KOV määruste valdkondlik liigitus: Rahandus ja eelarve → Finantsjuhtimine

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Põltsamaa Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri

Vastu võetud 11.03.2019 nr 2

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2, raamatupidamise seaduse § 11 lõike 1 ja Põltsamaa Vallavolikogu 21. veebruari 2019 otsuse nr 1-3/2019/12 „Raamatupidamise seadusest tulenevate ülesannete delegeerimine“ alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Põltsamaa valla raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk ja kohaldamine

  (1) Põltsamaa Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärgiks on Põltsamaa valla kui raamatupidamiskohustuslase (edaspidi vald) raamatupidamise ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning raamatupidamise ja eelarve täitmise aruandluse tagamine.

  (2) Eeskiri lähtub Eesti finantsaruandluse standardist, sh Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ), arvestusmeetodid ja -põhimõtted tulenevad raamatupidamise seadusest, rahandusministri määrustest, avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist (edaspidi üldeeskiri) ja rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest (IPSAS).

  (3) Eeskiri reguleerib valla majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, varade ja kohustiste inventeerimist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.

  (4) Eeskiri on täitmiseks kohutuslik valla ametiasutusele struktuuriüksustega ja vallavolikogule (edaspidi ametiasutus), ametiasutuse hallatavatele asutustele (ametiasutus ja hallatavad asutused edaspidi koos nimetatud asutus) ja konsolideerimisgruppi kuuluvatele üksustele, kes kehtestavad oma sise-eeskirja, võttes arvesse käesoleva eeskirja nõudeid. Hallatavate asutuste nimekiri on määruse lisa 1.

  (5) Vald koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande. Konsolideerimisgruppi kuuluv üksused on SA Põltsamaa Sport, SA Põltsamaa Tervis, SA Põltsamaa lossi ja parkide arendus, Puurmani Mõisa SA, Põltsamaa Vallavara OÜ ja Põltsamaa Varahalduse OÜ.

  (6) Arvestusvaldkondades, mida eeskirjas ei käsitleta, lähtutakse eeskirja § 1 lõikes 2 kirjeldatud õigusaktidest ja juhenditest. Eeskirja täiendavad Põltsamaa Vallavolikogu ja Põltsamaa Vallavalitsuse õigusaktid ning vallavanema ja hallatavate asutuste juhtide käskkirjad.

§ 2.   Mõisted ja nende tõlgendused eeskirjas ning valla raamatupidamises

  (1) Määruse tähenduses määratletakse Põltsamaa Vallavalitsust kui täitevorganit (edaspidi vallavalitsus) ja kui ametiasutust (edaspidi ametiasutus). Ametiasutuse sisemise töö korraldamine ja ülesannete jagamine määratakse vallavanema käskkirjaga või ametijuhendiga.

  (2) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
  1) analüütiline ja sünteetiline arvestus – majandusinformatsiooni liigendamise erinevad detailsuse tasemed. Sünteetiline arvestus on majandusinformatsiooni kirjendamine raamatupidamiskontodele. Analüütiline arvestus on raamatupidamiskontodele kirjendatud majandusinformatsiooni detailiseerimine (nõuded ja kohustised – kelle vastu jms). Analüütilist arvestust peetakse kas majandustarkvara pearaamatust eristatud moodulites (registrites) või teiste tarkvaravahenditega või käsitsi;
  2) aktsepteerimine – majandustehingu toimumise ja õiguspärasuse kinnitamine allkirjaga ning eelarve tunnuse või nimetuse määramine valla eelarveklassifikaatorite liigenduses. Toiming kuulub kuludokumendi kontrollija ja/või vastutava isiku (eelarve vastutav täitja, projekti vastutav täitja või muu aktseptiõiguslik isik) vastutusalasse;
  3) aruandeperiood – periood, mille jooksul toimunud majandustehingute kirjendid võetakse arvesse aruannete koostamisel. Lühim aruandeperiood vallas on kalendrikuu. Majandusaasta aruandeperiood on kalendriaasta;
  4) avaliku sektori üksused – avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende otsese või kaudse mõju all olevad juriidilised isikud;
  5) eelarve vastutav täitja (ka aktseptiõiguslik isik, volitatud isik, projekti vastutaja) – määratud isik või isikud, kellele on antud õigus käsutada vallaeelarve vahendeid kinnitatud eelarve piires ja struktuuris, millist õigust teostab vastutav isik nii kulude aktsepteerimisega valla eelarveklassifikaatorite liigenduses kui ka tulude eelarve täitmise tagamisega;
  6) Eesti hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seaduses, mida täiendavad RTJ-d, üldeeskiri ja eeskiri;
  7) konsolideerimine – raamatupidamisüksuste aruannete ühendamine nii, nagu oleks tegemist ühe raamatupidamiskohustuslasega. Konsolideerimisega kaasneb elimineerimine, milline tehing on konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute omavaheliste vastandtehingute (tulud-kulud, nõuded-kohustised) liitmine nii, et grupi aruandes neid ei esine;
  8) valla tegevjuhtkond – Põltsamaa Vallavalitsus, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on valla täitevorgan ja keda esindab talle seadusega, valla põhimäärusega või vallavolikogu poolt antud pädevusele vallavanem;
  9) valla kõrgem juhtkond – Põltsamaa Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), mis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on valla esinduskogu ja kes kinnitab valla majandusaasta aruande ning määrab audiitori;
  10) valla konsolideerimisgrupp – ametiasutus koos struktuuriüksustega, hallatavad asutused ja valla valitseva või olulise mõju all olevad juriidilised isikud ning nende kaudu valitseva mõju all olevad juriidilised isikud;
  11) valla konsolideeritud raamatupidamisaruanne – valla konsolideerimisgrupi liikmete raamatupidamisaruanne, koos sidusüksuste netovaraga kapitaliosaluse meetodil;
  12) valla oluline mõju – RTJ 11 punkti 9 kohaselt valla osalusega sidusettevõtted, s.o asutused, mille üle vald omab olulist mõju, kuid mis ei allu kontrollile. Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui valla omanduses on otse või tütarettevõtete kaudu rohkem kui 20% sidusettevõtete hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud kus on võimalik selgelt tõlgendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne olulist mõju. Olulise mõju olemasolu iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud:
- esindatus investeerimisobjekti tegev- või kõrgemas juhtkonnas;
- osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel;
- olulised tehingud valla ja investeerimisobjekti vahel;
- valla ja investeerimisobjekti juhtkondade kattumine;
- tehnilise informatsiooni vahetamine valla ja investeerimisobjekti vahel;
  13) valla valitsev mõju – RTJ 11 punkti 8 kohaselt osalusega tütarettevõtted, mida kontrollib vald. Kontrolli olemasolu eeldatakse juhul, kui valla omanduses on otse või tütarettevõtete kaudu rohkem kui 50% tütarettevõtte hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli. Kontroll eksisteerib ka siis, kui vallale kuulub 50% ja vähem hääleõigusest, kuid vald:
- omab tegelikku kontrolli rohkem kui 50% hääleõiguse üle kokkuleppe alusel teiste investoritega;
- kontrollib ettevõtte finants- ja tegevuspoliitikat teatud lepingu või kokkuleppe alusel;
- suudab määrata või tagasi kutsuda tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmeid;
- suudab määrata tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani koosolekute otsuseid.
  14) valla sidusüksused – valla otsese või kaudse (st valitseva või olulise mõju all olevate isikute kaudu) olulise mõju alla olevad juriidilised isikud;
  15) majandustehingute kirjendaja – teenistuja, kes lähtudes heast raamatupidamistavast kirjendab valla majandustehingud raamatupidamisarvestuses nõuetekohases liigenduses. Üldjuhul on majandustehingute kirjendajaks raamatupidaja;
  16) majandusinformatsiooni liigendamine – valla majandustehingute kirjendamine, kasutades riigi või valla õigusaktidega kehtestatud tunnuseid (koode), millised võimaldavad akumuleerunud majandusinformatsiooni põhjal koostada finantsaruandeid valla juhtimisotsuste tegemiseks ning riigi aruandluse jaoks;
  17) raamatupidamiskontode saldoandmik – kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud loetelu üldeeskirja lisades 1, 2, 3, 4 ja 5 toodud kontoplaani järgi. Raamatupidamise saldoandmiku vorm ja täitmise selgitused on üldeeskirja lisa nr 6;
  18) siirded – hallatavate asutuste vahelised ning hallatavate asutuste ja ametiasutuse vahelised varade, kohustiste, tulude ja kulude vastastikused üleandmised, milliste mõju finantsaruannete koostamisel elimineeritakse;
  19) sissetulekud ja väljaminekud (laekumised ja tasumised) – valla tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kassalises (rahalises) väljenduses;
  20) tehingupartnerid – avaliku sektori üksuste majandusarvestuses eristatavad majandustehingute osapooled, kellele on omistatud tunnused (tehingupartneri koodid), eesmärgiga võimaldada koostada avaliku sektori üksuste konsolideeritud finantsaruandeid;
21 ) toetus – eeskirja mõistes saadud või antud vahendid jooksvateks või kapitalikuludeks, mis ei kuulu tagasimaksmisele. Toetused võivad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Asutuse sisemisi omavahelisi saadud ja antud vahendeid nimetatakse siireteks.

