Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord
Vastu võetud 07.10.2021 nr 26
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel ning kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 2021 määrusega nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega sätestatakse rahvastikuregistri andmetel Tallinna linnas elavatele inimestele makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi ka toetus) määramise ja maksmise kord.
(2) Sotsiaaltoetuste määrad kehtestab Tallinna Linnavalitsus.
§ 2. Kehtiva õiguse kohaldamine
(1) Käesolevas määruses ette nähtud toetuste määramisel ja maksmisel lähtutakse haldusmenetluse seadusest, sotsiaalseadustiku üldosa seadusest, sotsiaalhoolekande seadusest ja asjakohastest Tallinna linna õigusaktidest, arvestades määruses toodud erisusi.
(2) Alusetult määratud ja makstud toetuste tagasinõudmisel lähtutakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korrast.
§ 3. Sotsiaaltoetuse määramine või määramisest keeldumine
(1) Sotsiaaltoetuse määramise otsust ei vormistata kirjalikult, kui toetuse saamise tingimused on täidetud ning toetus makstakse välja määruses sätestatud tähtajal.
(2) Kui sotsiaaltoetuse saamise tingimused ei ole täidetud, teeb Tallinna Perekonnaseisuamet, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet või linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja või tema asetäitja toetuse määramisest keeldumise otsuse. Otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud lisadokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäevast või toetuse teise osa väljamaksmise tähtpäevast. Otsus tehakse taotlejale teatavaks taotluses märgitud viisil.
§ 4. Toetuste liigid
(1) Sotsiaaltoetused jagunevad:
1) linna eelarvest makstavateks universaaltoetusteks, mille eesmärk on väärtustada linnaelanikuks olemist;
2) linna eelarvest makstavaks sissetulekust sõltuvaks toetuseks, millega hüvitatakse täielikult või osaliselt toimetuleku soodustamiseks vajalikud kulud;
3) riiklikuks toimetulekutoetuseks, mille eesmärk on inimese iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajava inimese ja/või perekonna materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks
(2) Universaaltoetuste liigid on:
1) sünnitoetus;
2) ranitsatoetus;
3) hoolduspere toetused;
4) asendushooldusteenuse kasutaja toetus;
5) puudega lapse toetus;
6) hooldajatoetus;
7) juhtkoera pidamise toetus;
8) pensionilisa;
9) matusetoetus.
(3) Sissetulekust sõltuvat toetust makstakse:
1) toimetuleku tagamiseks;
2) lasterikka pere lastele Eesti Vabariigi aastapäevaks;
3) toimetulekutoetust saava pere lastele kooliminekuks;
4) eluruumi kohandamise kulu hüvitamiseks.
2. peatükk Toetuste kirjeldused
1. jagu Universaaltoetused
§ 5. Sünnitoetus
(1) Sünnitoetust on õigus saada lapsel, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht alates sünnist on olnud katkematult Tallinna linn ja kelle:
1) vähemalt ühe vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinna linn katkematult aasta enne lapse sündi, seejuures teise vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinna linn enne lapse sündi või
2) üksikvanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinna linn katkematult aasta enne lapse sündi.
(2) Taotluse võib esitada lapse seaduslik esindaja kuue kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates. Sünnitoetuse taotlus esitatakse Tallinna Perekonnaseisuametile.
(3) Kui taotluse esitab eestkostja või lapsendaja:
1) ei rakendata vanemale rahvastikuregistrijärgse elukoha kohta esitatud nõudeid;
2) võib taotluse esitada kuue kuu jooksul eestkoste seadmise või lapsendamise kohtumääruse jõustumisest tingimusel, et laps ei ole selle jõustumise ajal vanem kui üks aasta ja kuus kuud.
(4) Sünnitoetusele kehtestatakse kolm määra:
1) ühe lapse sünni korral;
2) kaksikute sünni korral;
3) kolme või enama lapse sünni korral.
(5) Sünnitoetus makstakse välja järgmiselt:
1) ühe lapse sünni korral 50% toetuse määrast pärast lapse sündi ja 50% toetuse määrast pärast lapse aastaseks saamist tingimusel, et laps ja tema hooldusõiguslikud vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel katkematult olnud Tallinna linna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni;
2) kaksikute ja kolme või enama lapse sünni korral makstakse sünnitoetus ühes osas pärast laste sündi;
3) toetuse väljamakse tehakse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest, kahes osas makstava toetuse korral makstakse toetuse teine osa 30 päeva jooksul pärast lapse aastaseks saamist.
