Avinurme valla põhimäärus
Vastu võetud 26.05.2014 nr 12
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lõige 1 ning § 22 lõike 1 punkti 9 alusel
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Avinurme valla (edaspidi vald) põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse:
1) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
2) valla aukodaniku, auraamatu ja valla tänukirja andmise kord;
3) vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord;
4) volikogu esimehe ja aseesimehe õigused ja kohustused;
5) volikogu komisjonide ( edaspidi komisjon ) moodustamise ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;
6) vallavanema valimise ja valitsuse moodustamise kord ning valitsuse pädevus, valla ametiasutus;
7) valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise kord;
8) eelarve ja eelarvestrateegia, majandusaasta aruande koostamine ja muutmine ning. finantfinantsjuhtimise üldised põhimõtted;
9) valla majandustegevus;
10) valla esindamine;
11) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;
12) valla arengukava koostamise kord.
2. peatükk VALLA SÜMBOLID JA NENDE KASUTAMINE
§ 2. Valla vapp ja valla vapi kirjeldus
Kuuselõikeliselt põigiti poolitatud kilbi rohelisel ülaosal hõbedane havi, hõbedasel alaosal roheline kuusnurkne täht. Motiivide valik tuleneb valla nimest ( havi nurmel ), metsast ja selle töötlemisest. Kuusnurkne täht viitab Tartumaa vapile, ühtlasi märgivad kuus nurka valla esmamainimisel loetletud kuut küla.
§ 3. Valla lipp ja lipu kirjeldus
Valla lipp on täisnurkne riidekangas, mille laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ja normaalsuurus 105 x 165 cm. Lipu valgel põhjal on roheline kuuselõikeline riba, selle kohal lipu vardapoolses osas roheline kuusnurkne täht.
§ 4. Valla vapi ja lipu kasutamine
(1) Valla vapi kujutist kasutatakse:
1) valla vapipitsatil, mis on hoiul vallasekretäri käes;
2) vallavolikogu ja- valitsuse dokumendiplankettide, trükiste ning embleemide kujunduselemendina;
3) valitsuse otsusel valda läbivate suuremate maanteede ääres valla piire tähistavatel märkidel;
4) muudel juhtudel valitsuse loal.
(2) Valla vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata vastama etalonkujutisele.
(3) Valla lipp heisatakse hoonel (hoone ees) , kus asuvad vallavolikogu ja -valitsus, samuti muudes vallavalitsuse poolt määratud kohtades.
3. peatükk VALLA AUKODANIKU, AURAAMATU JA VALLA TÄNUKIRJA STATUUT
§ 5. Valla aukodaniku nimetuse andmine
(1) Valla aukodaniku nimetuse andmine otsustatakse volikogu poolt. Otsustamisel võetakse aluseks vallaelanike, volikogu, valitsuse ja vallas tegutsevate juriidiliste isikute ettepanekud.
(2) Valla aukodaniku nimetus antakse inimesele, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud valla arengule või vallaelanike heaolule või kes on sündinud, elanud või elab hetkel Avinurme vallas ja on saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi omavalitsuse, kultuuri, hariduse, majanduse jm edendamisel.
(3) Taotlus, milles on aukodaniku kandidaadi ees-ja perekonnanimi ning lühikirjeldus esitatud isiku teenetest, esitatakse kirjalikult vallavolikogule hiljemalt 20.jaanuariks.
(4) Valla aukodaniku nimetus omistatakse kuni kolmele kandidaadile aastas.
(5) Valla aukodaniku nimetus antakse välja valla aastapäeva või Eesti Vabariigi aastapäeva üritusel.
§ 6. Valla auraamatusse kande tegemine
(1) Valla auraamat on Avinurme valla vapimärgiga raamat, kuhu tehakse sissekanded volikogu otsusel.Auraamatu kavandi kinnitab vallavolikogu.
(2) Ilma volikogu otsuseta kantakse auraamatusse vallast pärit (vanemate alaline elukoht vallas) keskkooli või gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetanud ja vallast pärit cum laude kõrgkooli lõpetanud üliõpilased.
