Noorsootöö ja lastekaitse

Rahandus ja eelarveRaha kasutamine

Teksti suurus:

Noortelaagrite toetamise kord

Väljaandja:Tallinna Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.03.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:17.02.2019
Avaldamismärge:RT IV, 16.02.2018, 5

Noortelaagrite toetamise kord

Vastu võetud 08.02.2018 nr 5

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p 5 alusel ning kooskõlas noorsootöö seaduse § 3 p-dega 4 ja 5, § 8 p-ga 6 ja §-dega 10-103.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse Tallinna linna eelarves ettenähtud vahendite arvelt noorte püsi- ja projektlaagri (edaspidi koos ka (noorte)laager) toetamise tingimused ja kord.

  (2) Määrusele kohaldatakse noorsootöö seaduses noorte püsi- ja projektlaagri kohta sätestatut ja määruses kasutatakse noorsootöö seaduse termineid. Määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades määrusest tulenevaid erisusi.

  (3) Määrust ei kohaldata isikutele, kes on saanud jooksvaks eelarveaastaks toetust Tallinna Linnavolikogu kehtestatud sporditegevuse toetamise korra alusel.

§ 2.   Teave toetuse taotlemise kohta

  Teave toetuse taotlemise tähtaja ja tingimuste kohta ning §-s 15 nimetatud vormid avaldatakse Tallinna veebilehel www.tallinn.ee noortelaagri toetuse teenuskaardil.

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

§ 3.   Toetus

  (1) Toetus on Tallinna linna eelarveline eraldis laagri korraldamiseks (edaspidi laagritoetus). Toetuse suuruse ühe noore kohta päevas kinnitab iga kalendriaasta alguses Tallinna Spordi- ja Noorsooameti (edaspidi ka amet) juhataja käskkirjaga, lähtudes linna eelarves noortelaagrite toetuseks ettenähtud kulude kogumahust, prognoositavast toetatavate noorte arvust ja laagrivahetuse keskmisest pikkusest viimasel kolmel aastal.

  (2) Taotlejale antav toetus arvutatakse järgmiselt:
  1) laagritoetus ühe vahetuse puhul arvestatakse noorte arvu, laagripäevade arvu ja ühe noore kohta päevas antava toetuse korrutamisel;
  2) laagritoetus mitme vahetuse puhul arvestatakse noorte arvu, laagrivahetuste keskmise päevade arvu ja ühe noore kohta päevas antava toetuse korrutamisel;
  3) puudega noorte laagri toetust suurendatakse sõltuvalt puude liigist ja raskusastmest kuni 20% taotlejale arvutatud summast. Puudega noor on käesoleva määruse tähenduses 7−19-aastane inimene, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses.

§ 4.   Taotlejale esitatavad nõuded

  (1) Noortelaagri toetust võib taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik (edaspidi koos taotleja).

  (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotlejal on laagri korraldamiseks noorsootöö seaduse § 102 lõike 1 või 2 kohane tegevusluba;
  2) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- ega pankrotimenetlust ning registris tehtud kustutamishoiatust;
  3) taotlejal ei ole riikliku ega kohaliku maksu võlga ega muid võlgnevusi Tallinna linna ees, välja arvatud ajatatud maksuvõlg. Maksuvõla ajatatuse korral peavad maksed olema tasutud ajakava kohaselt;
  4) taotleja on kasutanud linnalt varem saadud toetust sihipäraselt, esitanud toetuse kasutamise kohta korrektse kuluaruande ning tagastanud kasutamata jäänud toetuse tähtajaks ja nõutud summas;
  5) taotleja ei ole teiselt isikult saanud täies ulatuses toetust sama laagri/laagrivahetuse korraldamiseks.

  (3) Ameti juhatajal on õigus käskkirjaga kehtestada toetuse määramise kohta lisatingimusi.

