õppevaheajad kinnitab direktor käskkirjaga.

§ 13.   Õppe vormid

  Õpe toimub õpperühmades või individuaalselt.

§ 14.   Õpperühmad

  Õpperühmade suuruse ja moodustamise alused kehtestab linnavalitsus.

§ 15.   Kunstide kooli vastuvõtmine, kunstide koolist väljaarvamine ja kunstide kooli lõpetamine

  Õppurite vastuvõtt toimub vastavalt huvikooli vastuvõtmise, huvikoolist väljaarvamise ja huvikooli lõpetamise tingimustele ja korrale, mille kehtestab linnavalitsus.

5. peatükk JUHTIMINE 

§ 16.   Direktor

  (1) Kunstide kooli tegevust juhib direktor.

  (2) Direktori ülesanne on tagada kunstide kooli tulemuslik töö, vastutada kunstide kooli üldseisundi, arengu ja rahaliste vahendite sihipärase ning otstarbeka kasutamise eest.

  (3) Direktori nimetab linnapea ettepanekul ametisse linnavalitsus.

  (4) Direktoriga sõlmib, muudab, peatab ning lõpetab töölepingu linnapea.

  (5) Konkursi direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab linnavalitsus.

  (6) Direktorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded kehtestab linnavalitsus.

  (7) Direktor:
  1) teeb kunstide kooli kasuks kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, mis on vajalikud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
  2) tagab hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;
  3) kinnitab koolitöötajate koosseisu;
  4) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud koolitöötajatega;
  5) kinnitab asjaajamist reguleeriva korra, kodukorra ja muud töökorralduslikud dokumendid;
  6) kinnitab õppekavad, nende muudatused, lisamise ja sulgemise;
  7) koostab eelarveprojekti;
  8) esitab üks kord aastas kunstide kooli tegevuse, arengukava ja eelarve täitmise aruande hoolekogule;
  9) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;
  10) lahendab muid tema pädevusse antud küsimusi.

  (8) Kunstide kooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor käskkirju.

§ 17.   Õppenõukogu ülesanded, koosseis ja juhtimine

  (1) Kunstide kooli õppenõukogu ülesanne on õppe- ja kasvatustöö analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

  (2) Õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustööga seotud koolitöötajad.

  (3) Õppenõukogu tööd juhib direktor.

§ 18.   Õppenõukogu töökord

  (1) Õppenõukogu töötab õppeaastaks koostatud tööplaani alusel.

  (2) Õppenõukogu kutsutakse kokku vähemalt üks kord poolaastas.

  (3) Erakorraline õppenõukogu kutsutakse kokku, kui selleks teeb ettepaneku direktor või seda nõuab vähemalt 1/3 õppenõukogu liikmetest.

  (4) Õppenõukogu kutsub kokku direktor.

  (5) Õppenõukogu töövorm on koosolek.

  (6) Õppenõukogu koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord teatatakse üks nädal ette.

  (7) Erakorralisest õppenõukogu koosolekust informeeritakse õppenõukogu liikmeid kolm päeva ette.

  (8) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 õppenõukogu liikmetest.

  (9) Otsustamine õppenõukogus toimub hääletamise teel, otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks direktori hääl.

  (10) Õppenõukogu:
  1) arutab ja otsustab õppe- ja kasvatustöö arendamisega seotud küsimusi, õppe- ja kasvatustöö eesmärke ning nendest tulenevaid ülesandeid;
  2) analüüsib õppe- ja kasvatustööd, annab hinnangu õppe- ja kasvatustöö tulemustele;
  3) otsustab õppetöös silmapaistvaid tulemusi saavutanud õppurite õppetasu maksmisest osaliselt või täielikult vabastamise;
  4) nimetab pedagoogide esindajad hoolekogusse;
  5) arutab ja otsustab õppekorralduse, kodukorra, töösisekorra, asjaajamise ja muid töökorralduse küsimusi;
  6) teeb ettepanekuid õppekavade muutmiseks, uute lisamiseks või olemasolevate sulgemiseks.

  (11) Õppenõukogu otsused protokollitakse.