(3) Sissekande tegemise valla auraamatusse korraldab vallasekretär. Sissekande vorm, kujundus ja illustreerivate materjalide kasutamine ei ole piiritletud. Sissekandele kirjutab alla vallasekretär ja allkiri kinnitatakse valla vapipitsatiga.
(4) Valla auraamat asub alaliselt vallakantseleis. Valla auraamatut eksponeeritakse vallaga seotud tähtpäevadel, üritustel ja suursündmustel.
§ 7. Valla tänukirja väljaandmise alused
(1) Tänukirja kavandi kinnitab vallavolikogu. Tänukirja annab välja vallavolikogu või vallavalitsus.Arvestust tänukirjade väljaandmise kohta peab vallasekretär.
(2) Valla tänukirjaga autasustatakse:
1) vallaelanikke, kes on oma töös saavutanud valla või maakonna tasandil silmapaistvaid tulemusi või kes on kohusetundlikult ja pikka aega täitnud oma tööülesandeid, saavutades kõrge kvalifikatsiooni ning autoriteedi vallas oma ala spetsialistide hulgas – nende inimeste juubelitähtpäevade või ametist lahkumise puhul;
2) vallas asuvaid ühinguid, organisatsioone, seltse ja muid mittetulunduslikke ühendusi – nende tegevuse eest valla elanikkonna ühistegevuse arendamisel või nende juubelitähtpäevade puhul;
3) üksikisikuid, juriidilisi isikuid, mittetulunduslikke ühendusi ja teisi organisatsioone ning asutusi ühekordse silmapaistva saavutuse eest.
4) valla hallatavate asutuste juhtidele – nende tegevuse juubelitähtpäevade puhul.
4. peatükk VOLIKOGU ESIMEHE JA ASEESIMEHE VALIMINE
§ 8. Volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine.
(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine:
1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
2) esitatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks;
3) ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni;
4) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
5) kandidaatidele antakse aega enda ja oma seisukohtade tutvustamiseks kuni 10 minutit;
6) kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.
(3) Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga.
§ 9. Volikogu aseesimehe kandidaatide ülesseadmine.
Volikogu aseesimehe kandidaatide ülesseadmine toimub vastavalt käesoleva põhimääruse §-le 8.
§ 10. Volikogu aseesimehe valimine ning hääletamistulemuste kindlakstegemine
Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees valitakse vastavalt käesoleva põhimääruse §-le 13.
§ 11. Valimiste korraldaja
Volikogu esimehe valimist korraldab Avinurme valla valimiskomisjon ( edaspidi valimiskomisjon ). Volikogu aseesimehe valimist korraldab volikogu poolt moodustatud 3-liikmeline häältelugemiskomisjon.
§ 12. Hääletuse ettevalmistamine
(1) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele ja hääletuse läbiviimiseks. Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimed tähestikulises järjekorras.
(2) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib valimist läbiviiv komisjon valimiskasti ja pitseerib selle.
§ 13. Hääletamine
(1) Volikogu liikmel on valimisel üks hääl.
(2) Isikuvalimised on salajased.
§ 14. Kehtetud hääletussedelid
Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel pole nõuetekohaselt märgistatud ühe kandidaadi nime, või kui märge on tehtud selliselt, et sellest pole võimalik aru saada.
§ 15. Erapooletud ja rikutud hääletussedelid
(1) Kui volikogu liige võtab hääletussedeli, kuid ei lase seda valimiskasti, siis loetakse see sedel rikutuks ja arvesse ei võeta.
(2) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada valimist korraldavalt komisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge protokolli.
§ 16. Hääletamistulemuste kindlakstegemine
(1) Häälte lugemine on avalik ja see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.
(2) Hääletamistulemuste kohta koostab valimist korraldav komisjon hääletamistulemuste protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees ning komisjoni liikmed.
(3) Valimistulemused tehakse kindlaks häälte lugemise teel.Volikogu esimehe valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega. Volikogu aseesimehe valimistulemused kinnitatakse vallavolikogu otsusega.
§ 17. Kordushääletamine
(1) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kaks ettepanekut saab võrdselt hääli, otsustab volikogu, kas kuulutab välja vaheaja või katkestab arutelu, et jätkata seda volikogu järgmisel istungil.
