SotsiaalhoolekanneTeenused

SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Sindi Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:19.03.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:11.02.2018
Avaldamismärge:RT IV, 16.03.2016, 14

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 10.03.2016 nr 42

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse Sindi linna eelarvest sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord (edaspidi kord).

§ 2.  Sotsiaalhoolekandelise abi eesmärk ja mõisted

 (1) Sotsiaalhoolekandeline abi on sotsiaaltoetuste, sotsiaalteenuste, vältimatu abi ja muu abi andmine, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil.

 (2) Sotsiaaltoetus on isikule makstav rahaline hüvitis.

 (3) Sotsiaalteenus on isikule osutatav mitterahaline soodustus.

 (4) Vältimatu abi on elatusvahendite kaotuse või puuduse tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule osutatav sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.

§ 3.  Sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtted

  Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel:
 1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest;
 2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;
 3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt;
 4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast;
 5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud;
 6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel.

§ 4.  Sotsiaalhoolekandega hõlmatus

 (1) Sotsiaalhoolekandelist abi on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Sindi linn või isikul, kelle rahvastikuregistri järgset elukohta ei saa kindlaks määrata, kuid kes abi vajamise ajal viibib Sindi linna haldusterritooriumil.

 (2) Kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega võib sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Sindi linn.

 (3) Vältimatut abi on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Sindi linn, kuid kes viibib abi vajamise ajal Sindi linna haldusterritooriumil.

2. peatükk Sotsiaaltoetused 

1. jagu Üldsätted 

§ 5.  Sotsiaaltoetuste liigid

  Sindi linna eelarvest makstavad sotsiaaltoetused jagunevad sissetulekust mittesõltuvateks ja sissetulekust sõltuvateks sotsiaaltoetusteks.

§ 6.  Sotsiaaltoetuste taotlemise õiguse tekkimine

 (1) Sissetulekust mittesõltuva sotsiaaltoetuse taotlemise õigus tekib isikul toetuse faktiliseks aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või muu tingimuse täitmisest arvates.

 (2) Sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse taotlemise õigus tekib, kui isiku või pere netosissetulek pereliikme kohta ühes kuus on alla 2,5-kordse riikliku toimetuleku piiri.

2. jagu Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused 

§ 7.  Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused

  Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused on:
 1) matusetoetus;
 2) sünnitoetus;
 3) esimesse klassi astuja toetus;
 4) pensionäride ühekordne sotsiaaltoetus;
 5) pulma-aastapäeva toetus;
 6) hooldajatoetus;
 7) toetus kinnipidamisasutusest vabanenud isikule.

§ 8.  Matusetoetus

 (1) Matusetoetust summas 128 eurot makstakse isiku, kelle rahvastikuregistri järgne viimane elukoht oli Sindi linn, matusekulude osaliseks kompenseerimiseks.

 (2) Matusetoetust makstakse taotleja avalduse ja surmatõendi alusel.

 (3) Matusetoetust ei maksta juhul, kui matusekulud kannab Sindi Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).

§ 9.  Sünnitoetus

 (1) Ühekordset lapse sünnitoetust summas 400 eurot makstakse lapse sünni puhul tingimusel, et vähemalt üks lapse vanematest on rahvastikuregistri andmetel Sindi linna elanik ja elanud Sindi linnas vähemalt kuus kuud enne lapse sündi ning lapse esmase elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Sindi linn.

 (2) Lapsendamise korral makstakse sünnitoetust juhul, kui lapsendamine toimub enne lapse üheaastaseks saamist. Lapsendatud lapse elukoha määramisel lähtutakse elukoha aadressist, mis kantakse rahvastikuregistrisse peale lapsendaja kandmist vanemana lapsendatava sünniakti.

 (3) Mitmike sünni või lapsendamise korral makstakse sünnitoetust vastavalt sündinud või lapsendatud laste arvule.

 (4) Sünnitoetust makstakse lapsevanema avalduse ja sünnitõendi alusel.

§ 10.  Esimesse klassi astuja toetus

  Esimesse klassi astuja toetust summas 35 eurot makstakse Sindi linna üldhariduskoolis või hariduslike erivajadustega lastele mõeldud õppeasutuses esimesse klassi astuva lapse ühele vanemale.