2. peatükk Kontoplaan ja majandusinformatsiooni liigendamine 

§ 3.   Kontoplaan ja koodid

  (1) Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks järgnevaid, riigi või valla õigusaktiga kehtestatud kontoplaani koode:
  1) raamatupidamiskontod – tunnused majandustehingute kirjendamiseks hea tava reeglitele vastavalt. Kontod süstematiseerituna bilansi aktiva ja passivakontodeks, tulude ja kulude kontodeks ning grupeerituna majandusliku sisu järgi, moodustavad valla kontoplaani;
  2) tehingupartnerite koodid – tunnused (jooksvalt muutuv nimekiri Rahandusministeeriumi veebilehel), mis on omistatud igale iseseisval bilansil olevale allüksusele;
  3) tegevusala koodid – tunnused, mis tagavad majandusinformatsiooni süstematiseerimise täiendava võimaluse. Tegevusala koodiga liigendatakse kulusid, investeeringuid (esmasoetused), saadud ja antud toetusi ja rahakäivet;
  4) allikate koodid – tunnused, mis võimaldavad liigendada ja analüüsida tulusid-kulusid finantseerimisallikate viisi (nt välisabi vahendite arvel tehtud kulu, laenuvahendite arvel tehtud kulu jms) või jälgida tehtud kulude sihtotstarvet (nt kulud välisabiprojekti kaasfinantseerimiseks jms);
  5) rahavoo koodid – tunnused, milliste kasutamine võimaldab koostada asutuste rahakäibe (sissetulekud-väljaminekud) aruanded.

  (2) Põltsamaa vald kui raamatupidamiskohustuslane kasutab üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaani ja koode:
  1) kontode koodid (üldeeskirja lisa 1);
  2) tehingupartnerite koodid (üldeeskirja lisa 2);
  3) tegevusalade koodid (üldeeskirja lisa 3);
  4) allikate koodid (üldeeskirja lisa 4);
  5) rahavoo koodid (üldeeskirja lisa 5).

  (3) Vajadusel võib vald kasutada täiendavaid allkontosid, mille tunnused kehtestab rahandusosakonna juhataja.

§ 4.   Valla eelarveklassifikaatorid ja muud majandusinformatsiooni liigendamise tunnused

  (1) Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks lisaks kontoplaanile järgmisi täiendavaid tunnuseid:
  1) eelarveklassifikaatorid – tunnused valla eelarve koostamiseks ning eelarve täitmise jälgimiseks eelarve struktuuris;
  2) objekti, projekti, subjekti, tegevussuuna vms koodid – lisatunnused, millised võimaldavad liigendada ja analüüsida majandusinformatsiooni täiendavalt.

  (2) Vallavalitsuse vajadustest lähtuvad majandusinformatsiooni liigendamiseks kasutatavad tunnused kehtestab rahandusosakonna juhataja.

3. peatükk Aruanded  

§ 5.   Majandusaasta aruande koostamise põhimõtted

  (1) Vald koostab konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtudes raamatupidamise seaduses ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses toodud nõuetest, samuti üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest ja Rahandusministeeriumi koostatud kohaliku omavalitsuse majandusaasta aruande koostamise juhendist.

  (2) Valla valitseva ja olulise mõju all olevate juriidiliste isikute kinnitatud ja auditeeritud majandusaasta aruanded esitatakse rahandusosakonnale nelja kuu jooksul aruandeaasta lõppemise kuupäevast.

  (3) Majandusaasta aruanne auditeeritakse.

  (4) Auditeeritud majandusaasta aruanne avalikustatakse Põltsamaa valla veebilehel.

§ 6.   Aruannete esitamine

  (1) Saldoandmikud esitatakse Rahandusministeeriumile (elektrooniliselt, infosüsteemi) üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegadeks.

  (2) Maksudeklaratsioonid ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadustega ettenähtud korras ja tähtaegadel.

  (3) Muud õigusaktidega kehtestatud ja nõutud aruanded esitatakse kehtestatud korras ja tähtaegadel.

  (4) Aruannete koostamise ja esitamise kohustus on määratud raamatupidajate ametijuhendites.

4. peatükk Raamatupidamise korraldus ja arvestuse lähtealused 

§ 7.   Raamatupidamissüsteemi struktuur

  (1) Põltsamaa valla raamatupidamisüksuseks on Põltsamaa vald kui kohaliku omavalitsuse üksus.

  (2) Raamatupidamiskohustuslase tegevust, sealhulgas raamatupidamist korraldab vallavalitsus.

  (3) Vald raamatupidamiskohustuslasena korraldab oma raamatupidamisarvestust ja aruandlust tsentraliseeritult.

  (4) Põltsamaa valla igapäevast finantsmajanduslikku tegevust korraldab rahandusosakond. Asutuste igapäevast tegevust juhib asutuse juht (vallavanem, direktor, juhataja vm), kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.

  (5) Valla tsentraalset raamatupidamist korraldab rahandusosakonna juhataja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis.

  (6) Raamatupidamisarvestuses kasutatakse tarkvara PMen. Valla majandusinformatsiooni töötlemiseks kasutatav tarkvara seadistatakse nii, et sisestatavaid majandustehinguid on võimalik esitada kas kronoloogilises (päevaraamat) või sünteetilises (pearaamat) liigenduses.

  (7) Valla raamatupidamisregistreid säilitatakse elektrooniliselt.

  (8) Raamatupidamiskanded, komplekteerituna nende aluseks olevate algdokumentidega, säilitatakse paberkandjal või elektroonilise menetlemise korral elektrooniliselt.

§ 8.   Varade ja kohustiste kajastamine

  (1) Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu poolt kinnitatud vallavara valitsemise korra alusel.

  (2) Vara kajastatakse asutuse bilansis raamatupidamistarkvara PMen varade moodulis selle hallatava asutuse koodiga, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist). Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.

  (3) Nõuded kajastatakse üldjuhul selle asutuse raamatupidamises, kes esindab omavalitsusüksust nõude sissenõudmisel.

  (4) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), tütar- ja sidusettevõtjate ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

  (5) Kohustised kajastatakse asutuse raamatupidamises, kes on kas juriidiliselt kohustatud antud kohustist täitma või on varasema tegevuse käigus neid kohustisi täitnud.

  (6) Laenud kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

  (7) Valla bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustisi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustiste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse valla raamatupidamise aastaaruandes.

§ 9.   Tulude ja kulude kajastamine

  (1) Tulude ja kulude arvestust peetakse tekkepõhiselt.

  (2) Tekkepõhiste tulude ja kulude liigendamisel kasutatakse kontoplaani jaotust:
  1) tulud kontoklass 3;
  2) toetused füüsilistele isikutele kontoklass 41;
  3) toetused teistele institutsioonidele kontoklass 45;
  4) tööjõukulud kontoklass 50;
  5) majandamiskulud kontoklass 55;
  6) muud tegevuskulud kontoklass 60;
  7) põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus kontoklass 61;
  8) finantstulud ja -kulud kontoklass 65.

  (3) Saadud maksud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt edasiandja esitatud teatisele.

  (4) Tulu majandustegevusest, muud tulud ja lõivud kajastatakse ametiasutuse tulemiaruandes.

  (5) Kulud kajastatakse ametiasutuse tulemiaruandes.

  (6) Arvestust tulude ja kulude osas peetakse vastava asutuse lõikes eraldi.

  (7) Varast või kohustisest otseselt tekkivad tulud ja kulud kajastatakse ametiasutuse tulemiaruandes.

  (8) Valla rahandusosakonna juhataja ülesandeks on tagada metoodiliselt, et kõik valla varad ja kohustised, tulud ja kulud kajastuvad valla raamatupidamisaruannetes ainult üks kord. Kui esineb erimeelsusi, kuidas valla vara või kohustisi, tulusid või kulusid kajastada, lahendab küsimuse valla rahandusosakonna juhataja.

