HaridusKool

Teksti suurus:

Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord

Väljaandja:Saaremaa Vallavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:19.03.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 16.03.2018, 1

Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord

Vastu võetud 06.03.2018 nr 6

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lg 1 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala


Määrusega reguleeritakse Saaremaa vallas (edaspidi vald) elavale isikule põhihariduse omandamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimusi ja korda.

§ 2.   Üldsätted

  (1) Igale koolikohustuslikule isikule, kelle elukoha aadressiks rahvastikuregistri andmetel on vald, tagatakse võimalus omandada põhiharidus valla munitsipaalkoolis.

  (2) Vabade kohtade olemasolul võetakse kooli vastu ka õpilasi, kelle elukoht on väljaspool valda.

§ 3.   Elukohajärgsed koolid

  (1) Elukohajärgsed koolid on Aste Põhikool, Kaali Kool, Kahtla Lasteaed-Põhikool, Kihelkonna Kool, Kuressaare Gümnaasium, Kuressaare Vanalinna Kool, Kärla Põhikool, Leisi Keskkool, Lümanda Põhikool, Mustjala Lasteaed-Põhikool, Orissaare Gümnaasium, Pihtla Kool, Saaremaa Ühisgümnaasium, Salme Põhikool, Tornimäe Põhikool ja Valjala Põhikool.

  (2) Elukohajärgse kooli määrab Saaremaa Vallavalitsus (edaspidi valitsus) vastava valdkonna eest vastutava osakonna kaudu.

  (3) Elukohajärgse kooli määramisel lähtutakse kooli õppekohtade arvust, arvestades oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ning võimalusel korral vanemate soove.

§ 4.   Õppekohad

  (1) Põhikooli klassi täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast.

  (2) Klassi täitumuse piirnormi muutmise otsustab valitsus lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 26 sätestatud tingimustest.

§ 5.   Elukohajärgse kooli määramise taotlemine esimesse klassi astuvale lapsele

  (1) Elukohajärgse kooli määramiseks esimesse klassi õppima astuvale lapsele esitab lapsevanem, kes rahvastikuregistri andmetel omab lapsega ühist elukohta või lapse seaduslik esindaja, valitsusele vormikohase taotluse. Taotluse vorm on lisatud käesoleva määrusele.

  (2) Taotluse saab lapsevanem esitada kas elektrooniliselt või paberkandjal, edastades allkirjastatud taotluse kas kooli või valitsusele. Kõik paberkandjal esitatud taotlused registreeritakse ühtses elektroonilises keskkonnas.

  (3) Taotluste vastuvõtt järgmise õppeaasta esimesse klassi õppima asuvatele lastele elukohajärgse kooli määramiseks toimub õppeaastale eelnevalt 15.-31. märtsini.

§ 6.   Elukohajärgse kooli määramine esimesse klassi astuvale lapsele

  (1) Valitsus kontrollib pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esmalt taotlustes märgitud andmete õigsust ning juhul kui taotluses ja registriandmetes esineb erinevusi, teavitatakse taotluse esitajat andmete erinevusest ning menetletakse taotlust täpsustatud andmete alusel.

  (2) Elukohajärgse kooli määramisel lähtutakse kooli õpilaskohtade arvust ja õpilase rahvastikuregistris fikseeritud elukoha andmetest, arvestades:
  1) õpilase elukoha lähedust koolile (jalgsi tee pikkus);
  2) pere teiste laste õppimist samas koolis;
  3) lapsevanema töötamist samas koolis;
  4) võimalusel lapsevanema soove.

  (3) Kui kooli on soovijaid rohkem, kui koolil on õppekohti, siis arvestatakse täiendavalt ka isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem.

  (4) Lapsele, kelle vanem on esitanud taotluse elukohajärgse kooli määramiseks vallas, kuid kelle elukoht on registreeritud väljaspool valda, määratakse elukohajärgne kool pärast kõigile vallas elukohta omavatele järgmisel õppeaastal koolikohustuslikku ikka jõudvatele lastele elukohajärgse kooli määramist, arvestades vabade kohtade olemasolu koolis.

