ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri - sisukord
Väljaandja:Narva-Jõesuu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.11.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 15.11.2013, 12

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 29.09.2010 nr 21
jõustumine 04.10.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.06.2013RT IV, 15.11.2013, 118.11.2013

Määrus kehtestatakse Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lõike 4, § 11 lõike 6 ja § 16 lõike 5 alusel ja kooskõlas Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Eeskirja reguleerimisala

 (1) Narva- Jõesuu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Narva-Jõesuu linnas.

 (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid Narva-Jõesuu linnavolikogu (edaspidi volikogu) poolt kinnitatud Narva-Jõesuu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirjas toodud tähenduses.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodule kasutatakse eeskirjas mõisteid järgmises tähendustes:
 1) abonenttasu – tasu, mille mõiste on sätestatud Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduses;
 2) arvestusperiood – veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mille kohta esitatakse kliendile arve;
 3) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seade, nagu olmevesi jms, koht;
 4) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
 5) joogivesi – joogivesi Veeseaduse mõistes;
 6) kontrollkaev – nõuetele vastav kanalisatsiooni vaatluskaev proovi võtmiseks kinnistult ärajuhitavast reo- ning sademeveest;
 7) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm;
 8) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
 9) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ärajuhtimiseks;
 10) sisendustoru – kinnistu veevärgi torustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
 11) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine või nende reo- ning sademevee ärajuhtimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond.

 (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitletakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos. Reo- ning sademeveena käsitletakse reovett või sademevett eraldi või mõlemat koos.

§ 3.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamine toimub linnavolikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja poolt vastavalt eeskirjale.

 (2) Ühisveevärgist klientidele antava vee kvaliteet ja kvaliteedikontroll peab vastama õigusaktides kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmise peab tagama vee-ettevõtja.

 (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse kinnistu omaniku või valdajaga.

 (4) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenustele kehtestab hinnad linnavalitsus vastavalt linnavolikogu poolt kinnitatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korrale arvestades kehtiva seadusandlusega .

 (5) Klient tasub veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale kehtestatud hindade alusel vastavalt teenuslepingule.

 (6) Ühisveevärk on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
 1) joogi- ja tuletõrjevee saamiseks;
 2) ainult joogivee saamiseks.

 (7) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
 1) reovee kanalisatsiooni puhul reovee ärajuhtimiseks;
 2) sademevee kanalisatsiooni puhul sademevee ärajuhtimiseks;
 3) ühisvoolse kanalisatsiooni puhul reo- ja sademevee ärajuhtimiseks.

 (8) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis tuleb järgida Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaseid kitsendusi. Vee-ettevõtja loata, kaitsevööndis keelatud tegevuse eest, karistatakse õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses.

 (9) Isikuid, kes on tekitanud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete kahjustamist, kannavad vastutust õigusaktides sätestatud korras, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest.

§ 4.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides

 (1) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimine ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest ja veemahutitest kahjutule tõrjumiseks ning teisteks päästetöödeks ja õppusteks, samuti avalikest veevõtukohtadest vee võtmine ning vastavate kulutuste eest tasumine reguleeritakse linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga. Käesolevas lõikes nimetatud leping on tasuline ja lepingu tasu peab katma vee-ettevõtja põhjendatud kulud nimetatud teenuste osutamiseks.

 (2) Reovett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades ainult vastavat luba omavad ettevõtjad. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja ja toodud kulud kajastuvad Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse §-s 14 ettenähtud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnas.

 (3) Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide ja veemahutite, samuti avalike veevõtukohtade korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrje hüdrante ja veemahuteid kasutab piirkondlik päästekeskus (edaspidi päästekeskus) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Käesolevas lõikes määratud seadmete kasutamise detailsem kord sätestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 määratud lepinguga. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel.

2. peatükk Veega varustamine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine 

§ 5.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkt

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on vee-ettevõtja poolt määratud liitumispunkt. Nõuded liitumispunkti paigutusele esitatakse liitumistingimustes. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa.

 (2) Liitumispunkt määratakse lähtudes Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 3 sättest.

 (3) Veevärgil on liitumispunktiks peakraan ja kanalisatsioonil vaatluskaev (toru). Kui olemasoleval torustikul peakraan või vaatluskaev puudub, või see asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel kokku lepitud teisiti, määratakse liitumispunkt kuni torustiku vajaliku ümberehituseni.