(2) Kui otsustatakse jätkata valimist järgmisel istungil, lepitakse istungi toimumise ajas kokku koheselt.
§ 18. Kordusvalimine
(1) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimub järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine käesoleva põhimääruse § 8 sätestatud korras ja salajane hääletamine § 13 sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab volikogu aseesimees.
(2) Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi, või tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.
5. peatükk VOLIKOGU ESIMEHE JA ASEESIMEHE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 19. Volikogu esimehe õigused ja kohustused
Volikogu esimees:
1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
2) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra;
3) korraldab volikogu õigusaktide ettevalmistamist;
4) suunab materjale volikogu komisjonidele läbivaatamiseks ning võib osaleda hääletusõiguseta komisjonide koosolekutel.
5) esindab või volitab teisi isikuid esindama valda ja volikogu talle seaduses, seaduse alusel antud õigusaktide, sealhulgas käesoleva põhimääruse ning muude volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires;
6) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
7) korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist, esitab raamatupidamisele esildised volikogu liikmete istungist osavõtu ja volikogu alatiste komisjonide esimeeste tasu saamise kohta, viseerib volikogu liikmete poolt esitatud kuludokumendid;
8) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust;
9) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;
10) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.
§ 20. Volikogu aseesimehe õigused ja kohustused
Volikogu aseesimees:
1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid;
2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu või volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.
6. peatükk KOMISJONIDE MOODUSTAMINE, NENDE ESIMEESTE JA ASEESIMEESTE VALIMISE KORD
§ 21. Volikogu komisjonid
(1) Volikogu võib moodustada alatisi ja vajadusel ajutisi volikogu komisjone.
(2) Volikogu ajutine komisjon moodustatakse volikogu otsusega teatud probleemi, küsimuse või situatsiooni lahendamiseks.
(3) Volikogu alatiste komisjonide töövaldkonnad, pädevus ning tegevuse alused ja kord ning komisjoniliikmete õigused ja kohustused on sätestatud Avinurme Vallavolikogu 20.02.2014.a.määruses nr 3 „ Volikogu töökorra kinnitamine „.
§ 22. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine
Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega.
§ 23. Komisjonide koosseis
(1) Volikogu komisjoni liikmed kinnitab komisjoni esimehe esildisel nimekirjana volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.
(2) Volikogu alatine komisjon kinnitatakse vähemalt viieliikmelisena.
(3) Volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni
(4) Volikogu alatise komisjoni esimees kaasab komisjoni koosseisu volikogus esindatud valimisliitude ja erakondade esindajad ja teisi vallaelanikke. Komisjoni liikmed peavad olema Rahvastikuregistri andmetel Avinurme valla kodanikud.
§ 24. Komisjonide tegevuse lõppemine, ümberkorraldamine
(1) Volikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele.
(2) Volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine, samuti volikogu komisjoni koosseisu muutmine toimub volikogu komisjoni esimehe või volikogu liikme ettepanekul.
§ 25. Komisjoni esimehe ja aseesimehe tagasiastumine
(1) Volikogu komisjonide esimeestel ja aseesimeestel tuleb tagasiastumispalve esitada vallasekretärile. Avalduse esitanud loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmise tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab volikogu esimeest või tema asendajat.Komisjoni liikmed esitavad tagasiastumispalve komisjoni esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Tagasiastumispalve jõustub alates järgmisest volikogu istungist vastava komisjoni koosseisu muutmise otsusega.
(2) Volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe tagasiastumise, vabastamise, talle volikogu poolt umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe vastavalt käesolevale põhimäärusele.
(3) Komisjoni uus esimees võib esitada volikogule kinnitamiseks uue komisjoni koosseisu.
§ 26. Vallavolikogu fraktsioon
(1) Vallavolikogu liikmed võivad moodustada vallavolikogu fraktsioone. Vallavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni.
(2) Fraktsiooni moodustamise otsustab vallavolikogu. Fraktsioon loetakse moodustatuks tema registreerimise momendist alatest. Fraktsiooni moodustamise aluseks on vähemalt kahe vallavolikogu liikme, kes on valitud sama erakonna või valimisliidu nimekirja järgi, allkirjaga varustatud kirjalik avaldus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees.
