Väljaandja: Kambja Vallavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 10.06.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT IV, 16.07.2013, 25

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri

Vastu võetud 31.05.2007 nr 38


Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse § 5 lõike 2^1  ja § 8 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldosa

§ 1. Määruse reguleerimisala

() Käesolev ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri (edaspidi määrus) reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee ärajuhtimise ja puhastamise, samuti avalikelt teedelt ja väljakutelt sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise korraldamist ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni kaudu. 

§ 2. Mõisted

() Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) BHT7 -  bioloogiline hapnikutarve seitsme päeva jooksul;
2) fekaalid - kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
3) heitvesi -  kasutusel olnud ja loodusesse tagasijuhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademete- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi;
4) kanalisatsioonikaev - reovee või sademetevee ning ühisvoolse kanalisatsiooni rajatiste hulka kuuluv maapinnale ulatuva avatava luugiga kaev kanalisatsiooni töö jälgimiseks, torustiku ja liivapüüdurite puhastamiseks, pindmise äravooluvee vastuvõtuks, kanalisatsiooni sissepääsuks või liitmike teostamiseks. Maapinnale ulatuv kanalisatsiooniluuk kuulub kanalisatsioonikaevu osana kanalisatsioonirajatiste hulka;
5) kanaliseerimine - reovee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
6) kinnistu  - kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi või hoonestusõigus;
7) kinnistu kanalisatsioon - liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
8) kinnistu omanik - kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa valdaja, korterelamute puhul korteriühistu või selle puudumisel elamu valitseja;
9) kinnistu veevärk  - liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist;
10) krunt  - ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal;
11) krundistamine  - maa-ala kruntideks jaotamine;
12) liitumine - kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks;
13) liitumistasu  - ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga;
14) paisutustase - tõenäoline tase, milleni võib tõusta reovee ning sademetevee tasapind ühiskanalisatsioonis;
15) peatoru - ühisveevärgi või-kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reovee kanaliseerimine;
16) purgimine  - tekkekohast äraveetud reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine selleks ettenähtud kohas;
17) reovesi - üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
18) reovee kanalisatsioon  - ehitised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks;
19) sademetevee kanalisatsioon  - ehitised ja seadmed sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ja puhta heitvee ära juhtimiseks;
20) sademete- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi  - loodusliku päritoluga ühiskanalisatsiooni juhitav vesi, mis ei ole reovesi;
21) sisendustoru  - kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
22) vaatluskaev - avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;
23) vee-ettevõtja - ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni abil;
24) vee-ettevõtte klient (edaspidi klient) - kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks;
25) vee või reovee mõõtesõlm - vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud vee- või reoveearvesti ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
26) vee- või reovee mõõtekaev – kaev, kus asub vee- või reoveemõõtesõlm;
27) vääramatu jõud - loodusõnnetus, katastroof, üldstreik, ülestõus, sõda või muu taoline asjaolu, mille saabumist õigussuhete pooled ette ei näinud ega saanud ette näha ega ära hoida;
28) ühenduskraan - veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis on viimane sulgemisseade enne kinnistu veevärki;
29) ühendustoru  - kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reovett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;
30) ühisveevärk ja –kanalisatsioon - ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee kanaliseerimine, mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Sademetevee kanalisatsiooni käsitletakse ühiskanalisatsioonina;
31) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nende reovee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
32) ühisvoolne kanalisatsioon - ehitised ja seadmed reovee ning sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase – ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks.

§ 3. Üldnõuded

(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alla olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.

(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise ja korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja.

(3) Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks olmes, tootmises ning kahjutule kustutamiseks. Vee kvaliteet peab vastama kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

(4) Ühiskanalisatsioon on mõeldud reovee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Selleks ettenähtud kohtades ja eritingimustel võib ühiskanalisatsiooni purgida ka fekaale.

(5) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu (edaspidi liitumislepingu) alusel.

(6) Ühisveevärgist vee võtmine (välja arvatud vee võtmine kahjutule kustutamiseks) ning ühiskanalisatsiooni reovee juhtimine toimub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuslepingu (edaspidi teenusleping) alusel.

(7) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud reovee eest maksab klient määruses sätestatu kohaselt.

(8) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud kahjustuste või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii kõrvaldamise ajal on vee-ettevõtjal õigus määruses sätestatud korras piirata või peatada klientidele ühisveevärgist vee andmist või reovee juhtimist ühiskanalisatsiooni.