 (4) Liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on koos liitumislepingu ja liitumistingimustega teenuslepingu lahutamatu osa.

 (5) Avalike teede, tänavate ja väljakute sademevee äravooluehitiste liitumispunkt määratakse opereerimislepingu lisana.

 (6) Kinnistute piiride või hoonestuse muutmiseks detailplaneeringuta tuleb kliendil see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega tekib vajadus liitumispunktide või teiste veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga ning kulud liitumispunktide või teiste veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks kannab detailplaneeringu omanik.

 (7) Kinnistute piiride muutmisel detailplaneeringuga esitab vee-ettevõtja veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamise ja ümberehitamise nõuded planeeringu läbivaatamisel ning vee-ettevõtja veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamise ja ümberehitamise kulud kannab detailplaneeringu omanik.

§ 6.  Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase

 (1) Veerõhk liitumispunktides määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti, kehtestatud üldplaneeringute alusel, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõsteseadmetega ja oma kulul. Rõhutõsteseadmete valik tuleb kooskõlastada vee-ettevõttega.

 (2) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole antud on selleks reovee kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva, vaatluskaevu kaane kõrgus ning sademevee või ühisvoolse kanalisatsiooni korral äravoolu suunas lähima tänavapinna kõrgus +0,1 m. Kui pole tagatud reo- või sademevee isevoolne või üleujutusriskita ärajuhtimine, tuleb reo- või sademevee ülepumpamine või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse lahendada kliendil oma seadmetega ja omal kulul.

§ 7.  Ajutised torustikud

 (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, kaubanduseks, kastmiseks) väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta. Tähtajalise veekasutuse tehniline lahendus tuleb eelnevalt kirjalikult kokku leppida vee-ettevõtjaga ning kõik tähtajalise veekasutuse tehnilise lahendusega kaasnevad kulud kannab klient. Tähtajalise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtumise tähtaeg ei või olla kauem kui 6 kuud arvates tähtajalise veekasutuse tehnilise lahenduse kooskõlastamise päevast vee-ettevõtja poolt.

 (2) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu alusel taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.

 (3) Ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja kohustused. Liitumispunktiks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustiku ühinemiskohal peab olema sulgur ja tagasilöögiklapp. Liitumispunkti tehniline lahendus tuleb eelnevalt vee-ettevõtjaga kirjalikult kooskõlastada.

 (4) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada omal kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 8.  Nõuded kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitusele, korrasolekule ja hooldusele

 (1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses õigusaktide ning tehniliste normdokumentide ja eeskirjaga. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel tohib kasutada ainult nendeks töödeks vastavat õigust omavaid ettevõtjaid.

 (2) Vee-ettevõtja nõudmisel klient on kohustatud esitama vee-ettevõtjale dokumendid, mis tõendavad, et kinnistu veevärk ja kanalisatsiooni oli ehitatud:
 1) vastavateks töödeks luba omava firma poolt,
 2) vastavalt õigusaktidele ja tehnilistele normdokumentidele (ehituspäevik, tööprojekt, teostusdokumentatsioon, torustiku survekatsetuse protokoll, tagasitäite tiheduse protokoll, veeanalüüs).

 (3) Vee tagasivoolu vältimiseks kinnistu veevärgist ühisveevärki peab kinnistu veemõõdusõlme olema paigaldatud tagasilöögiklapp.

 (4) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

 (5) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.

 (6) Klient on kohustatud:
 1) hoidma ja kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni sellises korras, et need ei oleks ohuks kinnistul viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist teistele klientidele;
 2) hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks juurdepääsetavana ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul sellest teatama vee-ettevõtjale;
 3) lubama kinnistu veevärgile paigaldada ja hooldada veearvesteid ning tagama nende toimimise ja säilivuse vastavalt eeskirja §-s 18 ja §-s 19 toodule;
 4) kinni pidama eeskirja § 15 ja § 16 kohastest nõuetest ärajuhitavale reoveele;
 5) lubama vee-ettevõtjal võtta kinnistuvõrgust vee- ja reo- ning sademeveeproove ja tervisekaitse teenistusel veeproove;
 6) hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad tuletõrje hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele;
 7) jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit, nende vigastustest ja kaotsiminekust teatama vee-ettevõtjale.