§ 5.   Laagrile esitatavad nõuded

  (1) Taotleja korraldatav laager peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) laager pakub tasemeharidusvälist teenust, mille sisuks on noorte tervistav ja arendav puhkus;
  2) laager vastab noorsootöö seaduse § 3 punktides 4 ja 5 sätestatud laagri pidamise nõuetele;
  3) laager tegutseb väljaspool Tallinna haldusterritooriumi;
  4) laager korraldatakse Eesti rahvastikuregistri andmetel Tallinnas elavatele 7−19-aastastele noortele;
  5) laagril on eesmärk ja tegevuskava;
  6) laagris on rühma (kuni 15 noort) kohta vähemalt üks kasvataja ning kui laagris on rohkem kui üks rühm, on laagril juhataja;
  7) laagri juhataja ja kasvatajate kvalifikatsioon vastab noorte püsi- ja projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuetele;
  8) laagri juhatajal ja ühelgi kasvatajal ei ole lastekaitseseaduse § 20 järgi piiranguid noortega töötamiseks.

  (2) Puudega noortele korraldatava laagri vahetuse pikkusele ei kohaldata noorsootöö seaduses sätestatud nõuet (6 ööpäeva).

3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE 

§ 6.   Toetuse taotlus

  (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja ametile taotluse Tallinna mittetulundustegevuse toetuste infosüsteemi iseteeninduskeskkonnas ameti juhataja käskkirjaga kindlaks määratud tähtajal koos käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentidega. Kui toetuse taotlejal ei ole võimalik iseteeninduskeskkonda kasutada, siis esitab ta vormikohase taotluse koos lisadega ametiasutusele esindusõigusliku isiku allkirjastatud paberdokumendina või digitaalselt allkirjastatud elektroonilise dokumendina. Amet võib taotlejalt nõuda lisadokumente, mis on olulised toetuse andmise otsustamisel. Lisadokumentide nõudmisest teavitab amet taotlejat e-posti teel.

  (2) Taotluses märgitakse:
  1) taotleja ja tema esindaja andmed;
  2) toetuse sihtotstarve, kasutamise periood ja toetuse kasutamise otstarve (s.o milleks toetust sisuliselt kasutatakse) ning toetatav valdkond;
  3) laagri kogumaksumus, oma- ja kaasfinantseeringu (sh osalustasud) suurus, kaasfinantseerijate andmed ning taotletava toetuse suurus;
  4) taotleja kinnitus ametile antava nõusoleku kohta kontrollida taotleja ja taotluse vastavust nõuetele ning esitatud andmete õigsust;
  5) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
  6) taotleja kinnitus, et tal ei ole riikliku ega kohaliku maksu võlga ega muid võlgnevusi Tallinna linna ees, välja arvatud ajatatud maksuvõlg. Maksuvõla ajatatuse korral on maksed tasutud ajakava kohaselt;
  7) taotleja kinnitus, et tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud registrist kustutamishoiatust;
  8) taotleja kinnitus, et taotleja ei ole samaks otstarbeks ja perioodiks linna ametitelt ega linnaosade valitsustelt vahendeid taotlenud ega saanud;
  9) taotleja kinnitus selle kohta, et laagri juhatajal ega kasvatajatel ei ole lastekaitseseaduse § 20 järgi piiranguid noortega töötamiseks.

