Teksti suurus:

Torma valla põhimäärus

Torma valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Torma Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.12.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:29.03.2014
Avaldamismärge:RT IV, 16.01.2013, 99

Torma valla põhimäärus

Vastu võetud 23.03.2010 nr 12
jõustumine 01.04.2010

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 8 lõike 1 ja 2 ning § 22 lõike 1 punkti 9 alusel annab Torma Vallavolikogu m ä ä r u s e:

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Torma valla põhimäärus on õigusakt, millega sätestatakse:
 1) Torma valla (edaspidi vald) sümbolid ja nende kasutamise kord;
 2) valla auraha ja valla tänukirja andmise kord;
 3) vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu töökord;
 4) volikogu komisjonide (edaspidi komisjon) moodustamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimise kord, tegevusvaldkonnad;
 5) vallavanema valimise ja valitsuse moodustamise kord ning valitsuse töökord;
 6) eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord;
 7) külavanema statuut;
 8) valla esindamine;
 9) valla õigusaktidele esitatavad nõuded, avalikustamine, jõustumine ja nõuded protokollile;
 10) valla õigusaktide täitmise kontroll ja arupärimine volikogus.

§ 2.  Kohaliku omavalitsuse põhimõtted

  (1) Kohalik omavalitsus Torma vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel:
 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine;
 2) igaühe seaduslike õiguste ja kohustuste tagamine;
 3) seaduse järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;
 6) tegevuse avalikkus;
 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

2. peatükk TORMA VALLA SÜMBOLID JA NENDE KASUTAMISE KORD 

§ 3.  Tunnuslause

  (1) Torma valla tunnuslause on “Adra ja sulega Jakobsoni vaimus”.

§ 4.  Tunnuslause kasutamise kord

 (1) Tunnuslauset võib kasutada kooskõlas logoraamatus sätestatuga:
 1) volikogu, valitsuse ja valla hallatavate asutuste trükistel, meenetel, üritustel, meedias;
 2) muu isik üldkultuurilistel, ärilistel või teistel sündsatel eesmärkidel tasuta.

 (2) Tunnuslauset võib kasutada eraldi või koos valla logoga.

§ 5.  Logo

 (1) Torma valla logo sümboliseerib Torma põlist tegevusala- põllumajandust ja maarahva jätkuvat pürgimist harituse poole.

 (2) Logo koosneb tunnuslausest ja märgist.

 (3) Kasutusel on kaks varianti:
 1) Torma valla nime sisaldav variant on kasutusel iseseisvalt ilma valla vapita;
 2) valla nime mitte sisaldav variant on kasutusel koos Torma valla vapi ja nimega.

§ 6.  Logo kasutamise kord

 (1) Valla logo võib kasutada kooskõlas logoraamatus sätestatuga:
 1) volikogu, valitsuse ja valitsuse hallatavate asutuste siltidel, esindusruumides, trükistel, meenetel, üritustel, meedias;
 2) valitsuse otsuse alusel märkidel avalikus ruumis;
 3) muu isik üldkultuurilistel, ärilistel või teistel sündsatel eesmärkidel tasuta.

 (2) Logo võib kasutada eraldi või koos tunnuslausega “Adra ja sulega Jakobsoni vaimus”.

 (3) Logo kasutamise soovist tuleb vallavalitsust teavitada.

§ 7.  Torma valla vapp ja lipp ning nende kasutamise kord

 (1) Torma valla vapiks on rohelisel kilbil hõbedane rist, millest üleval kaks hõbedast ristikulehte, sinisel tüve osal hõbedased juured.

 (2) Torma valla lipul korduvad vapil kasutatud sümbolid ja värvid (hõbe asendatud valgega).
 1) Lipu normaalsuurus on 100x160.

 (3) Valla vapp ja lipp on Torma valla omand, mida käsutab volikogu ja mille kasutamist korraldab valitsus.

 (4) Nii värvilist kui ka must-valget vapi ja lipu kujutist võib kasutada volikogu ja valitsuse dokumentidel, siltidel, suveniiridel jt. trükistel.

 (5) Teiste valla füüsiliste ja juriidiliste isikute dokumentidel, trükistel, suveniiridel jt. toodetel võib Torma valla vapi ja lipu kujutist kasutada ainult Torma Vallavalitsuse loal.

 (6) Füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kellel on vapi ja lipu kujutise kasutamise õigus, väljastab sümbolite täpsed koopiad vallasekretär.

 (7) Vappi kasutatakse valitsuse pitsatil ja tseremoniaalsete dokumentide plommitemplitel.

 (8) Torma valla vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on vapp ja äärtel asutuse nimetus.
 1) Pitsati läbimõõt on 3,5 cm.

 (9) Torma valla vapipitsati hoidmise eest vastutab vallasekretär.

 (10) Torma valla vapipitsatit kasutatakse vastavalt Torma Vallavalitsuse asjaajamiskorrale.

 (11) Rahvusvahelistel, vabariiklikel ja regionaalsetel üritustel võivad valla lippu kasutada Torma valla ametlik delegatsioon või valda esindavad kollektiivid ja üksikisikud.

 (12) Torma valla lipp on välja pandud ruumis, kus toimuvad volikogu istungid.

 (13) Valla lipp heisatakse järgmistel juhtudel:
 1) alaliselt valitsuse hoonel või lipuvardas;
 2) ajutiselt valla pidupäevadel ja avalikel üritustel;
 3) ametlike esinduste vastuvõtul;
 4) ülevallalistel pidupäevadel, valla kultuuri- ja spordiüritustel;
 5) valitsuse korraldusel muudel juhtudel.

 (14) Eesti lipu ja valla lipu samaaegsel heiskamisel peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal.

 (15) Valla vapi ja lipu etalone säilitatakse vallavalitsuses.

 (16) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, Eesti maakonna, valla, linna või muu lipuga, paigutatakse valla lipp või muu lipp Eesti lipust ja rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule.

 (17) Lippude heiskamise ja langetamise eest vastutava isiku määrab vallavanem.

3. peatükk VALLA AURAHA JA VALLA TÄNUKIRJA ANDMISE KORD 

§ 8.  Torma valla auraha

 (1) Torma valla auraha antakse austusavaldusena füüsilistele isikutele Torma vallale osutatud tähelepanuväärsete ja eriliste teenete eest. Auraha võidakse erandkorras anda ka postuumselt.

 (2) Auraha antakse igal aastal:
 1) pikaajalise väljapaistva ühiskondliku tegevuse eest;
 2) eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistva tegevuse või saavutuste eest.

 (3) Aurahaga kaasneb:
 1) tunnistus, mille allkirjastavad Torma Vallavolikogu esimees ja Torma vallavanem. Tunnistus kinnitatakse Torma valla vapipitsatiga ning tunnistusele märgitakse, mille eest auraha on antud;
 2) preemia, mille kinnitab igal aastal volikogu eraldi otsusega.

 (4) Auraha aluse peale graveeritakse auraha number, andmise aasta ja auraha saaja nimi.

§ 9.  Aurahade komisjon

 (1) Aurahade Komisjon vaatab läbi tähtajaks laekunud auraha omistamise taotlused ja teeb volikogule ettepaneku aurahade väljaandmise otsustamiseks, korraldab aurahadega autasustatute nimekirja pidamist, aurahade valmistamist, üle andmata jäänud aurahade arvestust ja hoidmist.

 (2) Komisjon on 8-liikmeline ja komisjoni esimees on volikogu poolt määratud isik.

§ 10.  Auraha taotlemine

 (1) Taotlus auraha andmiseks esitatakse kirjalikult komisjonile valla kantselei kaudu auraha andmisele eelneva aasta 15. novembriks.

 (2) Auraha andmise taotlusi on õigus esitada kõigil valla asutustel, ettevõtetel, mittetulundusühingutel, auraha senistel saajatel, volikogul ja valitsusel ning vähemalt 10 isikust koosneval kodanikurühmal.

 (3) Komisjon vaatab taotlused läbi hiljemalt iga aasta 31. detsembriks.

 (4) Komisjon esitab kõik läbivaadatud taotlused volikogule auraha andmise aasta 05. jaanuariks.

§ 11.   Auraha andmise otsustamine

 (1) Auraha andmise otsustab volikogu oma jaanuarikuu istungil.

 (2) Ühele isikule antakse auraha ainult üks kord.

§ 12.  Torma valla tänukiri

 (1) Torma valla tänukirjaga autasustatakse:
 1) Torma valla inimesi, kes on oma töös saavutanud valla või maakonna tasandil silmapaistvaid tulemusi või kes on kohusetundlikult ja pikka aega täitnud oma tööülesandeid, saavutades kõrge kvalifikatsiooni ning autoriteedi oma ala spetsialistide hulgas – nende inimeste juubelisünnipäevade või ametist lahkumise puhul;
 2) Torma vallas asuvaid ühinguid, organisatsioone, seltse ja muid mittetulunduslikke ühendusi – nende tegevuse eest valla elanikkonna ühistegevuse arendamisel või nende juubelitähtpäevade puhul;
 3) Torma valla allasutusi – nende tegevuse juubelitähtpäevade puhul;
 4) üksikisikuid, juriidilisi isikuid, mittetulunduslikke ühendusi ja teisi organisatsioone ning asutusi – ühekordse silmapaistva saavutuse eest maakonna või kohaliku probleemi lahendamisel.