 (7) Kinnistul on keelatud ühendused mis ohustavad veevärgi ja kanalisatsiooni tööd või nende kasutajaid. Keelatud ühendusteks loetakse:
 1) ühendust, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrgetemperatuurilise vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal kui alarõhu korral veevärgis;
 2) ühendust, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
 3) kinnistu veevärgi vahetut ühendamist kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a. joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid.
 4) ühendust, mis võimaldab reovett juhtida sademevee kanalisatsiooni;

 (8) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad eeskirja §16 kohaseid piirväärtusi on klient kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.

 (9) Kui kliendi poolt keelatud ühenduse tegemise, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või nende muu süülise tegevuse tõttu reostus vesi ühisveevärgis, rikuti ühiskanalisatsiooni rajatisi või põhjustati keskkonnareostust, hüvitatakse sellest tulenevad kahjud kliendi poolt.

 (10) Kliendil on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonisüsteemidele hüdraulilisi ja reostuslikke löökkoormusi.

§ 9.  Veeseadmete plommimine

 (1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
 1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgurit ja hüdranti;
 2) vee- ja reoveearvesti liitmikut ning arvesti elektritoite ja -ülekandesüsteemi;
 3) kinnistu veevärgi ning kanalisatsiooni sisendus- ja väljundtorustikku;
 4) trassi ühendused mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.

 (2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga millega klient vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust ja rikkumisest.

 (3) Kliendil on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkudel plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud juhtudel.

 (4) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
 1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
 2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.

 (5) Eemaldatud plommide tagasipaigalduse kulud kannab klient.

§ 10.  Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

 (1) Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku üle on linnavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) või määratud vee-ettevõtja esindajal.

 (2) Vee-ettevõtja ei tohi avalikustada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete ning vee kasutuse ja heitvee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud käesolevas eeskirjas, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja/või -kanalisatsioonile. Avalikustada võib andmeid kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava heitvee koguse ning reostuse kohta.

 (3) Ühiskanalisatsiooni juhitud reo- ning sademevee reostusnäitajate kontroll toimub eeskirja §17 kohaselt.

 (4) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse kahes eksemplaris akt, millest üks edastatakse kliendile. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste ettekirjutuste, veeandmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.

 (5) Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendi lokaalse reoveepuhasti töö efektiivsust.

3. peatükk Teenuse osutamise katkestamine ja taastamine ning teenuste osutamine avariiolukorras 

§ 11.  Vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamine ja taastamine

 (1) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui kahe nädala möödumisel hoiatusest, katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine kui klient:
 1) on viivitanud veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle kahe nädala, alates maksetähtaja saabumisest;
 2) ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, plommimisi kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil ning võtta vee ja reo- ning sademevee proove;
 3) ei ole täitnud eeskirjast tulenevaid vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi ettekirjutusi;
 4) ei ole taganud reo- ning sademevee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise hulgast ning nõuetest kinnipidamist;
 5) ei ole täitnud eeskirja § 5 lõike 6 kohast nõuet või ei ole kinni pidanud teostustähtajast.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine:
 1) omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul;
 2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva ühisveevärki või -kanalisatsiooni ohustava reostuse ja/või hüdraulilise löögi tekitamise korral;
 3) lekke ilmnemisel sisendustorust.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel tegutsemisel ei ole rikkumise või puuduse kohta vormistatud akti üleandmisega klienti katkestamise põhjusest teavitatud tuleb klienti katkestamise põhjustest esimesel võimalusel kirjalikult teavitada.

 (4) Veeandmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse peale katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude ning võimalike hüvitiste tasumist kliendi kirjaliku taotluse alusel. Omavolilised liitumised taasavamisele ei kuulu.

 (5) Vee-ettevõtja ei vastuta eeskirja kohaselt kliendi kinnistule vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamisel sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest.

 (6) Vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda juhust kui vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kuid vee-ettevõtja esitab regulaarselt vastavate teenuste eest arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud.

§ 12.  Vee andmine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral

 (1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reo- ning sademevee ärajuhtimist vee-ettevõtja lähtudes linnavalitsuse poolt antud korraldustest ja operaatorlepingus kokku lepitust.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Veekatkestuste korral remonttööde tõttu tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 10 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.