§ 19.   Hoolekogu ülesanded ja koosseis

  (1) Kunstide kooli hoolekogu suunab kunstide kooli tegevust ja käsitleb kunstide kooli arengu, juhtimise, vara ja eelarvega seotud küsimusi.

  (2) Hoolekogu, mille koosseisus on 9 liiget, moodustab linnavalitsus.

  (3) Hoolekogu koosseisu kuuluvad:
  1) kooli pidaja esindaja;
  2) 3 õppenõukogu poolt nimetatud koolitöötajate esindajat, kellest üks esindab Kerese tänava maja, teine Pühavaimu tänava maja ja kolmas Tõstamaa maja;
  3) 3 lastevanemate esindajat, kellest üks esindab Kerese tänava maja, teine Pühavaimu tänava maja ja kolmas Tõstamaa maja;
  4) õppurite esindaja;
  5) kunstide kooli tegevust toetava organisatsiooni esindaja.

  (4) Lastevanemate esindaja hoolekogusse valitakse lastevanemate üldkoosolekul.

§ 20.   Hoolekogu juhtimine ja töökord

  (1) Hoolekogu tööd juhib hoolekogu esimees.

  (2) Hoolekogu esimees valitakse hoolekogu koosolekul salajasel hääletamisel poolthäälteenamusega.

  (3) Hoolekogu kutsutakse kokku vastavalt hoolekogu tööplaanile vähemalt üks kord poolaastas.

  (4) Erakorraline hoolekogu kutsutakse kokku, kui selleks teeb ettepaneku kunstide kooli direktor või seda nõuab vähemalt 1/3 hoolekogu liikmetest.

  (5) Hoolekogu kutsub kokku hoolekogu esimees.

  (6) Hoolekogu töövorm on koosolek.

  (7) Hoolekogu koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord teatatakse üks nädal ette.

  (8) Erakorralisest hoolekogu koosolekust informeeritakse hoolekogu liikmeid kolm päeva ette.

  (9) Kiiret otsustamist vajavates küsimustes võib hoolekogu otsuse vastu võtta ka side- või infotehnoloogiliste vahendite kaudu koosolekut kokku kutsumata. Hoolekogu esimees saadab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoolekogu liikmetele otsuse tegemiseks vajalikud materjalid ning määrab vastamise tähtaja.

  (10) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 hoolekogu liikmetest.

  (11) Otsustamine hoolekogus toimub hääletamise teel. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks hoolekogu esimehe hääl.

  (12) Hoolekogu:
  1) osaleb kunstide kooli arengukava väljatöötamisel ja kooskõlastab selle;
  2) kooskõlastab kunstide kooli kodukorra;
  3) kuulab ära direktori aruande kunstide kooli tegevuse, arengukava ja eelarve täitmise kohta;
  4) kuulab ära direktori koostatud eelarveprojekti;
  5) teeb ettepanekuid õppekavade muutmiseks, uute lisamiseks või olemasolevate sulgemiseks;
  6) teeb ettepanekuid kunstide kooli arengu, tegevuse, õppekorralduse, vara, eelarve, juhtimise ja põhimääruse muutmisega seotud küsimustes;
  7) teeb vajadusel kooli pidajale ettepaneku järelevalve teostamiseks kunstide kooli tegevuse üle.

  (13) Hoolekogu koosoleku otsused protokollitakse.

6. peatükk ÕPPURID JA KOOLITÖÖTAJAD 

§ 21.   Õppurid, nende õigused ja kohustused

  (1) Kunstide kooli õppuriteks on lapsed, noored ja täiskasvanud.

  (2) Lapsed ja noored, kelle elukohaks rahvastikuregistris ei ole Pärnu linn, saavad kunstide kooli õppurid olla juhul, kui nende elukohajärgsed omavalitsused osalevad kunstide kooli kulude katmisel.

  (3) Õppuril on õigus:
  1) tutvuda enne õppima asumist ja õppimise ajal kunstide kooli põhimääruse, õppekava, kodukorra ja muude töökorralduslike dokumentidega;
  2) nõuda õppekavale vastavat õppetegevust;
  3) osaleda valitud esindaja kaudu kunstide kooli hoolekogu tegevuses;
  4) moodustada õpilasesindus ja osaleda selle tegevuses;
  5) kasutada muid seadusega ja õigusaktidega kehtestatud õigusi.