 (2) Füüsiliste isikute juubelisünnipäevad on 50., 60. sünnipäev, edasi iga viie aasta järel.

 (3) Juriidiliste isikute juubelitähtpäev on 10. aasta, edasi iga kümne aasta järel (erandina 25, 75, 125 ja 175).

§ 13.  Tänukirja taotlemine

 (1) Taotlusi tänukirja andmiseks on õigus esitada vallavanemal, valitsuse liikmetel, valla allasutuste juhtidel. Füüsilised ja juriidilised isikud esitavad tänukirja taotlusi eelpoolnimetatute kaudu.

 (2) Taotluse esitamiseks täidetakse vormikohane tänukirja taotluse blankett, mis on kättesaadav valla veebilehel www.torma.ee/blanketid all.

 (3) Motiveeritud taotlus esitatakse kirjalikult vähemalt 10 päeva enne autasustamist vallavalitsuse kantseleisse.

 (4) Taotluses tuleb näidata:
 1) autasustamiseks esitatava isiku või ühenduse nimi;
 2) tänukirja andmise põhjendus;
 3) tänukirja üleandmise aeg ja koht;
 4) taotluse esitamise kuupäev ja taotluse esitaja allkiri;
 5) taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed.

 (5) Valitsus peab võtma seisukoha kõikide esitatud taotluste suhtes. Otsusest teatatakse taotluse esitajale.

§ 14.  Tänukirja vormistamine ja kätteandmine

 (1) Tänukirja andmise kohta vormistatakse valitsuse korraldus. Korralduses tuuakse ära tänukirja saaja nimi ja tänukirja andmise põhjendus.

 (2) Tänukirjale kirjutab alla vallavanem. Allkiri kinnitatakse Torma valla pitsatiga.

 (3) Tänukirja üleandmise aeg ja koht valitakse vastavalt taotlusele. Tänukirja annab üle vallavanem või tema poolt volitatud isik (abivallavanem).

 (4) Ühele isikule võib tänukirja anda mitmel korral.

 (5) Koos tänukirjaga võib isikule vastavalt valitsuse korraldusele anda ka kingituse või rahalise preemia.

4. peatükk TORMA VALLA HEAKORRAKONKURSS KAUNIS KODU 

§ 15.  Eesmärk

 (1) Osaleda Vabariigi Presidendi algatatud kodukaunistamise liikumises.

 (2) Väärtustada inimeste kodukaunistamisel tehtud tööd, selgitada välja ja tunnustada parimaid.

 (3) Tõsta heakorra taset elamute, tootmishoonete, ettevõtete ja asutuste ümbruses, samuti külades ja vallas tervikuna.

§ 16.  Osavõtu tingimused

 (1) Konkursil osalevad valla territooriumil asuvad suvekodud ja pereelamud krundi suurusega kuni 5000 m2; pereelamud krundi suurusega üle 5000 m2; korterelamud; ühiskondlikud hooned, objektid ja ettevõtted.
(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (2) Ettepanekuid kandidaatide esitamiseks konkursile võivad teha külavanemad, seltsid, asutused, ettevõtjad, vallakodanikud, teatades sellest kirjalikult või suuliselt vallavalitsusse hiljemalt 15. maiks.
(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (3) Komisjon valib esitatud kandidaatide hulgast esimesel ülevaatusel ajavahemikus 16. mai kuni 15. juuni välja konkureerima jäävad objektid. Kordusülevaatus tehakse sügisel septembrikuus.
(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

§ 17.  Konkursi korraldamine

 (1) Konkursi viib läbi vallavalitsuse poolt moodustatud 5-liikmeline komisjon. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (2) Komisjon teatab konkursist osavõtjatele objekti külastamise aja.

 (3) Konkurss viiakse läbi järgmistes gruppides:
 1) suvekodud ja pereelamud krundi suurusega kuni 5000 m2 ja pereelamud krundi suurusega üle 5000 m2;
(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)
 2) kehtetu (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)
 3) korterelamud;
 4) kehtetu (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)
 5) ühiskondlikud hooned, objektid ja ettevõtted; (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)
 6) kehtetu (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (4) Komisjon teeb kokkuvõtted ja esitab need volikogule kinnitamiseks.

 (5) Sobiva kandidaadi puudumisel jäetakse vastavas kategoorias auhind välja andmata.

 (6) Eelnevate aastate heakorrakonkursi võitnuid saab uuesti konkursile esitada viie aasta möödumisel nende parimaks tunnistamisest. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012).

§ 18.  Hindamise alused

 (1) Hindamisel arvestab komisjon esimeses järjekorras objekti terviklikku üldmuljet, üksikute kujunduselementide kokkusobivust, loodusliku omapära arvesse võtmist ja selle oskuslikku kasutamist.

 (2) Hindamine toimub 100 punkti süsteemis, vastava punktisüsteemi alusel.

 (3) Elamu hindamisel kasutatav punktisüsteem:
 1) Terviklik ruumimõju - 12 punkti
1.1 vormide kokkusobivus – 2 punkti
1.2 harmoonilisus ja kontrastsus – 2 punkti
1.3 lahenduse idee originaalsus – 2 punkti
1.4 otstarbekohasus – 2 punkti
1.5. ruumi ja pinna kasutus - 2 punkti
1.6. koha omapärasuste ja võimaluste kasutamine – 2 punkti.
 2) Heakord - 36 punkti

2.1hoonete korrastus - 10 punkti
2.2 ehitiste värvilahendus – 5 punkti
2.3 teede seisund ja sobivus – 5 punkti
2.4 teeäärte hooldamine ja kujundamine - 5 punkti
2.5 tarade, piirete, väravate seisukord ja sobivus – 6 punkti
2.6 heakord väljaspool krunti – 5 punkti.
 3) Haljastus ja selle seisund - 19 punkti

3.1 muru – 8 punkti
3.2 lilled – 5 punkti
3.3 ilupuud ja -põõsad, rohttaime – 6 punkti.
 4) Väikevormid, nende seisund - 25 punkti

4.1 lipumast – 5 punkti
4.2 peremärk, viidad, sildid, logo – 4 punkti
4.3 skulptuurid ja pilgupüüdjad – 4 punkti
4.4 veesilmad, basseinid, voolav vesi – 4 punkti
4.5 aiamööbel, väikehooned, lehtlad – 4 punkti
4.6 välisvalgustus, illumineerimine – 4 punkti.
 5) Keskkonnahoiak - 8 punkti

5.1 linnupesakastid – 2 punkti
5.2 jäätmete komposteerimine, jäätmekäitlus – 3 punkti
5.3 puhta- ja reovee käitluse korraldamine – 3 punkti.

 (4) Ühiskondlike hoonete, objektide ja ettevõtete punktisüsteem: (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)
 1) üldilme, lipumast - 30 punkti
 2) hooned, ehitised - 25 punkti
 3) teed, piirded - 15 punkti
 4) haljastus - 30 punkti

 (5) Ülevaatuse tulemused vormistab komisjon protokollina. Protokoll koos autasustamise esildisega esitatakse detsembrikuu volikogule kinnitamiseks. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

§ 19.  Autasustamine

 (1) Hindamistulemuste alusel autasustatakse iga grupi kaunimat.

 (2) Parimaks tunnistatud objekte autasustatakse valla tänukirjaga ja preemiaga. Volikogu kinnitab igal aastal preemia suuruse.

 (3) Autasude üleandmine toimub Torma valla Eesti Vabariigi aastapäeva üritusel.
(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (4) Maakonnakomisjonile esitatakse autasustamiseks eelmise aasta konkursi „Kaunis kodu” võitjad.

 (5) Konkursi “Kaunis kodu” tulemused avaldatakse valla veebilehel ja Torma Valla Teatajas.

5. peatükk VOLIKOGU ESIMEHE JA ASEESIMEHE VALIMISE KORD, VOLIKOGU TÖÖKORD 

§ 20.  Volikogu esimees ja aseesimees

 (1) Volikogu esimees:
 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu eestseisuse koosolekuid, volikogu istungeid ning korraldab istungite ettevalmistamist läbi vallakantselei;
 2) koostab volikogu istungi päevakorra projekti;
 3) täidab muid talle seaduse, põhimääruse ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid;
 4) annab volikogu alatistele ja ajutistele komisjonidele ülesandeid ja kontrollib nende täitmist.

 (2) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid.