  (3) Taotleja lisab taotlusele järgmised dokumendid:
  1) laagri vormikohane ajakava, milles on märgitud laagri vahetused ja nende suunitlus, toimumise koht ja aeg, kestus päevades, osalevate noorte arv ja laagripäeva maksumus (ilma taotletava toetuse, oma- ja kaasfinantseeringuta), taotletav toetus noore kohta päevas ja vahetuse kohta ning laagri osalustasu noore kohta vahetuses;
  2) laagri vormikohane tegevuskava, milles esitatakse taotleja ja laagri korraldaja nimi, laagri sihtrühma vanus ning laagri suunitlus, eesmärk ja tegevused laagripäevade kaupa;
  3) laagri vormikohane eelarve, milles kulude all esitatakse kulud liigiti ja kulud kokku, kulu kujunemise alused ja sisu, planeeritud kulu, taotletav toetus, omafinantseering ja kaasfinantseering. Kulude katteallikatena esitatakse taotletav toetus, omafinantseering ja taotleja muu rahaliselt mõõdetav panus, kaasfinantseering (sh osalustasud) ja kaasfinantseerijate muu rahaliselt mõõdetav panus. Kui taotleja on käibemaksukohustuslane, siis märgitakse eelarves kulud ilma käibemaksuta;
  4) laagri kasvatajate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad;
  5) kui laagris on rohkem kui üks rühm (kuni 15 noort), tuleb esitada laagri juhataja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia;
  6) majutusteenuse pakkuja kinnituskiri projektlaagri korraldamise kohta, sh eraldi märge majutuse broneerimise ja noorte arvu kohta;
  7) puudega noortele korraldatava laagri puhul taotleja kinnituskiri kavandatava sihtrühma puude liigi ja raskusastme kohta;
  8) taotleja volitatud isiku esindusõigust tõendav dokument (volikiri).

4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 7.   Taotluse menetlemine

  (1) Amet kontrollib esitatud andmete õigsust ja dokumentide vastavust §-s 6 sätestatud nõuetele ning teavitab taotlejat ilmnenud puudustest e-posti teel kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast. Taotleja on kohustatud puudused kõrvaldama seitsme tööpäeva jooksul nende teatavakstegemisest. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi nimetatud tähtaja jooksul, lõpetatakse taotluse menetlemine.

  (2) Nõuetele vastavad taotlused vaatab läbi ameti juhataja käskkirjaga moodustatud komisjon 30 päeva jooksul arvates selle esitamise tähtpäevast (§ 6 lg 1). Komisjon teeb ameti juhatajale ettepaneku toetuse andmise või andmisest keeldumise, toetuse suuruse ja toetuse saamise tingimuste kohta. Komisjoni töökorra kehtestab ameti juhataja käskkirjaga.

§ 8.   Toetuse andmise otsustamine

  (1) Toetuse andmise ja toetuse suuruse või toetuse andmisest keeldumise otsus tehakse määrusest, taotlusest, komisjoni ettepanekust ja faktilistest asjaoludest lähtudes. Otsus vormistatakse ameti juhataja käskkirjaga.

  (2) Kui komisjon ei ole ettepaneku tegemisel lähtunud määrusest või kui ettepanek on motiveerimata, on ameti juhatajal õigus saata taotlus komisjonile uueks läbivaatamiseks. Komisjon vaatab taotluse uuesti läbi 30 päeva jooksul, teavitades sellest e-posti teel ka taotlejat.

  (3) Amet teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud käskkirja (haldusakti) taotlejale teatavaks kümne tööpäeva jooksul haldusakti andmisest arvates. Teave toetuse andmise või andmisest keeldumise ja toetuse suuruse kohta avaldatakse Tallinna veebilehel mittetulundustegevuse toetuste all.

5. peatükk TOETUSE MAKSMINE JA TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED 

§ 9.   Lepingu sõlmimine ja toetuse maksmine

  (1) Amet esitab ühe kuu jooksul toetuse andmise haldusakti teatavakstegemisest taotlejale allkirjastamiseks vormikohase lepingu. Taotleja on kohustatud lepingu allkirjastama 30 päeva jooksul selle esitamisest.

  (2) Lepingus määratakse kindlaks:
  1) pooled;
  2) poolte õigused ja kohustused;
  3) toetuse suurus ja sihtotstarve;
  4) laagri toimumise aeg;
  5) laagris osalevate noorte arv;
  6) toetuse väljamaksmise tingimused;
  7) toetuse kasutamise kuluaruande esitamise tähtaeg;
  8) sanktsioonid lepingu rikkumise korral.

  (3) Toetus makstakse 80% ettemaksena vähemalt üks nädal enne laagrivahetuse algust ning kuni 20% lepingus kokku lepitud tähtpäeval pärast toetuse kasutamise kuluaruande heakskiitmist.

  (4) Lepingutingimuste rikkumise korral rakendatavad sanktsioonid on nimetatud § 13 lõigetes 1 ja 4.

  (5) Kui taotleja ei tagasta ametile allkirjastatud lepingut käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aja jooksul, siis tunnistatakse toetuse andmise haldusakt kehtetuks, taotlus jäetakse rahuldamata ja taotluse menetlus lõpetatakse. Menetluse lõpetamise haldusakt tehakse taotlejale teatavaks kümne tööpäeva jooksul.

§ 10.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on lisaks muudele määruses esitatud nõuetele kohustatud:
  1) korraldama taotluses ettenähtud ajavahemikul §-s 4 nimetatud nõuetele vastava laagri;
  2) kasutama toetuse hiljemalt jooksva aasta 31. detsembriks taotlusele lisatud eelarve kohaselt ja toetuse andmise otsuses märgitud ulatuses;
  3) järgima taotlusele lisatud laagri tegevuskava ja selles märgitud eesmärki;
  4) tagama, et laagri juhataja ja kasvataja(d) vastavad noorte püsi- ja projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuetele ja et neil ei ole lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud piiranguid;
  5) tagama, et laagris järgitakse tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning laagritegevuse korraldamisel on noorte turvalisus tagatud sotsiaalministri kehtestatud nõuete kohaselt;
  6) viivitamata teavitama ametit e-posti teel laagri korraldamisega seotud muudatustest (aja- ja tegevuskava, koha ja eelarve muutumine);
  7) tagastama ametile laagri korraldamisel kasutamata jäänud toetuse kümne tööpäeva jooksul pärast kuluaruande esitamise tähtaega. Kui amet on tuvastanud toetuse mittesihtotstarbelise kasutamise või toetuse kasutamata jätmise, on toetuse saaja kohustatud tagastama selle kümne tööpäeva jooksul pärast sellekohase nõude saamist;
  8) andma ameti nõudmisel laagri korraldamisega seotud teavet;
  9) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava laagri korraldamise kulud eristatavad muudest kuludest;
  10) võimaldama järelevalve tegijale juurdepääsu laagri korraldamisega seotud ruumidesse ja territooriumile, mis on toetuse saaja omandis või mida ta toetatud tegevuse kestel kas üürib või muul moel kasutab;
  11) teavitama ametit viivitamata esitatud andmete muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sh laagripidaja ja korraldaja nime, aadressi ning seadusjärgse või volitatud esindaja muutumisest, juriidilise isiku ümberkujundamisest, toetuse saaja pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja toetuse saaja tegevuse lõpetamisest. Teave eelviidatud muudatuste ja asjaolude kohta esitatakse kirjalikult.

6. peatükk ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE 

§ 11.   Aruandlus

  (1) Toetuse saaja esitab ametile 30 päeva jooksul pärast toetatud tegevuse lõppu kuluaruande ja tegevusaruande, noorte nimekirja ja noortelaagri ajakava täitmise andmed ning kulu- ja maksedokumentide koopiad toetuse kasutamise kohta. Kui toetuse saajaga lõpetatakse leping toetatud tegevuse kestel, on toetuse saaja kohustatud esitama ametile kümne tööpäeva jooksul pärast lepingu lõpetamist kuluaruande, tegevusaruande, noorte nimekirja ja noortelaagri ajakava täitmise andmed ning kulu- ja maksedokumentide koopiad toetuse kasutamise kohta.

  (2) Kui taotleja on käibemaksukohustuslane, siis märgitakse kuluaruandes kulud ilma käibemaksuta.