§ 6. Ranitsatoetus
(1) Ranitsatoetust on õigus saada lapsel:
1) kes alustab esimest korda põhihariduse omandamist ja
2) kes on kantud Tallinna linnas tegutseva kooli õpilaste nimekirja ja
3) kelle vähemalt ühe vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinna linn katkematult vähemalt lapse põhihariduse omandamise alustamise kalendriaasta 1. jaanuarist.
(2) Taotluse võib esitada vanem, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on sama, mis toetuse saamise õigusega lapsel. Taotluse võib esitada alates lapse kooli õpilaste nimekirja kandmisest kuni 30. novembrini põhihariduse omandamisega alustamise aastal.
(3) Kui vanema asemel esitab taotluse eestkostja, ei rakendata vanema rahvastikuregistrijärgse elukoha kohta esitatud nõudeid.
(4) Ranitsatoetus makstakse välja ühekordse maksena 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.
§ 7. Hoolduspere toetused
(1) Hoolduspere toetusi on õigus saada inimesel, kellel on linnaosa valitsusega sõlmitud leping hooldusperes asendushooldusteenuse osutamiseks.
(2) Hoolduspere toetused on:
1) hooldusperes asendushooldusteenuse kasutaja isiklike kulude toetus;
2) hoolduspere vanema toetus.
(3) Hoolduspere toetusi makstakse alates asendushooldusteenuse osutamise algusest üks kord kalendrikuus. Toetuse määrab linnaosa valitsus eestkostja ülesandeid täites ilma taotluseta.
§ 8. Asendushooldusteenuse kasutaja toetus
(1) Asendushooldusteenuse kasutaja toetust on õigus saada vähemalt seitsmeaastasel lapsel:
1) kellele hooldusperes asendushooldusteenuse osutamiseks on linnaosa valitsuse ja hoolduspere vanema vahel sõlmitud leping või
2) kellele perekodus või asenduskodus asendushooldusteenuse osutamiseks on linnaosa valitsuse ja asendushooldusteenuse osutaja vahel sõlmitud leping.
(2) Asendushooldusteenuse kasutaja toetusele kehtestatakse kaks määra:
1) 7–12-aastasele (k.a);
2) 13-aastasele ja vanemale.
(3) Asendushooldusteenuse kasutaja toetust makstakse alates asendushooldusteenuse kasutamise algusest või asendushooldusteenuse kasutaja seitsmeaastaseks saamisest üks kord kalendrikuus. Toetuse määrab linnaosa valitsus eestkostja ülesandeid täites ilma taotluseta.
§ 9. Puudega lapse toetus
(1) Puudega lapse toetust on õigus saada kuni 16-aastasel lapsel:
1) kellel Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud puude ja
2) kellel ei ole tuvastatud osalist või puuduvat töövõimet ja
3) kelle puude andmed on kantud sotsiaalkaitse infosüsteemi ja
4) kelle vähemalt ühe vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinna linn katkematult vähemalt toetuse taotlemise kalendriaastale eelnenud kalendriaasta 1. jaanuarist.
(2) Taotluse võib esitada vanem, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on sama, mis toetuse saamise õigusega lapsel.
(3) Kui vanema asemel esitab taotluse eestkostja, ei rakendata vanema rahvastikuregistrijärgse elukoha kohta esitatud nõudeid.
(4) Puudega lapse toetust makstakse üks kord kalendriaastas lapse sünnikuul puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivuse ajal.
(5) Puudega lapse toetuse määramise aastal makstakse toetust taotleja sünnikuul tingimusel, et taotlus on esitatud hiljemalt selle kuu 15. kuupäeval. Kui taotlus esitatakse hiljem, makstakse toetus välja 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.
(6) Kui taotluse esitanud vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht muutub, nii et see ei ole enam sama mis lapsel, jätkatakse puudega lapse toetuse maksmist juhul, kui seda taotleb lapse teine vanem, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinnas ja sama, mis lapsel.
§ 10. Hooldajatoetus
(1) Hooldajatoetust makstakse inimesele, kes hooldab alaealist või täisealist inimest, kes vajab puude tõttu igapäevaelu toimingutes füüsilist kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet.