§ 21.  Volikogu esimehe valimine

 (1) Volikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.
(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (2) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Salajase hääletamise tagamiseks ei ole nõutav hääletuskabiin, kui hääletuse salajasuse tagamine on võimalik muul viisil.

 (3) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine:
 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale suuline ettepanek;
(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)
 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
 3) kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni nimekirja sulgemise otsustamiseni volikogu poolt;
 4) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega volikogu;
 5) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist kuni 15 minutilises sõnavõtus ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

 (4) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

 (5) Volikogu esimehe valimise korraldamisel valla valimiskomisjoni poolt valmistatakse ette hääletussedelid, viiakse läbi salajane hääletamine ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Volikogu esimehe valimise korraldamisel häältelugemiskomisjoni poolt valmistatakse ette hääletussedelid, viiakse läbi salajane hääletamine ning valimistulemused tehakse kindlaks häältelugemiskomisjoni protokolliga, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (6) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine samal volikogu istungil kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine järgmisel volikogu istungil.

§ 22.  Volikogu aseesimehe valimine

  (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimees valitakse eraldi valimisprotseduuri käigus. Volikogu aseesimehe valimise läbiviimist juhatab vallavolikogu esimees. Aseesimehe valimine toimub volikogu esimehega ühtsetel alustel. Hääletamiskomisjonina viib valimisprotseduuri läbi volikogu poolt valitud häältelugemiskomisjon. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

§ 23.  Volikogu eestseisus

  Kehtetu (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

§ 24.  Volikogu istung

 (1) Volikogu töövorm on istung.

 (2) Kinniseks kuulutatud volikogu istungist võtavad osa volikogu liikmed, vallavanem ja vallasekretär. Valitsuse liikmete ja ametnike osavõtu kinnisest istungist otsustab volikogu istungi juhataja ettepanekul.

 (3) Volikogu istungid toimuvad üks kord kuus. Juulikuus volikogu istungeid et toimu.

 (4) Volikogu istungi kutsub kokku ja juhatab volikogu esimees või aseesimees kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja käesolevas põhimääruses kehtestatud korras. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ja juhatab kuni esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees.

 (5) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused, tehakse volikogu liikmetele teatavaks vallakantselei kaudu neli tööpäeva enne volikogu istungit. Kutse edastatakse volikogu liikmetele e-posti teel ning eelnõud avaldatakse valla veebilehel www.torma.ee. Kutsele lisatakse volikogu õigusaktide eelnõud ning vajadusel nende seletuskirjad.(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (6) Vallakantseleile sellekohase avalduse esitanud volikogu liikmele saadetakse materjalid posti teel.

 (7) Volikogu liige, kes ei saa istungist osa võtta, informeerib sellest vallasekretäri.

 (8) Volikogu istungit võivad kõik istungile lubatud isikud salvestada volikogu istungil osalevate liikmete enamuse nõusolekul, kuid raadio- ja teleülekannete, foto-, video- ja fonosalvestuste tegemine ei tohi segada volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd. Kinniseks kuulutatud volikogu istungist salvestust ei tehta. Protokollimiseks tehtavat salvestust säilitatakse 2 kuud. Salvestust ei väljastata. Käesolevas lõikes toodud kooskõlastamise nõue ei kehti istungi protokollimiseks tehtavate salvestuste kohta.

§ 25.  Volikogu istungi ettevalmistamine

 (1) Volikogu komisjonid valmistavad päevakorda esitatavad eelnõud ette ja esitavad need vallasekretärile 15 tööpäeva enne volikogu istungit. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (2) Kehtetu (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (3) Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse:
 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
 3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;
 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad;
 5) valitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või valitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud;
 6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning soovitatav nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus.

 (4) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos komisjonide ja valitsuse arvamusega. Eelnõu seletuskirja blankett on kättesaadav valla veebilehel www.torma.ee/blanketid all.

 (5) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. Volikogu liikme, komisjoni, fraktsiooni, valitsuse või vallaelanike algatatud eelnõus keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab vallakantselei kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõu päevakorra kavva võtmist.

 (6) Volikogu istungile saab vastuvõtmiseks esitada õigusaktide eelnõud, mis vajadusel arutatakse eelnevalt läbi vastavas volikogu komisjonis.

 (7) Eelnõu algatajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu volikogus menetlemise ajal, välja arvatud eelarve eelnõu, igal etapil tagasi võtta, mille tagajärjel see eelnõu langeb välja volikogu menetlusest. Umbusaldusavalduse eelnõu tagasi võtta ei saa.

 (8) Päevakorra eelnõus märkimata küsimusi võib volikogu erandkorras lülitada päevakorda volikogu koosseisu poolthäälteenamusega, kusjuures eelnõu kirjalik tekst koos lisamaterjalidega peab olema eelnevalt esitatud vallasekretärile 4 tööpäeva enne istungit. Määruse eelnõule tuleb lisada ka seletuskiri käesoleva paragrahvi lõike kolm kohaselt.

 (9) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võidakse anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

§ 26.  Õigusaktide algatamise õigus

 (1) Vallaelanikel on õigus teha algatusi õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.

 (2) Algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri.

 (3) Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga.

 (4) Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

 (5) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses, mille arutelust ka temale teatatakse.

 (6) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse.

§ 27.  Volikogu istungi läbiviimine

 (1) Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse istungi alguses. Iga istungil osalev volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. Juhul kui volikogu liige hilineb istungile või lahkub enne selle lõppu, fikseeritakse kellaaeg istungi protokollis.

 (2) Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja teised istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja sõnavõttudeks määratud ajal. Volikogu istungil viibivatele kodanikele sõna andmise otsustab istungi juhataja.

 (3) Volikogu on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole volikogu koosseisust. Kui 30 minuti jooksul pole kvoorumi puudumise tõttu võimalik istungit alustada, jäetakse istung pidamata ja määratakse uus istungi toimumise aeg.

 (4) Kui volikogu esimees ja aseesimees istungilt puuduvad või enesetaandamise tõttu ei saa istungit juhatada, juhatab seda vanim kohalviibiv volikogu liige. Istungi protokollimist korraldab valla kantselei.

 (5) Volikogu istung kestab kuni kolm tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. Volikogu istungil on iga 1,5-tunnise töö järel vaheaeg kuni kümme minutit kui volikogu ei otsusta teisiti.

 (6) Volikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja kehtestatud korras ettevalmistatud küsimusi.

 (7) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:
 1) kutsutud külalistest teatamine;
 2) päevakorra kinnitamine.

 (8) Protestid päevakorra kohta esitatakse koheselt enne päevakorra kinnitamist.

 (9) Pärast ettepanekute ja protestide läbiarutamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega.

 (10) Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete, valitsuse liikmete, fraktsioonide ja komisjonide avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse istungi protokollile.

 (11) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada peale ettekande ja kaasettekande ärakuulamist. Küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt.

 (12) Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega.

 (13) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu või küsimuse algataja ettekandega.

 (14) Küsimuse esitamisest ja sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras.

 (15) Volikogu istungi juhataja võtab sõna üldises korras.

 (16) Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus kolmele küsimusele ja ühele sõnavõtule. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või valitsuse liikmele.

 (17) Küsimuste, sõnavõttude ja repliikide järjekorra otsustab istungi juhataja. Istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, küsimuse või sõnavõtu teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral.

 (18) Volikogu istungi läbiviimisel:
 1) päevakorrapunkti tutvustamiseks antakse ettekandjale kuni 15 ja kaasettekandjale kuni 10 minutit;
 2) sõnavõtuks antakse arutatavas päevakorrapunktis kuni 5 minutit;
 3) küsimusele vastamiseks kuni 3 minutit;
 4) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit;
 5) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega;
 6) Volikogu fraktsioonil on õigus ühe päevakorra punkti arutamise juures paluda ühte vaheaega kuni 10 minutit.

 (19) Nimetatud piirangud ei kehti kirjalike ja protseduuriliste ettepanekute kohta. Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõna andmist ettekandja või kaasettekandja põhjendatud taotlusel. Lubamise otsustab istungi juhataja enne sõnavõtu algust.

 (20) Istungi lõpul on volikogu liikmel kirjaliku taotluse alusel õigus sõnavõtuks vabal teemal kuni kolm minutit. Kirjalik taotlus antakse istungi juhatajale üle enne päevakorra kinnitamist.

 (21) Volikogu võib küsimuse arutamise katkestada arutelu igas staadiumis. Protokolli kantakse sel juhul otsus arutelu jätkamise aja kohta.

 (22) Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja eelnõu hääletusele.

 (23) Kui päevakorraküsimuste arutamiseks määratud aeg on ammendatud, otsustab volikogu kohalolijate häälteenamusega, kas katkestada küsimuse arutamine, jätkates seda järgmisel istungil, või muuta päevakorra ajakava.

