Suure-Jaani valla põhimäärus
Vastu võetud 14.10.2005 nr 62
jõustumine 21.10.2005
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 27.12.2005 | 01.01.2006 | |
| 27.06.2006 | 03.07.2006 | |
| 28.09.2006 | 08.10.2006 | |
| 12.11.2009 | 19.11.2009 | |
| 30.08.2012 | 08.09.2012 | |
| 27.10.2016 | RT IV, 15.11.2016, 10 | 18.11.2016 |
Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Põhimääruse eesmärk
Suure-Jaani valla põhimääruses sätestatakse Suure-Jaani valla omavalitsusorganite, nende tööorganite ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord.
[RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
§ 2. Valla elanik
(1) Suure-Jaani valla elanik on isik, kelle elukoht asub rahvastikuregistri andmetel Suure-Jaani valla territooriumil.
(2) Täisealisel Suure-Jaani valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadusele.
§ 3. Valla territoorium
(1) Suure-Jaani valla territoorium koosneb vallasisesest Suure-Jaani linnast, Olustvere alevikust ja 46 külast: Aimla, Arjadi, Epra, Ilbaku, Ivaski, Jaska, Jälevere, Kabila, Karjasoo, Kibaru, Kildu, Kerita, Kobruvere, Kootsi, Kuhjavere, Kuiavere, Kurnuvere, Kõidama, Kärevere, Lahmuse, Lemmakõnnu, Lõhavere, Mudiste, Munsi, Metsküla, Mäeküla, Navesti, Nuutre, Paelama, Põhjaka, Päraküla, Riiassaare, Reegoldi, Rääka, Sandra, Sürgavere, Taevere, Tällevere, Tääksi, Vastemõisa, Vihi, Võhmassaare, Võivaku, Võlli, Ängi, Ülde.
(2) Suure-Jaani valla territoorium koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel.
(3) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
§ 4. Omavalitsusorganid
(1) Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel Suure-Jaani valla hääleõiguslike elanike valitud esinduskogu.
(2) Vallavalitsus (edaspidi valitsus) on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Suure-Jaani Vallavalitsuse asukoht on Lembitu pst 42, Suure-Jaani linn, Viljandimaa.
(3) Vallavalitsuse teeninduspunktid on Vastemõisa külas ja Olustvere alevikus.
§ 5. Asjaajamiskeel omavalitsusorganites
Asjaajamiskeeleks Suure-Jaani valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel.
§ 6. Suure-Jaani valla eelarve
Suure-Jaani vallal on eelarve- ja maksuseadustest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv oma eelarve.
§ 7. Suure-Jaani valla tunnustusavaldused
(1) Suure-Jaani vald avaldab tunnustust valla tänukirjaga ja valla aukodanikuks nimetamisega.
(2) Tänukiri antakse vallale osutatud teenete eest või vallapoolse austusavaldusena. Tänukirja andmise aluseks on volikogu poole kehtestatud tänukirja statuut.
(3) Suure-Jaani valla aukodaniku nimetus antakse üksikisikule vallapoolse erilise austuse avaldusena vallale osutatud väljapaistvate teenete eest. Valla aukodaniku nimetuse andmise aluseks on volikogu poole kehtestatud valla aukodaniku statuut.
§ 8. Valla majandustegevus
(1) Valla majandustegevus on:
1) osalemine ettevõtluses;
2) tehingud vallavaraga;
3) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks;
4) eelarveliste vahendite suunamine fondidesse ja sihtkapitalidesse.
(2) Vallavara kasutajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid.
(3) Vallavara valdajad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega seaduses sätestatud ja volikogu kehtestatud korras.
§ 9. Suure-Jaani valla kohalikud maksud ja koormised
(1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab ja/või muudab seaduse alusel volikogu enne valla eelarve kinnitamist või muutmist.
(2) Maksumäärasid võib eelarveaasta kestel vaid vähendada, välja arvatud juhud, mis tulenevad Eesti Vabariigi seaduste muudatustest.
(3) Seaduse alusel võib volikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele valla territooriumil kehtiva heakorraeeskirja täitmiseks.
[RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
2. peatükk SUURE-JAANI VALLA SÜMBOLID
§ 10. Suure-Jaani valla sümbolid
(1) Suure-Jaani valla lipp koosneb kahest valgest ja kahest punasest vaheldumisi asetsevast võrdsest laiust, kusjuures pealmiseks laiuks on valge ja alumiseks punane. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11.
[ - jõust. 01.01.2006]
(2) Suure-Jaani valla vapi punasel kilbil on põigiti hõbedane sõjasarv kuldsete kandevõrude, -keti ja huulikuga, selle peal on püstiasetsev hõbedase tera ning kuldse käepidemega mõõk. Vapi laiuse ja kõrguse suhe on 9:12.
[ - jõust. 01.01.2006]
(3) Vapi ja lipu etalonkujutisi säilitatakse vallavalitsuse poolt kehtestatud korras.