(3) Fraktsioon võib esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel.
(4) Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada vallavolikogu määruste ja otsuste projekte, anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta, seada üles kandidaat vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
(5) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees.
7. peatükk VALLAVANEMA VALIMISE JA VALITSUSE MOODUSTAMISE KORD.
§ 27. Vallavanema valimine
(1) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks.
(2) Vallavanem tuleb valida kahe kuu jooksul arvates volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast. Volikogu otsusel võib vallavanema ametikohale välja kuulutada avaliku konkursi. Konkursi tingimused ja läbiviimise põhimõtted kinnitab volikogu.
(3) Vallavanema kandidaatide ülesseadmine toimub käesoleva põhimääruse § 8 sätestatud korras, volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Salajast hääletamist korraldab volikogu poolt moodustatud 3-liikmeline häältelugemiskomisjon.
(4) Hääletustulemused kantakse volikogu protokolli.
(5) Hääletustulemuste kohta võetakse vastu volikogu otsus.
(6) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.
(8) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, otsustab volikogu, kas kuulutab välja vaheaja või katkestab arutelu, et jätkata seda volikogu järgmisel istungil.
§ 28. Vallavanem
(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus.
(2) Vallavanem:
1) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu ning valitsuse liikmete kinnitamise kohta.
2) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;
3) esindab valda ja valitsust seaduses ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Seadustes ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel võib vallavanem volitada teisi isikuid esindama valda või valitsust temale antud pädevuse piires;
4) annab valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
5) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;
6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendavate liikmete kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
7) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest valitsuse teenistujad;
8) esitab valitsusele kinnitamiseks valla hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamise kohta, teostab tööandja õigusi ja kohustusi;
9) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;
10) täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga pandud ülesandeid.
§ 29. Vallavanema volituste lõppemine
Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega:
1) tema tagasiastumise korral;
2) temale või valitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;
5) tema surma korral
§ 30. Vallavanemale umbusalduse avaldamine
(1) Käesoleva põhimääruse § 29 nimetatud juhtudel astub tagasi kogu valitsus, kes jätkab oma ülesannete täitmist kuni uue valitsuse ametisse nimetamiseni.
(2) § 29 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu vallavanema ametist kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Vallavanema surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast.
§ 31. Vallavanema asendamine
(1) Kui vallavanemal pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab vallavanemat vallavanema käskkirja alusel nõunik või valitsuse liige.
(2) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „vallavanema ülesannetes».
§ 32. Valitsuse moodustamine
(1) Pärast valitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem volikogule otsuse eelnõu valitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Kõigi valitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes otsuse eelnõus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud.
(2) Eelnõu arutamine algab vallavanema kuni 5-minutise ettekandega.
(3) Valitsuse liikmete kinnitamise otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.
(4) Volikogu kinnitab vallavalitsuse liikmed vallavanema volituste ajaks.
(5) Kui mõni valitsuse liige vabastatakse valitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse uus valitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
§ 33. Valitsuse volitused
(1) Valitsus saab oma volitused valitsuse ametisse kinnitamise päeval.
(2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.
§ 34. Valitsuse liikme volituste lõppemine
(1) Valitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
1) tema tagasiastumisel;
2) vallavanema tagasiastumisel;
3) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
4) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
5) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;
6) tema surma korral;
7) valitsuse tagasiastumisel.
(2) Valitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse vallasekretärile. Avalduse esitanud loetakse tagasi astunuk savalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmise tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab volikogu esimeest või tema asendajat.
(3) Vallavanemal on õigus teha volikogule ettepanek vabastada valitsuse liige.
(4) Valitsuse liikme kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab volikogu ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast.
(5) Valitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema volitused valitsuse liikmena.
§ 35. Valitsuse pädevus
Valitsus:
1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse või mis on volikogu määruste või otsustega, samuti seadusega pandud täitmiseks valitsusele;
3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
4) lahendab küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusekohaselt volikogu poolt delegeeritud valitsusele;
5) korraldab isikute vastuvõttu.