 (24) Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsustuse ning kui viidi läbi hääletamine, siis ka hääletamistulemused.
 1) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel koheselt. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid proteste ei arvestata. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)
 2) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (25) Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid.

 (26) Vajaduse korral võidakse läbi viia elektrooniline istung kiireloomuliste ja oluliste üksikküsimus(t)e lahendamiseks. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)
 1) Elektroonilise istungi läbiviimist korraldab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Võimaluse korral võidakse teadaoleva elektroonilise istungi toimumise aeg leppida kokku volikogu istungil.
(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)
 2) Kui volikogu istungi korraldamise vajadus tekib hiljem, teavitatakse eelnevalt telefoni teel volikogu liikmeid ja eelnõu(d) saadetakse e-mailiga. Kui volikogu liikmel ei ole võimalik elektroonilisest istungist osa võtta, teatab sellest kohe pärast telefoni teel volikogu istungi toimumise kohta informatsiooni saamist ning sellisel juhul ta hääletamisest osa ei võta. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)
 3) Elektrooniline istung viiakse läbi eelnõu(de) esitamisel ühe päeva jooksul.
(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)
 4) Hääletamisel annab volikogu liige oma poolt või vastu hääle. Juhul kui volikogu liige jääb erapooletuks peab ta saatma vastuskirja, et jääb erapooletuks.(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)
 5) Otsustus vormistatakse hääletusele järgnenud tööpäeva jooksul. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)
 6) Volikogu erakorralise istungi kutsub volikogu esimees või aseesimees kokku volikogu esimehe, revisjonikomisjoni, vallavanema, vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul, nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Erakorralise istungi kokkukutsumise ettepaneku tegijad esitavad koos ettepanekuga ka kirjaliku põhjenduse erakorralise istungi kokkukutsumiseks. Erakorraline istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallavalitsuse kantseleis. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (27) Volikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja sõnadega “istung on lõppenud”.

 (28) Volikogu istungil otsustatu kohta informatsiooni ajakirjandusele ja meediale annab volikogu esimees või tema poolt volitatud isik.

§ 28.  Volikogu liikme enesetaandamine

 (1) Volikogu liige on kohustatud taandama ennast sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest (v.a isikuvalimised ja ametisse kinnitamised), mis puudutab:
 1) teda isiklikult, tema lähisugulast või hõimlast;
 2) juriidilise isiku majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on:

2.1 täisühing, mille osanik on volikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane;

2.2 usaldusühing, mille täisosanik või usaldusosanik on volikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane;

2.3 osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on volikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane;

2.4 aktsiaselts, mille aktsionär või juhatuse või nõukogu liige on volikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane;

2.5 tulundusühistu, mille juhatuse või revisjonikomisjoni liige on volikogu liige või tema lähisugulane või -hõimlane;
2.6 muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane.

 (2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha teine volikogu liige.

 (3) Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Selles päevakorrapunktis volikogu liige sõna ei võta ja hääletamises ei osale.

 (4) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka valitsuse liikmele.

§ 29.  Eelnõude lugemine

 (1) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele.

 (2) Mitmele lugemisele pannakse:
 1) valla eelarve;
 2) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)
 3) valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (3) Esimesel lugemisel ei saa otsust vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Sellisel juhul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele ja enim hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks.

 (4) Volikogu määruste eelnõude puhul, mis nõuavad täiendavaid kulutusi, on vajalik eelnevalt kuulata ära vallavalitsuse seisukoht.

 (5) Volikogu otsusel võib ühel istungil teha ühe eelnõu mitu lugemist. Juhul kui loetakse ühte eelnõud istungil mitu korda, peab iga lugemise vahel olema vähemalt 10- minutiline vaheaeg.

 (6) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega.

§ 30.  Volikogu fraktsioon

 (1) Volikogu fraktsioon koosneb vähemalt kolmest volikogu liikmest, kes ühinevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud korras. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni.

 (2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees (aseesimehed), edastatakse koos fraktsiooni registreerimise avaldusega volikogu esimehele. Fraktsioon loetakse registreerituks vastava avalduse registreerimisest volikogu istungil volikogu esimehe poolt.

 (3) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult volikogu esimeest. Kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud, võib fraktsiooni liikme fraktsioonist välja heita. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel volikogu istungil. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel.

6. peatükk VOLIKOGU KOMISJONIDE MOODUSTAMINE, NENDE ESIMEESTE JA ASEESIMEESTE VALIMISE KORD, TEGEVUSVALDKONNAD 

§ 31.  Volikogu komisjonid

 (1) Volikogu võib moodustada nii alalisi kui ka ajutisi komisjone.

 (2) Komisjonid moodustatakse vallaelu tähtsamate valdkondade arengu kavandamiseks ja probleemide lahendamiseks.

 (3) Volikogu kinnitab komisjoni põhimääruse, milles määratakse kindlaks komisjoni pädevus ja töökord.

 (4) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on volikogu ja valitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku ja/või nõuandva iseloomuga.

 (5) Komisjon kuulab vajadusel ära vastava spetsialisti seisukoha arutatava küsimuse kohta.

 (6) Komisjon töötab välja komisjoni tööplaani ja esitab volikogule õigusaktide eelnõud.

 (7) Komisjonil on õigus:
 1) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
 2) algatada arutelusid;
 3) saada valitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
 4) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

 (8) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või valitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

 (9) Volikogu võib moodustada ajutisi komisjone ühekordsete kindlapiiriliste probleemide lahendamiseks ja sellelaadsete ülesannete täitmiseks.

 (10) Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon, sätestatakse selle koosseis, ülesanded, volituste ulatus ja kestus.

 (11) Ajutine komisjon töötab samade põhimõtete ja reeglite alusel kui alaline komisjon.

§ 32.  Komisjoni esimeeste ja aseesimeeste valimine

 (1) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel. Teised komisoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (2) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (3) Ülesseatud kandidaat annab nõusoleku kandideerimiseks.

§ 33.  Revisjonikomisjon

 (1) Revisjonikomisjon moodustatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras ja täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevaid ülesandeid.

 (11) Revisjonikomisjoni liige peab vastama audiitortegevuse seaduse § 100 lõikes 2 sätestatule. Kui vallavolikogu liikmetest revisjonikomisjoni liikmed ei vasta audiitortegevuse seaduse kehtestatud nõuetele, kinnitatakse revisjonikomisjoni liikmeks muu nõuetele vastav isik, arvestades audiitortegevuse seaduses § 100 lõikes 2 sätestatud. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (2) Revisjonikomisjon kontrollib Torma Vallavalitsuse ja valla asutuste tööd volikogu poolt kinnitatud kontrollimiste plaani või volikogu otsuste alusel.

 (3) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel valitsuse ametnikke ja asjatundjaid. Revisjonikomisjoni esimehe ülesandeks on kontrolliülesande vormistamise, kontrollimise läbiviimise, kontrolli tulemuste vormistamise ning komisjoni ja volikogu otsuse eelnõu ettevalmistamise korraldamine.

 (4) Kontrolli alustamiseks informeerib kontrollija vähemalt 10 tööpäeva enne kontrolli teostama asumist talle antud ülesandest kontrollitava vallaasutuse juhti ja esitab asutuse juhile kontrolliülesande koopia. Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijale töötingimused ja vajadusel määrama teenistuja, kes osutab kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilist abi.

 (5) Kontrollijal on õigus talle antud ülesande täitmiseks:
 1) tutvuda kontrollitava asutuse kõigi vajalike dokumentidega, saada nende koopiaid ning ametiisikutelt kirjalikke seletusi ja teavet;
 2) kontrollida materiaalsete ja rahaliste vahendite säilimist materiaalselt vastutava isiku juuresolekul;
 3) pääseda kontrollitava asutuse objektidele ja ruumidesse asutuse juhi teadmisel või tema poolt määratud ametiisiku saatel;
 4) kontrollimise takistamise korral nõuda asutuse juhilt takistuse kõrvaldamist ja vajadusel informeerida sellest revisjonikomisjoni või volikogu esimeest.

 (6) Kontrolliülesande täitmisel kontrollija:
 1) peab puuduste avastamisel, mille jätkumine või kordumine võib tekitada olulist kahju või oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel sellest koheselt informeerima asutuse juhti ja vajadusel koostama vaheakti ning esitama selle kontrolliülesande andjale;
 2) vastutab kontrolli tulemuste õige ja objektiivse kajastamise eest;
 3) kohustub kasutama kontrollimise käigus talle teada saanud andmeid ainult kontrollimise huvides ning mitte edastama neid kolmandatele isikutele;
 4) ei või takistada kontrollitava asutuse tööd.

 (7) Kontrollitulemuste kohta vormistab kontrollija akti, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Aktis näidatakse ära kontrollitava asutuse nimetus, alluvus, kontrollitud küsimus ja periood, sel ajal asutuse juhina ja pearaamatupidajana töötanud ametiisikud, kontrollija ja läbiviimise aeg. Aktile kirjutab alla kontrollija.