(2) Hooldajatoetus määratakse hooldajale linnaosa valitsuse haldusaktiga, mis kehtib kuni hooldatavale määratud puude kehtivusaja lõpuni.
(3) Hooldajatoetust makstakse toetuse määramise otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust. Hooldajatoetuse viimane makse tehakse sellel kalendrikuul, kui toetuse määramise otsus kaotab kehtivuse.
(4) Hooldajatoetuse saaja eest tasub Tallinna linn sotsiaalmaksu, kui ta ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega inimene.
§ 11. Juhtkoera pidamise toetus
(1) Juhtkoera pidamise toetust on õigus saada inimesel:
1) kellel Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud nägemisfunktsiooni häire tõttu raske või sügava puude ja
2) kes kasutab igapäevaseks liikumiseks spetsiaalse väljaõppe saanud juhtkoera, kellega on läbinud kokkuõppe ja sooritanud sellekohase eksami, ja
3) kelle kasutuses oleva juhtkoera andmed on kantud kohaliku omavalitsuse lemmikloomaregistrisse ja
4) kelle kasutuses olev juhtkoer läbib iga aasta veterinaarkontrolli ning juhtkoerale on väljastatud tõend selle kohta, et ta on terve ja võimeline täitma juhtkoera ülesandeid.
(2) Juhtkoera pidamise toetuse taotlemisel põhjendatakse toetuse vajadust ja esitatakse dokumendid, mis tõendavad toetuse saamise tingimustele vastamist. Taotluse esitamisega kohustub inimene teavitama linnaosa valitsust viivitamata sellest, kui ta loobub juhtkoera kasutamisest.
(3) Juhtkoera pidamise toetust makstakse üks kord kvartalis.
§ 12. Pensionilisa
(1) Pensionilisa on õigus saada inimesel:
1) kes on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud vanadus-, töövõimetus- või rahvapensioni saaja või täisealine toitjakaotuspensioni saaja või vähemalt 17-aastane inimene, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, ja
2) kelle pensioni või töövõime andmed on kantud sotsiaalkaitse infosüsteemi või töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogusse, ja
3) kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn katkematult vähemalt alates punktis 1 nimetatud pensioni määramise või osalise või puuduva töövõime tuvastamise kalendriaasta 1. jaanuarist.
(2) Pensionilisa koosneb toetusest ja soodustustest.
(3) Toetust makstakse üks kord aastas pensionilisa saaja sünnikuule eelneval kuul. Toetust makstakse alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pensioni määramise või osalise või puuduva töövõime tuvastamise kalendriaastale järgnevast kalendriaastast.
(4) Esmakordse taotluse võib esitada toetuse maksmise õiguse tekkimise aastal alates sünnikuust. Toetus makstakse välja 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.
(5) Toetuse määramise aastal saab pensionilisa saaja kasutada soodustusi alates pensionilisa maksmise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust. Soodustuste saamiseks annab inimene nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks.
(6) Toetust ei maksta ja soodustusi ei anta inimesele, kelle väljaspool kodu osutatava ööpäevase üldhooldusteenuse eest tasutakse Tallinna linna eelarvest.
§ 13. Matusetoetus
(1) Matusetoetust on õigus saada inimesel, kes korraldab matused lahkunule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht surma registreerimisel oli Tallinna linn.
(2) Erandkorras määratakse matusetoetus matuse korraldajale, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinn ja kes korraldab sellise inimese matused, kellel puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht või kelle matmise kulude katmiseks ei ole võimalik saada matusetoetust lahkunu elukohajärgsest kohaliku omavalitsuse üksusest selle üldkorra alusel.
(3) Matusetoetuse taotluse võib esitada kuue kuu jooksul surmapäevast arvates.
(4) Taotluse esitamisega kinnitab taotleja, et katab matuse korraldamise kulud. Kui matusetoetuse taotleja ei ole lahkunu sugulane või tema rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole sama lahkunu viimase elukohaga, märgitakse taotluses taotleja seos lahkunuga. Sellisel juhul on linnaosa valitsusel õigus nõuda matuse korraldamise kulude kohta tõendeid.
(5) Matusetoetus makstakse 30 päeva jooksul taotluse või nõutud dokumendi esitamisest. Matusetoetust makstakse üks kord matuse kohta.