§ 36. Valla ametiasutus
(1) Valla ametiasutus on valla eelarvest finantseeritav asutus, mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine ning kes tegutseb seaduse ja valla põhimääruse alusel. Valla ametiasutus on Avinurme Vallavalitsus.
(2) Teenistuskohad valla ametiasutsuses:
1) ametikohad, avalik- õiguslik teenistussuhe vallavalitsuse ülesannete täitmiseks, avaliku võimu teostamine;
2) töökohad, eraõiguslik töösuhe vallavalitsuse ülesannete täitmiseks, avaliku võimu teostamist toetav töö.
(3) Vallavalitsuse (asutusena) struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitab volikogu.
(4) Valla teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele.
(5) Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad kõik kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, avaliku teenistuse seaduses ning töölepingu seaduses sätestatud õigused, kohustused ja vastutus ning teenistuses olevatele ametiisikutele korruptsioonivastases seaduses sätestatud tegevus- ja toimingupiirangud, kohustused ja vastutus.
8. peatükk VALLA EELARVE JA EELARVESTRATEEGIA NING MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMINE. FINANTSJUHTIMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED.
§ 37. Eelarve ja eelarvestrateegia
(1) Eelarve koosneb valla eelarveaasta kõigist põhitegevuse tuludest, põhitegevuse kuludest, investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest ning likviidsete varade muutusest ja on kassapõhine.
(2) Eelarves võib eraldi põhitegevuse kuluna planeerida reservfondi ettenägematute väljaminekute tegemiseks.
(3) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse KOF-is eelarve tulemiks.
(4) Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega.
(5) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga.
(6) Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne.
(7) Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.
(8) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarve aasta algust.
(9) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud vähemalt samas mahus.
(10) Eelarve eelnõu koostamise aluseks on valla arengukava ja eelarvestrateegia.
(11) Eelarvestrateegia on valla arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta.
(12) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud andmed ja informatsioon.
(13) Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37.
§ 38. Arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve vahelised seosed
(1) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.
(2) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.
(3) Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla.
(4) Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat.
(5) Arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu koostab vallavalitsus esitades need vastuvõtmiseks vallavolikogule.
(6) Eelarve eelnõu koostab valitsus. Valitsus peab tagama tulude täieliku arvelevõtmise nende moodustumise kõikide allikate järgi, samuti kulude otstarbeka ja kokkuhoidliku kindlaksmääramise iga asutuse ja ürituse kohta eraldi kõikide kululiikide lõikes.
(7) Eelarve eelnõu koostamist organiseerib pearaamatupidaja, kes arvutab välja tulude-kulude baasi ning esitab valitsusele eelarve piirsummade projekti. Pärast piirsummade heakskiitmist valitsuse poolt teatab valitsus hiljemalt 15. oktoobriks valla hallatavate asutuste juhtidele (edaspidi alaeelarvete koostajad) alaeelarvete koostamiseks vajalikud näitajad.
§ 39. Alaeelarved
(1) Eelarve liigendub alaeelarveteks. Alaeelarved koostatakse tegevusalade ja vallavalitsuse hallatavate asutuste ning struktuuriüksuste osas tulu-ja kululiikide lõikes.
(2) Asutuste kulud on tegevuskulud, mis on otseselt seotud asutuse põhitegevusega. Asutuse tegevuskulude alaeelarved koostatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile.
(3) Mittetulundusühingud, seltsid ja teised kodanike ühendused esitavad taotluse vallaeelarvest toetuse saamiseks vallavalitsusele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15.oktoobriks.
§ 40. Alaeelarvete koostajate kohustused
Alaeelarvete koostamisel peavad alaeelarvete koostajad lähtuma ning kinni pidama:
1) valla ja vastava asutuse arengukavast;
2) kokkuhoiu põhimõttest;
3) esitama alaeelarve projekti valitsusele hiljemalt 1. novembriks.
§ 41. Valitsuse kohustused
(1) Esitatud alaeelarvete läbivaatamisel kontrollib valitsus eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele õigusaktidele, samuti hindab alaeelarve eelnõusse lülitatud kulude otstarbekust.
(2) Valitsus vaatab eelarve määruse eelnõu läbi ja esitab heakskiidetud eelarve eelnõu koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega volikogu menetlusse hiljemalt 01.detsembriks.