§ 10.   Algdokumentide ja rahaliste ülekannete aktsepteerimine ning kontrollimine

  (1) Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Algdokument peab sisaldama vähemalt järgmisi rekvisiite:
  1) arve number või muu identifitseerimistunnus;
  2) tehingupooli identifitseerida võimaldavad andmed;
  3) majandustehingu toimumisaeg;
  4) majandustehingu sisu kirjeldus;
  5) majandustehingu arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa;
  6) peale majandustehingu kirjendamist raamatupidamisregistrites viidet kirjendile.

  (2) Algdokumentideks võivad olla:
  1) kassadokumendid (kassa sissetuleku või väljamineku orderid);
  2) pangadokumendid (maksekorraldused, sularaha sissemakse või väljamakse orderid, pangakonto väljavõtted);
  3) arved, saatelehed (ost, müük, teenused);
  4) vallavanema või hallatava asutuse juhi käskkirjad, samuti vallavalitsuse või vallavolikogu õigusaktid;
  5) aktid (vara arvelevõtmine, mahakandmine, inventuurid);
  6) lepingud;
  7) palgadokumendid (vallavanema või asutuse juhi käskkirjad, töölepingud, avaldused jne);
  8) lähetuste aruanded;
  9) raamatupidamisõiendid reguleerimiskannete tegemiseks;
  10) muud majandustehingu toimumist kinnitavad dokumendid.

  (3) Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimesid ja asu- või elukoha aadresse algdokumendi koostaja nimi.

  (4) Vallavalitsus kinnitab alaeelarvete vastuvõtmisel iga-aastaselt tegevusalade, asutuste, üksuste või eelarveridade kaupa vastutavad isikud, kes peavad lisaks eelarvest kinnipidamise tagamisele kinnitama algdokumendid oma vastutusalas. Algdokumentidele väärtuses 10 000 eurot ja enam lisab kinnituse ka abivallavanem. Raamatupidaja ega teised majandustehingute kirjendajad ei saa olla vastutavad isikud.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikutel on keelatud sooritada tehinguid, teha kulusid ja kinnitada raamatupidamise algdokumente, mis on seotud iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Samuti ei või vastutavad isikud volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid enda asemel.

  (6) Tehingutena iseendaga, mis on keelatud, käsitatakse muuhulgas:
  1) ametiasutuse poolt tema kätte usaldatud vara osas tehingute sõlmimist iseenda või juriidilise isikuga, mille aktsiad või osad kuuluvad kas täielikult või osaliselt talle või tema lähisugulastele ja -hõimlastele või mille juhtkonna või otsuseid tegeva organi liige ta on;
  2) vallavalitsust tehingus esindama õigustatud isikuna vallavalitsuse kaudu tehingute tegemist Põltsamaa vallaga;
  3) valla esindajana varaliste tehingute tegemist mittetulundusühingu või erakonnaga, mille liige ta on;
  4) valla esindajana varaliste tehingute tegemist selle tööandja, äriühingu, mittetulundusühingu või erakonnaga, kelle tegevust ta kontrollib;
  5) valla esindajana varaliste tehingute tegemist oma lähisugulaste, -hõimlaste või iseendaga;
  6) tehinguid, mis on tehtud korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiiranguid rikkudes.

  (7) Vallavanem või hallatava asutuse või struktuuriüksuse juht, kelle pädevuses on teha kulude tegemise otsuseid ainuisikuliselt, on kohustatud ennast otsuse tegemisest taandama ning teatama huvide konfliktist alljärgnevalt:
  1) vallavanem vallavalitsusele, kes peab otsuse tegemiseks määrama teise ametiisiku;
  2) hallatava asutuse või struktuuriüksuse juht vallavanemale, kes peab otsuse tegemiseks määrama ametiasutuses teise isiku.

  (8) Algdokumentide põhjal koostatud koonddokumendile kohaldatakse algdokumendile kehtestatud nõudeid.

  (9) Vastutav isik märgib algdokumendile või elektroonilise menetlemise keskkonnas algdokumendi vastavatele väljadele:
  1) milliselt eelarve kulurealt ja millise klassifikaatoriga seotult (näiteks kulu liik, tegevusala, tegevussuund, subjekt, projekt) väljamakse tehakse või kuidas tulu kajastatakse;
  2) selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu selgelt dokumendi sisus;
  3) lepingu registreerimise numbri dokumendiregistris, kui kulu või tulu on seotud lepinguga;
  4) paberkandjal algdokumendile oma allkirja, ees- ja perekonnanime ning kinnituse andmise kuupäeva;
  5) elektroonilise menetlemise keskkonnas oma kinnituse.

  (10) Allkirja või kinnitusega algdokumendil kinnitab vastutav isik, et:
  1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;
  2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele;
  3) teenus on kätte saadud või kaup vastu võetud;
  4) tehing on seaduspärane ja vajalik;
  5) tehing on kooskõlas eelarvega;
  6) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele ja tehing on kooskõlas riigihangete seadusega;
  7) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud säästlikkuse printsiibist;
  8) ta annab nõusoleku majandustehingu kirjendamiseks raamatupidamisarvestuses ja rahalise ülekande ettevalmistamiseks.

  (11) Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse:
  1) omakäeline allkiri paberkandjal dokumendil;
  2) digitaalallkiri;
  3) dokumendi menetlemiseks ette nähtud infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastus või kinnitus, kui seda on võimalik elektrooniliselt säilitada ning kui kooskõlastuse või kinnituse andjat ja selle andmise kuupäeva on võimalik dokumendi säilitustähtaja jooksul tuvastada.

  (12) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning allkirjastatud nii vastutava isiku kui ka raamatupidaja (konteerija) poolt.

  (13) Raamatupidajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi:
  1) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarveklassifikaatori koodide õigsus. Kui eelarveklassifikaatori määrang eelarve eest vastutava isiku poolt on vastuolus kuludokumendi järgi määratletava majandustehingu sisuga, informeerib majandustehingu kirjendaja sellest vastuolust kuludokumendi kinnitajat. Korrektuur valla eelarveklassifikaatori määramiseks tehakse kuludokumendil, kas kinnitaja poolt või majandustehingu kirjendaja poolt kokkuleppel kinnitajaga. Kui kuludokumendi kinnitaja ja majandustehingu kirjendaja jäävad eriarvamusele, lahendab erimeelsuse rahandusosakonna juhataja või asutuse juht.
  2) maksetähtpäev;
  3) tekkepõhine periood;
  4) saaja andmed, sh juhul, kui ostudokumendil on kajastatud käibemaks, kontroll selle kohta, kas hankija on registreeritud käibemaksukohustuslane või mitte ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele;
  5) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud või ei ole majandustehing juba varem kirjendatud;
  6) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(te) poolt.

  (14) Rahaliste pangatehingute tegemisel osalevad kaks isikut.

  (15) Ülekandeid kinnitav raamatupidaja ekspordib maksekorraldused internetipanka ja kinnitab need seal.

  (16) Ülekannete ettevalmistaja vastutab, et koostatud maksekorraldused vastavad selle aluseks olevatele algdokumentidele.

  (17) Maksete ülekandmise tingimused peavad reeglina andma võimaluse tasuda 14 kuni 30 päeva jooksul pärast kauba, teenuse või muu hüve saamist.

  (18) Ettemaksete tasumist võimaluse korral välditakse.

  (19) Tuludokumendi aktsepteerib üldjuhul majandustehingu kirjendaja.

5. peatükk Majandustehingute kajastamine 

§ 11.   Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine

  (1) Vald on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites nende toimumise ajal või, kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda.

  (2) Majandustehingute kirjendajad on raamatupidaja ülesandeid täitvad teenistujad, kelle kohustused tulenevad nende ametijuhenditest.

  (3) Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud kirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad kirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Raamatupidamisregistrit peetakse masintöödeldavalt ja programmis PMen.

  (4) Raamatupidamisprogrammis PMen kasutatakse järgmisi mooduleid:
  1) raha;
  2) võlad;
  3) bilanss;
  4) eelarve;
  5) palk;
  6) varad;
  7) ladu;
  8) arved.

  (5) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

  (6) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja ‑kirjendile.

  (7) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) majandustehingu kuupäev;
  2) kirjendi identifitseerimistunnus, näiteks number või numbri ja tähe kombinatsioon;
  3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
  4) viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile.