  (4) Õppuril on kohustus:
  1) võtta osa õppetööst õppekavas määratud mahus;
  2) järgida kodukorda;
  3) hoida kunstide kooli kasutuses olevat vara;
  4) täita muid seaduses ja teistes õigusaktides sätetatud kohustusi.

§ 22.   Koolitöötajad, nende õigused ja kohustused

  (1) Koolitöötajad on õppe- ja kasvatustööga seotud töötajad (õpetajad) ja teised töötajad.

  (2) Koolitöötajate töökorralduslikud õigused, kohustused ja vastutus sätestatakse kunstide kooli töökorralduse reeglitega.

  (3) Koolitöötaja konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse iga töötaja ametijuhendi ja töölepinguga.

7. peatükk ASJAJAMINE, FINANTSEERIMINE, MAJANDAMINE, JÄRELEVALVE 

§ 23.   Asjaajamise alused

  Kunstide kooli asjaajamine toimub direktori käskkirjaga kinnitatud asjaajamist reguleeriva korra kohaselt.

§ 24.   Finantseerimise alused

  (1) Kunstide koolil on oma eelarve, mille kinnitab kooli pidaja.

  (2) Eelarve tulud moodustuvad riigi- ja linnaeelarve eraldistest, kunstide kooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud tulust, kunstide kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tulust, teistelt omavalitsustelt laekunud summadest ja muudest vahenditest.

  (3) Kunstide kooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärad (õppetasud) ja õppekavavälise tegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärad (hinnakirja) kehtestab linnavalitsus.

  (4) Kunstide kooli raamatupidamist korraldab linnavalitsus.

  (5) Kunstide kooli rahaliste vahendite arveldamine toimub linnavalitsuse arvelduskontode kaudu.

§ 25.   Majandamise alused

  (1) Kunstide kooli majandamine toimub lähtuvalt kunstide kooli eelarvest.

  (2) Majandamiskulude määramisel on aluseks linnavalitsuse kinnitatud linnavalitsuse hallatavate asutuste finantseerimise alused.

  (3) Kunstide koolile vara valdamine ja kasutamine toimub volikogu poolt määratud korras.

§ 26.   Järelevalve

  (1) Haldusjärelevalvet kunstide kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium.

  (2) Teenistuslikku järelevalvet kunstide kooli ja kunstide kooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab linnavalitsus.

8. peatükk ÜMBERKORRALDAMISE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 

§ 27.   Ümberkorraldamine

  Kunstide kooli ümberkorraldamine käesoleva põhimääruse mõistes on huvikoolide ühinemine või jagunemine.

§ 28.   Tegevuse lõpetamine

  Kunstide kooli tegevus lõpetatakse juhul:
  1) kui kunstide kooli registreering tunnistatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga kehtetuks;
  2) kui kunstide kooli ei ole võimalik finantseerida;
  3) kui kunstide kooli tegevuseks puudub vajadus;
  4) muude õigusaktidega ettenähtud juhtudel.

§ 29.   Ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise kord

  (1) Kunstide kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

  (2) Kunstide kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.

  (3) Kunstide kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse teatavaks õppuritele, lastevanematele, koolitöötajatele ning Eesti Hariduse Infosüsteemi volitatud töötlejale vähemalt neli kuud enne kunstide kooli õppeperioodi lõppu.

9. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 30.   Varasema määruse kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse:
  1) Pärnu Linnavolikogu 20. märtsi 2008 määruse nr 9 „Munitsipaalhuvikoolide põhimääruste kinnitamine“ lisa nr 4 „Pärnu Kunstide Maja põhimäärus“;
  2) Pärnu Linnavolikogu 6. septembri 2018 määrus nr 42 „Pärnu Kunstikooli põhimäärus“.

§ 31.   Jõustumine

  Määrus jõustub 1. septembril 2020.

Meelis Kukk
volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json