§ 42. Eelarve eelnõu lisad
Eelarve eelnõule lisatakse:
1) eelarve eelnõu seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele;
2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes;
3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi;
4) valla hallatavate asutuste taotletavad personali koosseisud järgmiseks eelarveaastaks.
§ 43. Eelarve menetlemine
(1) Volikogu komisjonid vaatavad hiljemalt 15.jaanuariks eelarve eelnõu läbi ning esitavad oma seisukohad ja ettepanekud kirjalikult valitsusele ning eelarve- ja majanduskomisjonile.
(2) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada ettepanek koos lisadega valitsusele ning eelarve- ja majanduskomisjonile.
(3) Valitsus ning eelarve- ja majanduskomisjon vaatavad koos läbi parandusettepanekud ja esitavad projekti esimeseks lugemiseks.
(4) Lahkarvamuste puhul valitsuse ja eelarve- ja majanduskomisjoni vahel esitavad mõlemad volikogule omapoolsed täiendavad selgitused lahkarvamuste kohta.
§ 44. Parandusettepanekute esitamine
(1) Parandusettepanekuid saab esitada 10 tööpäeva jooksul pärast eelarve esimest lugemist volikogus valitsusele ja eelarve- ja majanduskomisjonile, kes analüüsivad neid ja esitavad volikogule omapoolse ettepaneku paranduste arvestamiseks või tagasilükkamiseks.
(2) Parandusettepanekud hääletatakse volikogus läbi teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid teha.
§ 45. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine
(1) Volikogu otsusel võib eelarve vastu võtta peale teist lugemist.
(2) Volikogu võtab seaduses sätestatud korras vastu tasakaalus oleva vallaeelarve.
(3) Volikogu kinnitab järgmise aasta eelarve vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile valitsuse, volikogu ja valla hallatavate asutuste alaeelarvete tegevusalade kuluartiklite lõikes.
(4) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
§ 46. Mittetulundusühingute, seltside ja teiste kodanike ühenduste rahastamine
(1) Volikogu otsustab taotluste rahastamise, kui taotletav summa on üle 1 500 €.
(2) Valitsus otsustab taotluse rahastamise reservfondist, kui taotlus on alla 1 500 €.
(3) Valla hallatavate asutuste poolt korraldatavate ürituste ja asutuse juurde kuuluvate kollektiivide rahastamine toimub konkreetse asutuse alaeelarvest.
(4) Valitsuse poolt korraldatavad ülevallalised üritused rahastatakse valitsuse eelarvest või reservfondist.
§ 47. Eelarvest kulutuste tegemine kuni eelarve vastuvõtmiseni
(1) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest.
(2) Valitsusel ja valla hallatavatel asutustel on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes.
§ 48. Eelarve täitmine
(1) Eelarve täitmist korraldab valitsus.
(2) Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti eelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine.
(3) Valla ametiasutusel ning ametiasutuse hallatavatel asutustel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud.
(4) Eelarvet täidetakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile.
§ 49. Volikogu informeerimine
Valitsus annab volikogule informatsiooni eelarve täitmise kohta kord kvartalis.
§ 50. Aruandmine
(1) Valla hallatavate asutuste juhid annavad valitsusele aru eelarve rahade kulutamise kohta.
(2) Eelarveaasta jooksul valla eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel on valitsusel kulude mahu ülepaisutamise korral õigus vähendada finantseerimist. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud alaeelarvega) kannab vastava asutuse juht otsest vastutust.
(3) Valitsus esitab kord kvartalis eelarve andmiku rahandusministeeriumile rahandusministri poolt kehtestatud korras ja tähtajal.
§ 51. Lisatasu ja preemia maksmine
(1) Palgafondi jäägi puhul on alaeelarvete valdajatel õigus maksta lisatasusid ja preemiaid valitsuse nõusolekul.
(2) Valitsuse ettepanekul määrab lisatasu või preemia vallavanemale volikogu.
§ 52. Majandusaasta aruanne
(1) Majandusaasta aruande koostab valitsus ning esitab selle volikogule kinnitamiseks igal aastal hiljemalt 31.maiks.
