Teksti suurus:

Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. septembri 2015. a määruse nr 75 „Kohtla-Järve linna põhimäärus“ muutmine

Väljaandja:Kohtla-Järve Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2019
Avaldamismärge:RT IV, 15.11.2018, 1

Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. septembri 2015. a määruse nr 75 „Kohtla-Järve linna põhimäärus“ muutmine

Vastu võetud 31.10.2018 nr 31

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

§ 1.   Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. septembri 2015. a määruse nr 75 „Kohtla-Järve linna põhimäärus“ muutmine

  Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. septembri 2015. a määruses nr 75 „Kohtla-Järve linna põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) Kohtla-Järve Linnavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe ja aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused;“;

  2) paragrahvi 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) linna ametiasutuse, ühise ametiasutuse (edaspidi ühisamet) ja ühise ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi ühisasutus) moodustamise kord;“;

  3) paragrahvi 7 lõike 1 punkti 4 lause lõpus asendatakse kirjavahemärk “.“ kirjavahemärgiga „;“;

  4) paragrahvi 7 lõike 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) linnapea ametiketil.“;

  5) paragrahvi 8 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Linna lipu heiskamisel leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti.“;

  6) paragrahvi 12 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Volikogu esimehe tagasi astumisel ametikohalt, tema volituste lõppemisel volikogu liikmena enne tähtaega või peatumisel, toimub järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab vanim aseesimees ja valimise korraldab häältelugemiskomisjon. Volikogu vanima aseesimehe tagasi astumisel, tema volituste lõppemisel volikogu liikmena enne tähtaega või peatumisel, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit teine aseesimees. Volikogu teise aseesimehe tagasi astumisel, tema volituste lõppemisel volikogu liikmena enne tähtaega või peatumisel, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.“;

  7) paragrahvi 15 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
§ 15. Volikogu komisjonide moodustamine, õigused ja kohustused “;

  8) paragrahvi 15 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

  9) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Volikogu komisjonil on õigus:
1) selgitada välja lahendamist vajavad linnaelu probleemid ja teha valitsusele ettepanekuid nende lahendamiseks;
2) algatada volikogu määruste ja otsuste eelnõusid;
3) anda arvamusi ja vajadusel teha muudatusettepanekuid õigusaktide eelnõude kohta;
4) kontrollida vajadusel volikogu määruste ja otsuste täitmist;
5) teha volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate küsimuste kohta;
6) kaasata vajadusel oma tegevusse asjatundjaid ja eksperte väljastpoolt volikogu;
7) saada valitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.“;

  10) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Volikogu komisjonil on kohustus:
1) komisjonile laekuvad eelnõud läbi vaatama ja asjaosalistele oma seisukoha teatama vähemalt kahe nädala jooksul ning kirjad ja muud dokumendid läbi vaatama ja asjaosalistele oma seisukoha teatama vähemalt ühe kuu jooksul nende dokumentide saamisest arvates;
2) hoidma saladuses ülesannete täitmisel teatavaks saanud ärisaladusi ning isikuandmeid ka pärast ülesannete täitmise lõppemist vastavalt seadusele.“;

  11) määruse 3. peatüki täiendatakse paragrahviga 151 järgmises sõnastuses:
„§ 15¹ Revisjonikomisjon
(1) Revisjonikomisjon lähtub oma ülesannete täitmisel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatust.
(2) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid tööplaani alusel või volikogu ülesandel. Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel eksperte ja asjatundjaid.
(3) Revisjonikomisjonil on õigus:
1) kontrollida ja hinnata valitsuse, ametiasutuste ja linnavalitsuse hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu (edaspidi kontrollitav asutus) tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning linna vara kasutamise sihipärasust;
2) kontrollida ja hinnata linnaeelarve täitmist.
(4) Kontrollimise tulemused vormistatakse revisjoniaktiga, mille vaatab läbi ja võtab vastu otsuse revisjonikomisjon. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. Kontrolli läbiviimise täpsema korra võib sätestada volikogu määrusega.
(5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile.
(6) Revisjonikomisjon nimetab kontrolli tegevad isikud, kellel on õigus:
1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;
2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;
3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.
(7) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud (töö)sisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.
(8) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele valitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teeb valitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks.“;