 (8) Akt peab sisaldama sõltuvalt ülesandest ja kontrollimise tulemustest:
 1) viidet õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitud valdkonda;
 2) tegeliku olukorra kirjeldust, sooritatud tehingute ja asutuse tegevuse vastavust riigi ning Torma valla õigusaktidele;
 3) asutuse käsutada ja kasutada olevate materiaalsete ja rahaliste vahendite kasutamise õigsust, otstarbekust ning sihipärasust;
 4) raamatupidamise arvestuse ja aruandluse tõepärasust;
 5) järeldust otsese kahju või saamata jäänud tulu kohta.

 (9) Majandusliku kahju ilmsikstulekul tuuakse aktis välja selle rahaline suurus, kahju arvutamise metoodika, tekkimise põhjused ja sellega seotud ametiisikud. Õigusaktide rikkumise korral näidatakse ära, millist õigusakti ja mis osas on rikutud.

 (10) Akti üks eksemplar esitatakse allkirja vastu kontrollitud asutuse juhile, kes viie päeva jooksul peab esitama seletuskirja. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (11) Kontrollija võib aktile lisada omapoolseid ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja kontrollitava asutuse töö parandamiseks.

 (12) Komisjon arutab kontrollitulemused läbi ja võtab vastu otsuse. Kontrollitud asutuse juhil on õigus võtta osa küsimuse arutamisest komisjonis ja anda seal omapoolseid selgitusi. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust.

 (13) Komisjon saadab akti ja komisjoni otsuse valitsusele, kes võtab oma seisukoha ning esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.
(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

§ 34.  Komisjoni tegutsemisvõimetus

 (1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kolme järjestikuse töökuu jooksul.

 (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida uus komisjon.

7. peatükk VALLAVANEMA VALIMISE JA VALITSUSE MOODUSTAMISE KORD NING VALITSUSE TÖÖKORD 

§ 35.  Vallavanema valimine

 (1) Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt kõnes ja kirjas ning kes vastab teenistujale esitatavatele nõuetele.

 (2) Vallavanema valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul:
 1) volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates;
 2) vabaks jäänud vallavanem ametikoha täitmiseks.

 (3) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.

 (4) Vallavanema kandidaadi seab üles volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse suuline ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (5) Kandidaatide ülesseadmise järjekorra alusel tutvustab nimekirjas olev isik end ja oma nägemust valla juhtimisel. Volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

 (6) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjoni, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Hääletamiskomisjoni esimees teeb teatavaks hääletamistulemused.

 (7) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (8) Kui ükski kandidaatidest ei saa esimeses hääletusvoorus nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine samal volikogu istungil kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine järgmisel volikogu istungil.

 (9) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega.

 (10) Volikogu võib vallavanema kandidaadi leidmiseks välja kuulutada ka avaliku konkursi.

§ 36.  Vallavanema asendamine

 (1) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat abivallavanem või vallavanema käskkirjaga määratud isik.
(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (2) Vallavanema äraolekul lähevad kõik vallavanema õigused ja kohustused üle vallavanema asendajale.

 (3) Vallavanema äraolek vormistatakse vallavanema käskkirjaga, v.a. vallavanema ajutise töövõimetuse aeg või muud ettenägematud asjaolud.

 (4) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes”. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

§ 37.  Valitsuse moodustamine

 (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus.

 (2) Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui viis liiget.

 (3) Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul arvates vallavanemaks valimisest volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse koosseisu kohta. Kõigi valitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes otsuse eelnõus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud.

 (4) Valituse liikmeks võib esitada:
 1) Torma valla elaniku;
 2) ametniku, kes on teenistuses vallavalitsuses. Ametniku kinnitamisel valitsuse liikmeks või vabastamisel valitsuse liikme kohustustest jätkab ametnik oma teenistust.

 (5) Eelnõu arutamine algab vallavanema ettekandega.

 (6) Valitsuse liikmete kinnitamise otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.

 (7) Volikogu kinnitab valitsuse liikmed vallavanema volituste ajaks.

 (8) Valitsuse koosseisu täiendamise või muutmise vajadusel esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu.

§ 38.  Valitsuse töökord

 (1) Valitsuse istungid on kinnised kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid.

 (2) Valitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, on kohustatud sellest informeerima vallasekretäri hiljemalt istungile eelneval tööpäeval.

 (3) Valitsuse istungid toimuvad vähemalt 2 korda kuus. Vajaduse korral võidakse läbi viia elektrooniline istung kiireloomuliste ja oluliste üksikküsimus(t)e lahendamiseks. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)
 1) Elektroonilise istungi läbiviimist korraldab vallavanem, tema äraolekul abivallavanem.
(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)
 2) Valitsuse istungi liikmeid teavitatakse eelnevalt suuliselt või telefoni teel ja eelnõu(d) saadetakse e-mailiga. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)
 3) Elektrooniline istung viiakse läbi eelnõu(de) esitamise päeval 4 tunni jooksul.
(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)
 4) Otsustus vormistatakse pärast hääletustulemuste selgumist. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (4) Õigus nõuda sagedamini valitsuse istungi kokkukutsumist on:
 1) valitsuse liikmetel;
 2) volikogu esimehel;
 3) volikogu komisjonidel;
 4) vallasekretäril;
 5) pearaamatupidajal.

 (5) Küsimusi valitsuse istungi päevakorda võivad esitada valitsuse liikmed, ametnikud neile ametijuhendiga antud pädevuse piires, volikogu komisjonide esimehed komisjoni otsuse alusel ning vallaelanikud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.

 (6) Küsimuse võtmiseks istungi päevakorda on küsimuse algataja kohustatud esitama õigusakti eelnõu koos vajalike põhjenduste ja lisadega.

 (7) Valitsusele esitatavate materjalide komplektsuse ning nende õiguspärasuse eest vastutab materjalide esitaja.

 (8) Esitatava õigusakti või valitsuse määruse eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. Eelnõu seletuskirja blankett on valla veebilehel www.torma.ee/blanketid all.

 (9) Eelnõule lisatav seletuskiri peab sisaldama:
 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendust;
 2) loetelu õigusaktidest, millega on küsimus reguleeritud;
 3) loetelu õigusaktidest, mida on vaja tunnistada kehtetuks, tühistada, muuta või täiendada eelnõu õigusaktina vastuvõtmise korral;
 4) ülevaadet õigusakti vastuvõtmisest tingitud kulutustest ja nende põhjendust;
 5) vajadusel ettepanekut istungile kutsutavate isikute kohta.

 (10) Nõuetekohaselt vormistatud materjalid tuleb esitada vallasekretärile elektroonilisel teel hiljemalt 1 tööpäev enne istungi toimumise päeva, hiljemalt kella 10-ks. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (11) Vallasekretäril on õigus valitsusele esitatud õigusakti eelnõu koos põhjendustega esitajale tagasi saata, kui eelnõu on vastuolus kehtivate õigustloovate aktidega või sisaldab ebatäpseid andmeid.

 (12) Vallasekretär koostab istungi päevakorra projekti ning esitab selle koos õigusaktide eelnõudega ja juurdekuuluvate materjalidega elektrooniliselt valitsuse liikmetele tutvumiseks hiljemalt üks tööpäev enne istungi algust.
(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (13) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi valitsuse istungile esitatud päevakorra eelnõu ning kinnitatakse lõplik päevakord.

 (14) Päevakorra eelnõus märkimata küsimusi võib lülitada erakorraliselt istungi päevakorda valitsuse liikmete poolthäälteenamusega, kusjuures eelnõu kirjalik tekst koos vajalike põhjendustega ja lisadega peab olema esitatud istungi alguseks kõigile valitsuse liikmetele.

 (15) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu ettelugemisega.

 (16) Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete ja sõnavõttude kestuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra.

 (17) Sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul kantakse sõnavõtu põhiseisukohad istungi protokolli.

 (18) Valitsuse istungeid protokollib vallasekretär.

 (19) Protokoll vormistatakse ja avalikustatakse Torma valla dokumendiregistris nelja tööpäeva jooksul.

 (20) Valitsuse otsustused tehakse istungil osalevate valitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski valitsuse liige eriarvamust otsustuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse korraldus või määrus vastuvõetuks ühehäälselt.

 (21) Valitsuse liige on kohustatud end taandama üksikakti arutamisest ja otsustamisest käesoleva põhimääruse § 28 alustel.

§ 39.  Valitsuse komisjonid

 (1) Valitsus võib moodustada nõuandva õigusega alalisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga valitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt volikogu või valitsuse õigusaktidest.

 (2) Komisjon moodustatakse valitsuse korraldusega, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed ning ülesannete täitmise tähtajad.

 (3) Ajutise komisjoni ülesande täitmise tähtajaga kuni üks kuu võib moodustada vallavanem oma käskkirjaga.