 (3) Vee-ettevõtja on kohustatud hoidma oma kodulehel informatsiooni plaanitavatest veekatkestustega seotud remonttöödest. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seonduvatest veeandmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramistest või katkestustest teavitatakse kliente kirjalikult vähemalt viis päeva enne tööde algust. Avariiliste tööde puhul teavitatakse kliente tööde alustamisest koheselt. Kirjalikuks teavitamiseks loetakse ka vastavate kleepsude paigaldamist klientide kinnistutele hästinähtavatele kohtadele (väravad, uksed, postkastid jne).

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohastest teavitustest mittekinnipidamise korral vastutab vee-ettevõtja plaaniliste remonttööde puhul kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.

 (5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see toimus vääramatu jõu tulemusena. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamise kulud.

 (6) Teede või tänavate pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumiste korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.

4. peatükk Omavoliline veevõtt ja reo- ja sademevee ärajuhtimine 

§ 13.  Omavolilise veevõtu ja reo- ning sademevee ärajuhtimise määratlus

 (1) Omavoliliseks veevõtuks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit mil:
 1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping;
 2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja poolt pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja § 9 lõikes 4 sätestatud juhud;
 3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
 4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on rikutud või eemaldatud;
 5) kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
 6) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, väljaarvatud eeskirja § 4 lõikes 4 sätestatud juhul;
 7) vee-ettevõtja loata fekaalide ja sadevett purgimine või juhtimine ühiskanalisatsiooni, vaatlus- või muu kaevu kaudu.

 (2) Omavolilise veekasutamise või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostab ülevaatust teinud volitatud isik või vee-ettevõtja rikkumist määratleva akti.

§ 14.  Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo- ning sademevee mahu ja maksumuse määramine

 (1) Omavolilise veevõtu tuvastamisel (ilmnemisel) tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega , et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 0,5 m/sek. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või arvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks arvesti arvestuslik siseläbimõõt. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitus arvutatakse lähtudes kehtivatest veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hindadest.

 (2) Omavolilise reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust:
 1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
 2) reoveearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale arvesti arvestusliku siseläbimõõdu järgi;
 3) sademevee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, drenaažiühendus, korraldatud äravool kanalisatsiooni vaatluskaevu, katuseäravool jne) lähtudes äravoolust 25 m3 kalendrikuus ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast.

 (3) Omavolilisel veevõtul ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest tasub vee võtja vee-ettevõttele hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale. Kui omavoliline veevõtt hüdrantidest või omavoliline reovee või fekaalide ärajuhtimine (purgimine) toimus teisaldatavate mahutite täitmiseks või tühjendamiseks tasub vee võtja või ärajuhtija vee-ettevõttele hüvitist lähtudes kasutatud mahuti 15-kordsest mahust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast. Purgimisel sademeveekanalisatsiooni suurendatakse hüvitist põhjustatud keskkonnakahju võrra.

 (4) Omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise kestvus arvutatakse tagasi päevani, millal volitatud isik või vee-ettevõtja võis veenduda omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise puudumises, kuid mitte üle kuue kalendrikuu tagasi.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõtja, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada.

 (6) Omavolilise veekasutuse või vee ärajuhtimise juhtudel, mille mahu ja maksumuse arvestus ei mahu käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 3 kohase arvestuskorra alla, määratakse hüvitus volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

5. peatükk Nõuded ärajuhitavale reoveele 

§ 15.  Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

 (1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.

 (2) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett, mis sisaldab:
 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
 2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad ained;
 3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;
 4) radioaktiivseid aineid;
 5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

 (3) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 25 oC.

 (4) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti ja tootmisjäätmeid.

 (5) Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

 (6) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida ühiskanalisatsiooni ohustavat reostust, mille kohta pole kehtestatud piirväärtusi või see pole lubatud teenuslepinguga. Sellise reostuse leidmisel kliendi reo- või sademeveest võib vee-ettevõtja seda käsitleda ühiskanalisatsiooni ohustavana.

 (7) Avariijuhtudest mis põhjustasid ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike reoainete sattumist ühiskanalisatsiooni on klient kohustatud viivitamatult teatama juhtumist vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.