  (8) Raamatupidamiskirjendite või raamatupidamiskannete (kanne, st kirjendite kogum) järjekorranumbrid süstematiseeritakse seeriatesse. Soovituslikult süstematiseeritakse kandeseeriad järgmiselt:
  1) ostuarvete kanded;
  2) müügiarvete kanded;
  3) pangaväljavõtete kanded;
  4) kassadokumentide kanded;
  5) palgakanded;
  6) põhivara soetamiste ja parenduste, amortiseerimise ja bilansist väljakandmise kanded;
  7) muud kanded, sh. reguleerivad - ja paranduskanded.

  (9) Raamatupidamiskannete informatsiooni kättesaadavus peab olema tagatud kõigile majandusinformatsiooni töötlevatele ja -tarbivatele töötajatele või teenistujatele ning takistatud juurdepääs kõrvalistele isikutele. Rahandusosakond korraldab eelarve vastutavatele täitjatele eelarve täimise info kättesaadavaks tegemise.

  (10) Raamatupidamiskanded ja nende aluseks olnud algdokumendid säilitatakse kannete või järjestikuste kannete kogumi viisi. Kui algdokumentide lisamine kandele ei ole ratsionaalne (liiga mahukas, dokument on algdokumendiks mitmetele raamatupidamiskannetele vms), on raamatupidamiskandel või seda täiendaval raamatupidamisõiendil nõutavad viited, millised võimaldavad seostada raamatupidamiskannet ja algdokumente.

  (11) Raamatupidamise algdokumente tuleb säilitada seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. Raamatupidamiskirjendites kajastamist leidnud majandustehingute kaudseks aluseks olnud dokumente (nt sõlmitud lepingud, rahastamisotsused vms), säilitatakse vastavalt neid valdkondi käsitlevates õigusaktides kehtestatud nõuetele, kuid mitte vähem kui seitse aastat alates vastava majandusaasta lõpust.

  (12) Finantstegevuse osas koondatakse dokumendid asjaajamises järgmiste sarjadena:
  1) 12-1 Raamatupidamise aastaaruande eelnõu lisadega, auditeerimise dokumendid;
  2) 12-2 Majanduslepingud lisadega;
  3) 12-3 Töövõtulepingud lisadega;
  4) 12-14 Kirjavahetus finantstegevuse küsimustes.

§ 12.   Müügiarved

  (1) Müügiarved koostatakse operatiivandmete või lepingutes kajastatu põhjal ja tingimustel.

  (2) Müügiarvete koostamine.

  (3) Arvete vormistamisel järgitakse sealhulgas raamatupidamise seaduse ja käibemaksuseaduse nõudeid. Erinõue on kajastada arvel arve väljastajale omistatud tehingupartneri koodi.

  (4) Arved väljastatakse kliendile kas paberkandjal või PDF‑vormingus e‑kirjaga või elektroonilise e-arvena. E-arvete saatmine toimub Omniva arvekeskuse kaudu.

  (5) Arvete maksetähtaeg on soovitavalt mitte pikem kui 14 kalendripäeva, enne 10. kuupäeva väljastatud arvetel mitte hiljem, kui sama kalendrikuu lõpus.

  (6) Arve koostaja vastutab arvete koostamise ja raamatupidamiskirjendi õigsuse eest. Arve aluseks olnud algandmete õigsuse eest vastutab lepingu kinnitaja ja/või operatiivandmete esitaja.

  (7) Koostatud ja kliendile väljastatud arveid korrigeeritakse või tühistatakse raamatupidamises koostatud kreeditarvega, mille tekstist või lisast nähtub korrigeerimise põhjus. Kreeditarvete koostamisel järgitakse tekkepõhisuse printsiipi.

§ 13.   Ostuarved ning muud kuludokumendid

  (1) Vallale maksekohustisi põhjustavad kuludokumendid saadetakse kontrollimiseks ja kinnitamiseks vallavalitsuse poolt määratud eelarve eest vastutavatele isikutele. Ostuarveid menetletakse Omniva arvekeskuses, lepinguid dokumendihaldussüsteemis.

  (2) Omniva arvekeskuses algatab ostuarve kinnitusringi raamatupidaja, suunates kuludokumendi eelarve eest vastutavale isikule, kes peab lisama nõutud klassifikaatorid. Kuluaruande ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise taotluse kinnitusringi algatab aruande või taotluse koostaja. Kinnitusringi võib olla kaasatud ka teisi isikuid, kes kas lisavad akte, muid dokumente või kommentaare. Kinnitusringi lõpetab alati raamatupidaja, kes kontrollib, et eelarve eest vastutaja poolt lisatud klassifikaatorid vastavad tehingu majanduslikule sisule ja lisab tehingu majanduslikule sisule vastava konto. Kuludokumentide kinnitatud kanded imporditakse Omniva arvekeskusest raamatupidamisprogrammi.

  (3) Kuludokumendi põhjal vallale võetud kohustised tasutakse maksekorralduste alusel hiljemalt nende maksetähtajal vastavalt eeskirja § 10 kirjeldatule.

§ 14.   Algdokumendid

  (1) Algdokumentide käive.

  (2) Hallatavate asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest on üldvastutus hallatava asutuse juhil.

  (3) Vallavalitsuse sotsiaalosakonna poolt füüsilistele isikutele eraldatud sotsiaaltoetuste algdokumendid vormistatakse sotsiaalosakonna poolt ja allkirjastatakse rahalise tehingu tegemiseks vähemalt sotsiaalosakonna juhataja poolt. Sotsiaaltoetuste väljamaksedokumendid edastab sotsiaalosakonna juhataja või spetsialist rahandusosakonnale. Sotsiaalosakonnas kasutatakse toetuste arvestamisel vastavat programmi, milles koostatud koonddokumendi alusel kantakse summad saajate pangakontodele. Sularahas väljamaksmisele kuuluvad toetused makstakse välja kassast.

6. peatükk Rahaliste vahendite ja arvelduste arvestus 

§ 15.   Rahaliste vahendite arvestus arvelduskontodel

  (1) Rahalisi vahendeid hoitakse ja hallatakse kontsernikonto koosseisu kuuluvatel ja teistel arvelduskontodel.

  (2) Valla rahalised vahendid võivad enne pangakontodele inkasseerimist paikneda ka ametiasutuse või hallatava asutuse kassas.

  (3) Maksete tegemiseks kasutatakse internetipanga teenuseid. Internetipankade kasutajaõigused raamatupidajatele annab vallavanem või rahandusosakonna juhataja.

  (4) Maksekorraldused valmistab internetipangas ette raamatupidaja. Elektrooniliselt tehtavate maksete kinnitamiseks kinnitatakse maksed elektrooniliselt internetipangas.

§ 16.   Sularahaoperatsioonide arvestus

  (1) Kassaoperatsioone teostab asutuse juhi poolt määratud isik.

  (2) Sularaha pangakontolt väljavõtmisega seotud pangaoperatsioonide teostamiseks kasutatakse deebetkaarti või orderit.

  (3) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente:
  1) kassa sissetuleku order;
  2) kassa väljamineku order;
  3) kassaraamat;
  4) kviitung või muu makset tõendav dokument.

  (4) Sularahatehingute dokumenteerimiseks kasutab kassaoperatsioone teostav isik kas nummerdatud sissemaksu- ja väljamaksukviitungeid, pileteid või kassasüsteemist välja trükitud kviitungeid ja aruandeid. Rikutud piletid või kviitungid kuuluvad esitamisele rahandusametile sagedusega vähemalt kord kalendrikuus.

  (5) Kui kassaoperatsioone teostav isik on raamatupidaja, siis sisestab ta sularahatehingu kirjendi raamatupidamisprogrammi, seejärel trükib programmist välja kassaorderi, mille alusel teostatakse tehing. Kassakäivet tõestav maksedokument vormistatakse tehingu toimumisel ning väljastatakse kliendile, orderi teine osa jääb raamatupidamiskirjendi aluseks.

  (6) Kassa sissetuleku- või väljaminekuorderi kinnitab lisaks kassa eest vastutavale isikule abivallavanem või asutuse juht.

  (7) Sularaha väljamaksmisel asutuses mittetöötavale isikule tuleb väljaminekuorderile märkida tema isikukood või isikut tõendava dokumendi andmed, samuti raha saaja allkiri.

  (8) Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderites ei ole lubatud teha parandusi ega ülekirjutusi.

  (9) Kassatehinguid tõestavate dokumentide põhjal koostatakse kord kuus koonddokument, kust nähtub sularaha jääk kassas päeva alguseks, sissetulekud ja väljaminekud maksedokumentide numbrite järjestuses ja sularaha jääk kassas päeva lõpuks. Koonddokumendile lisatakse kassadokumendid, allkirjastatakse koostaja poolt ning edastatakse raamatupidamisse kirjendite koostamiseks vähemalt kord nädalas. Kui asutuses kasutatakse kassasüsteemi, siis koostab raamatupidaja kanded vastavalt kassasüsteemi kontoriprogrammi väljavõtetele.