  12) paragrahvi 16 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga „poolt“ lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Hääletussedelil millel on sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgistab volikogu liige hääletussedelil kandidaadi järele lahtri „poolt“ või „vastu“.“;

  13) paragrahvi 16 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„ (12) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti.“;

  14) paragrahvi 16 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Hääletussedeli rikkumisel enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja.“;

  15) paragrahvi 16 lõige 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„ (16) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel:
1) on märgistatud rohkem „poolt“ lahtreid, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli;
2) pole märgistatud ühegi kandidaadi nime;
3) kandidaadi puhul on märgistatud nii lahter „poolt“ kui „vastu“;
4) puudub pitsati jäljend.“;

  16) paragrahvi 16 lõige 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(17) Hääletussedel, mis ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.“;

  17) peatüki 4 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Linna ametiasutus, ühisamet ja ühisasutus“;

  18) paragrahvi 17 pealkiri ja lõiked 1 - 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠17. Linna ametiasutus
(1) Linna ametiasutus (edaspidi ametiasutus) on linnaeelarvest finantseeritav asutus, mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine.
(2) Ametiasutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.“;

  19) määruse 4. peatüki täiendatakse paragrahviga 171 järgmises sõnastuses:
„§ 171. Linna ühisamet ja ühisasutus
(1) Linna ühisamet või ühisasutus moodustatakse teiste valdade ja linnade koostöös ülesannete täitmiseks.
(2) Ühisameti või -asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.
(3) Ühisameti või -asutuse põhimääruse, struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgajuhendi kinnitab volikogu.“;

  20) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„ (1) Linnapeaks võib volikogu valida täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt keeleseaduses ja keeleseaduse alusel antud õigusaktis ametnikule esitatud nõuete ulatuses ning omab kõrgharidust.“;

  21) paragrahvi 21 lõiked 1 - 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„ (1) Linnapea äraolekul (välja arvatud puhkusel ja lähetusel viibimise ajal) asendab linnapead üks linnapea poolt määratud abilinnapeadest või vanim kohal olev abilinnapea.
(2) Linnapea puhkus ja lähetus vormistatakse valitsuse korraldusega.“;

  22) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Linna arengukava on linna pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna ja rahvastiku tervise arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.“;

  23) paragrahvi 24 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„ (2) Eelarvestrateegia on aluseks linna eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks.“;

  24) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamist korraldab ja projekti koostab ning esitab selle vastava eelnõuna vastuvõtmiseks volikogule valitsus, arvestades järgnevat:
1) esitatud eelnõu peab läbima kaks lugemist;
2) arengukava või selle muudatused võetakse vastu enne järgmise aasta linnaeelarve eelnõu esitamist;
3) arengukava või selle muudatused võetakse vastu hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks.“;

  25) paragrahvi 28 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna “ kassapõhine“ sõnaga „tekkepõhine“;

  26) peatüki 7 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Linna õigusaktide, valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollide avalikustamine“;

  27) paragrahvi 29 lõikes 6 asendatakse sõna “Linnavolikogu“ sõnaga „Volikogu“;

  28) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas ning jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Volikogu otsus ja valitsuse korraldus avalikustatakse dokumendiregistris ning jõustuvad teatavakstegemisest.“;

  29) määruse 7. peatüki täiendatakse paragrahviga 291 järgmises sõnastuses:
㤠291. Valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollide avalikustamine
(1) Valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid loetakse avalikustatuks väljapanemisega dokumendiregistris, mis on kättesaadav linna ametliku veebilehe kaudu kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
(2) Volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollide kättesaadavuse tagavad komisjonide esimehed või nende )äraolekul aseesimehed.
(3) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks.
(4) Valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid säilitatakse dokumendiregistris ja arhiivis.“.

§ 2.   Rakendussätted

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.

Arne Berendsen
volikogu aseesimees

/otsingu_soovitused.json