§ 16.  Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused

 (1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised:

Jrk.nrReoainedMõõt-ühikLubatud väärtus, SG 0SG 1SG 2SG 3Piirväärtus (LPK)
1KHT(hapniku keemiline tarbimine) mg/l<208208-440 441-770771-1100 1100
2BHT7 (hapniku bio-keemiline tarbimine)mg/l<9595-200201-350 351-500500
3Heljum (HA)mg/l<8989-100101-110111-120120
4Üldlämmastik (N)mg/l<2020-3021-3738-4545
5Üldfosfor (P)mg/l<44-4.54.6-5.25.3-66
6Temperatuur°C <25°C<25°C<27°C<30°C30°C
7Pindaktiivsed ained (anioonsed) mg/l<1.291.29-1.35 1.36-1.4 1.41-1.51.5
8Naftasaadused mg/l<5.35.3-5.85.9-6.46.5-7.07.0
91-alusel. fenoolidmg/l<11-1.51.6-2.02.1-2.52.5
10Kloriidid mg/l<131131-200201-275276-350350
11Sulfaadidmg/l<131131-200201-275276-350350
12Rasvainedmg/l<2121-2526-3132-3939

[RT IV, 15.11.2013, 1 - jõust. 18.11.2013]
 1) Ohtlike reoainete reostusnäitajate piirväärtusteks on keskkonnaministri poolt ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatud piirväärtused.
 2) Alates 31. detsembrist 2009. a. rakenduvad sademevee ärajuhtimisele täiendavad reostusnäitajate piirväärtused – heljuvainete sisalduse piirväärtus ja ohtlike reoainete sisalduse piirväärtused vastavalt käesoleva lõike punktis 2 toodule.

 (2) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett mille reostusnäitajad ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud piirväärtusi ning reovett, milles sisalduvate reoainete kohta pole piirväärtusi kehtestatud kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ja ei põhjusta puhastusprotsessi häireid.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud reostusnäitajate piirväärtuste ületamisel loetakse seda ühiskanalisatsiooni ohustavaks reostuseks.

§ 17.  Reovee reostusnäitajate kontroll

 (1) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse teenuslepingus. Kontrollkaevuks on viimane (kokkuleppelisel muu nõuetele vastav) kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev enne liitumispunkti. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.

 (2) Proovivõtu sagedus ja reostusnäitajate loetelu proovivõtus ning reovee reostusgrupp määratakse vee-ettevõtja poolt lähtuvalt reovee reostuse iseloomust ja tasemest. Klient, kes oma tegevusalas või tehnoloogias kasutab ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.

 (3) Proove võtab vee-ettevõtja proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri poolt kehtestatud korras ja omama vastavat tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.

 (4) Proov võetakse punktproovina järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.

 (5) Reovee proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kahes eksemplaris, millest üks antakse kliendile pärast proovide analüüsimist koos analüüsiandmetega.

6. peatükk Vee mõõtmine ja reovee arvestus ning teenuse eest tasumine 

§ 18.  Vee mõõtmine

 (1) Kinnistu veevärk peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

 (2) Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

 (3) Veemõõdusõlme paigaldamise koha määrab vee-ettevõtja liitumislepingus.

 (4) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele nõuetele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti.

 (5) Vee-ettevõtja paigaldab veearvesti omal kulul, kliendi kinnistu nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul peale teenuslepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteeritakse arvesti vee-ettevõtja poolt.

§ 19.  Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks

 (1) Klient peab tagama:
 1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
 2) veeveemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
 3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
 4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu hoidmise veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana;
 5) et arvesti ei oleks uputatud ruumi või mõõdukaevu valgunud vee poolt.

 (2) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemise või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirjas toodud omavolilise tarbimise nõuet.

 (3) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude ja määratud hüvitiste tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.

 (4) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

§ 20.  Kliendi veearvestus

 (1) Kliendile antava vee arvestus toimub kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti näitude järgi.

 (2) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui kliendi tarbimise periood oli lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud arvlemiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

 (3) Kui eeskirja § 19 lõike 4 kohaselt erakorralisel taatlusel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestus alates arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja eest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu ulatuses.

 (4) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud arvestit, teeb eeskirja § 9 lõikest 4 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.

§ 21.  Vee eritarvituste arvestus

 (1) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustele.

 (2) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

 (3) Päästekeskuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust Päästekeskus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed. Selle vee eest päästekeskuselt tasu ei võeta ja nimetatud vee tarbimisega seotud kulud kannab Narva-Jõesuu linn.