  (10) Aruandvad isikud annavad sularaha kasutamisest aru vähemalt üks kord kuus avansiaruandega (hiljemalt kuu eelviimasel tööpäeval). Kasutamata jäänud osa avansist tagastatakse samuti hiljemalt kuu eelviimasel tööpäeval. Sularahas tehtud kulutuste aruande alusel kantakse hüvitamisele kuuluvad summad kulutaja pangaarvele.

  (11) Kuuvahetuseks kassasse sularahajääki ei jäeta. Erandjuhtudel on kuuvahetusel lubatud kassasse sularahajääk jätta, kui asutus töötab nädalavahetustel või riigipühadel ja sularaha on vaja vahetusrahaks või erakorraliste väljamaksete puhul.

  (12) Ametiasutuses ja hallatavates asutustes peab olema asutuse juhi käskkirjaga kinnitatud sularaha käitlemise kord, milles kirjeldatakse täpsemalt kogu asutuses sularahakäibega seonduvat, sh:
  1) kassas hoitava sularaha piirmäär;
  2) sularaha pangast toomise ja panka viimise korraldus;
  3) sularaha hoidmise korrus asutuses;
  4) sularahaoperatsioone teostavad isikud.

§ 17.   Nõuete ja kohustiste arvestuse üldpõhimõtted

  (1) Varad ja kohustised on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustise eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem.

  (2) Pikaajalised intressi mitteteenivad nõuded ja kohustised kajastatakse nõude nüüdisväärtuses, kasutades diskontomäära 4% aastas.

§ 18.   Nõuete arvestus

  (1) Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust.

  (2) Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud:
  1) 90-180 päeva võrra, alla 50% ulatuses;
  2) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses.

  (3) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutab alla raamatupidaja.

  (4) Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulukonto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga.

  (5) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot.

  (6) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki.

  (7) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu.

  (8) Nõuete lootusetuks kandmine toimub vallavolikogu poolt kinnitatud vallavara valitsemise korra alusel.

§ 19.   Kohustiste arvestus

  (1) Kohustiste kajastamisel lähtutakse RTJ-s 3 “Finantsinstrumendid”, RTJ-s 8 “Eraldised, potentsiaalsed kohustised ja potentsiaalsed varad” ja RTJ-s 9 “Rendiarvestus” kirjeldatud põhimõtetest.

  (2) Kohustiste kajastamisel kehtib tekkepõhisuse printsiip, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustised kajastatakse aruandeperioodi bilansis ka siis, kui kohustise kohta puudub veel arve või kui kohustise olemasolust saadi teada alles peale bilansipäeva. Juhul, kui aruande koostamise ajaks puudub arve või muu dokumentatsioon aruandeperioodiga seostuva kohustise täpse suuruse kohta, kajastatakse see bilansis hinnanguliselt viitvõlgade kontogrupis 2032.

§ 20.   Laenukohustised

  (1) Laenukohustisena kajastatakse bilansis kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustised nagu panga- ja muud laenud, arvelduskrediidid, kapitalirendikohustised, faktooringkohustised, emiteeritud võlakirjad ja muud sarnased võlakohustised.

  (2) Laenude ja võlakirjade kajastamisel lähtutakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodist. Kui tehingukulud ei ole olulised ning lepingujärgne intressimäär ei erine oluliselt efektiivsest intressimäärast, võib laenuarvestuses kasutada lepingujärgset intressimäära ning kanda tehingukulud koheselt intressikulusse (kontoklass 65).

  (3) Bilansis kajastatakse laenukohustisi tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena vastavalt kontorühmades 208 ja 258.

§ 21.   Kasutus- ja kapitalirent

  (1) Rendilepingu kvalifitseerimisel kasutus- või kapitalirendiks selgitatakse, kas:
  1) omandiõigus läheb rendiperioodi lõpul üle rentnikule;
  2) rentnikul on õigus omandada renditav vara turuhinnast oluliselt soodsama hinnaga ja on tõenäoline, et ta seda kasutab;
  3) rendileping katab suure osa (>75%) vara kasulikust tööeast;
  4) rendimaksete nüüdisväärtus on peaaegu sama suur kui renditava vara turuväärtus (>90%);
  5) renditav vara on niivõrd spetsiifiline, et ainult praegune rentnik saab seda ilma suuremate modifikatsioonideta kasutada.
  6) kui vähemalt üks nimetatud tingimustest on täidetud, kajastatakse vara rendile andmist või võtmist kapitalirendina.

  (2) Vara, mis võetakse bilansis arvestusse seoses lepingu kvalifitseerumisega kapitalirendi lepinguks, käsitletakse samadel alustel teiste põhivaradega markeerides põhivarakaarte kapitalirendi allika koodiga.

  (3) Rendimakseid kajastatakse kapitalirendi kohustise vähenemisena, intressikulu finantskuluna.

  (4) Kasutusrendi maksed on perioodi kulu ja kajastatakse ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul, st kui näiteks lepingu tingimuste kohaselt makstakse kasutusrendi esimese maksega proportsionaalselt oluline osa lepingu maksest, kajastatakse selline makse saaja raamatupidamises kui ettemakstud tulevaste perioodide kulu kontogrupis 2039 ja kantakse kuludesse rendiperioodi jooksul proportsionaalselt.

§ 22.   Ettemaksude arvestus

  (1) Üldeeskirja § 15 lõike 8 kohaselt ettemakseid üldjuhul ei tehta. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel (esitatud, kuid maksmata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata).

  (2) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti.

  (3) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui 5 000 eurot (ilma käibemaksuta).

§ 23.   Aruandvate isikutega arvelduste arvestus

  (1) Arveldusi aruandvate isikutega peetakse kontol “Kulude ettemaksed töötajatele”.

  (2) Analüütilist arvestust peetakse aruandvate isikute lõikes.

  (3) Majanduskuludeks antakse avanssi asutuse teenistujatele või töötajatele vastavalt vajadusele sellekohase avalduse alusel. Avaldusele märgitakse avansi otstarve, finantsallikas ning lähetuse puhul ka lähetuskäskkirja number ja lähetuse aeg. Avalduse kinnitab eelarve vastutav täitja.

  (4) Avanss kantakse aruandva isiku pangakontole.

  (5) Lähetuskuludeks avanssi saanud isik on kohustatud esitama hiljemalt viie tööpäeva pärast lähetusest naasmist kulude aruande, millele on lisatud kulutusi tõendavad korrektselt vormistatud originaaldokumendid. Kui kuluaruanne on vormistatud korrektselt ning tehtud kulutused osutuvad põhjendatuks, kinnitab vahetu juht aruande.

  (6) Majanduskuludeks avanssi saanud isik on kohustatud esitama hiljemalt viie tööpäeva pärast kulude tegemist kulude aruande, millele on lisatud kulutusi tõendavad korrektselt vormistatud originaaldokumendid. Kui kuluaruanne on vormistatud korrektselt ning tehtud kulutused osutuvad põhjendatuks, kinnitab eelarve vastutav täitja aruande.

  (7) Juhul, kui aruandva isiku kulutused osutuvad suuremaks, kantakse tema pangakontole täiendavad rahalised vahendid vastavalt tegelikele kulutustele viie kalendripäeva jooksul alates aruande esitamisest. Kõik tehtud lisakulud peavad olema põhjendatud, korrektselt dokumenteeritud ja asutuse juhi kinnitatud.

  (8) Avansisummade ülejääk kuulub töötaja poolt tagastamisele asutuse pangakontole hiljemalt viie kalendripäeva jooksul pärast aruande esitamist.

§ 24.   Sihtfinantseerimiste arvestus

  (1) Sihtfinantseerimine on teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi.

  (2) Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Lepingute alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustisi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid kajastatakse eelnevalt tingimuslike kohustiste ja nõuetena (bilansiväliselt kontodel 911010 ja 912010).

  (3) Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja saamata sihtfinantseerimise nõudena.

  (4) Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna hetkel, kui selle laekumine on kindel (maksetaotlus on toetuse andja või vahendaja poolt aktsepteeritud), üksus on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud.

  (5) Vastavalt üldeeskirja § 26 lõikele 3 võib tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem 5 000 eurost.

  (6) Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse vastavalt üldeeskirja § 27 nõuetele.