(2) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest. Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt 30.juuniks otsusega, kuulates ära audiitori aruande ja revisjonikomisjoni arvamuse.
(3) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus heakskiitmise kohta, volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul kohaliku omavalitsuse veebilehel.
§ 53. Eelarve muutmine, lisaeelarve
(1) Kulude ümberpaigutamist ühe konkreetse alaeelarve piires teeb valitsus oma korraldusega.
(2) Palgamäärade ja struktuuri muudatuste tegemiseks alaeelarves esitavad hallatavate asutuste juhid vastava taotluse valitsusele, kes analüüsib muudatuste vajalikkust ja nende põhjendatuse korral vormistab eelarve muutmise eelnõu ning esitab eelarve- ja majanduskomisjonile.
(3) Tulude enamlaekumise korral ja/või planeeritud kulude säästmisel koostab valitsus täiendavate kulude katmiseks lisaeelarve ja esitab selle kinnitamiseks eelarve- ja majanduskomisjonile.
(4) Tulude oluliselt vähemas mahus laekumise korral koostatakse negatiivne lisaeelarve.
(5) Lisaeelarve võib volikogu vastu võtta eelarveaasta kestel.
§ 54. Lisaeelarve projekti lisad
Lisaeelarve projektile lisatakse järgmised dokumendid:
1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta;
2) andmed lisatulude kohta koos põhjendusega;
3) andmed võimalike säästude kohta koos põhjendustega.
§ 55. Sihtotstarbeliste summade kasutamine
Riigieelarvest eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste saamisel lisab valitsus need laekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse, informeerides sellest volikogu.
§ 56. Eelarve muutmise ettepaneku esitamine
Kulude ümberpaigutamiseks ühe konkreetse alaeelarve kulurühmade piires esitab valla hallatava asutuse juht taotluse valitsusele hiljemalt 10.detsembriks.
§ 57. Eelarve muutmise menetlemine
Eelarve muutmise eelnõu menetletakse volikogus samas korras nagu põhieelarvetki, kuid lisaeelarve ja eelarve muutmise võib vastu võtta esimesel lugemisel.
§ 58. Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruande avalikustamine
(1) Eelarve, eelarve muudatused ning majandusaasta aruande eelnõud avaldatakse koos seletuskirjadega enne vastuvõtmist volikogus valla veebilehel aadressil http://www.avinurme.ee
(2) Kinnitatud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse Avinurme valla veebilehel aadressil http://www.avinurme.ee. hiljemalt 7 tööpäeval pärast volikogu istungit.
§ 59. Reservfondi käsutamine
(1) Vallaeelarve reservfond (edaspidi reservfond) moodustatakse eelarve koosseisus ning selle suurus on kuni 1% eelarve kuludest. Reservfondi konkreetse suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel.
(2) Reservfondi käsutab valitsus eelarves ettenägemata kulude katmiseks ja tulude alalaekumise korral. Ettenägemata kuludeks loetakse kulud, mille katmiseks ei olnud võimalik esitada taotlust enne eelarve vastuvõtmist.
(3) Taotlus ettenägematute kulude katmiseks reservfondist esitatakse valitsusele. Valitsusel on õigus jätta taotlus rahuldamata, rahuldada see osaliselt või täielikult.
(4) Valitsus otsustab reservfondist raha eraldamise oma istungil ning vormistab selle korraldusega.
(5) Reservfondist eraldatud summade kulutamise kohta esitab valitsus aruande majandusaasta aruande koosseisus.
(6) Reservfondi moodustamise, sellest raha eraldamise ning aruandluse alused ja kord sätestatakse täpsemalt Avinurme valla reservfondi kasutamise korras.
9. peatükk VALLA MAJANDUSTEGEVUS
§ 60. Valla majandustegevus
(1) Vald võib teenuste osutamiseks:
1) asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud;
2) olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus;
3) asutada sihtasutusi;
4) olla mittetulundusühingu liikmeks.
(2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
(3) Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi nimetab ametisse ja vabastab vallavanem. Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu vallavanem.
(4) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, ja muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.
(5) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik.
(6) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Valla nimel sõlmivad lepinguid vallavolikogu esimees või vallavanem vastavalt neile seaduse ja valla õigusaktidega antud pädevusele, samuti nende poolt selleks volitatud isikud.
(7) Valla nimel sõlmitavate, samuti vallavanema ja valitsuse liikmete poolt valitsuse nimel sõlmitavate lepingute üle peetakse arvestust ja lepingute originaaleksemplare säilitatakse vallakantseleis.
§ 61. Valla esindamine seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud toimingutes.
(1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise valitsusele.
(2) Valitsust esindab vallavanema käskkirjaga või valitsuse korraldusega nimetatud valitsuse liige või valitsuse ametnik.
10. peatükk VALLA ÕIGUSAKTIDE AVALIKUSTAMINE JA JÕUSTUMINE. NÕUDED PROTOKOLLIDELE.
§ 62. Volikogu ja valitsuse õigusaktid
(1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.
(2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.
(3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning need võetakse vastu vastavuses volikogu ja valitsuse töökorra sätetega.
(4) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist ning mis on sätestatud käesolevas põhimääruses.
§ 63. Volikogu määruse ja otsuse eelnõu avalikustamine
Volikogu määruste ja otsuste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse 4 päeva enne arutamist volikogus Avinurme valla veebilehel aadressil http://www.avinurme.ee.
§ 64. Volikogu ja valitsuse õigusaktide jõustumine
(1) Volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist Riigi Teatajas, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.
(2) Volikogu otsus ja valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest. Volikogu otsused ning valitsuse korraldused saadetakse täitjatele ja asjaosalistele.
§ 65. Volikogu ja valitsuse õigusaktide avalikustamine
(1) Volikogu ja valitsuse õigusaktid avalikustatakse valla veebilehel aadressil http://www.avinurme.ee hiljemalt 6. tööpäeval pärast volikogu või valitsuse istungit ning kohalikus valla lehes „ Avinurme valla leht „
(2) Volikogu ja valitsuse õigusaktide originaale hoitakse vallakantseleis ning nendega saab tutvuda vallasekretäri juures.
(3) Volikogu määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.
§ 66. Volikogu ja valitsuse istungi protokoll
(1) Volikogu ja valitsuse istungid protokollitakse. Protokolli vormistamise korraldab vallasekretär.
(2) Volikogu istungi ja valitsuse istungi protokoll on igaühele kättesaadav kuue tööpäeva möödumisel arvates istungi toimumise päevast valitsuse kantseleis ning valla veebilehel aadressil http://www.avinurme.ee.
11. peatükk ÕIGUSAKTIDE TÄITMISE KONTROLL JA ARUPÄRIMINE VOLIKOGUS
§ 67. Õigusaktide täitmise kontroll
(1) Õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu, volikogu revisjonikomisjon, valitsus ja vallasekretär.
(2) Valitsus annab detsembrikuu volikogus aru volikogu poolt vastuvõetud üksikaktide täitmise kohta.
§ 68. Arupärimise esitamine ja vastamine
(1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta valla ametnikele.
(2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallasekretärile, kes edastab selle adressaadile.
12. peatükk VALLA ARENGUKAVA
§ 69. Valla arengukava
(1) Vallal peab olema arengukava. Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerumisele ja koordineerimisele.
(2) Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.
(3) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks.
(4) Arengukava kavandatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada:
1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
3) mitme kohaliku omavalitsusüksuse või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.
(5) Vald korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle olulise muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes, valla ajalehes ja valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat.
(6) Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast volikogu poolt vastuvõtmist avalikustatakse arengukava vallavalitsuse veebilehel.
(7) Valla arengukava eelnõu ning selle olulist muutmist valmistab ette selleks moodustatud komisjon.
(8) Hiljemalt iga aasta 1.oktoobriks vaatab volikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta.
(9) Arengukava eelnõu ja selle olulisi muudatusi menetletakse vähemalt kahel lugemisel reeglina vähemalt kahel volikogu istungil.
13. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 70. Lõppsätted
(1) Tühistada Avinurme Vallavolikogu 25.05.2006.a.määrus nr.19 Avinurme valla põhimääruse kinnitamine.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Anne Paas
volikogu esimees
Facebook
Twitter