[ - jõust. 01.01.2006]
§ 101.
Suure-Jaani valla lipu kasutamise kord
[ - jõust. 01.01.2006]
(1) Suure-Jaani valla lipp heisatakse vallavalitsuse hoonel hoone juures asuvase lipumasti. Lipu asemel võib lipumastis ööpäevaringselt kasutada lipuvärvides vimplit.
(2) Valla lipp heisatakse valla pidupäevadel, teiste omavalitsusüksuste või riikide ametlike delegatsioonide vastuvõtmisel või muudel valla avalikel üritustel ning riiklikel pühadel koos riigilipuga, kusjuures valla lipu mõõtmed ei tohi ületada riigilipu mõõtmeid.
(3) Valla lipu heiskamisel koos Eesti riigilipuga asub riigilipp lippude poolt vaadatuna paremal, valla lipp vasakul.
(4) Valla lipu heiskamisel koos Eesti riigilipuga, mõne välisriigi lipuga ja maakondade ning linnade-valdade lippudega asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal äärel, sellest vasakul välisriikide lipud prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade tähestikulises järjekorras, seejärel linnade-valdade lipud linnade-valdade tähestikulises järjekorras ja seejärel Suure-Jaani valla lipp vasakul äärel.
(5) Valla lippu võivad heisata kõik vallakodanikud eramajadel, asutused, ettevõtted ja organisatsioonid oma hoonetel lipuhoidjasse või maapinnalt tõusvasse lipumasti. Heisatav lipp peab vastama põhimääruse paragrahvi 10 kirjeldusele, olema puhas ja terve.
(6) Vabariiklikel või regionaalsetel üritustel kasutavad valla lippu Suure- Jaani valla ametlik delegatsioon või vallavalitsuse loal valda esindavad kultuuri-, spordi vm organisatsioonid.
(7) Valla lipp heisatakse suveajal kell 8.00, talveajal kell 9.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kui mitte hiljem kui kell 22.00 (va vallavalitsuse hoone juures, kus lipp on heisatud ööpäevaringselt), kui vallavalitsuse korraldusega ei ole määratud muud kellaaega.
(8) Lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest.
(9) Heisatud lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.
(10) Lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipukanga alusemise servani või heisatakse lipp poolde lipumasti.
(11) Valla lipu vähendatud etalonkujutiste valmistamine, tellimine ja kasutamine on lubatud Suure-Jaani Vallavalitsuse määratud korras ja nõusolekul.
(12) Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.
§ 102.
Suure-Jaani valla vapi kasutamise kord
[ - jõust. 01.01.2006]
(1) Suure-Jaani valla vapi kujutist kasutatakse Suure-Jaani Vallavolikogu, Suure-Jaani Vallavalitsuse, vallavalitsuse struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste ametlikel pitsatitel ja dokumendiplankidel, tänukirjadel, trükistel, autasudel, suveniiridel jne.
(2) Suure-Jaani valla vapiga pitsatite arvu ja kasutajad määrab kindlaks Suure-Jaani Vallavalitsus.
(3) Suure-Jaani valla vapi kujutise kasutamine dokumendiplankidel, tänukirjadel, trükistel, autasudel, suveniiridel jne on lubatud Suure-Jaani Vallavalitsuse määratud korras ja nõusolekul.
3. peatükk SUURE-JAANI VALLAVOLIKOGU
§ 11. Volikogu moodustamine
(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel Eesti Vabariigi põhiseaduses ettenähtud ajaks salajase hääletamise teel.
(2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.
[RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
(3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval.
§ 12. Volikogu tegutsemine
(1) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel.
(2) Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia rahvahääletuse või elanike küsitluse.
(3) Volikogu tunnistatakse tegutsemisvõimetuks vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 52 lõikele 1.
(4) Volikogu tegutsemisvõimetusest tulenevad toimingud on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 52 lõigetes 2 ja 3.
§ 13. Volikogu pädevus
Volikogu ainupädevusse kuuluvate küsimuste otsustamine sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 22.
§ 14. Volikogu tööorganid
(1) Volikogu tööorganid on:
1) eestseisus;
2) alatised komisjonid;
3) ajutised komisjonid;
4) fraktsioonid.
(2) Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei.
§ 15. Volikogu liige
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.
(2) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Nimetatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. Eelpooltoodut ei kohaldata isikuvalimistele ega valitsuse liikme kinnitamisele või ametisse nimetamisele.
[RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
(3) Volikogu liige on kohustatud esitama huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.
[RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
(4) Volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 18 sätestatud juhtudel ja korras.
(5) Volikogu liikme volitused peatuvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 19 sätestatud juhtudel ja korras. Volikogu liige on kohustatud koheselt teatama vallasekretärile asjaoludest, mis toovad kaasa tema volituste lõppemise või peatumise.
(6) Volikogu liikmel on õigus:
1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;
2) teha arupärimisi volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet;
3) seada üles kandidaate ja kandideerida volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
4) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid;
5) kuuluda komisjonide ja töörühmade koosseisu;
6) saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;
7) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi;
8) kasutada valitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada vallakantseleist tehnilist abi volikogu liikme õiguste ning kohustuste täitmiseks;
9) tasuta informeerida vallaelanikke vallakantselei kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast;
10) saada tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest volikogu poolt sätestatud korras ja tingimustel;
11) taotleda volikogu istungil hääletamist.
§ 16. Volikogu esimees ja aseesimees
(1) Volikogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe.
(2) Volikogu esimehe või aseesimehe koht võib volikogu otsusel olla palgaline .
(3) Volikogu esimees:
1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist;
2) esindab või volitab teisi esindama volikogu vastavalt seadustega, valla põhimäärusega, Suure-Jaani valla esindamise korraga või volikogu antud pädevusele;
3) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt ja valla ametiasutustelt vajalikke dokumente ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;
5) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;
6) jälgib järelpärimistele ja arupärimistele vastamist;
7) jälgib algatatud eelnõude vastavust põhimääruse paragrahvis 23 sätestatud nõuetele;
8) esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti;
9) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg;
10) täidab muid seaduse alusel ja Suure-Jaani valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid.
(4) Volikogu aseesimees:
1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid;
2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohuseid vastavalt volikogu töökorrale ning volikogu, volikogu eestseisuse ja volikogu esimehe seatud ülesannetele.
§ 17. Volikogu esimehe asendamine
(1) Kui volikogu esimehel pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab teda üldjuhul volikogu aseesimees. Juhul, kui volikogu esimees ei saa istungil oma ülesandeid täita enesetaanduse või muul põhjusel, määrab ta aseesimehe asendajaks suuliselt.
(2) Kui ka volikogu aseesimehel pole ajutiselt võimalik istungil volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige.
(3) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «volikogu esimehe ülesannetes».
(4) Esindusfunktsioonide täitmisel asendab volikogu esimeest aseesimees või volikogu esimehe määratud volikogu liige.
§ 18. Volikogu esimehe valimise kord
(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.
[ - jõust. 03.07.2006]
(2) Volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine:
1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse suuline ettepanek;
[ - jõust. 03.07.2006]
2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
[ - jõust. 03.07.2006]
3) nimekirjade sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Kandidaat võib oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.
[ - jõust. 03.07.2006]
4) igale ülesseatud kandidaadile antakse tema soovil kuni 10 min aega enese ja oma seisukohtade tutvustamiseks.
[ - jõust. 03.07.2006]
(3) Volikogu esimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.
[ - jõust. 03.07.2006]
(4) Volikogu uue koosseisu esimestel istungitel valmistab valla valimiskomisjon ette valimisbülletäänid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletustulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni esimees loeb protokolli ette.
[ - jõust. 03.07.2006]
(5) Muudel juhtudel valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Komisjoni liikmed ei pea olema volikogu liikmed. Hääletamiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletustulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed. Hääletamiskomisjoni protokolli loeb ette hääletamiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.
[ - jõust. 03.07.2006]
(6) Volikogu liikmel on õigus kohapeal esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletustulemuste kindlakstegemise korra rikkumise kohta. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.
[ - jõust. 03.07.2006]
(7) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
[ - jõust. 03.07.2006]
(8) Kui volikogu esimehe valimiste esimeses hääletusvoorus ei saavutatud vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Juhul, kui esitati vaid üks kandidaat, kordushääletust ei toimu.
[ - jõust. 03.07.2006]
(9) Kui volikogu esimehe valimise kordushääletusel ei saanud kumbki teises voorus kandideerinud kandidaat volikogu häälteenamust, alustatakse volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Volikogu otsusel võib uue hääletamise viia läbi samal istungil.
[ - jõust. 03.07.2006]
(10) Kui hääletamise viib läbi valla valimiskomisjon, vormistatakse volikogu esimehe valimistulemused valla valimiskomisjoni otsusega. Kui hääletamise viib läbi volikogu poolt moodustatud hääletamiskomisjon, vormistatakse valimistulemused volikogu otsusega.
[ - jõust. 03.07.2006]
(11) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab volikogu hääletamise teel.
[ - jõust. 03.07.2006]
§ 181.
Volikogu aseesimehe valimise kord
[ - jõust. 03.07.2006]
(1) Volikogu aseesimehe valimiste läbiviimisel lähtutakse paragrahvi 18 lõigetest 1-3 ja 5, 7, 8, 10.
(2) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Komisjoni liikmed ei pea olema volikogu liikmed.
(3) Hääletamiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletustulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed. Hääletamiskomisjoni protokolli loeb ette hääletamiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.
(4) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletustulemuste kindlakstegemise korra rikkumise kohta kohe istungil. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.
(5) Volikogu aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(6) Volikogu aseesimehe valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega.
§ 19. Volikogu eestseisus
(1) Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, volikogu alatiste komisjonide esimehed või osa neist ning volikogu fraktsioonide esimehed.
(2) Volikogu eestseisuse tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees.
(3) Eestseisus on nõuandev organ, mille ülesanne on volikogu istungi päevakorra projekti ja töökorra muudatusettepanekute ning volikogu istungil arutusele tulevate eelnõude läbivaatamine.
(4) Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.
(5) Volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule sõnaõigusega osa võtma volikogu liikmeid ja teisi isikuid.
§ 20. Volikogu komisjon
(1) Komisjon on volikogu tööorgan.
(2) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende arvu ja tegevuse valdkonnad ning vajadusel kinnitab komisjonide põhimäärused.
(3) Volikogu komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega.
(4) Volikogu komisjoni aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega.
[RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
(5) Komisjoni liikmete arvu määrab volikogu komisjoni esimees, kuid see ei või olla väiksem kui viis liiget (va revisjonikomisjon).
(6) Komisjoni esimees arvestab komisjoni koostamisel võimaluste piirides volikogus esindatud erakondade proportsioonidega, mittearvestamisel põhjendab ta oma otsust volikogule.
(7) [Kehtetu - jõust. 19.11.2009]
(8) Volikogu kinnitab komisjoni koosseisu komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.
(9) Revisjonikomisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline. Komisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjoni pädevus on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 48.
(10) Komisjon lähtub oma töö korraldusel käesoleva põhimääruse paragrahvis 21 sätestatust.
§ 21. Komisjoni õigused ja kohustused
(1) Volikogu alatine komisjon:
1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
2) töötab välja valdkonna strateegilised arengusuunad ja eelistused ning tegevuskavad;
3) algatab volikogu õigusaktide eelnõusid;
4) esitab arvamuse talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta;
5) kontrollib volikogu õigusaktide täitmist;
6) teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste ja/või probleemide kohta;
7) lahendab muid temale volikogu ja volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe poolt antud ülesandeid;
8) esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni põhimääruse.
(2) Teiste isikute õiguse viibida komisjoni koosolekul ning nende sõnaõiguse otsustab komisjoni esimees.
(3) Komisjoni otsused teeb volikogule teatavaks komisjoni esimees või tema asendaja.
(4) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees.
(5) Komisjoni esimees:
1) juhib komisjoni tööd;
2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti;
3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
4) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra punktide arutelule;
6) juhatab komisjoni koosolekut.
(6) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele.
(7) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu volikogu ja valitsuse õigusaktidega.
(8) Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst.
(9) Revisjonikomisjoni töö toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 48.
(10) Volikogu komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokolli vormikohase koostamise eest vastutab komisjoni esimees.
(11) Volikogu komisjoni koosoleku protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad volikogu kantseleis ning valla veebilehel, välja arvatud seadusega piiratud andmeid sisaldavad protokollide osad, alates kümnendast päevast pärast komisjoni koosoleku toimumise päeva.
§ 22. Volikogu fraktsioon
Vähemalt kolm samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni töö täpsem korraldus on sätestatud volikogu töökorras.
§ 23. Volikogu õigusaktide algatamine
Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
1) volikogu liikmel;
2) volikogu komisjonil;
3) volikogu fraktsioonil;
4) vallavalitsusel;
5) vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras;
6) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.
§ 24. Volikogu töökord
Volikogu töökord kehtestatakse põhimääruse lisana (lisa nr 1).
§ 25. Umbusaldusmenetlus
(1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvile 46.
(2) Kirjaliku avalduse umbusaldusmenetluse algatamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, loeb istungil ette üks allakirjutanu ja annab selle koos volikogu õigusakti eelnõuga üle istungi juhatajale. Kirjalikus avalduses peab olema märgitud umbusaldamise põhjus.
§ 26. Volikogu istungi protokoll
(1) Volikogu istungi protokollimise korraldab vallasekretär. Ülestähendusi protokolli koostamiseks võib teha ka tehniliste vahendite abil. Protokollid vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul.
(2) Volikogu istungi protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallakantseleis ja valla veebilehel hiljemalt kümnendal päeval pärast istungi toimumist.
§ 27. Volikogu õigusaktide vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine
(1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid.
(2) Volikogu õigusaktid avalikustatakse kümne tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist vallakantseleis, teeninduspunktides, raamatukogudes ja valla veebilehel.
(3) Volikogu määrused avalikustatakse Riigi Teataja elektroonilises väljaandes.
[RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
(4) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest.
(5) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.
(6) Volikogu otsused saadab kantselei kümne tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele.
[RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
(7) Vallakantselei korraldab volikogu õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist vastavalt seadusele.
4. peatükk SUURE-JAANI VALLAVALITSUS
§ 28. Valitsus
(1) Valitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu seadustega vallale pandud ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid.
(2) Valitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigustloovate ja teiste õigusaktide andmise ning täitmisega valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises.
(3) Valitsus moodustab ametiasutuste koosseisus ettenähtud struktuuriüksused ja juhib nende ning kohaliku omavalitsuse asutuste tegevust.
(4) Valitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest, v.a funktsioone, mis on seadusega ette nähtud täitmiseks valitsusele.
(5) Valitsuse liikmed on kohustatud esitama oma huvide deklaratsiooni vastavalt korruptsioonivastasele seadusele.
[RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
(6) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast.
(7) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.
(8) Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.
§ 29. Vallavanem
(1) Vallavanem on valitsuse juht.
(2) Vallavanem:
1) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;
2) korraldab valitsuse istungite läbiviimist omal algatusel, volikogu või volikogu komisjoni otsuse alusel või vähemalt poolte valitsuse liikmete ettepanekul;
3) esindab Suure-Jaani valda ja valitsust seaduse, käesoleva põhimääruse ja volikogu poolt antud pädevuse alusel, omab allkirjaõigust;
4) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu;
5) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
6) annab valitsuse ja tema ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
7) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;
8) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi või teeb ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamiseks;
9) nimetab ametisse ja vabastab ametist valla ametiasutustes või struktuuriüksustes olevad ametnikud;
10) esitab huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;
11) vastutab valla sisekontrolli korraldamise eest;
12) juhib eriolukordade komisjoni;
13) täidab teisi talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.
(3) Vallavanem on kohustatud aru andma oma tegevusest, kui seda taotleb volikogu oma otsusega, valitsus oma korraldusega või volikogu liige kirjaliku arupärimisega.
[RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
§ 30. Vallavanema asendamise kord
(1) Vallavanem lubatakse puhkusele volikogu otsuse alusel.
(2) Ette planeeritud asendamine vormistatakse vallavanema käskkirjaga.
(3) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat üks vallavalitsuse liikmetest. Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes».
[RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
(4) Vallavanema asendamisel makstakse tema asetäitjale lisatasu kuni vallavanema ametipalga ulatuses proportsionaalselt asendajale lisatud ülesannete hulgale.
§ 31. Vallavanema valimise kord
(1) Vallavanema valib volikogu seaduses ja valla põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse ja töökogemuste poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu enamuse usaldus.
(3) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(4) Vallavanema kandidaatide ülesseadmine:
1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitab volikogu liige ettepaneku;
2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri;
3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
4) igal kandidaadil on õigus esitada kuni 10 minuti jooksul oma valimisprogramm;
5) vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.
(5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Komisjoni liikmed ei pea olema volikogu liikmed.
(6) Hääletamiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletustulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed. Hääletamiskomisjoni protokolli loeb ette hääletamiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.
(7) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletustulemuste kindlakstegemise korra rikkumise kohta kohe istungil. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.
(8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(9) Vallavanema valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega.
(10) Kui ükski esitatud kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Juhul, kui esitati vaid üks kandidaat, kordushääletust ei toimu. Valimist alustatakse uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(11) Kui kordushääletusel ei saa ükski kandidaat volikogu häälteenamust, alustatakse vallavanema kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Volikogu otsusel võib uue hääletamise viia läbi samal istungil
(12) Vallavanema vabastamisel ametist tema kirjaliku avalduse alusel või seoses tema nimetamisega või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuse teisele ametikohale muus ametiasutuses või vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme vallavanema kohusetäitjaks kuni uue vallavanema valimiseni.
§ 32. Suure-Jaani Vallavalitsuse struktuur ja moodustamine
(1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada valitsus.
(2) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vähemalt neli valitsuse liiget.
(3) Vallavanem esitab volikogule ettepaneku valitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamiseks arvestusega, et volikogu jõuaks kinnitada valitsuse koosseisu enne nelja kuu möödumist volikogu esimesest istungist.
(4) Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul.
(5) Valitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema valitsuse liikmeks oleku ajaks.
(6) Valitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
1) isikliku avalduse alusel;
2) umbusalduse avaldamise korral (reguleeritud põhimääruse §-s 25);
3) seoses valitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega;
4) tema teovõimetuks tunnistamisega;
5) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;
6) tema surma korral.
(7) Valitsuse liikme volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab volikogu. Valitsuse liikme kohustest vabastamisel lõpevad tema valitsuse liikme volitused.
(8) Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks valitsuse liikme kohustest vallavanemale, kes edastab esildise valitsuse liikme vabastamiseks ja uue liikme ametisse kinnitamiseks volikogule.
(9) Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni. Kui osa valitsuse liikmete tagasiastumise tõttu valitsuse koosseis osutub arvult väiksemaks kui vallavanem või tema asendaja ja vähemalt pool valitsuse koosseisu (s.t ei ole täidetud kvoorumi nõuet) ei ole ta otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete kinnitamiseni. Tagasiastunud valitsuse liikmete asendamiseks esitab vallavanem volikogule uue(te) liikme(te) kandidaadi(d) lähimal volikogu istungil.