7. peatükk Tasude ja tasudega seotud maksude arvestus 

§ 25.   Personaliarvestus

  Ametiasutuse teenistujate personaliarvestust peab personalispetsialist, hallatavates asutustes korraldab personaliarvestuse pidamist asutuse juht, kes võib personaliarvestuse ülesanded delegeerida asutuse personalitöötajale.

§ 26.   Tasude arvestus

  (1) Palkade, töötasude, lisatasude, toetuste, preemiate jm rahaliste tasude arvestamise (edaspidi palgaarvestuse) alusdokumentideks on asutuse juhi käskkirjad, lepingud, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ning tööaja arvestuse ja tarifikatsiooni tabelid.

  (2) Palgaarvestus sisaldab:
  1) töötajatele ja teenistujatele töötasu arvestamist;
  2) puhkusetasude arvestamist;
  3) ühekordsete väljamaksete (hüvitused töösuhte lõpetamisel jm) arvestamist;
  4) töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötasude arvestamist;
  5) kahjuhüvitiste (tööõnnetuse või kutsehaigusega makstav hüvitis, kohtu poolt väljamõistetud hüvitis või viivis jm) arvestamist;
  6) täitedokumentide järgi tehtavaid kinnipidamisi;
  7) maksude kinnipidamisi ja arvestamisi;
  8) muude vabatahtlike kinnipidamiste tegemist palgast;
  9) arvestatud tasude kuukoondite tegemist ning kinnitamiseks esitamist.

  (3) Rahaliste tasude arvestamise alusdokumendid (nt lepingud või lepingute lisad) või koonddokumendid alusdokumentide kohta (nt käskkirjad lepingute või nende lisade sõlmimise kohta) esitatakse palgaarvestusega tegelevale raamatupidajale viivitamatult peale alusdokumendi allkirjastamist. Raamatupidaja teeb vastavalt alusdokumendile töötaja isiku ja talle määratud tasu ning muude tingimuste kohta seadistused raamatupidamisprogrammis PMen. Kui alusdokumendile lisaks ei ole vaja tööaja arvestuse tabeleid või tarifikatsioone, siis teeb raamatupidaja palgaarvestuse toimingu ainult alusdokumendi alusel.

  (4) Maksu- ja Tolliameti e-keskkonnas peetavasse töötamise registrisse (TÖR) teeb lepingute kohta kanded asutuse juht või tema poolt määratud isik. Lepingu alustamise kanne peab olema tehtud enne seda, kui töötaja tööle asub. Raamatupidajatele antakse töötamise registri kannete vaatamise õigus, lisamis- ning muutmisõigust raamatupidajatele ei anta.

  (5) Tööaja arvestuse tabelid esitatakse asutuse juhi või tema poolt määratud personaliarvestusega tegeleva isiku poolt palgaarvestusega tegelevale raamatupidajale hiljemalt kaks tööpäeva enne palgapäeva.

  (6) Palgaarvestusega tegelev raamatupidaja saadab ülekandmisele minevate palkade ning tasude nimekirjad (raamatupidamisprogrammis koostatud PDF-vormingus) kinnitamiseks eelarve eest vastutavatele isikutele. Nimetatud isikud peavad tasude kohta esitatud nimekirjad kinnitama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (kas e-kirjas kinnitust andes, digiallkirjaga faili kinnitades, paberkandjal allkirjaga või dokumendihaldussüsteemis kinnitust või allkirja andes).

  (7) Töötasu makstakse üks kord kuus ülekandega teenistuja või töötaja isiklikule või muule tema poolt kirjaliku avalduse alusel soovitud arvelduskontole. Töötasu arvestamine toimub perioodiliselt kuu esimesest kuupäevast kuu viimase kuupäevani ning töötasu ülekandmine toimub hiljemalt töökorralduse reeglites sätestatud kuupäeval.

  (8) Teenistujal või töötajal on õigus saada avanssi kuni poole kuupalga ulatuses kirjaliku avalduse alusel, mille kinnitab vallavanem (hallatavates asutustes asutuse juht).

  (9) Puhkusetasu arvestamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud keskmise töötasu maksmise tingimustest ja korrast ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidest ning asutuste palgajuhenditest. Puhkusetasu arvestamise aluseks on asutuse juhi käskkiri puhkusele lubamise kohta. Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusele minemist kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti (töötaja allkirjastatud avaldus tuleb esitada vähemalt 5 tööpäeva enne puhkuse algust palgaarvestusega tegelevale raamatupidajale). Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamise järgneval palgapäeval, on tühine.

  (10) Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustis hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Andmed kasutamata puhkusepäevade kohta esitatakse raamatupidamisele personalitöö eest vastutava isiku poolt hiljemalt aruandeaastale järgneva kuu 20. kuupäevaks.

  (11) Töövõimetuslehtede vaatamiseks antakse raamatupidajatele e-haigekassa andmebaasi kasutamise õigused, raamatupidaja kontrollib regulaarselt töövõimetuslehtede staatusi e-haigekassa andmebaasis. Raamatupidaja sisestab e-haigekassas lõpetatud staatuses dokumendi kohta isiku töötasu määra. Asutuse juht või tema poolt määratud personaliarvestusega tegelev isik vastutab, et tööajatabelites kajastuvad andmed vastavad töövõimetuslehtede andmetele.

  (12) Töötajatele väljastatakse e-kirjaga palgalipik. Palgalipiku edastab palgaarvestusega tegelev raamatupidaja.

  (13) Tööjõukulusid ja tööjõuga seotud maksukulusid käsitletakse tööjõukuluna selles asutuses, kus arvestatakse töötasu ja deklareeritakse maksud tasudelt.

§ 27.   Maksude arvestus

  (1) Maksud arvestatakse, peetakse kinni ja kantakse üle maksukogujale lähtuvalt õigusaktides sätestatud nõuetele. Palkade ja tasudega seotud maksude arvestuse õiguse eest vastutab palgaarvestusega tegelev raamatupidaja.

  (2) Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Selleks antakse e-maksuametis asutuse juhi või tema poolt volitatud isiku poolt raamatupidajatele TSD- ja INF-deklaratsioonide üleslaadimise ja muutmise õigused.

8. peatükk Põhi- ja bilansiväliste varade arvestus 

§ 28.   Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestus

  (1) Materiaalseks ja immateriaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost (ilma käibemaksuta).

  (2) Materiaalne põhivara võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu, üleandmisakti alusel. Uusehitused ja põhivara rekonstrueerimised võetakse arvele soetusmaksumuses. Ettepaneku vara arvelevõtmiseks teeb nende kulude tegemise eest vastutav isik.

  (3) Vallavara (sh põhivara) omandamine, võõrandamine, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub kooskõlas vallavolikogu poolt kinnitatud vallavara valitsemise korraga.

  (4) Maa võetakse arvele maksustamishinnaga.

  (5) Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro (ilma käibemaksuta), kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse.

  (6) Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest arvele mälestised ja muud kunstiväärtusega asjad, sh kunsti-, ajaloo- ning teadusväärtusega asjad, mille väärtus aja jooksul ei vähene.

  (7) Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse elueaga terviku ja kogumi soetusmaksumus kokku algab vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus peab algama vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta), markeerides kogumisse kuuluvad objektid täiendava, kogumina komplekteerimist võimaldava tunnusega). Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja töökohta. Põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Samuti ei kapitaliseerita vara tellimisega seotud kulu nagu hankekonkursi korraldamine jms, kui seda tehakse oma töötajate poolt ning vara soetamiseks võetud laenude haldamise- ja intressikulusid ning makse ja lõive.

  (8) Iga arvele võetud põhivaraobjekti kohta peetakse põhivarakaarti, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid on elektroonilised.

  (9) Põhivarakaardile kantavad andmed ja nende muudatused esitab rahandusosakonnale kirjalikult vara eest vastutav isik või hallatava asutuse juht.

  (10) Põhivarakaardil säilitatakse järgmine informatsioon põhivara kohta:
  1) kasutusele võtmise aeg;
  2) soetusmaksumus;
  3) vastutav isik, määratud vastavalt eeskirja § 10 lõikes 1 sätestatule;
  4) unikaalne inventarinumber;
  5) täpsustav registrikood selle olemasolu korral (maa puhul katastritunnus, transpordivahendi puhul registreerimisnumber jne);
  6) komplekti tunnus (kui vara osad on võetud eraldi arvele või varaga on seotud iseseisvad varad, mille kohta võib olla vaja informatsiooni komplektina, näiteks hoone juurde kuuluvad liftid, signalisatsioonisüsteemid jms);
  7) parendustest (renoveerimisel-rekonstrueerimisel) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;
  8) amortisatsiooninorm;
  9) arvestatud, akumuleerunud kulum;
  10) põhivara allika tunnus (sihtfinantseerimise- või kapitalirendi korras soetatud varadel);
  11) põhivaraobjekti asukoht.