 (4) Komisjoni liikmeks võib kaasata volikogu liikmeid ja teiste valitsusasutuste teenistujaid.

 (5) Komisjonil on õigus pöörduda vallavalitsuse struktuuriüksuste ja halduses olevate asutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks.

 (6) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jaotumisel on otsustavaks esimehe või aseesimehe hääl.

 (7) Komisjonide koosolekute protokollid säilitatakse vallavalitsuse kantseleis.

 (8) Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru valitsusele, vallavanema käskkirjaga moodustatud komisjoni esimees vallavanemale, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti.

8. peatükk EELARVE KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE, MUUTMISE JA SELLE TÄITMISE ARUANDE LÄBIVAATAMISE JA KINNITAMISE NING AVALIKUSTAMISE KORD 

§ 40.  Eelarve koostamine

 (1) Eelarve koosneb Torma valla eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. Eelarve koostatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile.

 (2) Eelarve eelnõu koostamise aluseks on valla arengukava ja teised antud valdkonda reguleerivad volikogu õigusaktid.

 (3) Valla eelarveaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

 (4) Eelarve eelnõu koostab valitsus. Valitsus peab tagama tulude täieliku arvelevõtmise nende moodustumise kõikide allikate järgi, samuti kulude otstarbeka ja kokkuhoidliku kindlaksmääramise iga asutuse ja ürituse kohta eraldi kõikide kululiikide lõikes.

§ 41.  Alaeelarved

 (1) Eelarve liigendub alaeelarveteks. Alaeelarved koostatakse tegevusalade ja valla hallatavate asutuste ning struktuuriüksuste osas tulu-ja kululiikide lõikes. Alaeelarved esitatakse valitsusele hiljemalt 01. oktoobriks.
(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (2) Mittetulundusühingud, seltsid ja teised kodanike ühendused esitavad taotluse vallaeelarvest toetuse saamiseks vallavalitsusele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 01. oktoobriks. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

§ 42.  Valitsuse kohustused

 (1) Esitatud alaeelarvete läbivaatamisel kontrollib valitsus eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele õigusaktidele, samuti hindab alaeelarve eelnõusse lülitatud kulude otstarbekust.

 (2) Valitsus vaatab eelarve määruse eelnõu läbi ja esitab heakskiidetud eelarve eelnõu koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega volikogu menetlusse hiljemalt 01. detsembriks. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

§ 43.  Eelarve eelnõu lisad

  (1) Eelarve eelnõule lisatakse:
 1) eelarve eelnõu seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele;
 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes;
 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi;
 4) valla hallatavate asutuste taotletavad personali koosseisud järgmiseks eelarveaastaks.

§ 44.  Eelarve menetlemine

 (1) Volikogu komisjonid vaatavad hiljemalt 15. detsembriks eelarve eelnõu läbi ning esitavad oma seisukohad ja ettepanekud kirjalikult valitsusele ning eelarve- ja arengukomisjonile. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (2) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada ettepanek koos lisadega valitsusele ning eelarve- ja arengukomisjonile.

 (3) Valitsus ja eelarve- ja arengukomisjon vaatavad koos läbi parandusettepanekud ja esitavad projekti esimeseks lugemiseks.

 (4) Lahkarvamuste puhul valitsuse ning eelarve- ja arengukomisjoni vahel esitavad mõlemad volikogule omapoolsed täiendavad selgitused lahkarvamuste kohta.

§ 45.  Parandusettepanekute esitamine

 (1) Parandusettepanekuid saab esitada 10 tööpäeva jooksul pärast eelarve esimest lugemist volikogus valitsusele ning eelarve- ja arengukomisjonile, kes analüüsivad neid ja esitavad volikogule omapoolse ettepaneku paranduste arvestamiseks või tagasilükkamiseks.

 (2) Parandusettepanekud hääletatakse volikogus läbi teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid teha.

§ 46.  Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine

 (1) Volikogu otsusel võib eelarve vastu võtta peale teist lugemist.

 (2) Volikogu võtab seaduses sätestatud korras vastu tasakaalus oleva vallaeelarve.

 (3) Volikogu kinnitab järgmise aasta eelarve vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatori järgi tulud tuluallikate järgi ja kulud administratiivselt tegevusala ja arvestusüksuste viisi üldsummas, tuues välja personalikulud ja investeeringud.

 (4) Volikogu poolt vastuvõetud eelarve alusel kinnitab valitsus valla ametiasutuste ning vallavalitsuse hallatavate asutuste eelarved kululiikide lõikes.

 (5) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

§ 47.  Eelarvest kulutuste tegemine kuni eelarve vastuvõtmiseni

 (1) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest.

 (2) Valitsusel ja valla hallatavatel asutustel on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes.

§ 48.  Eelarve täitmine

 (1) Eelarve täitmist korraldab valitsus.

 (2) Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti eelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine.

 (3) Eelarvet täidetakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile.

§ 49.  Volikogu informeerimine

  (1) Valitsus annab volikogule informatsiooni eelarve täitmise kohta kord kvartalis.

§ 50.  Aru andmine

 (1) Valla hallatavate asutuste juhid annavad valitsusele aru eelarve rahade kulutamise kohta.

 (2) Eelarveaasta jooksul valla eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel on valitsusel kulude mahu ülepaisutamise korral õigus vähendada finantseerimist. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud alaeelarvega) kannab vastava asutuse juht otsest vastutust.

 (3) Valitsus esitab iga kuu eelarve täitmise aruande rahandusministeeriumile rahandusministri poolt kehtestatud korras ja tähtajal.

§ 51.  Lisatasu ja preemia maksmine

 (1) Palgafondi jäägi puhul on alaeelarvete valdajatel õigus käskkirja alusel maksta lisatasusid ja preemiaid.

 (2) Valitsuse ettepanekul määrab lisatasu või preemia vallavanemale volikogu.

§ 52.  Majandusaasta aruanne

 (1) Majandusaasta aruande koostab valitsus ning esitab selle volikogule kinnitamiseks igal aastal hiljemalt 31. maiks. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (2) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest. Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni aruande.
(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (3) Majandusaasta aruanne avalikustatakse valla veebilehel. Torma Valla Teatajas avaldatakse teade majandusaasta aruande avalikustamise kohta.(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

§ 53.  Volikogule esitatava eelarve täitmise aruande lisad

 (1) Volikogule esitatava eelarve täitmise aruande lisad on:
 1) raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega;
 2) tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele;
 3) reservfondi kasutamise aruanne;
 4) audiitori järeldusotsus;
 5) laenude tagastamise ja intresside tasumise aruanne;
 6) kohaliku omavalitsuse üksuse investeeringute aruanne.

 (2) Volikogule esitatakse lisaks tegevusaruandele ülevaade valla enamusosalusega äriühingu majandustegevusest.

§ 54.  Eelarve muutmine, lisaeelarve

 (1) Vajadusel jaotada ümber eelarves määratud kulusid taotleb valitsus eelarve muutmist, esitades eelarve- ja arengukomisjonile sellekohase eelnõu.

 (2) Kulude ümberpaigutamist ühe konkreetse alaeelarve piires teeb valitsus oma korraldusega.

 (3) Palgamäärade ja struktuuri muudatuste tegemiseks alaeelarves esitavad hallatavate asutuste juhid vastava taotluse valitsusele, kes analüüsib muudatuste vajalikkust ja nende põhjendatuse korral vormistab eelarve muutmise eelnõu ning esitab eelarve- ja arengukomisjonile.

 (4) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole vahendeid määratud või mille tegemiseks määratud vahenditest ei jätku, koostab valitsus täiendavate kulude katmiseks lisaeelarve ja esitab selle arvamuse andmiseks eelarve- ja arengukomisjonile ning revisjonikomisjonile.

 (5) Tulude oluliselt vähemas mahus laekumise korral koostatakse negatiivne lisaeelarve.

 (6) Lisaeelarve võib volikogu vastu võtta eelarveaasta kestel. Eelarveaasta viimase lisaeelarve eelnõu esitab valitsus volikogule kinnitamiseks hiljemalt 01.detsembriks.

 (7) Eelarve- ja arengukomisjon esitab eelarve muutmise ja lisaeelarve eelnõu kinnitamiseks volikogule, lisades eelnõule revisjonikomisjoni arvamuse.

§ 55.  Lisaeelarve projekti lisad

  (1) Lisaeelarve projektile lisatakse järgmised dokumendid:
 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta;
 2) andmed lisatulude kohta koos põhjendusega;
 3) andmed assigneeringute kohta, mille täiendamist taotletakse;
 4) andmed võimalike säästude kohta koos põhjendustega.

§ 56.  Sihtotstarbeliste summade kasutamine

  (1) Riigieelarvest ja muudest alternatiivsetest rahaallikatest eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste saamisel lisab valitsus need laekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse, informeerides sellest volikogu.