2. jagu Sissetulekust sõltuvad toetused
§ 14. Sissetulekust sõltuva toetuse määramise erisused
(1) Sissetulekust sõltuva toetuse määramisel ja maksmisel lähtutakse sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras sätestatud alustest.
(2) Peamine sissetulekust sõltuv toetus on toetus toimetuleku tagamiseks. Seda makstakse muu hulgas tervise säilitamise, taastamise ja abivahenditega seotud kulude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks; õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumitega seotud väljaminekute osaliseks või täielikuks hüvitamiseks ja lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste osaliseks või täielikuks hüvitamiseks.
(3) Linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhatajal või tema asetäitjal on sotsiaaltöötaja põhjendatud ettepanekul õigus:
1) määrata õnnetusjuhtumi, muu ettenägematu asjaolu või vältimatute kulude korral toetus perele, kelle sissetulek on sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras sätestatud tasu maksmise ülevõtmise põhimõtete alusel kindlaks määratust suurem;
2) määrata toetust konkreetse sotsiaaltoetuse maksimaalmäära ületavas summas;
3) määrata toetust ilma abi vajava inimese taotluseta, kuid võimaluse korral tema nõusolekul.
(4) Dokumentaalselt tõendatavad kulud, mis ei ole tekkinud rohkem kui üks kalendrikuu tagasi, hüvitatakse sissetulekust sõltuva toetuse maksmisel täielikult või osaliselt.
(5) Lisaks makstakse kord kalendriaastas sissetulekust sõltuvat toetust:
1) lasterikka pere lastele Eesti Vabariigi aastapäevaks;
2) toimetulekutoetust saava pere lastele kooliminekuks eeldusel, et pere on sellel kalendriaastal saanud toimetulekutoetust vähemalt ühel korral.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhtudel esitatakse toetuse taotlus kolme kuu jooksul sündmuse toimumisest.
§ 15. Eluruumi kohandamise kulu hüvitis
(1) Eluruumi kohandamise kulu hüvitamise eesmärk on soodustada puudega inimese iseseisvat toimetulekut ja leevendada või kõrvaldada puudest tingitud takistusi eluruumis liikumisel, enesega toimetulekul ning eluruumi sisenemisel ja sealt väljumisel.
(2) Eluruumi kohandamise kulu hüvitise määramisel ja maksmisel lähtutakse sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras sätestatud alustest. Lisaks peab puudega inimese kasutuses olev eluruum, mida soovitakse kohandada, asuma Tallinna linna haldusterritooriumil.
(3) Eluruumi kohandamise kuluks loetakse eluruumi kohandamiseks vajaliku materjali ja ehitustööde kulu. Ehitustööde tegemiseks peab olema võetud vähemalt kaks võrreldavat kohandamiseks vajalike ehitustööde hinnapakkumist.
(4) Eluruumi kohandamise kuluks ei loeta tehniliste abivahendite ostmise ja paigaldamise kulu, kui tehnilised abivahendid on võimalik osta ja paigaldada sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatud tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise korra alusel.
(5) Eluruumi kohandamise kulu hüvitamist korraldab ja otsustab määruses sätestatud korras Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (edaspidi amet).
(6) Enne eluruumi kohandamise alustamist kohustub abi saaja esitama eluruumi omaniku või kaasomandis või ühisomandis oleva eluruumi omanike kirjaliku nõusoleku eluruumi kohandamiseks.
(7) Eluruumi kohandamise kulu hüvitise maksmise otsustab amet haldusaktiga.
(8) Eluruumi kohandamise kulu hüvitisega ei kaeta enne hüvitise maksmise otsustamist tehtud ehitustööde maksumust.
(9) Eluruumi kohandamise hüvitist makstakse kord kolme kalendriaasta jooksul.
(10) Hüvitise väljamaksmise aluseks on esitatud kuludokumendid ja kirjalik kinnitus, et töö on tehtud otsuse aluseks olnud hinnapakkumiste alusel.
§ 16. Toimetulekutoetus
(1) Toimetulekutoetuse eesmärk on inimeste iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada inimese ja perekonna materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.
(2) Toimetulekutoetust maksab tegeliku elukoha järgne linnaosa valitsus.
(3) Toimetulekutoetuse andmist menetletakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras.
§ 17. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2022.
Tiit Terik
Esimees
Facebook
Twitter