  (11) Unikaalne inventarinumber:
  1) kinnistutel on kinnistu number;
  2) kinnisvarainvesteeringu number koosneb tegevussuuna numbrist, raamatupidamise konto esimesest kolmest numbris (154) ja järjekorranumbrist, mis iga asutuse põhivara puhul algab ühest;
  3) ülejäänud põhivarade number koosneb tegevussuuna numbrist, raamatupidamise konto kolmest viimasest numbrist ja järjekorranumbrit, mis iga asutuse põhivara puhul algab ühest.

  (12) Kogumina arvelevõetud põhivarale avatakse koondkaart.

  (13) Etapiviisiliselt soetatavale põhivaraobjektile (nii ehitatav kui komponentidena soetatav muu põhivaraobjekt), mille arvestust peetakse kasutusele võtmata varade grupis kontodel 1559, avatakse põhivarakaardid, kuhu kirjendatakse kõik selle objekti kapitaliseerimisele kuuluvad soetamise kulud.

  (14) Põhivaraobjekti etapiviisilisel vastuvõtmisel kantakse etapi maksumus kaardilt maha. Objekti valmimisel kantakse etapiviisiliselt soetatud põhivara arvele võtmise akti (määruse lisa 2) alusel kogu maksumus kaardilt maha ja kaart suletakse. Lõpetamata ehitiste põhivarakaadi sulgemisel on soovitav kajastada seal detailne informatsioon objekti arvelevõtmise kohta (nt kui objekt vastuvõtmisel jaguneb mitmeks objektiks, siis millisteks; märge ja võimalikult detailne informatsioon jagunemisel väheväärtuslikuks ja põhivaraobjektiks; informatsioon objekti üleandmise kohta teise asutuse bilanssi jms). Käesolevas lõikes kirjeldatud informatsiooni olemasolu tagatakse raamatupidamiskirjendite või teiste analüütiliste registrite kaudu.

  (15) Igale olemasolevale ja lisanduvale põhivarale (välja arvatud maa, ehitised ja immateriaalne põhivara) kantakse peale inventarinumber, mis ühtib põhivarakaardil oleva unikaalse inventarinumbriga. Kogumina soetatud varade korral markeeritakse vajadusel iga ese eraldi ja informatsioon inventarinumbrite vahemiku kohta kantakse kogumi põhivarakaardile.

  (16) Põhivara soetusmaksumust üldjuhul ümber ei hinnata. Erandid on esitatud eeskirja ümberhindluste §-s 31.

  (17) Põhivara, mis ei olnud eelnevalt ühegi asutuse bilansis, näiteks maa, pärandvara jms, tasuta saamist kajastatakse ümberhindamistehinguna (konto 290400) õiglases väärtuses. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik määrata, siis kajastatakse maa bilansis maksustamishinnas ning muud põhivaraobjektide arvestust peetakse bilansiväliselt. Tasuta saadud varaobjektide, milliste maksumus ei ületa põhivara objekti maksumuse piirmäära, arvestust peetakse väheväärtusliku varana bilansiväliselt. Pärandvarana saadud rahalisi vahendeid kajastatakse ebatavaliste tuludena (konto 388890).

§ 29.   Amortisatsiooni arvestus

  (1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende kasuliku eluea jooksul. Erandiks on maa ja kunstiväärtustena arvele võetud varad, mida ei amortiseerita.

  (2) Kujunduseesmärgil soetatud kunstiobjekte, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumieksponaate, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele, amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul.

  (3) Lineaarsel meetodil amortisatsiooniarvestust alustatakse kasutuselevõtmise kalendrikuust, amortisatsiooni arvestus lõpetatakse põhivara akumuleerunud kulumi võrdsustumisel põhivara soetusmaksumusega või põhivara bilansist eemaldamise kuul. Kui 100%-liselt amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.

  (4) Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks konkreetsele varaobjektile teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast.

  (5) Uute varade soetamisel lähtutakse järgmistest vahemikest:

  (6) Sagedamini soetatavate uute varade amortisatsiooninormide määramiseks on aktsepteeritav kehtestada asutuse juhi käskkirjaga täpne amortisatsiooninorm etteantud vahemikus, lihtsustamaks põhivarakaartide avamiseks vajaliku informatsiooni hankimist.

  (7) Varaobjektile tehtud parenduse arvele võtmisel määratakse objektile uus eluiga ehk amortisatsiooninorm, lähtudes tehtud parenduste mahust ja efektiivsusest.

  (8) Põhivarade väärtuse langedes (kahjustumine, demonteerimine, hävimine, kadumine, kasuliku eluea lühenemine) teostatakse varaobjekti allahindlus, millist kajastatakse koos amortisatsiooniga (D kontrühm 611 K vastava põhivaraliigi kulum kontorühmas 155). Samadel kontodel kajastatakse ka vara allahindlust kui ilmneb, et vara kasulik eluiga vajab korrigeerimist. Allahindlused kinnitab vastavalt kas vallavanem või hallatava asutuse juht põhivara allahindluse aktil.

  (9) Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Selleks hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga vähemalt aastainventuuri ajal. Olemasolevate varade eluiga vaadatakse üle investeeringu- (renoveerimis-) plaanide koostamisel ja parenduste (renoveerimissummade) lisamisel põhivara soetusmaksumusele. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

§ 30.   Parendused ja remont

  (1) Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need tõstavad vara esialgset tootlustaset või kvaliteeti või pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende maksumus on alates eeskirja § 29 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kulutused, mis taastavad vara esialgset tootlustaset ja võimaldavad vara kasutamist järelejäänud eluea lõpuni esialgses kvaliteedis, kajastatakse tulemiaruandes perioodi kuluna.

  (2) Parendustega kaasnevad võimalikud demonteerimis- ja lammutustööd kantakse kuluks.

  (3) Parendusega kaasneva varaobjekti olulise osa väljavahetamise korral kantakse proportsionaalne osa varaobjekti soetusmaksumusest ja kulumist põhivara arvelt maha.

  (4) Parenduste lisamisel põhivara soetusmaksumusele hinnatakse varaobjekti kasulikku eluiga ja olulise muutuse korral korrigeeritakse amortisatsiooninormi.

§ 31.   Ümberhindlused

  (1) Üldreeglina kajastatakse materiaalse põhivara objekte bilansis nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum.

  (2) Erandina asendatakse põhivara objekti algne soetusmaksumus ümberhinnatud väärtusega, kui objekti õiglane väärtus erineb oluliselt tema bilansilisest jääkmaksumusest, tingituna vähemalt ühest RTJ 5 §-s 33 nimetatud asjaolust, kas põhivara objekt on soetatud 1995. aastal või varem või põhivara objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed.

  (3) Kui hallatava asutuse juhi või ametiasutuse hinnangul erineb valla mõne põhivaraobjekti bilansiline väärtus ülaltoodud põhjustel oluliselt nende õiglasest väärtusest, viiakse läbi objekti väärtuse hindamine vastava eksperdi poolt. Kui vallas on töötajaid või teenistujaid, kes omavad vastavat kvalifikatsiooni, on võimalik esialgne hindamine viia läbi nende töötajate poolt. Kui puuduvad usaldusväärsed andmed põhivara objekti õiglase väärtuse kohta, põhivara objekti ümber ei hinnata.

  (4) Maa hinnatakse ümber ümberhindamise hetkel kehtivasse maa maksustamishinda.

  (5) Materiaalse põhivara ümberhindamine on ühekordne tehing. Ümberhindamise tulemused vormistatakse põhivaraobjektide viisi ja kinnitatakse vastavalt vallavanema või hallatava asutuse juhi poolt.

  (6) Ümberhinnatud väärtus on põhivaraobjekti uus soetusmaksumus ning senine soetusmaksumus ja akumuleeritud kulum elimineeritakse.

§ 32.   Osalused tütar- ja sidusettevõtjates ning mittetulundusühingutes

  (1) Tütarettevõtjat loetakse kontrolli all olevaks, kui aruandekohustuslane omab üle 50% tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamikku nõukogu liikmetest.

  (2) Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20-50%. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse kapitaliosaluse meetodil.

  (3) Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse neid osalusi mittetulundusühingutes, mille üle raamatupidamiskohustuslasel on valitsev või oluline mõju. Osalused on bilansis kajastatud kapitaliosaluse meetodil.