  (5) Kui lapse vanem või seaduslik esindaja esitab taotluse lapsele elukohajärgse kooli määramiseks pärast 31. märtsi, määratakse lapsele elukohajärgseks kooliks kool, kus on vabu õppekohti.

  (6) Valitsus võrdleb rahvastikuregistri andmeid esimesse klassi astumiseks esitatud taotlustega ja võtab võimalusel kontakti peredega, kes ei ole oma koolikohustuslikku ikka jõudvale lapsele või lapsele, kelle koolikohustuse täitmine on käimasoleval õppeaastal edasi lükatud, elukohajärgse kooli määramiseks taotlust esitanud.

§ 7.   Esimesse klassi astuvale lapsele elukohajärgse kooli määramisest teavitamine

  (1) Valitsus teavitab taotluse esitanud lapsevanemat või lapse seaduslikku esindajat elukohajärgse kooli määramisest taotluses märgitud suhtluskanali kaudu ning edastab koolidele nimekirja lastest, kellele see kool on määratud elukohajärgseks kooliks.

  (2) Lapsevanem või lapse seaduslik esindaja on kohustatud teavitama kooli või valitsust lapsele määratud elukohajärgse kooli õppekoha vastuvõtmisest, sellest loobumisest või soovist jääda vaba koolikoha ootele mõnes muus koolis hiljemalt 30. aprilliks.

  (3) Lapse vanema või seadusliku esindaja taotlus lapsele määratud elukohajärgse kooli muutmiseks võetakse uuesti menetlusse, kui soovitud kooli on tekkinud vaba õppekoht.

§ 8.   Põhiharidust omandava 2.-9. klassi õpilase üleminek ühest koolist teise

  (1) Koolikohustusliku 2.-9. klassi õpilase üleminekul ühest koolist teise esitab õpilase vanem või seaduslik esindaja vastavasisulise taotluse soovitud koolile.

  (2) Kui soovitud koolis on vaba õppekoht, otsustab õpilase nimekirja arvamise kooli direktor, lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast määrusest ning kooli vastuvõtu korrast.

  (3) Kui soovitud koolis vaba õppekohta ei ole, edastab kool või lapse seaduslik esindaja taotluse valitsusele, kes otsustab õpilasele elukohajärgse kooli määramise ja vajadusel täiendava õppekoha loomise.

  (4) Kool, mille nimekirja õpilane kinnitatakse ja kuhu ta asub õppima, loetakse selle lapse elukohajärgseks kooliks.

§ 9.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  Määrusega tunnistatakse kehtetuks:
  1) Kihelkonna Vallavalitsuse 5. oktoobri 2017. a määrus nr 10 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“;
  2) Kuressaare Linnavalitsuse 9. veebruari 2016. a määrus nr 2 „Elukohajärgse kooli määramise tingimused ja kord“;
  3) Leisi Vallavalitsuse 27. septembri 2017. a määrus nr 2 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“;
  4) Lääne-Saare Vallavalitsuse 17. oktoobri 2017. a määrus nr 10 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“;
  5) Mustjala Vallavalitsuse 24. oktoobri 2017. a määrus nr 4 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“;
  6) Orissaare Vallavalitsuse 4. oktoobri 2017. a määrus nr 5 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“;
  7) Pihtla Vallavalitsuse 19. septembri 2017. a määrus nr 3 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“;
  8) Pöide Vallavalitsuse 28. septembri 2017. a määrus nr 5 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“;
  9) Salme Vallavalitsuse 4. oktoobri 2017. a määrus nr 3 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“;
  10) Torgu Vallavalitsuse 6. oktoobri 2017. a määrus nr 3 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“;
  11) Valjala Vallavalitsuse 12. oktoobri 2017. a määrus nr 4 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“.

Madis Kallas
vallavanem

Liis Lepik
vallasekretär

Lisa Taotlus

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json