§ 11.  Pensionäride ühekordne sotsiaaltoetus

 (1) Pensionäridele makstakse üks kord kalendriaastas hinnatõusu kompenseerimiseks ühekordset sotsiaaltoetust summas 40 eurot.

 (2) Pensionäridele makstavat ühekordset sotsiaaltoetust on õigus saada järgmistel riikliku pensionikindlustuse registrisse kantud isikutel:
 1) vanaduspensioni saajal;
 2) täisealisel töövõimetuspensioni saajal;
 3) rahvapensioni saajal.

 (3) Toetust on õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikul järgmistel tingimustel:
 1) taotleja on rahvastikuregistri andmetel Sindi linna elanik ning vastav registrikanne on tehtud enne toetuse taotluse esitamisele eelnenud aasta 1. jaanuari;
 2) taotleja ei ole saanud toetuse taotluse esitamise aastal makstustatavat tulu.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 punktis 2 ei käsitleta tuluna tulu:
 1) mis on saadud käesoleva määruse paragrahvi 12 lõikes 2 loetletud alustel;
 2) mis on seotud taotleja kutsehaigusega ja väljamõistetud juriidiliselt isikult;
 3) mis on kohustuslikust ja vabatahtlikust kogumispensionifondist tehtav väljamakse;
 4) mis jääb taotluse esitamise aastal alla käesoleva määruse paragrahvi 12 lõikes 1 määratud summa.

 (5) Pensionäride ühekordse sotsiaaltoetuse vormikohane kirjalik taotlus tuleb esitada kalendriaasta III kvartalis linnavalitsuse sotsiaalnõunikule. Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:
 1) koopia taotleja isikut tõendavast dokumendist;
 2) alla 65-aastasel isikul koopia riiklikust pensionitunnistusest;
 3) paragrahvi 11 lõike 4 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel tulu tõendav juriidilise isiku dokument.

 (6) Pensionäride ühekordne sotsiaaltoetus kantakse pärast otsuse tegemist toetuse taotlemise aasta IV kvartalis taotleja pangakontole või makstakse taotlejale sularahas.

§ 12.  Pulma-aastapäeva toetus

 (1) Pulma-aastapäeva toetust summas 64 eurot makstakse abielupaaridele 50., 60., 65., 70., 75. jne pulma-aastapäeva puhul.

 (2) Pulma-aastapäeva toetuse taotlusele lisatakse abielutunnistus ja taotleja isikut tõendav dokument.

§ 13.  Hooldajatoetus

 (1) Hooldajatoetus on hooldaja toimetuleku soodustamiseks igakuiselt makstav rahaline toetus. Ühekordset hooldajatoetust makstakse hooldaja põhjendatud avalduse alusel, kuid mitte üle raske puudega isiku hooldaja toetuse 3-kordse määra. Hooldajatoetuse suurused on:
 1) sügava puudega isiku hooldaja toetus 25,56 eurot;
 2) raske puudega isiku hooldaja toetus 15,34 eurot;
 3) puudega lapse hooldaja toetus 19,17 eurot.

 (2) Hooldajana käsitletakse teovõimelist isikut, kes on seatud osutama raske või sügava puudega inimesele kõrvalabi ja juhendamist või teostama järelevalvet ja kes on perekonnaseaduse alusel määratud hooldust vajava isiku hooldajaks või eestkostjaks.

 (3) Hooldajatoetust on õigus saada:
 1) teovõimelisel isikul, kes on perekonnaseaduse alusel määratud raske või sügava puudega isiku hooldajaks;
 2) teovõimelisel isikul, kes on kohtuotsusega määratud 18 aastase või vanema isiku eestkostjaks;
 3) 3-16 aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse ühel vanemal või eestkostjal, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu;
 4) 16-18 aastase raske või sügava puudega lapse ühel vanemal või eestkostjal, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu.

 (4) Hooldajatoetust on õigus saada, kui nii hooldaja kui hooldatava rahvastikuregistri järgne elukoht on Sindi linnas.

 (5) Hooldajatoetust ei määrata isikule, kellele on määratud raske või sügav puue, pensionäridest kooselavaid abikaasasid või elukaaslasi hooldavale isikule, välja arvatud juhul, kui hooldust vajavad mõlemad abikaasad või elukaaslased ning statsionaarses õppevormis õppivale isikule. Hooldajatoetust ei määrata juhul, kui puudega isiku toimetulekut on võimalik tagada teiste toetavate teenuste või toetuste abil.

 (6) Hooldajatoetust ei määrata raske puudega isiku hooldajale, kui raske puudega isiku hooldaja või pereliige elab hooldatavaga samas eluruumis ning hooldatav vajab abi tegevustes, mis on seotud eluruumi haldamisega (kütmine, vee kaevust tuppa toomine, kommunaalkulude arvestamine ja tasumine jms) ja leibkonna igapäevase toimetuleku tagamisega (toiduainete koju toomine, söögi tegemine, koristamine jms).

 (7) Ühel hooldajal on õigus saada hooldajatoetust kuni kahe hooldatava hooldamise eest.

 (8) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud:
 1) tagama piisava kõrvalabi või juhendamise hooldatavale, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise ja suhtlemisega;
 2) tagama hooldatava ohutuse, kui hooldatav oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale;
 3) teavitama linnavalitsuse sotsiaalnõunikku (edaspidi sotsiaalnõunik) hooldusega seoses tekkinud probleemidest;
 4) teavitama sotsiaalnõunikku hooldusvajaduse lõppemisest, edasist hooldust võimatuks muutvatest asjaoludest, hooldatava surmast.

 (9) Taotluse hooldajatoetuse saamiseks koos taotlust põhjendavate dokumentidega esitab hooldaja linnavalitsusele.

 (10) Taotlust põhjendavateks dokumentideks 18 aastase või vanema isiku hooldajal on:
 1) vajadusel kohtuotsus eestkostjaks määramise kohta;
 2) arstliku ekspertiisi otsuse koopia hooldatava kohta;
 3) taotleja isikut tõendava dokumendi koopia;
 4) omakäeline kinnitus mittetöötamise või töötamise kohta;
 5) olemasolev rehabilitatsiooniplaan (ei ole kohustuslik).

 (11) Taotlust põhjendavateks dokumentideks kuni 18 aastase isiku hooldajal on:
 1) hooldust vajava lapse rehabilitatsiooniplaan;
 2) arstliku ekspertiisi otsuse koopia hooldust vajavale lapsele puude astme määramise kohta;
 3) taotleja omakäeline kinnitus mittetöötamise kohta;
 4) taotleja kirjalik selgitus, miks takistab lapse puue taotlejal tööle asumist;
 5) taotleja isikut tõendava dokumendi koopia.

 (12) Hooldajatoetus määratakse taotluse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.

 (13) Hooldajatoetus määratakse:
 1) arstliku ekspertiisi otsusega hooldatavale tähtajaliselt määratud puude raskusastme kehtivuse ajaks;
 2) arstliku ekspertiisi otsusega hooldatavale tähtajatult määratud puude raskusastme puhul kaheks aastaks.

 (14) Isiku eest, kellele makstakse käesoleva määruse alusel hooldajatoetust ning kes ei tööta, maksab Sindi linn sotsiaalmaksu kuni isiku jõudmiseni vanaduspensioniikka.

 (15) Hoolekandeasutuses elava või üle ühe kuu haiglas hooldusravil viibiva isiku hooldajale hooldajatoetust ei maksta.

§ 14.  Toetus kinnipidamisasutusest vabanenud isikule

  Toetust makstakse kinnipidamisasutusest vabanenud Sindi linna sissekirjutust omavale isikule tekkinud esmaste kulude katmiseks. Toetuse suurus on 40 eurot ning seda on õigus taotleda 3 kuu jooksul pärast vabanemist.

3. jagu Sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused 

§ 15.  Sissetulekust sõltuvad toetused

  Sissetulekust sõltuvad toetused on:
 1) lasteaiatoetus;
 2) abivahenditoetus;
 3) lisatoetus.

§ 16.  Lasteaiatoetus

 (1) Lasteaiatoetust makstakse Sindi linna koolieelses õppeasutuses käiva ühe lapse toidupäeva maksumuse osaliseks kompenseerimiseks.

 (2) Lasteaiatoetuse taotleja ja lapse rahvastikuregistrijärgne elukoht peavad olema Sindi linnas.

 (3) Lasteaiatoetuse suurus ühes kuus ühe lapse kohta on mitte rohkem kui toidupäeva maksumuse tegelik kulu.

 (4) Lasteaiatoetuse saamiseks esitab lapsevanem või lapse eestkostja linnavalitsusele üks kord kvartalis avalduse.

 (5) Lasteaiatoetust makstakse järjestikus kolme kuu eest.

 (6) Linnavalitsusel on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente sissetulekute kohta.

§ 17.  Abivahenditoetus

 (1) Abivahenditoetust makstakse invavahendi, prilliklaaside, kuuldeaparaadi jm igapäevaelu toetava abivahendi hüvitamiseks kulutõendi alusel.

 (2) Abivahenditoetust on võimalik taotleda kaks korda kalendriaastas ja tagasiulatuvalt mitte rohkem kui taotlemise hetkele eelneva 6 kuu ulatuses.

 (3) Abivahenditoetus täiskasvanute puhul on kuni 50%, lastel kuni 100% abivahendi maksumusest, kuid mitte üle kahekordse ühe kuu toimetulekupiiri kalendriaastas.

 (4) Abivahenditoetuse määramisel võidakse toetusest maha arvata võlgnevus linnavalitsuse ees.

§ 18.  Lisatoetus

 (1) Rahaliste vahendite olemasolul võib linnavalitsus maksta lisatoetusi väikese sissetulekuga leibkondadele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks. Toetust makstakse põhjendatud taotluse alusel üksikisikule või perele ettenägematute kulutuste kompenseerimiseks.

 (2) Lisatoetust makstakse juhul, kui toetuse mittesaamine ohustab oluliselt taotleja ja tema perekonna toimetulekut, elu või tervist ning taotleja abivajadust ei ole võimalik rahuldada mõne teise toetuse või pakutava teenuse kaudu.

 (3) Lisatoetuse suuruse otsustab linnavalitsus vastavalt esitatud andmetele ning kaalutletud ja põhjendatud otsuse alusel.

 (4) Lisatoetuste määramise aluseks on leibkonna kõikide liikmete sissetulekud. Sissetulekute hulka ei arvata sotsiaalhoolekande seaduses, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses ja käesolevas määruses sätestatud sotsiaaltoetusi ning ühekordseid riiklikke toetusi (lapse sünnitoetus, koolitoetus, elluastumistoetus, matusetoetus).

3. peatükk Sotsiaalteenused 

1. jagu Üldsätted 

§ 19.  Sotsiaalteenuste liigid

  Linnavalitsuse poolt korraldatavad sotsiaalteenused on:
 1) koduteenus;
 2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
 3) tugiisikuteenus;
 4) täisealise isiku hooldus;
 5) isikliku abistaja teenus;
 6) varjupaigateenus;
 7) turvakoduteenus;
 8) sotsiaaltransporditeenus;
 9) eluruumi tagamine;
 10) võlanõustamisteenus.

§ 20.  Hindamiskohustus ja otsus abi andmise kohta

 (1) Linnavalitsus selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi.

 (2) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas:
 1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid;
 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

§ 21.  Tasu sotsiaalteenuste eest

 (1) Käesolevas korras nimetatud sotsiaalteenuse osutamise eest võib võtta tasu.

 (2) Sotsiaalteenuste eest tasumise tingimused, korra ja tasumäärad kehtestab linnavalitsus.

2. jagu Koduteenus 

§ 22.  Koduteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Koduteenus on linnavalitsuse poolt korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

 (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.

§ 23.  Koduteenuse vajaduse hindamine ja otsuse tegemine

 (1) Koduteenuse osutamisel hinnatakse ja täpsustatakse kõrvalabi vajaduse määra iga isiku puhul eraldi.

 (2) Koduteenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viivad sotsiaaltöötajad läbi korduva hindamise.

 (3) Linnavalitsus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku iseseisva toimetuleku kodustes tingimustes.

3. jagu Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 24.  Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu

  Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on linnavalitsuse poolt korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

§ 25.  Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse määramine

  Linnavalitsus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal.

4. jagu Tugiisikuteenus 

§ 26.  Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Tugiisikuteenus on linnavalitsuse poolt korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

 (2) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

 (3) Tugiisiku teenus käitumisraskuste ja puudega lastega peredele on avahoolduse üks osa, mis seisneb pere (edaspidi klient) toimetulekuvõime toetamises läbi abivajajate endi sisemiste ressursside, vältimaks või leevendamaks kliendi sotsiaalset tõrjutust.

 (4) Teenuse eesmärgiks on kliendi iseseisva toimetuleku tagamine ja elukvaliteedi languse ärahoidmine järgmiste tegevuste abil:
 1) igapäevaeluõpetus nii kodus kui väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;
 2) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;
 3) sotsiaalsete võimete arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu;
 4) kliendiga koos tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine;
 5) laste ja vanemate vahel toimuvate peresiseste ühistegevuste korraldamisele kaasaaitamine;
 6) lastekaitsespetsialisti kursis hoidmine peres toimuvate muutustega;
 7) hingelise toe pakkumine läbi aktiivse kuulamise.

 (5) Tugiisik avab iga teenuse saaja kohta kliendipäeviku. Kliendipäevikut ja sellele pärast kliendi igat külastamist lisatavat külastuslehte täidetakse tugiisiku poolt järjepidevalt.

 (6) Tugiisikul on õigus keelduda kliendiga suhtlemisest, kui klient on alkoholi- või narkojoobes, samuti kui klient on agressiivne või muul viisil ohtlik.

§ 27.  Tugiisikuteenuse vajaduse hindamine ja tugiisiku määramine, aruandlus

 (1) Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga tugiisikuteenust vajava isiku puhul eraldi.

 (2) Isiku soovil abistab linnavalitsus teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku valikul. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

 (3) Linnavalitsus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles kindlaks kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud.

 (4) Tugiisik on kohustatud esitama linnavalitsusele töötundide aruande teenuse osutamisele järgneva kuu 5. kuupäevaks. Klienditöö aruanne esitatakse tugiisiku poolt linnavalitsusele mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul pärast teenuse osutamise lõppemist.

5. jagu Täisealise isiku hooldus 

§ 28.  Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu

 (1) Täisealise isiku hooldus on linnavalitsuse poolt korraldatav sotsiaalteenus täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

 (2) Hooldust teostab linnavalitsuse määratud isik. Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul.

 (3) Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldava isiku ülesanded.

6. jagu Isikliku abistaja teenus 

§ 29.  Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Isikliku abistaja teenus on linnavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

 (2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.

§ 30.  Isikliku abistaja teenuse vajaduse hindamine ja isikliku abistaja määramine

 (1) Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi. Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu viib linnavalitsus läbi korduva hindamise.

 (2) Linnavalitsus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised.

 (3) Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Isiku soovil abistab linnavalitsus teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

7. jagu Varjupaigateenus 

§ 31.  Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

  Varjupaigateenus on linnavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

8. jagu Turvakoduteenus 

§ 32.  Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Turvakoduteenus on linnavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi:
 1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
 2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

 (2) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

9. jagu Sotsiaaltransporditeenus 

§ 33.  Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk ja sisu

  Sotsiaaltransporditeenus on linnavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada isikul, kellel puue või tervislik seisund takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

§ 34.  Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine

 (1) Sotsiaaltransporditeenuse saamiseks peab isik esitama linnavalitsusele kirjaliku või suulise avalduse, kus on märgitud teenuse soovija isikuandmed, sõidu marsruut ning teenuse taotlemise põhjus.

 (2) Avaldus teenuse kasutamiseks Pärnu maakonnas esitatakse vähemalt kolm tööpäeva enne ja väljaspool Pärnu maakonda teenuse kasutamiseks vähemalt seitse tööpäeva enne teenuse saamist.