(10) Uue vallavanema valimise korral kehtivad endise valitsuse koosseisu volitused kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. Uuel vallavanemal on õigus esitada kinnitamiseks sama valitsuse koosseis.
(11) Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu nimekirja. Valitsus kinnitatakse volikogu poolthäälte enamusega. Enamuse mittesaavutamisel esitab vallavanem järgmisel volikogu istungil uue valitsuse koosseisu.
(12) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast.
§ 33. Valitsuse struktuuriüksused
(1) Valitsus moodustab volikogu kinnitatud ametiasutuste koosseisus ette nähtud valitsuse struktuuriüksused.
[ - jõust. 08.10.2006]
(2) Valitsuse struktuuriüksused täidavad oma haldusalas vahetult omavalitsuse täitevvõimu volitusi, analüüsivad olukorda ning valmistavad ette küsimusi otsustamiseks valitsuses.
§ 34. Valitsuse komisjonid
Valitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi komisjone ja ühekordsete tööülesannete täitmiseks ajutisi komisjone (edaspidi komisjon).
§ 35. Valitsuse töökord
Valitsuse töökord kehtestatakse põhimääruse lisana (lisa nr 2).
§ 36. Valitsuse õigusaktide vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine
(1) Valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta korraldusi.
(2) Valitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Korraldused jõustuvad teatavakstegemisel.
(3) Valitsuse korraldused avalikustatakse valla veebilehel. Määrused avalikustatakse analoogiliselt volikogu määrustega vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 27. Ei avalikustata õigusakte, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud vastavalt avaliku teabe seadusele üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.
(4) Valitsuse määrused, korraldused ja istungite protokollid, v.a isikuandmete kaitse seadusega kaitstud õigusaktid, on kõigile kättesaadavad kantseleis, valla arhiivis ja valla veebilehel.
[RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
(5) Valitsuse korraldused saadab kantselei kümne tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele.
[RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
(6) Kantselei korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist.
5. peatükk VALLA ASUTUSED. KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS
§ 37. Valla asutused
(1) Valla asutused on:
1) valla ametiasutused, mida rahastatakse vallaeelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine;
2) valla ametiasutuste hallatavad haridus-, tervishoiu-, hoolekande-, spordi-, kultuuri- ja muud kohalikud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida rahastatakse valla eelarvest.
(2) Valla hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Valla hallatava asutuse põhimääruse, ja selle muudatused kinnitab volikogu. Valla hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning selle muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras.
(3) Valla hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse valitsus vallavanema ettepanekul.
§ 38. Kohaliku omavalitsuse teenistus
(1) Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine valla ametiasutuses.
(2) Kohaliku omavalitsuse teenistus toimub vahetult valitsuses ja valitsuse struktuuriüksustes.
(3) Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel.
6. peatükk SUURE-JAANI VALLA EELARVE
§ 39. Valla eelarve
(1) Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest
(2) Valla eelarve ja eelarvestrateegia menetlemise kord kehtestatakse käesoleva põhimääruse lisana (lisa nr 3).
[ - jõust. 08.09.2012]
7. peatükk SUURE-JAANI VALLA MAJANDUSTEGEVUS JA VALLAVARA
§ 40. Valla majandustegevus
(1) Valla majandustegevus on:
1) teenuste osutamine valla kohalike asutuste kaudu;
2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes;
3) tehingud vallavaraga;
4) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine krediidiasutustesse intressi saamiseks;
5) muu valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus.
(2) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid seaduse ja valla õigusaktidega sätestatud korras.
(3) Suure-Jaani valla nimel sõlmib lepinguid vallavanem, tema äraolekul selleks volitatud isik.
§ 41. Vallavara mõiste
(1) Vallavara on Suure-Jaani valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused.
(2) Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord (vallavara eeskiri) kehtestatakse põhimääruse lisana (lisa nr 4).
(3) Valla vara kohta peetakse arvestust.
8. peatükk SUURE-JAANI VALLA ARENGUKAVAD JA PLANEERINGUD
§ 42. Arengukavade liigid
Vallas kehtivad arengukavad on:
1) valla arengukava;
2) hallatavate asutuste arengukavad;
3) linna, aleviku ja küla(de) arengukavad;
4) valdkonnapõhine arengukava.
[RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
§ 43. Valla arengukava
(1) Valla arengukava on Suure-Jaani valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.
(2) Volikogu teeb arengukava eelnõu ja arengukava muudatuste eelnõu kättesaadavaks kõigile valla elanikele ning kinnitab selle pärast ettepanekute läbivaatamist määratud ajaks.
(3) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta.
(4) Valla arengukava on aluseks valla eelarve koostamisel, investeeringute kavandamisele sõltumata nende rahalistest allikatest ning ühest eelarveaastast pikema perioodiga laenude võtmisel või võlakirjade emiteerimisel.
§ 44. Hallatava asutuse arengukava
Hallatava asutuse arengukava kajastab asutuse eesmärke ja meetmeid nende saavutamiseks.
§ 45. Vallasisese linna, aleviku ja küla(de) arengukava
(1) Linna, aleviku ja küla arengukava kajastab linna, aleviku ja küla arengu eesmärke ja meetmeid nende saavutamiseks.
(2) Linna, aleviku ja küla arengukava vaatab läbi valitsus, kes esitab arengukava kooskõlastamiseks volikogule.
§ 451. Valdkonnapõhine arengukava
Valdkonnapõhine arengukava on arengudokument, mis käsitleb valla ühte tegevusvaldkonda (eluvaldkonda), võttes arvesse valla arengukava ja kehtivad riiklikud vastava valdkonna arengut suunavad arengudokumendid. Valdkonnapõhise arengukava koostamise vajaduse määrab vallavalitsus.
[RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
§ 46. Arengukavade omavaheline seos
Asutus(t)e, linna, aleviku ja küla(de) arengukavad ei või olla vastuolus üksteisega ega valla arengukava ja üldplaneeringuga. Vastuolude ilmnemisel lähtutakse valla arengukavast ning üldplaneeringust.
§ 47. Nõuded arengukavadele ja arengukavade menetlemine
Täpsemad nõuded valla-, asutus(t)e, linna, aleviku ja küla(de) arengukavadele ning nende menetlemise korra kehtestab volikogu.
§ 48. Valla planeerimine
Valla planeerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla ülesannete täitmiseks võimalikult paljude valla elanike huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks.
§ 49. Suure-Jaani vallas kehtivad planeeringud
Tulenevalt planeerimisseadusest on Suure-Jaani vallas järgmised planeeringud:
1) valla üldplaneering;
2) eriplaneeringud;
[RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
3) detailplaneering(ud).
§ 50.
Valla üldplaneering ja eriplaneeringud
[RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
(1) Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab volikogu Eesti Vabariigi õigusaktides, valla arengukavas, volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades.
(2) Valla eriplaneering koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Eriplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse territooriumi või selle osa kohta.
[RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
§ 51. Detailplaneeringud
Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneeringu kehtestab volikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele.
§ 52. Nõuded planeeringutele ja planeeringute menetlemine
(1) [Kehtetu - RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
(2) Volikogu iga uus koosseis vaatab läbi kõik kehtivad üldplaneeringud ning otsustab nende muutmise vajaduse oma volituste kehtima hakkamisest kuue kuu jooksul.
9. peatükk SUURE-JAANI VALLA VÄLISSUHTED
§ 53. Suure-Jaani valla välissuhete korraldamise alused
(1) Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu.
(2) Suure-Jaani vallal on õigus iseseisvalt astuda kohalikke omavalitsusi ühendavate või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd.
(3) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu.
§ 54. Suure-Jaani valla suhted sõprusvaldadega ja regionaalne koostöö
(1) Suure-Jaani vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd sõprusvaldadega ning koostööpartneritega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid Suure-Jaani valla arengu ja elanike huvides.
(2) Suure-Jaani valla omavalitsusorganid ja nende struktuuriüksused teevad Suure-Jaani valla ja Eesti regionaalpoliitilise arengu huvides koostööd teiste omavalitsusüksustega ja riigiasutustega ning osalevad rahvusvahelistes arenguprogrammides koos teiste riikide omavalitsustega.
(3) Suure-Jaani valla omavalitsusorganite või nende volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad eelnevale läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused valla eelarvest, neis nähakse ette kulutusi järgnevateks eelarveaastateks või võetakse muid varalisi kohustusi.
10. peatükk SUURE-JAANI VALLA ESINDAMINE
§ 55. Valla esindamine
(1) Käesolevaga sätestatakse Suure-Jaani valla omavalitsusorganite, nende ametiisikute ja kolmandate isikute õigus ja pädevus Suure-Jaani valla esindamiseks suhetes Eesti Vabariigi riigivõimuorganitega, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal.
(2) Esindamise õiguslikeks alusteks on seadused, Suure-Jaani valla põhimäärus, volikogu ja valitsuse õigusaktid ning lepingud.
(3) Oma pädevuse piires esindavad Suure-Jaani valda:
1) volikogu või selle esindus;
2) valitsus või selle esindus;
3) volikogu esimees;
4) vallavanem;
5) valitsuse ametnikud ja valla asutuste töötajad.
(4) Kolmandad isikud esindavad Suure-Jaani valda nendele antud volituste piires.
§ 56. Valla esindusfunktsiooni täitmine
(1) Volikogu esindab Suure-Jaani valda:
1) seadustega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel;
2) suhetes Riigikogu ja Vabariigi Valitsusega;
3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega.
(2) Volikogu esimees esindab Suure-Jaani valda:
1) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga;
2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega;
3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal;
4) suhetes ajakirjandusega volikogu töö avalikustamiseks;
5) muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust.
(3) Volikogu esimehe äraolekul toimub tema asendamine vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 17.
(4) Valitsus esindab Suure-Jaani valda:
1) seadustega ning volikogu määruste ja otsustega valitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel;
2) suhetes Vabariigi Valitsusega talle volikogu antud volituste piires;
3) suhetes riigiasutustega;
4) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks.
(5) Vallavanem esindab Suure-Jaani valda:
1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega talle volikogu antud volituste piires;
2) suhetes Viljandi Maavalitsusega ja teiste riigiasutustega;
3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal;
4) suhetes teiste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks;
5) suhetes ajakirjandusega valitsuse töö avalikustamiseks;
6) teistel volikogu volitatud juhtudel ja korras;
7) valitsuse pädevuses olevates küsimustes valitsuselt saadud volituste alusel;
8) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks.
(6) Vallavanema äraolekul toimub tema asendamine vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 28.
(7) Avalikel üritustel esindavad Suure-Jaani valda volikogu esimees ja/või vallavanem.
§ 57. Valla esindamine kohtus
(1) Volikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral esindab kohtus Suure-Jaani valda volikogu. Valitsuse määruste ja korralduste vaidlustamise korral esindab kohtus Suure-Jaani valda valitsus.
(2) Kohtukutse esitatakse vallavanemale, kes suunab selle lahendamiseks volikogu esimehele või struktuuriüksuse juhile, kes teeb ettepaneku valda kohtus esindava isiku kohta.
(3) Volikogu esimees esindab kohtus volikogu erivolituseta.
(4) Vallavanem esindab kohtus valitsust erivolituseta.
(5) Vallasekretär esindab valda kohtus erivolituseta või volitab selleks teisi isikuid.
(6) Volikogu ja valitsuse osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust vallasekretär.
§ 58. Valla esindamine ametliku esinduse poolt
(1) Valla esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada volikogu, valitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise esinduse.
(2) Volikogu esinduse koosseisu määrab volikogu oma otsusega.
(3) Volikogu ja valitsuse ühise esinduse koosseisu määrab volikogu oma otsusega.
(4) Valitsuse esinduse koosseisu määrab valitsus oma korraldusega.
§ 59. Suure-Jaani valla esindamine lepingulistes suhetes
Suure-Jaani valla esindamine lepingulistes suhetes toimub seadustes, Suure-Jaani valla põhimääruses ja teistes vallavolikogu ja valitsuse õigusaktides sätestatud korras.
§ 60. Suure-Jaani valla teenistuses olevate ametiisikute pädevus Suure-Jaani valla esindamisel
Valla teenistuses olevad ametiisikud esindavad Suure-Jaani valda suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt ametijuhendis toodud ülesannetele ja tööjaotusele ning ametiasutuse põhimäärusele või vallavanema poolt volitatud korras.
11. peatükk ASUSTUSÜKSUSE VANEM
[RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
§ 61.
Asustusüksuse vanema valimine
[RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
(1) Aleviku- või külavanem on aleviku või külaelanike esindaja.
[RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
(2) Aleviku- või külavanem valitakse, kutsutakse tagasi ja vabastatakse tema kohustustest aleviku, küla või külade täisealiste elanike üldkoosolekul.
[RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
(3) Üldkoosoleku toimumise aeg ja koht teatatakse elanikele vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist.
(4) Üldkoosoleku poolt valitakse üldkoosoleku läbiviimise juhataja ja protokolli koostaja, kes esitavad koosoleku protokolli valitsusele.
(5) Aleviku- või külavanema valimist, tegevust ja tema õigusi ning kohustusi reguleerib volikogu kinnitatud statuut.
[RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
12. peatükk PÕHIMÄÄRUSE MENETLEMINE
§ 62. Põhimääruse vastuvõtmine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Suure-Jaani valla põhimääruse võtab vastu või muudab volikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Valla põhimääruse vastuvõtmiseks või muutmiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui põhimääruse muudatus tuleneb seadusest.
(3) Valla põhimäärus või selle muudatus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist või määruses näidatud hilisemal päeval.
§ 63. Põhimääruse jõustumine
Käesolev põhimäärus jõustub uue ühinenud Suure-Jaani valla volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.
Lisa 1 Suure-Jaani Vallavolikogu töökord
Lisa 2 Suure-Jaani Vallavalitsuse töökord
[RT IV, 15.11.2016, 10 - jõust. 18.11.2016]
Lisa 3 Valla eelarve ja eelarvestrateegia menetlemise kord
Lisa 4 Suure-Jaani valla vara valitsemise kord (vallavara eeskiri)
Facebook
Twitter