 (4) Avalikel kohtadel paigaldatud tänavakraani puhul teostatakse veearvestus lähtudes vee-ettevõtja poolt kehtestatud tarbimisnormidest ühe elaniku kohta. Tänavakraani teenindamisrajooni hulka kuuluvad kõik veetarbijad, kellel puudub ühendus ühisveevärgiga ja mis asuvad 1 kilomeetri kaugusel tänavakraanist.

§ 22.  Reovee mõõtmine

 (1) Reovee mõõdusõlme ja reoveearvestiga varustatakse kinnistu eeskirja § 23 lõigetes1 ja 2 sätestatud juhtudel.

 (2) Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud nõuetele. Reovee mõõdusõlme vaatab üle ja annab kasutusse lubamise akti vee-ettevõtja.

 (3) Vee-ettevõtjal on õigus omal kulul teostada reoveearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega.

 (4) Reovee mõõdusõlme puhul tuleb kliendil kinni pidada eeskirja § 19 lõigetes 1 ja 2 veemõõdusõlme ja arvesti kohta toodud nõuetest.

§ 23.  Reovee arvestus

 (1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui klient ei ole liitud ühisveevärgiga vaid ainult ühiskanalisatsiooniga. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

 (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

 (3) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja § 20 lõikes 2 sätestatud korras.

 (4) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni (läbipesud, katsetused jms) arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

 (5) Sademevee kogus määratakse vee-ettevõtja poolt tehniliste arvutuste alusel.

 (6) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada kinnistult ärajuhitava reovee kontrollmõõtmist. Kliendil on õigus jälgida mõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks võimalike kinnistu kanalisatsiooni korrastuse tähtajaliste ettekirjutuste tegemisel ja ärajuhitava reovee eest tasumisel.

§ 24.  Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord

 (1) Arvlemine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest, sealhulgas kliendi poolt vee- (reovee-) arvesti näidu registreerimine ja teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas õigusaktidega. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

 (2) Abonenttasu ja sademevee ärajuhtimise tasu makstakse samaselt vee ja reovee ärajuhtimis- teenuse eest arvestusperioodi lõpus.

 (3) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingu alusel ja lepinguga ettenähtud korras.

 (4) Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensioonid lahendatakse kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest. Klient on kohustatud arve tasuma kümne päeva jooksul pärast pretensiooni lahendi kättesaamist.

7. peatükk Teenuslepingu sõlmimine, lõpetamine ja uuendamine 

§ 25.  Teenuslepingu sõlmimine

 (1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.

 (2) Eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kliendil esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

§ 26.  Tähtajalise teenuslepingu sõlmimine

 (1) Eeskirja § 7 lõike 1 kohase tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendid, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse leping.

 (2) Kui tähtajalist teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidiselt jäävad alalisse kasutusse, toimub teenuste osutamise tähtajalise lepingu sõlmimine eeskirja § 25 kohaselt.

 (3) Ühekordse veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vormikohase avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.

§ 27.  Teenuslepingu lõpetamine

 (1) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest viisteist tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel uue kliendi poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutust või reo- ning sademetevee ärajuhtimist omavoliliseks.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus öelda kliendiga sõlmitud teenusleping üles:
 1) juhul kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine või reo- ning sademevee ärajuhtimine eeskirja alusel katkestatud;
 2) juhul kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu tegevuse tõttu , muutub klient vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
 3) ehitiste lammutamisel;
 4) juriidilise isiku likvideerimisel kui tal ei ole õigusjärglast;
 5) kinnistu omaniku surma korral kui tal ei ole pärijat;
 6) muudel, teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

 (3) Teenuslepingu ülesütlemisel käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatakse kliendile üleütlemisavaldus, väljaarvatud punktis 5 toodud juhul. Teenuslepingu ülesütlemisel liitumistasu ei tagastata.

§ 28.  Teenuslepingu uuendamine

 (1) Kliendil on ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja on võimalik kasutada olemasolevaid ühendustorusid ja vee- ja kanalisatsiooni varustuse süsteemid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud ja abonenttasud lepingu lõpetamisest möödunud aja eest.

 (2) Kui ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida liitumisleping.

8. peatükk Lõppsätted 

§ 29.  Rakendussätted

 (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist.