SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Sotsiaalteenuste osutamise kord

Sotsiaalteenuste osutamise kord - sisukord
Väljaandja:Lääneranna Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.05.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 18.05.2022, 8

Sotsiaalteenuste osutamise kord

Vastu võetud 10.02.2022 nr 13
RT IV, 16.02.2022, 2
jõustumine 01.04.2022

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
12.05.2022RT IV, 18.05.2022, 221.05.2022

Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 22 lõike 1 punkti 5 ning „Sotsiaalhoolekande seaduse" § 14 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse Lääneranna valla elanikele ja vältimatu abina isikutele, kes ajutiselt viibivad Lääneranna valla territooriumil, Lääneranna valla eelarve vahenditest ja riigieelarve vahenditest osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) kirjeldus ning nende taotlemise tingimused ja kord.

§ 2.   Määruse kohaldamine

  Määrust kohaldatakse kooskõlas sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt antavate määrustega ning Lääneranna Vallavolikogu ja Lääneranna Vallavalitsuse poolt kehtestatud õigusaktidega.

§ 3.   Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel

  (1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ning nende alusel kohalikule omavalitsusele pandud ning käesolevas määruses sätestatud ülesandeid täidab üldiselt Lääneranna vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi vallavalitsus).

  (2) Määruses sätestatud juhtudel teeb sotsiaalkaitse korralduse või tagamise kohta otsused Lääneranna Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi täitevorgan).

  (3) Lääneranna Vallavalitsuse Hariduse-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna põhimäärus alusel on sotsiaalteenuste ja muu abi osutamise korraldamise ülesanne Hariduse-, kultuuri- ja sotsiaalosakonnal (edaspidi sotsiaalosakond).

  (4) Käesoleva korraga täitevorganile pandud ülesanded võib täitevorgan delegeerida valla hallatavatele asutustele, muudele teenust osutavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele või asutustele, kes vastavad sotsiaalhoolekande seadusest tulenevatele nõuetele.

  (5) Üldjuhul on taotluse esitamine vormivaba. Täitevorganil on õigus isikute abistamiseks kehtestada kirjalikud taotluste soovituslikud vormid (edaspidi taotlus).

§ 4.   Sotsiaalkaitse korraldamise põhimõtted

  (1) Sotsiaalkaitse korraldamisel on aluseks sotsiaalseadustiku üldosa seadusega ja sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseadustes või määrustes sätestatud erisusi.

  (2) Vallavalitsus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel. Vajadusel aitab Vallavalitsus abivajajaid ja nõustab taotluse esitamisel nii esitamise viisi valikul kui ka taotluse koostamisel ning vajalike andmete esitamisel.

  (3) Vallavalitsus peab abivajajast teada saamisel hindama sotsiaalkaitse vajaduse, selle ulatuse ja tagama vastava abi. Vajadusel abistama isikut taotluste esitamisel või toimingute tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta.

  (4) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel on vallavalitsus kohustatud isiku abivajadust hindama, lähtudes isiku vajadusest ning selgitama välja parima asjakohase abi.

  (5) Täitevorgan võib delegeerida sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks otsuse tegemise sotsiaalosakonna pädevusse.

  (6) Sotsiaalosakonna teenistujal on õigus otsustada isikule vältimatu sotsiaalabi osutamist.

  (7) Vallavalitsusel on õigus nõuda taotlejalt või tema esindajalt perekonna sissetulekut tõendavaid ja muid dokumente ning täiendavaid andmeid teenuse osutamise vajalikkuse hindamiseks.

  (8) Sissetulekute hulka ei arvata riigi või valla eelarve vahenditest makstavaid ühekordseid toetusi.

§ 5.   Vaidluste lahendamine

  (1) Isik, kelle õigusi on taotluse menetlemisel rikutud, võib haldusmenetluse seaduses sätestatud korras esitada vaide Lääneranna Vallavalitsusele või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

  (2) Vaie haldusakti või toimingu peale tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

  (3) Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest Lääneranna Vallavalitsusele, kui seadus ei sätesta pikemat tähtaega. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

§ 6.   Järelevalve

  (1) Vallavalitsuse ja vallavalitsuse ametiisikute poolt määrusega sätestatud nõuete täitmist, haldusaktide õiguspärasust ning tegevuse otstarbekust kontrollib kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel teenistusliku järelevalve korras täitevorgan.

  (2) Haldusjärelevalvet sotsiaalhoolekande seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktide õiguspärasuse ning sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi, samuti riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle teostab Sotsiaalkindlustusamet.

2. peatükk SOTSIAALTEENUSED 

1. jagu Üldsätted 

§ 7.   Teenuste loetelu

  Lääneranna valla poolt korraldatavad ja osutatavad teenused on:
  1) koduteenus;
  2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
  3) tugiisikuteenus;
  4) täisealise isiku hooldus;
  5) isikliku abistaja teenus;
  6) varjupaigateenus;
  7) turvakoduteenus;
  8) sotsiaaltransporditeenus;
  9) eluruumi tagamine;
  10) võlanõustamisteenus;
  11) lapsehoiuteenus;
  12) asendushooldusteenus;
  13) järelhooldusteenus;
  14) pesemis- ja pesupesemisteenus;
  15) häirenuputeenus;
  16) täiendavad vajaduspõhised teenused.

§ 8.   Teenuste taotlemine

  (1) Teenuseid on õigus taotleda isikul, kes rahvastikuregistri järgi elab Lääneranna vallas ning kelle igapäevane toimetulekuvõime on häiritud ja kes vajab toimetulemiseks kõrvalabi. Vältimatu sotsiaalabi andmist korraldab see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil abi vajav isik viibib.

  (2) Teenuse taotlemiseks esitab abi vajav isik või tema nõusolekul pereliige, lähedane või muu isik vallavalitsusele kirjaliku või suulise taotluse.

§ 9.   Abivajaduse hindamine

  (1) Taotluse läbivaatamisel hinnatakse abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

  (2) Taotluse läbivaatamisel tehakse kindlaks, milliseid teenuseid ning millises mahus isik vajab. Teenuse määramisel arvestatakse taotleja vajadustega.

  (3) Vallavalitsusel on põhjendatud vajaduse korral õigus teha päringuid andmete saamiseks läbi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri infosüsteemi ja muude infosüsteemide.

  (4) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduv hindamine.

§ 10.   Teenuste määramine

  (1) Teenuste määramise otsustab täitevorgan, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, hiljemalt 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest või teenuse taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast. Täitevorgan võib volitada mõne teenuse andmise otsustamise sotsiaalosakonnale.

  (2) Teenuse määramine või teenuse määramisest keeldumine vormistatakse haldusaktina vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele.

  (3) Teenuse taotlejat teavitatakse otsusest viie tööpäeva jooksul kirjalikult või muul isikule sobival viisil. Teenuse määramise keeldumisest esitatakse keeldumise põhjused.

  (4) Sotsiaalosakonnal on õigus hinnata teenuse taotleja toimetulekut igapäevases keskkonnas.

  (5) Teenuste määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid;
  2) kui mõjuva põhjuseta ei kõrvaldata taotluse puudusi etteantud tähtajaks;
  3) abivajaduse katavad riiklikud või Lääneranna valla toetused ja teised teenused;
  4) abivajaduse hindamisest selgub, et teenuse määramine ei ole põhjendatud.

  (6) Vajadusel sõlmib vallavalitsus teenuse määramise otsuse alusel halduslepingu teenuse osutaja ja/või teenuse saaja vahel.

  (7) Vallavalitsusel on õigus kaasata kolmandaid isikuid teenuse vajaduse väljaselgitamisel.

§ 11.   Teenuste maksumus

  (1) Teenuse osutamise eest võib võtta tasu. Lääneranna valla poolt rahastatavate teenuste eest tasu võtmise tingimused ja tasu määra kehtestab täitevorgan määrusega. Riigieelarveliste teenuste puhul toimub teenuste rahastamine riigi poolt.

  (2) Isikult võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. Teenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.

  (3) Täitevorganil või sotsiaalosakonna juhatajal on õigus käesolevas korras toodud juhtudel põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid ning väljaminekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende rahalisi võimalusi.

§ 12.   Teenuste kulutuste tagasinõudmine

  (1) Vallavalitsus võib nõuda täitevorgani otsuse alusel seaduses sätestatud juhtudel isikult talle teenuse osutamisega alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi.

  (2) Vallavalitsusel on teenuste andmiseks alusetult tehtud kulutuste tagastamisega viivitamise korral õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 alusel.

§ 13.   Teenuse osutamise peatamine või lõpetamine

  Teenuse osutamine peatatakse või lõpetatakse, kui:
  1) teenuse saaja taotleb teenuse andmise peatamist või lõpetamist;
  2) esineb sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 18 lõike 1 punktides 1-4, § 19 lõike 1 punktides 1-8 või käesolevas määruses sätestatud asjaolu, mille alusel isiku teenuse saamise õigus kas peatub või lõpeb.

2. jagu Kohaliku omavalitsuse üksuse teenused 

1. jaotis Koduteenus 

§ 14.   Koduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

  (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, sealhulgas kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.

§ 15.   Koduteenuse taotlemine

  Koduteenuse taotlemiseks esitab koduteenuseid vajav isik või tema seaduslik esindaja taotluse vallavalitsusele.

§ 16.   Koduteenuse määramine

  (1) Sotsiaalosakonna ametnik hindab pärast nõuetekohase taotluse saamist või abivajajast teada saamisel isiku toimetulekuvõimet ja koduteenuste vajadust.

  (2) Koduteenuse osutamiseks sõlmib vallavalitsus halduslepingu valla ja koduteenust vajava isiku või tema esindaja vahel. Lepingus lepitakse kokku teenuste loetelu, tingimused, poolte õigused ja kohustused, teenuse sagedus ning tasu suurus.

2. jaotis Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 17.   Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu

  Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

§ 18.   Väljaspool kodu üldhooldusteenuse taotlemine

  (1) Teenuse taotlemiseks esitatakse vallavalitsusele taotlus.

  (2) Teenust taotlev isik või tema seaduslik esindaja põhjendab taotluses hooldusteenuse vajadust.

  (3) Kui teenust korraldatakse taotlust esitamata, peab vallavalitsus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku väljaspool kodu üldhooldusteenuse võimaldamiseks.

§ 19.   Väljaspool kodu üldhooldusteenuse määramine

  (1) Pärast taotluse või teate saamist on vallavalitsus kohustatud ühe nädala jooksul võtma kontakti hooldusteenust vajava isikuga ja selgitama välja tema hooldusvajaduse, viies läbi hindamise lähtudes käesoleva määruse § 9.

  (2) Üldhooldusteenus määratakse täitevorgani haldusaktiga. Haldusaktiga määratakse teenuse eest tasu maksmine ja üldhooldusteenuse saaja kasutamiseks jääv summa.

§ 20.   Väljaspool kodu üldhooldusteenuse eest tasumine

  (1) Üldhooldusteenuse eest tasub üldjuhul üldhooldusteenuse saaja.

  (2) Kui üldhooldusteenuse saajal on perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, tasub üldhooldusteenuse eest üldhooldusteenuse saaja koos ülalpidamist andma kohustatud isikutega.

  (3) Kui üldhooldusteenuse saaja või üldhooldusteenuse saaja ja tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ning enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist kahjustamata võimelised üldhooldusteenuse eest täies mahus tasuma, makstakse üldhooldusteenuse eest puudu jääv summa Lääneranna valla eelarvest. Lääneranna valla eelarvest makstava summa otsustamisel lähtutakse põhimõttest, et üldhooldusteenuse saajal võib pärast üldhooldusteenuse eest tasumist isiklikuks kasutamiseks jääda kuni 10% igakuisest sissetulekust.

  (4) Kui üldhooldusteenuse saajal ei ole rahalisi vahendeid enda ülalpidamiskohustuste täitmiseks, kuid tal on vara, mida on võimalik võõrandada või anda kasutusse ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks, võib ametiasutus tasuda teenuse kulud osas, milleks isikul endal rahalised vahendid puuduvad, kuni vara võõrandamiseni või kasutusse andmiseni.

  (5) Täitevorgan võib keelduda üldhooldusteenuse osalisest või täielikust rahastamisest, kui:
  1) üldhooldusteenust vajava isiku ülalpidamiskohustusega isikud, keda kohus ei ole vabastanud ülalpidamiskohustuse täitmisest või kelle ülalpidamiskohustuse ulatust ei ole kohus vähendanud, ei osale teenuse kulude katmisel;
  2) taotleja ei ole nõus ühegi täitevorgani poolt pakutava hoolekandeasutuse teenusega;
  3) hooldust vajav isik jätab ametiasutuse poolt täiendavalt nõutud dokumendid esitamata.

3. jaotis Tugiisikuteenus 

§ 21.   Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

  (2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamise täiendav eesmärk on lapse hooldamise ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses asendushooldusteenust vahetult osutav isik.

  (3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

  (4) Tugiisik ei või olla kliendi esimese või teise astme alaneja või üleneja sugulane.

  (5) Tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste ja teadmiste poolest või kellel on sihtgrupiga töötamise kogemus ning kes vastab õigusaktides tugiisikule sätestatud nõuetele.

  (6) Tugiisikuteenust osutatakse üldjuhul Lääneranna valla territooriumil teenuse saaja igapäevases elukeskkonnas, vajadusel koos teenuse saajaga ka asjaajamistel ametiasutustes.

§ 22.   Tugiisikuteenuse taotlemine

  Tugiisikuteenuse taotlemiseks esitab tugiisikuteenust taotlev isik või taotleva isiku seaduslik esindaja taotluse vallavalitsusele.
[RT IV, 18.05.2022, 2 - jõust. 21.05.2022]

§ 23.   Tugiisikuteenuse määramine

  (1) Tugiisikuteenuse määramiseks hindab vallavalitsus isiku teenuse vajadust ning teeb kindlaks kõrvalabi vajaduse ulatuse. Vallavalitsusel on õigus kaasata kolmandaid isikuid vajaduse väljaselgitamisel.

  (2) Teenus määratakse tugiteenust vajavale isikule vajaduspõhiselt.

  (3) Kõrvalabi ulatusest lähtuvalt selgitab vallavalitsus välja, kas taotlusel märgitud tugiisiku kandidaat vastab nõuetele ning on võimeline tugiisikuteenust taotletud määras isikule tagama.

  (4) Teenuse osutamise aluseks on vallavalitsuse, tugiisikuteenuse saaja või tema seadusliku esindaja ja tugiisiku või tugiisiku teenust osutava asutuse vahel sõlmitud leping. Lepingusse märgitakse teenuse osutamise periood, maht, teenuse sisu, teenuse osutamise koht ning teenuse eest tasumise kord.

  (5) Teenuse osutamise leping sõlmitakse tähtajaliselt.

4. jaotis Täisealise isiku hooldus 

§ 24.   Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu

  (1) Täisealisele isikule hoolduse seadmise eesmärk on tagada vaimse või kehalise puude tõttu abivajavale isikule abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

  (2) Täisealise isiku hooldus (edaspidi ka hooldamine) on hooldaja igapäevane füüsiline tegevus hooldatavale kõrvalabi osutamiseks, hooldatava juhendamine söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel ning hooldatava järelevalve.

  (3) Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.

§ 25.   Täisealise isiku hoolduse taotlemine

  (1) Teenuse taotlemiseks esitatakse vallavalitsusele taotlus.

  (2) Teenust taotlev isik või tema seaduslik esindaja põhjendab taotluses hooldusteenuse vajadust.

§ 26.   Täisealise isiku hoolduse määramine

  (1) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul.

  (2) Teenuse taotlemisel teostatakse abivajaduse hindamine käesoleva määruse § 9 alusel.

  (3) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse kuni abivajaduse äralangemiseni.

  (4) Hooldajaks võib määrata teovõimelist isikut, kes sobib hooldatavale ja on oma tervisliku seisundi ning elukorralduse tõttu võimeline hooldaja ülesandeid täitma.

§ 27.   Täisealise isiku hoolduse eest tasumine

  (1) Täisealise isiku hoolduse teenus on teenuse saajale tasuta.

  (2) Teenuse osutamise aluseks on vallavalitsuse ja täisealise isiku hoolduse saaja või tema seadusliku esindaja vahel sõlmitud leping. Lepingusse märgitakse teenuse osutamise periood, maht, teenuse sisu, teenuse osutamise koht ning teenuse eest tasumise kord.

5. jaotis Isikliku abistaja teenus 

§ 28.   Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on abistada teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevastes tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieeni-, majapidamistoimingutes, muudes toimingutes), vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

  (2) Isiklik abistaja lähtub oma töös teenuse saaja kõrvalabi vajadusest ja tema poolt antavatest tööjuhistest. Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline koordineerima abistaja tööd.

  (3) Isikliku abistaja teenus vähendab puudega inimese sõltuvust oma pereliikmetest ja sõpradest ning annab teenuse saajale võimaluse elada maksimaalse iseseisvuse tasemel, mida konkreetne funktsioonihäire võimaldab.

  (4) Isiklik abistaja peab vastama õigusaktides isikliku abistaja kohta sätestatud nõuetele. Isiklikuks abistajaks ei määrata esimese või teise astme alanejat või ülenejat sugulast ning isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

§ 29.   Isikliku abistaja teenuse määramine

  (1) Isikliku abistaja teenuse määramiseks hindab vallavalitsus puudega isiku kõrvalabi määra ning koostöös teenuse saajaga määrab kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud.

  (2) Puudega isiku kõrvalabi vajadusest lähtuvalt selgitab vallavalitsus välja, kas taotlusel märgitud isiklik abistaja on sobiv teenust osutama.

  (3) Isikliku abistaja määramiseks on vajalik mõlema isiku nõusolek.

  (4) Isikliku abistaja teenust osutatakse haldusaktiga.

6. jaotis Varjupaigateenus 

§ 30.   Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

  (1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma.

  (2) Varjupaigateenust on õigus saada abivajajal, kes viibib abivajaduse hetkel Lääneranna valla haldusterritooriumil.

§ 31.   Varjupaigateenuse taotlemine

  (1) Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada taotluse. Vallavalitsus on vajadusel kohustatud teenust korraldama ka taotlust esitamata.

  (2) Kui teenust korraldatakse taotlust esitamata, peab vallavalitsus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku varjupaika suunamiseks.

§ 32.   Varjupaigateenuse määramine ja tasumine

  (1) Teenuse määramisel teostatakse abivajaduse hindamine käesoleva määruse § 9 alusel.

  (2) Varjupaigasteenus määratakse täitevorgani haldusaktiga.

  (3) Teenus on isikule tasuta.

  (4) Varjupaigateenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse vallavalitsuse ning varjupaigateenust osutava isiku või asutuse vahel leping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted.

7. jaotis Turvakoduteenus 

§ 33.   Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada abivajajale ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

  (2) Turvakoduteenust saama on õigustatud:
  1) laps, kes vajab abi hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
  2) täisealine isik, kes vajab turvalist keskkonda.

  (3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

§ 34.   Turvakoduteenuse taotlemine

  (1) Turvakoduteenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid vallavalitsus on kohustatud teenust korraldama ka taotlust esitamata.

  (2) Kui teenust korraldatakse taotlust esitamata, peab vallavalitsus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku turvakoduteenusele suunamiseks.

§ 35.   Turvakoduteenuse määramine ja tasumine

  (1) Turvakoduteenuse määramiseks on vallavalitsus kohustatud selgitama välja isiku või asutuse, kes on valmis turvakoduteenust vajavale isikule vastavat teenust osutama.

  (2) Turvakoduteenus on teenuse saajale tasuta.

  (3) Turvakodusteenuse eest tasub turvakoduteenust saava isiku rahavastikuregistri järgne kohalik omavalitsus.

8. jaotis Sotsiaaltransporditeenus 

§ 36.   Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk ja sisu

  (1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega isikutel, kelle tervislik olukord takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

  (2) Teenust osutatakse Lääneranna vallas alaliselt elavale isikule (edaspidi teenuse kasutaja), kelle elukoht Rahvastikuregistris on registreeritud Lääneranna valda ja kes erivajaduste tõttu ei saa kasutada ühistransporti või ei ole suuteline iseseisvalt sõitma ravi-, rehabilitatsiooni-, abivahendit väljastavasse asutusse ja riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutusse.

  (3) Teenust osutatakse isikule, kelle eestkostjal või ülalpidamiskohustusega isikul ei ole iseseisvalt võimalik transporditeenust korraldada.

  (4) Erandjuhul, mõjuvate põhjuste olemasolul (ajutine liikumisvõimetus vm), võib osutada teenust ka lõikes 1 nimetamata isikule.

  (5) Teenust osutatakse üldjuhul tööpäevadel sotsiaaltranspordi teenuse osutaja omandis ja kasutuses olevate sõidukitega.

§ 37.   Sotsiaaltransporditeenuse taotlemine

  (1) Taotlus esmakordselt teenuse saamiseks esitatakse telefoni teel Lääneranna Vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistile, kes esitab kliendi andmed ja sõiduvajaduse sotsiaaltranspordi teenuse osutajale, kes korraldab sotsiaaltransporti Lääneranna vallas. Taotlus esitatakse Lääneranna Vallavalitsusele hiljemalt 3 tööpäeva enne teenuse kasutamist suuliselt.

  (2) Puudega lapsele haridusasutusse sõitmise teenuse taotlemiseks esitab lapsevanem, kohtuotsusega määratud eestkostja või lapse hooldamisele võtja, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping, suulise taotluse. Teenust võib taotleda vajaduse tekkimisel kogu õppeaasta jooksul.

  (3) Taotluse teenuse saamiseks võib jätta rahuldamata kui esinevad järgmised asjaolud:
  1) isikul ei ole õigust teenust saada;
  2) isik on korduvalt jätnud teavitamata teenuse vajaduse ära langemisest;
  3) teenuse taotleja ei võimalda teenuse vajadust kontrollida;
  4) teenuse taotleja ei esita taotlust tähtaegselt.

§ 38.   Sotsiaaltransporditeenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Vallavalitsuse poolt osutatud sotsiaaltransporditeenuse eest võetakse teenuse kasutajalt tasu. Teenuse hinna arvestuse aluseks on täitevorgani kehtestatud hind.

  (2) Teenust võib vallavalitsusega sõlmitud halduslepingu alusel osutada eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik. Teenuse hinna arvestuse aluseks on teenuse osutaja kehtestatud hind. Sotsiaaltransporditeenuse eest võetakse teenuse kasutajalt omaosalustasu, mille kehtestab vallavalitsus määrusega.

  (3) Sotsiaalosakonna juhatajal või tema äraolekul sotsiaaltööspetsialistil on õigus teenuse saaja vabastada tasu maksmisest, arvestades teenuse saaja sissetulekuid, ülalpidamiskohustusega isikuid, teenuse kasutamise põhjust, mahtu, maksumust ja muid asjaolusid.

9. jaotis Eluruumi tagamine 

§ 39.   Eluruumi tagamise teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

  (2) Eluruumi tagamise teenusega antakse isikule tähtajalise üürilepinguga üürile Lääneranna vallale kuuluv eluruum või majutuspind.

  (3) Kui isik loobub vallavalitsuse poolt pakutud eluruumist, mis vastab tema abivajaduse hindamise tulemusel välja selgitatud vajadustele, ei ole isikul õigust nõuda vallavalitsuselt teist eluruumi.

§ 40.   Puudega isikule eluruumi tagamine

  (1) Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab kohaliku omavalitsuse üksus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.

  (2) Eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas.

§ 41.   Eluruumi tagamise teenuse osutamine

  (1) Eluruumi tagamise teenuse kasutamiseks sõlmitakse isikuga kirjalik üürileping kuni 5 aastaks.

  (2) Eluruumi tagamise teenuse kasutamiseks sõlmitakse isiku ja üürile andja vahel kirjalik üürileping, milles määratakse kindlaks eluruumi kasutamise tingimused.

  (3) Vallavalitsus sõlmib taotlejaga üürilepingu 10 tööpäeva jooksul pärast täitevorgani korralduse teatavakstegemist. Kui taotleja ei sõlmi mõjuva põhjuseta nimetatud tähtaja jooksul üürilepingut, loetakse otsus taotlejale eluruumi tagamise teenuse osutamise kohta kehtetuks.

  (4) Eluruumi üürilepingus sätestatakse, et eluruum antakse kasutusse sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva eluruumi tagamise teenuse osutamiseks ning et üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumide üürimise kohta sätestatu.

10. jaotis Võlanõustamisteenus 

§ 42.   Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Võlanõustamisteenus on vallavalitsuse korraldatav teenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

  (2) Õigus võlanõustamisteenusele on abi vajaval isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

§ 43.   Võlanõustamisteenuse andmine

  (1) Võlanõustamisteenust antakse vallavalitsuse kaudu leitud võlanõustamisteenust vahetult osutava isiku poolt ning võlanõustamisteenus hõlmab teenust saama õigustatud isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

  (2) Võlanõustamisteenust osutatakse isikule, kui ta on käesoleva määruse mõistes toimetulekuraskustes isik.

  (3) Võlanõustamisteenust osutatakse isikule tasuta kuni 10 tundi. Põhjendatud vajaduse korral võib sotsiaalosakond otsustada isikule võimaldada tasuta võlanõustamisteenust rohkem.
[RT IV, 18.05.2022, 2 - jõust. 21.05.2022]

11. jaotis Lapsehoiuteenus 

§ 44.   Lapsehoiuteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada raske- või sügava puudega last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

  (2) Lapsehoiuteenust võimaldatakse:
  1) lasteaiakoha asemel lapsevanema nõusolekul 1,5- kuni 3-aastasele lapsele;
  2) kuni 18-aastasele raske või sügava puudega lapsele.

  (3) 18-aastaseks saanud raske või sügava puudega isiku puhul võib lapsehoiuteenust osutada kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil ta saab 18-aastaseks.

  (4) Lapsehoiuteenust koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 alusel korraldab sotsiaalosakond vastavalt täitevorgani poolt kehtestatud korrale.

§ 45.   Lapsehoiuteenuse määramine

  (1) Lapsehoiuteenuse määramisel lähtutakse lapse hooldusvajadusest ja lapsele osutatavate teiste teenuste mahust.

  (2) Raske ja sügava puudega lapse puhul hindab vallavalitsus lapsehoiuteenuse vajadust.

  (3) Lapsehoiuteenuse tagamiseks nõustab vallavalitsus isiku või asutuse leidmisel, kes on valmis lapsehoiuteenust vajavale isikule vastavat teenust osutama ning kes ise ja kelle tegevus vastab sotsiaalhoolekande seadusega lapsehoiuteenuse osutajale kehtestatud nõuetele.

12. jaotis Asendushooldusteenus 

§ 46.   Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

  (2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu.

  (3) Asendushooldusteenust osutatakse:
  1) pikaajalise ööpäevaringse teenusena käesoleva määruse § 47 lõikes 1 nimetatud juhul;
  2) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul katkematult kuni 90 päeva või periooditi.

§ 47.   Asendushooldusteenusele õigustatud isik

  (1) Vallavalitsus tagab lapsele asendushooldusteenuse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui:
  1) lapse vanem on surnud;
  2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
  3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;
  4) laps on vanema(te)st eraldatud.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagab vallavalitsus lapsele asendushooldusteenuse:
  1) hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks;
  2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni, või
  3) lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.

§ 48.   Asendushooldusteenuse eest tasumine

  (1) Asendushooldusteenuse eest tasutakse:
  1) Lääneranna valla eelarvest, kui vallavalitsus täidab asendushooldusel oleva lapse eestkostja ülesandeid või eestkostja puudumisel on lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohaks Lääneranna vald;
  2) asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest.

  (2) Asendushooldusteenuse osutamiseks sõlmitakse leping vallavalitsuse ja hoolduspere, perekodu või asenduskodu teenuse osutaja vahel.

13. jaotis Järelhooldusteenus 

§ 49.   Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

  (2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel vallavalitsus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

§ 50.   Järelhooldusteenusele õigustatud isik

  (1) Vallavalitsus tagab järelhooldusteenuse alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes:
  1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni;
  2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni, või
  3) isiku 25-aastaseks saamiseni.

  (2) Vallavalitsus võib tagada järelhooldusteenuse isikule, kes:
  1) on kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel;
  2) on kuni 25-aastane ja õpib ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes.

§ 51.   Järelhooldusteenuse eest tasumine

  (1) Järelhooldusteenust rahastatakse Lääneranna valla eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest.

  (2) Teenuse saaja isiklike kulude katteks tasub Lääneranna vald iga kuiselt oma eelarvest vähemalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud miinimumi.

  (3) Järelhooldusteenuse osutamiseks sõlmitakse leping vallavalitsuse ja järelhooldusteenuse osutaja vahel.

14. jaotis Pesemis- ja pesupesemisteenus  

§ 52.   Pesemis- ja pesupesemisteenus eesmärk ja sisu

  (1) Pesupesemisteenuse eesmärgiks on abistada teenuse saajat tegevuses, mille sooritamiseks vajab isik oma puude või ea tõttu füüsilist kõrvalabi, et tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek temale harjumuspärases keskkonnas.

  (2) Pesemisteenuse eesmärgiks on võimaldada teenuse saajale pesemisruumi kasutamist ning vajadusel abistada teenuse saajat tegevuses, mille sooritamiseks vajab isik oma puude või ea tõttu füüsilist kõrvalabi, et tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek temale harjumuspärases keskkonnas.

  (3) Erandjuhul, mõjuvate põhjuste olemasolul, võib osutada teenuseid ka lõikes 1 ja 2 nimetamata isikule.

  (4) Teenuste kirjeldus:
  1) Pesupesemiseteenus osutamine koosneb pesu pesemisest ja kuivatamisest;
  2) Pesemisteenus on duširuumi ja pesemiseks vajaliku vee kasutamine ja vajadusel hügieenitoimingute läbiviimisel abi saamine.

§ 53.   Pesemis- ja pesupesemisteenus eest tasumine

  (1) Pesupesemisteenuse hinna kehtestab täitevorgan.

  (2) Pesemis- ja pesupesemisteenust rahastatakse Lääneranna valla eelarvest ning pesemis- ja pesupesemisteenusel oleva isiku sissetulekutest.

15. jaotis Häirenuputeenus 

§ 54.   Häirenuputeenuse eesmärk ja sisu

  (1) Häirenuputeenuse eesmärk on aidata kaasa isiku turvalisuse tagamisele tema harjumuspärases keskkonnas ja ennetada riske, mis võivad tekkida vähenenud toimetulekuvõimega isikutel õigeaegse abita jäämise korral.

  (2) Häirenuputeenus on isiku eluruumi paigaldatud kahepoolset sidet võimaldav hädaabisüsteem, mis sisaldab erinevaid sotsiaalvalveseadmeid ning mille kaudu on võimalik ööpäevaringselt kutsuda abi.

  (3) Teenus on mõeldud isikule, kellel oma terviseseisundist, kõrgest east või erivajadusest tingituna on raskusi endaga toimetuleku või suhtlemisega, mille tõttu on tal suurem risk sattuda oma kodus või selle vahetus läheduses abitusse olukorda.

§ 55.   Häirenuputeenuse taotlemine

  Häirenuputeenuse taotlemiseks esitab häirenuputeenuse vajav isik või tema seaduslik esindaja taotluse vallavalitsusele.

§ 56.   Häirenuputeenuse määramine

  (1) Sotsiaalosakonna ametnik hindab pärast nõuetekohase taotluse saamist või abivajajast teada saamisel isiku toimetulekuvõimet ja häirenuputeenuse vajadust.

  (2) Häirenuputeenuse osutamiseks sõlmib vallavalitsus lepingu valla ja häirenuputeenust vajava isiku või tema esindaja vahel.

16. jaotis Täiendavad vajaduspõhised teenused 

§ 57.   Täiendavate vajaduspõhiste teenuste eesmärk ja teenuste määramine

  (1) Täiendavate vajaduspõhiste teenuste eesmärk on osutada abivajajatele erinevaid teenuseid, mis lähtuvad isikute tegelikest vajadustest.

  (2) Vallavalitsus võib korraldada isikule muu teenuse (psühholoogiline nõustamine, kriisiabi sh laste leinalaagris osalemine; tugirühmades ja tugiprogrammides osalemine; rehabilitatsiooniteenusel osalemine; erihoolekandeteenusel osalemine; toiduabi; tõlketeenus, viipekeele teenus ja muud toetavad teenused) osutamise, lähtudes isiku kõrvalabi vajadusest.

  (3) Teenuste osutamisel arvestatakse vallaeelarves nimetatud otstarbeks ettenähtud vahenditega ning vajadusel moodustatakse teenuseid vajavatest isikutest järjekord.

  (4) Erakorralisel juhul osutatakse teenust koheselt.

  (5) Täiendavate vajaduspõhiste teenuste osutamise kohta halduslepingu sõlmimisel määratakse lepingus muuhulgas kindlaks teenuse kirjeldus, maht, üldised juhised ja finantseerimine.

  (6)
[Kehtetu- RT IV, 18.05.2022, 2 - jõust. 21.05.2022]

3. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 58.   Määruse rakendamine

  Enne käesoleva määruse jõustumist Lääneranna Vallavolikogu või Lääneranna Vallavalitsuse poolt välja antud haldusaktid jäävad kehtima ning neid täidetakse kuni nendes sätestatud õiguste ja kohustuste realiseerimiseni või kehtetuks tunnistamiseni.

§ 59.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 01. aprill 2022.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json