 (3) Sotsiaaltransporditeenust osutatakse üldjuhul tööpäevadel ja Eesti Vabariigi territooriumil.

10. jagu Eluruumi tagamine 

§ 35.  Eluruumi tagamise eesmärk ja sisu

  Eluruumi tagamine on linnavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

§ 36.  Puudega isikule eluruumi tagamine

  Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab linnavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.

11. jagu Võlanõustamisteenus 

§ 37.  Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Võlanõustamisteenus on linnavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, et vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

 (2) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

 (3) Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel.

4. peatükk Sotsiaalhoolekandelise abi menetlused 

1. jagu Sotsiaalhoolekandelise abi saamine 

§ 38.  Sotsiaalhoolekandelise abi taotlemine

 (1) Sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks esitab isik või tema esindaja linnavalitsusele vormikohase või vabas vormis avalduse ning vajadusel kuludokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud sotsiaalhoolekandelise abi saamise õiguse väljaselgitamiseks.

 (2) Sotsiaalhoolekandelise abi avalduse vormid kinnitab linnavalitsus.

 (3) Linnavalitsus võib sissetulekust sõltuva toetuse taotlejalt nõuda täiendavaid dokumente taotleja majandusliku olukorra kindlaks tegemiseks.

§ 39.  Sotsiaalhoolekandelise abi andmine

 (1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmist korraldab linnavalitsus.

 (2) Sotsiaaltoetuse andmine või mitteandmine isikule otsustatakse haldusaktiga.

 (3) Sotsiaalteenuse osutamine või mitteosutamine isikule otsustatakse haldusaktiga või halduslepinguga.

 (4) Sotsiaalteenuse osutamine otsustatakse halduslepinguga eelkõige juhul kui sotsiaalteenuse osutamise tingimused määratakse kindlaks linnavalitsuse ja sotsiaalteenuse saaja või linnavalitsuse, sotsiaalteenuse saaja ja kolmanda isiku koostöös.

§ 40.  Tähtajad sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisel

 (1) Linnavalitsus otsustab sotsiaalhoolekandelise abi andmise kümne tööpäeva jooksul isikult avalduse saamisest või muu sotsiaalhoolekandelise abi saamise õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või tingimuse täitmisest arvates.

 (2) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise või mitteandmise otsus tehakse isikule või tema esindajale teatavaks avalduses märgitud aadressil.

 (3) Linnavalitsus maksab sotsiaaltoetuse välja 30 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

 (4) Sotsiaaltoetus makstakse isiku avalduses näidatud arvelduskontole, isikule sularahas või isiku nõusolekul tema kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel kolmanda isiku arvelduskontole Eestis.

2. jagu Alusetult saadu tagastamine 

§ 41.  Sotsiaalhoolekandelise abi kulutuste tagasinõudmine

 (1) Linnavalitsus nõuab seaduses sätestatud juhtudel isikult talle sotsiaaltoetusena alusetult makstud rahasumma ja sotsiaalteenuse osutamisega alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi.

 (2) Linnavalitsus on sotsiaalhoolekandelise abi andmiseks alusetult tehtud kulutuste tagastamisega viivitamise korral õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 alusel.

3. jagu Vaidemenetlus 

§ 42.  Vaide esitamine

  Linnavalitsuse eelarvest rahastatava sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi ning toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie linnavalitsuse kaudu maavanemale.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 43.  Määruste kehtetuks tunnistamine

 (1) Sindi Linnavolikogu 16. veebruari 2006. a määrus nr 3 "Sindi linna eelarvest täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord" tunnistatakse kehtetuks.

 (2) Sindi Linnavolikogu 19. märtsi 2009. a määrus nr 5 "Hooldajatoetuse maksmise kord" tunnistatakse kehtetuks.

 (3) Sindi Linnavolikogu 14. jaanuari 2010. a määrus nr 1 "Lastega perede tugiisiku teenuse osutamise kord" tunnistatakse kehtetuks.

§ 44.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Toomas Asi
volikogu esimees