§ 57.  Eelarve muutmise ettepaneku esitamine

  (1) Kulude ümberpaigutamiseks ühe konkreetse alaeelarve kulurühmade piires esitab valla hallatava asutuse juht taotluse valitsusele hiljemalt 15. detsembriks.

§ 58.  Eelarve muutmise menetlemine

  (1) Eelarve muutmise eelnõu menetletakse volikogus samas korras nagu põhieelarvetki, kuid lisaeelarve ja eelarve muutmise võib vastu võtta esimesel lugemisel.

§ 59.  Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruande avalikustamine

 (1) Eelarve, eelarve muudatused ning majandusaasta aruande eelnõud avaldatakse koos seletuskirjadega enne vastuvõtmist volikogus valla veebilehel aadressil www.torma.ee .

 (2) Kinnitatud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse 7 tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel aadressil www.torma.ee . (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

§ 60.  Reservfondi käsutamine

 (1) Vallaeelarve reservfond (edaspidi reservfond) moodustatakse eelarve koosseisus ning selle suurus on kuni 1% eelarve kuludest. Reservfondi konkreetse suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel.

 (2) Reservfondi käsutab valitsus eelarves ettenägemata kulude katmiseks ja tulude alalaekumise korral. Ettenägemata kuludeks loetakse kulud, mille katmiseks ei olnud võimalik esitada taotlust enne eelarve vastuvõtmist.

 (3) Taotlus ettenägematute kulude katmiseks reservfondist esitatakse valitsusele. Valitsusel on õigus jätta taotlus rahuldamata, rahuldada see osaliselt või täielikult.

 (4) Valitsus otsustab reservfondist raha eraldamise oma istungil ning vormistab selle korraldusega.

 (5) Vallavanemal on õigus käskkirja alusel käsutada reservfondi ühekordselt ilma valitsuse vastava korralduseta 640 euro ulatuses. Vallavanem informeerib käsutatud summast valitsust summa kasutamisele järgneval istungil.
(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (6) Reservfondist eraldatud summade kulutamise kohta esitab valitsus aruande majandusaasta aruande koosseisus.

§ 61.  Laenude võtmine

 (1) Vald võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) ja võtta muid võlakohustusi valla- ja linnaeelarve seaduses ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.

 (2) Torma vallale laenu võtmise otsustab volikogu ning laenu võtmise korraldab vallavalitsus.

§ 62.  Maksud ja koormised

 (1) Volikogul on kohalike maksude seaduse alusel õigus kehtestada määrusega kohalikke makse.

 (2) Kohalikud maksud, maksumäärad ja maksumäärade muudatused kehtestab volikogu enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või vallaeelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või vallaeelarve muutmisega.

 (3) Volikogu võib seaduses sätestatud korras kehtestada koormisi. Koormise täitmist kontrollib valitsus.

§ 63.  Mittetulunduslikuks tegevuseks toetuse andmise kord

 (1) Mittetulunduslik tegevus korra mõistes on Torma valla külaelu, kultuuri, spordi, noorsoo- ja sotsiaaltöö ning elanike tervise edendamiseks läbiviidav ühistegevus mittetulundusühingu vormis.

 (2) Torma valla eelarvega eraldatakse vahendid mittetulundusliku tegevuse toetamiseks.

 (3) Toetust antakse Torma valla mittetulundusühingutele ja seltsingutele, mille peamiseks eesmärgiks on kohaliku elu edendamine.

 (4) Toetuse taotlemiseks järgneva aasta eelarvest esitab taotleja hiljemalt iga aasta 01. oktoobriks vormikohase taotluse, mis on kättesaadav valla veebilehel www.torma.ee/blanketid all ja millele tuleb lisada:
(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)
 1) kavandatava tegevuse kirjeldus ning tulude ja kulude eelarve;
 2) mittetulundusühingu äriregistri väljavõtte või seltsingu asutamislepingu (esmakordsel taotlemisel).

 (5) Ettenägematuid mittetulundustegevusi võib rahastada aasta jooksul, tulenevalt valla huvidest ja eelarveaasta rahalistest võimalustest.

 (6) Taotlused vaatab kümne tööpäeva jooksul läbi valitsuse kinnitatud komisjon, kuhu kuuluvad pearaamatupidaja, ametnik (kelle ametiülesannete hulka kuulub külaliikumise koordineerimine), kultuurijuht, arendusspetsialist ning kultuuri- ja spordikomisjoni liige. Puuduste esinemisel teatab komisjon sellest taotlejale viie tööpäeva jooksul ning annab puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva. Kui taotleja ei kõrvalda tähtajaks puudusi, tagastatakse talle esitatud dokumendid ning menetlus toetuse saamiseks lõpetatakse.

 (7) Toetuse määramiseks ettepaneku tegemisel lähtub komisjon järgmistest kriteeriumitest:
 1) tegevus vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodule;
 2) tegevus, millele toetust taotletakse, on seotud Torma vallaga;
 3) tegevus, millele toetust taotletakse, on kooskõlas Torma valla arengukavaga;
 4) eelarvest eelnevalt saadud toetuste kohta on taotleja esitanud aruanded.

 (8) Komisjon teeb ühe kuu jooksul peale taotluste esitamist valitsusele ettepaneku toetuse andmise, suuruse ja saamise kohta.

 (9) Toetuse saaja on kohustatud esitama valitsusele ühe kuu jooksul peale projekti lõppemist vormikohase aruande eelarvest saadud rahaliste vahendite kasutamise kohta.

9. peatükk KÜLAVANEMA STATUUT 

§ 64.  Eesmärk

 (1) Külavanema statuudi eesmärgiks on valida külaelanike ning nende ühiste huvide esindaja, kes juhindub oma tegevuses küla ühistest seisukohtadest, külas väljakujunenud tavadest, küla ja valla arengukavast, Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, omavalitsuseõigusaktidest. Olukordades, kus tegevus ei ole reguleeritud kehtivate õigusaktidega, tegutseb külavanem lähtudes headest tavadest.

 (2) Külavanem on usaldusamet.

§ 65.  Külavanema valimine, külavanema volituste kestus

 (1) Külavanema võib valida mitme küla peale.

 (2) Teade külavanema valimise koosoleku toimumise koha ja aja kohta teatatakse ette

 (3) Külavanema valimise saab algatada vähemalt kolm täisealist külaelanikku.

 (4) Külavanema valimise koosolekul valitakse koosoleku juhataja ja protokollija.

 (5) Külavanem valitakse küla täiskasvanud elanike koosolekul poolthäälte enamusega.Hääletamise viisi otsustab koosolek.

 (6) Külavanema kandidaadiks saab esitada külaelaniku, kes osaleb koosolekul, kus valitakse

 (7) Külavanema valimise koosolekul koostatakse valimise kohta protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija ning lisatakse koosolekul osalenud täisealiste külaelanike registreerimisleht. Protokoll koos registreerimislehega esitatakse Torma vallavalitsusele. Protokollist võib teha ka koopia.

 (8) Külavanema volituste tähtaeg on 4 aastat.

 (9) Vajadusel võib küla koosolek külavanema igal ajal tagasi kutsuda.

§ 66.  Külavanema õigused

 (1) Kutsuda kokku külaelanike koosolekuid.

 (2) Esitada ettepanekuid küla probleemide ja külaelanike huve puudutavate küsimuste arutamist kohalikus omavalitsuses.

 (3) Taotleda osavõttu valitsuse istungitest, kui arutatakse vastavat küla puudutavat probleemi.

 (4) Teha külaelanikele märkusi ja juhtida tähelepanu probleemidele küla heakorda, avalikku korda (loomade ja lindude pidamine, maaharimine) ja teeäärte korda puudutavates küsimustes.

 (5) Algatada küla ajaloo kogumist ja külakroonika pidamist.

 (6) Lahendada võimaluse korral lepitamise teel külaelanike vahelisi lahkarvamusi ja probleeme.

 (7) Moodustada külaelanikest külakogu vms organ.

 (8) Määrata endale äraoleku, haiguse vms puhul asendaja.

 (9) VAstuda isikliku avalduse alusel külavanema ametikohalt tagasi.

 (10) Osaleda valla külavanematekogu töös.

§ 67.  Külavanema ülesanded ja vastutus

 (1) Edastab külaelanike soovid ja ettepanekud omavalitsusele ning teistele institutsioonidele.

 (2) Teavitab omavalitsust küla sotsiaalsetest probleemidest.

 (3) Organiseerib küla ühistegevust, ühistööd, heakorratöid ning ärgitab külaelanikke koostööle.

 (4) Aitab organiseerida töid õnnetusjuhtumite ja eriolukordade puhul (kuni erialase abi saabumiseni).

 (5) Järgib küla loodusressursside säästlikku kasutamist ning vajadusel pöördub vastava ametniku poole.

 (6) Korraldab küla arengukava koostamist.