§ 33.   Varud ja bilansiväline vara ning nende arvestus

  (1) Varud (toiduained) kantakse soetamisel kuluks ja nende kohta peetakse koguseliselt laoarvestust hallatavates asutustes kohapeal.

  (2) Väheväärtusliku vara (bilansivälise vara) võib kanda kohe soetamise hetkel kuludesse, kui ostu summa ei ületa 5 000 eurot (ilma käibemaksuta).

  (3) Bilansiväliselt peetakse raamatupidamises arvestust väheväärtuslikku vara kohta, mille soetusmaksumus on 1 000 kuni 5 000 eurot (ilma käibemaksuta) ja mille kasutamisiga on üle ühe aasta.

  (4) Olenemata maksumusest peetakse nimekirjades arvestust hoonete, teede, sõidukite, infotehnoloogilise vara (arvutid, printerid, tarkvara jms), rendile antud vara ja avaliku raamatukogu raamatute kohta.

  (5) Raamatupidamises peetakse bilansivälise vara arvestust asutustes kohapeal kasutades unikaalseid inventarinumbreid.

  (6) Väheväärtusliku vara kohta, mille soetusmaksumus on alla 1 000 euro ja mille kohta ei peeta raamatupidamises arvestust, kuid mille inventeerimine on vara olemusest tulenevalt vajalik, peetakse arvestust asutustes kohapeal. Arvestuse pidamise korraldab vara eest vastutav isik. Arvestuse pidamisel tuleb märkida vähemalt vara nimetus, kogus, asukoht ja vastutav isik.

  (7) Bilansivälised varad võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või üleandmisakti alusel.

  (8) Bilansivälise vara müük ja mahakandmine toimub kooskõlas vallavolikogu poolt kinnitatud vallavara valitsemise korraga.

9. peatükk Varade ja kohustuste inventeerimine ja hindamine 

§ 34.   Inventeerimine

  Inventeerimise ajaline jaotus.

§ 35.   Inventeerimise ja hindamise protseduurid

  (1) Kassa inventuuri viib läbi vallavanema käskkirjaga asutuse töötajatest/teenistujatest moodustatud komisjon.

  (2) Kassa inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:
  1) inventuuri läbiviimise kuupäev;
  2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate/teenistujate nimed ja ametikohad;
  3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;
  4) komisjoni liikmete allkirjad.

  (3) Pangakontode kontrollimisel võrdleb raamatupidaja igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust raamatupidamisprogrammis.

  (4) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel kontrollib raamatupidaja ametiasutuse või hallatava asutuste lõikes järgmiste toimingute kajastamise õigsust:
  1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
  2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;
  3) välisvaluutas fikseeritud nõuete (välja arvatud ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva valuutakursi alusel;
  4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
  5) intressi kandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;
  6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega; saldokinnituste saatmisel näidatakse saldokinnitusel nõuete nominaalsummasid, millest ei ole maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvaid summasid ega diskonteeritud intressi.

  (5) Varude ja materiaalse põhivara ning väheväärtusliku vara inventuuri viib läbi vallavalitsuse korraldusega moodustatud komisjon.

  (6) Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:
  1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;
  2) varude liikumine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi;
  3) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus;
  4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältimiseks;
  5) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt(id);
  6) üle- ja puudujääkide kohta lisatakse lõppaktile seletuskiri ning süüdlaste olemasolul nõutakse puudujäägid neilt sisse;
  7) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt;
  8) allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamisüksuses vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse. Leitud puudu- või ülejäägid võetakse arvele.

  (7) Materiaalse põhivara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuurile, kuid ettetäidetud inventeerimisnimestikes kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta.

  (8) Lisaks tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised toimingud:
  1) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust;
  2) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara;
  3) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses;
  4) inventeerimisnimestikes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise ja allahindluse aktid ning ümberhindlust vajavate varade nimekiri. Nende põhjal koostab raamatupidaja materiaalse põhivara korrigeerimiskanded.

  (9) Kohustiste ja saadud ettemaksete inventeerimise viib läbi raamatupidamisüksus ametiasutuse ja hallatavate asutuste lõikes, mille käigustehakse järgmised toimingud:
  1) kohustiste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
  2) välisvaluutas fikseeritud kohustiste (va ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva valuutakursi alusel;
  3) kohustiste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
  4) intressikandvate kohustiste tekkepõhine intressiarvestus;
  5) maksukohustiste võrdlemine Maksu- ja Tolliameti väljavõtetega;
  6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;
  7) eraldiste ja potentsiaalsete kohustiste hindamine ja arvelevõtmine.

  (10) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Maksude saldosid võrreldakse Maksu- ja Tolliameti väljavõtete ja teatistega ning nende kohta ei tehta täiendavaid võrdlusi. Saldode võrdlemiseks saadab üksus teisele osapoolele kõik oma saldod (nii nõudeid, kohustised, tulud kui ka kulud) e-posti teel ning jääb ootama teise poole vastust. Kinnituskirja saaja on kohustatud saldosid võrdlema ja esitajale vastama. Kui omavahelistes saldodes on erinevusi, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine omavahel kokku. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.

  (11) Pärast inventeerimisandmete võrdlust raamatupidamisega, koostab komisjoni esimees varude ja põhivarade inventuuri tulemuste lõppakti, millele lisatakse ka nimestikes toodud märkuste põhjal koostatud vara mahakandmise, allahindluse ja amortisatsiooniperioodi muutmise aktid.

  (12) Avastatud üle- ja puudujäägid võetakse raamatupidamises arvele inventeerimiskomisjoni koostatud lõppakti alusel.

  (13) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks.

  (14) Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel viiakse läbi erakorralised inventuurid. Vallavanema käskkirja või vallavalitsuse korralduse alusel viiakse vajadusel läbi ootamatud inventuurid.

  (15) Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha kahju hüvitamisel süüdlase poolt.

10. peatükk Projektide arvestus ja raamatupidamisdokumentide hoidmine ning säilitamine 

§ 36.   Projektide arvestus

  (1) Hallatavatele asutustele või vallale tervikuna projektidest sihtfinantseerimise korras laekunud tulud ja nende kasutamisega tehtavad kulud eristatakse muudest tuludest ja kuludest.

  (2) Projektide eristamiseks kasutatakse raamatupidamises lisatunnuseid.

  (3) Projektide kuludokumentide originaaleksemplarid paigutatakse eraldi kausta.

  (4) Dokumente säilitatakse vastavalt projektides sätestatud tähtaegadele järgnevalt:
  1) kõik programmiperioodi 2007-2013 struktuuritoetuste vahenditest finantseeritud projektide dokumente säilitatakse kuni 31.12.2025;
  2) kõik programmiperioodi 2014-2020 struktuuritoetuste vahenditest finantseeritud projektide Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg;
  3) muude projektide dokumente, mida ei rahastata struktuuritoetuste vahenditest, säilitatakse vastavalt rahastatava institutsiooni nõuetele.

§ 37.   Raamatupidamisdokumentide hoidmine ja säilitamine

  (1) Aktiivses asjaajamises peetavaid raamatupidamisdokumente hoitakse vastavalt ametiasutuse või hallatava asutuse asjaajamise korras sätestatule.

  (2) Raamatupidamise algdokumente hoitakse rahandusosakonnas kaks aastat, edaspidi arhiivis.

  (3) Raamatupidamisdokumente säilitatakse vastavalt ametisutuse või hallatava asutuse asjaajamise korras ja dokumentide loetelus sätestatule.

11. peatükk Lõpp- ja rakendussätted 

§ 38.   Eeskirja muutmine

  Eeskirja muudetakse rahandusosakonna juhataja ettepanekul vallavalitsuse määrusega. Muutused ja täiendused tehakse majanduslikel kaalutlustel, hallatavate asutuste tegevuse ümberkorraldamisel, lähtuvalt Raamatupidamise Toimkonna juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning seaduste ja täiendavate juhendmaterjalide muutustest või muul asjakohasel põhjusel.

§ 39.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  Määruse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks:
  1) Põltsamaa Linnavalitsuse 6. mai 2013 määrus nr 2 „Põltsamaa linna ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste raamatupidamise sise-eeskiri“;
  2) Põltsamaa Vallavalitsuse 24. märtsi 2014 määrus nr 5 „Põltsamaa Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja kehtestamine“.

§ 40.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Lisa 1 Põltsamaa Vallavalitsuse hallatavad asutused

Lisa 2 Etapiviisiliselt soetatud põhivara arvelevõtmise akt