  (3) Ameti juhataja nõudmisel peab toetuse saaja esitama muid andmeid ja dokumente toetuse, osalustasude, oma- ja kaasfinantseeringu kohta, sh kuludokumente, kirjalikke seletusi ja vahearuandeid. Nende esitamise tähtaja määrab kindlaks ameti juhataja.

§ 12.   Järelevalve lepingu täitmise üle

  (1) Järelevalvet toetuse sihtotstarbelise kasutamise üle teostab amet.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud:
  1) võimaldama ametile igal ajal juurdepääsu toetuse kasutamisega seotud teabele (nt kassa, panga- ja kuludokumendid toetuse kasutamise kohta, info noorte osalemise kohta laagris jms);
  2) esitama ametile nõutud andmed ja aruanded tähtajaks.

  (3) Ametil on õigus kohapeal kontrollida:
  1) laagri toimumist lepingus nimetatud ajal ja kohas;
  2) laagri tegevuskava ja selles märgitud eesmärgi järgimist;
  3) laagri tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmist ning noorte turvalisust tegevuste korraldamisel;
  4) kasvataja(te) arvu;
  5) kas laagri juhataja ja kasvatajad vastavad noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuetele (kvalifikatsiooni tõendav tunnistus) ja kas neil on lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud piiranguid (väljavõte karistusregistrist);
  6) laagris osalevate noorte arvu vastavust lepingule ja noorte nimekirja;
  7) muid toetuse kasutamise asjaolusid ja dokumente.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 ja lõikes 3 nimetatud kontrollimise kohta koostab amet akti, millele kirjutavad alla järelevalve tegija ja järelevalvetoimingus osaleja (toetuse saaja töötaja, nt laagri juhataja või kasvataja).

  (5) Kui järelevalve käigus selgub, et toetuse saaja on lepingutingimusi oluliselt või korduvalt rikkunud, koostab amet akti(de) alusel protokolli.

  (6) Protokollis märgitakse järelevalve tegemise aeg ja koht, järelevalve tegija nimi ning järelevalvetoimingus osalejate ja tunnistajate nimed, järelevalvetoimingu eesmärk, järelevalve käigus tuvastatud asjaolud, järelevalvetoimingu käigus esitatud taotlused, järelevalvetoimingus osaleja seletused, tunnistaja ütluste sisu ja/või paikvaatluse tulemused.

  (7) Protokoll antakse toetuse saajale üle allkirja vastu või edastatakse väljastusteatega tähtkirjana.

7. peatükk TOETUSE TAGASINÕUDMINE 

§ 13.   Lepingutingimuste rikkumine ja toetuse tagasinõudmine

  (1) Kui toetuse saaja ei esita § 11 lõikes 3 nimetatud dokumente, on esitanud valeandmeid toetuse saamise või kasutamise kohta, sh osalustasude, laagri omaosaluse või kaasrahastamise kohta, on saadud toetust kasutanud mittesihtotstarbel, jätnud kasutamata toetuse ametile tagastamata või on muul moel lepingut rikkunud, on ameti juhatajal õigus rakendada üht või mitut järgmistest sanktsioonidest:
  1) vähendada toetust;
  2) määrata leppetrahv;
  3) peatada toetuse väljamaksmine;
  4) lõpetada leping ja toetus tagasi nõuda;
  5) kolme aasta jooksul toetuse saajale toetust mitte anda.

  (2) Lepingu lõpetamise korral tunnistatakse haldusakt toetuse andmise kohta kehtetuks ja tehakse taotlejale teatavaks kümne tööpäeva jooksul. Asjakohane teave avaldatakse Tallinna veebilehel mittetulundustegevuse toetuste all.

  (3) Amet esitab toetuse saajale tagasinõude 30 päeva jooksul toetuse tagasinõudmise alustest teadasaamise päevast arvates. Pärast lepingu lõppemist võib toetust tagasi nõuda kolme aasta jooksul.

  (4) Toetuse tagasinõudes esitatakse järgmised andmed:
  1) tagasinõudja nimi ja aadress;
  2) toetuse saaja nimi;
  3) lepingu number ja sõlmimise kuupäev;
  4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
  5) tagasinõutava toetuse ja leppetrahvi suurus ning tagasimaksmise tähtaeg;
  6) tagasimakseks vajalikud rekvisiidid, sh saaja nimi, arvelduskonto ja viitenumber;
  7) muu oluline teave.

  (5) Lepingu rikkumise korral on ametil õigus nõuda toetuse saajalt leppetrahvi kuni 20% toetusest. Leppetrahvi tasumise nõude võib esitada lisaks toetuse tagasinõudele või ilma toetuse tagasinõuet esitamata.

§ 14.   Toetuse tagasimaksmine ja ajatamine

  (1) Kasutamata toetus tuleb toetuse saajal ametile tagastada § 10 punktis 7 sätestatud tähtaja jooksul.

  (2) Toetuse tagasinõudmisel võib amet:
  1) põhjendatud juhtudel leppida kokku toetuse tagasimaksmise ajatamises kuni 12 kuuni;
  2) tasaarvestada toetuse tagasimaksmise sama toetuse raames, vähendades järgnevat väljamakstavat toetuse summat;
  3) peatada sama toetuse väljamaksed või toetuse saajale ameti antud teiste toetuste väljamaksed või jätta rahuldamata ameti antavate teiste toetuste taotlused kuni tagasinõude täitmiseni, tasaarvestamiseni või ajatamiskokkuleppe saavutamiseni.

  (3) Amet võib leppida kokku toetuse tagasimaksmise ajatamises, kui toetuse saaja esitab ametile selle kohta põhjendatud taotluse koos tagasimaksmise ajakavaga.

  (4) Amet otsustab ajatamise võimalikkuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamise päevast arvates.

  (5) Ajatamiskokkuleppes nähakse ette tingimus, et kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskokkuleppes ette nähtud tähtaja jooksul ja summas, tuleb selle esimesel rikkumisel osamakseid suurendada kahe võrra, teisel rikkumisel kolme võrra ja kolmandal rikkumisel tagasimaksmata toetus täies ulatuses tagasi maksta 30 päeva jooksul esimese tasumata osamakse tasumise tähtpäevast arvates.

  (6) Kui toetuse saaja ei tagasta kasutamata jäänud toetust ja/või mittesihtotstarbeliselt kasutatud toetust § 10 punktis 7 näidatud aja jooksul või ei maksa ajatamiskokkuleppes näidatud aja jooksul toetust täies ulatuses tagasi, siis menetletakse nõudeid edasi vastavalt linna õigusaktidele või pöördutakse kohtusse.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 15.   Määruse rakendamine

  (1) Noortelaagri toetamise taotluse, eelarve ja kuluaruande vormidena rakendatakse linnasekretäri kehtestatud mittetulundustegevuse toetuse andmise korra järgseid tegevustoetuse taotluse, eelarve ja kuluaruande vorme.

  (2) Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja kehtestab järgmised vormid:
  1) noortelaagri ajakava (§ 6 lg 3 p 1);
  2) noortelaagri tegevuskava (§ 6 lg 3 p 2);
  3) noortelaagri toetamise leping (§ 9 lg 1);
  4) toetuse kasutamise tegevusaruanne (§ 11 lg 1);
  5) noorte nimekiri (§ 11 lg 1);
  6) noortelaagri ajakava täitmine (§ 11 lg 1).

  (3) Tallinna Linnavalitsusel tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2011 määrus nr 131 „Noortelaagri toetamise taotluse, ajakava, tegevuskava, eelarve, toetamise lepingu ja toetuse kasutamise aruande vormid".

§ 16.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2011 määrus nr 26 „Noortelaagrite toetamise kord" tunnistatakse kehtetuks.

§ 17.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. märtsil 2018.

Mihhail Kõlvart
Tallinna Linnavolikogu esimees

/otsingu_soovitused.json