 (7) Kutsub vähemalt üks kord aastas kokku küla koosoleku.

 (8) Suhtleb ja teeb regulaarselt ja süstemaatiliselt koostööd külaseltsiga.

 (9) Külavanem vastutab isiklikult oma ametikohustuste täitmata jätmise eest, mis on ette nähtud käesoleva põhimäärusega ning oma ametivõimu kuritarvitamise eest.

§ 68.  Külavanema volituste lõppemine

 (1) Külavanema volitused lõpevad seoses:
 1) uue külavanema valimisega;
 2) tagasiastumisega;
 3) tema surma korral;
 4) omal soovil;
 5) külavanemale määratakse kriminaalkorras süüdimõistev kohtuotsus;
 6) külavanem ületab oma võimupiire;
 7) alalise elukoha muutumisega;
 8) külaelanike poolt umbusalduse avaldamisega. Umbusalduse algatamiseks on vaja vähemalt 10% küla hääleõiguslike elanike nõusolek. Umbusalduse algatamine peab olema vormistatud kirjalikult ning allkirjastatud umbusaldust algatavate külaelanike poolt. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik koosolekul osalejate lihthäälteenamus.

 (2) Külavanema vabastamise kohta koostatakse protokoll, mis esitatakse vallavalitsusele.

10. peatükk VALLA ESINDAMINE 

§ 69.  Esindamise õiguslikud alused

  (1) Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, Torma valla põhimäärus ja teised volikogu ja valitsuse õigusaktid ning lepingud.

§ 70.  Valla esindusfunktsiooni täitmine

 (1) Volikogu esindab valda tema pädevuse antud küsimuste lahendamisel.

 (2) Valitsus esindab valda tema pädevusse antud küsimustele lahendamisel.

§ 71.  Valla esindamine seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud toimingutes

 (1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise valitsusele.

 (2) Valitsust esindab vallavanema käskkirjaga või valitsuse korraldusega nimetatud valitsuse liige või valitsuse ametnik.

§ 72.  Valla esindamine kohtus

 (1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuse või valla hallatavate asutuste kaudu.

 (2) Volikogu õigusaktide vaidlustamise korral esindab volikogu kohtus volikogu esimees, volikogu liige, komisjoni esimees, valla nimel volikogu esimehe poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja või volikogu poolt volitatud valitsuse teenistuses olev ametiisik. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (3) Valitsust kui ametiasutust võivad kohtus esindada:
 1) seadusjärgse esindajana vallavanem;
 2) vallavanema poolt volitatud isik;
 3) vallasekretär või tema poolt volitatud isik;
 4) valitsuse nimel vallasekretäri poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.

 (4) Valla hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema käskkirjaga volitatud asutuse töötaja või asutuse nimel asutuse juhi poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.

§ 73.  Valla esindamine ametliku delegatsiooni poolt

 (1) Valla esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada volikogu, valitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni.

 (2) Volikogu delegatsiooni koosseisu määrab volikogu oma otsusega.

 (3) Valitsuse delegatsiooni koosseisu määrab valitsus oma korraldusega.

 (4) Volikogu ja valitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab volikogu liikmete osas volikogu oma otsusega ja valitsuse esindajate osas valitsus oma korraldusega.

 (5) Erandjuhtudel võivad delegatsiooni koosseisu määrata volikogu esimees või vallavanem, informeerides sellest esimesel võimalusel vastavalt volikogu või valitsust.

§ 74.  Valla välissuhted

 (1) Torma valla välissuhted on suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega ja teiste kohalike omavalitsustega – sõprusvaldadega, mille asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki ning osalemine rahvusvahelistes arenguprogrammides.

 (2) Torma vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd.

 (3) Torma valda esindab nendes organisatsioonides volikogu või valitsus, kui vastava organisatsiooni põhikirjas või volikogu või valitsuse õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.

 (4) Volikogul, valitsusel ja Torma valla hallatavatel asutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi valdade ja teiste kohaliku omavalitsuse üksustega Eestis ja väljaspool Eestit. Valla hallatavad asutused informeerivad sellest valitsust.

 (5) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimused otsustab volikogu.

§ 75.  Lepingute sõlmimine

 (1) Valla hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.

 (2) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või valitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või valitsuse poolt selleks volitatud isik.

 (3) Vallavanem kirjutab valla nimel alla sõlmitavatele lepingutele lähtudes volikogu või valitsuse otsustustest ning kinnitatud eelarvest. Küsimuste kooskõlastamisel, kus puudub volikogu või valitsuse otsustus, kui nende täitmisega kaasnevad vallale täiendavad kulutused vallaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks, tegutseb vallavanem eelläbirääkimiste piires. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (4) Kui leping ei tekita vallale täiendavaid rahalisi kohustusi, võib vallavanem sõlmida lepingu ilma valitsuse korralduseta.

11. peatükk VALLA ÕIGUSAKTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, AVALIKUSTAMINE, JÕUSTUMINE JA NÕUDED PROTOKOLLILE 

§ 76.  Valla õigusaktidele esitatavad nõuded, avalikustamine ja jõustumine

 (1) Valla õigusaktid kehtivad Torma valla territooriumi, üksikute juhtumite korral ka väljaspool valda.

 (2) Valla õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallakantselei.

 (3) Valla õigusaktid ja protokollid on kättesaadavad vallakantseleis ja loetakse avalikustatuks pärast avaldamist Torma valla dokumendiregistris.

 (4) Volikogu ja valitsuse määrused avalikustatakse seaduses sätestatud korras Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ja Torma valla dokumendiregistris.(muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (5) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõud koos seletuskirjaga avalikustatakse enne vastuvõtmist Torma valla veebilehel aadressil www.torma.ee

 (6) Valla õigusaktid avalikustatakse nelja tööpäeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest.

§ 77.  Volikogu istungi protokoll

 (1) Volikogu istungi protokolli kantakse:
 1) istungi toimumise aeg ja koht, istungi alguse ja lõpu aeg;
 2) istungi juhataja ja protokollija nimed;
 3) istungist osavõtvate volikogu liikmete, valitsuse liikmete ja istungile kutsutud isikute nimed;
 4) istungile hilinenud või istungilt varem lahkunud volikogu liikme nimi fikseeritakse istungi protokollis;
 5) istungi päevakord;
 6) arutusel olnud küsimuste kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused;
 7) sõnavõtud lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab istungi juhatajale sõnavõtu kirjaliku teksti.

 (2) Protokoll vormistatakse ja avalikustatakse Torma valla dokumendiregistris nelja tööpäeva jooksul.

§ 78.  Valitsuse istungi protokoll

 (1) Valitsuse istungi protokolli kantakse:
 1) istungi toimumise aeg ja koht, istungi alguse ja lõpu aeg;
 2) istungist osavõtvate valitsuse liikmete ja istungile kutsutud isikute nimed;
 3) istungi juhataja ja protokollija nimed;
 4) istungile hilinenud või istungilt varem lahkunud valitsuse liikme nimi, samuti ka ettekande esitaja aeg fikseeritakse istungi protokollis;
 5) arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

 (2) Protokoll vormistatakse ja avalikustatakse Torma valla dokumendiregistris nelja tööpäeva jooksul.

12. peatükk VALLA ÕIGUSAKTIDE TÄITMISE KONTROLL JA ARUPÄRIMINE VOLIKOGUS 

§ 79.  Õigusaktide täitmise kontroll

 (1) Volikogu õigusaktide täitmise kontrollijaks on volikogu esimees ja revisjonikomisjon.

 (2) Valitsuse õigusaktide täitmise kontrollijaks on vallavanem.

§ 80.  Arupärimise esitamine ja vastamine

 (1) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik või suuline arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisiku(te)le. Arupärimisi võib esitada kõikidele vallaametnikele volikogu huvitavates küsimustes.

 (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavanema kaudu või esitatakse suuliselt volikogu istungil. Arupärimine peab sisaldama sellele vastamise viisi.

 (3) Kirjalik vastus arupärimisele esitatakse arupärijale ja volikogu esimehele (volikogule ja volikogu liikmetele) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul.

 (4) Volikogu esimehe otsusel antakse arupärimisele suulisi selgitusi volikogu istungil.

 (5) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.

13. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 81.  Põhimääruse menetlemine

  (1) Põhimääruse või selle muutmise eelnõud arutab volikogu vähemalt kahel lugemisel, välja arvatud juhul, kui põhimääruse muudatus tuleneb seadusest. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

§ 82.  Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  (1) Tunnistada kehtetuks
 1) Käesolevast tekstist on välja jäetud punktid 1-10

§ 83.  Määruse avalikustamine

  (1) Avalikustada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ja valla koduleheküljel www.torma.ee

§ 84.  Määruse jõustumine

 (1) Käesoleva määruse § 33 lõige 11 jõustub 01. jaanuar 2013. (muudetud 20.11.2012 m.73 – jõust.25.11.2012)

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.