(9) Avalikelt teedelt ja väljakutelt sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni ei ole üldjuhul lubatud.

§ 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piiritlemine

() Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt.

§ 5. Liitumispunkt

(1) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel.

(2) Liitumispunktid fikseeritakse kinnistu plaani koopiale, mis lisatakse liitumis- ja teenuslepingule.

(3) Kui hoone kanalisatsiooni väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljapoole kinnistut, loetakse liitumispunktiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse.

(4) Krundistamata hoonestuse puhul asub liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühiskondliku (tee)maa mõttelisel piiril.

(5) Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, peab ühenduskraan kui liitumispunkt asuma ühiskondlikul maal, kanalisatsiooni liitumispunktiks on peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev.

(6) Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.

(7) Kruntide suuruse ja piiride muutmiseks detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb klientidel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui klient ei järgi eeltoodud või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus käesoleva määruse § 27 lõike 3 kohaselt vee andmine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine sulgeda.

(8) Kui vee-ettevõtja või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.

2. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine

§ 6. Üldnõuded

(1) Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga kaetud alal on kõigil kinnistu omanikel õigus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

(2) Liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu omaniku (edaspidi liituja) poolt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale esitatava liitumistaotluse põhjal koostatud liitumislepingu alusel.

(3) Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanik või valdaja soovib kasutada täiendavaid veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuseid või kasutada neid ulatuses, millega kaasneb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine või ümberehitamine, käsitletakse seda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisena ning see toimub määruse kohaselt. Otsuse, millise teenusmahtude muutuse korral on vaja taotleda uut liitumist, teeb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja.

§ 7. Liitumistaotluse vorm

() Liitumistaotluse vormi koostab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja see peab sisaldama:
1) isikuandmeid (nimi või äranimi, aadress, ettevõtja registrikood või füüsilise isiku isikukood);
2) andmeid kinnisasja omandi ja suuruse kohta;
3) andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta;
4) andmeid olemasoleva ja kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta ühisveevärgist;
5) andmeid ühiskanalisatsiooni juhitava reovee koguse ja reostustaseme kohta;
6) ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta;
7) ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta;
8) kinnistu plaani mõõtkavas 1:500, millel on näidatud kõik olemasolevad ehitised (hooned ja rajatised) ja nende ühendused tehnovõrkudega ning kavandatavate ehitiste paiknemine.

§ 8. Liitumistaotluse läbivaatamine

(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja vaatab liitumistaotluse läbi 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates ja esitab taotlejale liitumistingimused.

(2) Juhul kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid teiste klientide veega varustamises ja reovee ärajuhtimises ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohases toimimises, on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul õigus taotlust mitte rahuldada või rahuldada piiratud ulatuses.

(3) Liituja taotluse rahuldamisest keeldumist või rahuldamist piiratud ulatuses peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja kirjalikult põhjendama 30 kalendripäeva jooksul liitumistaotluse saamisest arvates.

§ 9. Liitumistingimused

() Liitumistingimused peavad sisaldama:
1) liitumispunktide asukohti;
2) lubatavaid veevõtu ja reovee ärajuhtimise koguseid ning reoveega ära juhtida lubatavaid reoaineid, nende lubatavad kontsentratsioone ja koguseid;
3) ühiskanalisatsiooni paisutustaset, vabarõhku ja muid tehnilisi erinõudeid;
4) liitumistingimuste kehtivusaega;
5) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise tähtaega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

§ 10. Kinnistu ja veevärgi ja kanalisatsiooni projekt

(1) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekti (edaspidi liitumisprojekt) koostamisel lähtutakse liitumistingimustest ning see peab vastama ehitusseaduses ja Kambja valla ehitusmääruses sätestatule.

(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus liitumislepingut mitte sõlmida, kui liitumisprojekt ei vasta kehtivatele nõuetele või ei ole arvestatud liitumistingimustega.

§ 11. Liitumisleping

(1) Liitumisleping sõlmitakse 30 kalendripäeva jooksul pärast liitumisprojekti esitamist.

(2) Liitumisleping peab sisaldama vähemalt:
1) andmeid liituja kohta (nimi või ärinimi, registrikood või isikukood, aadress);
2) andmeid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku või valdaja kohta (ärinimi, registrikood,esindaja);
3) liitumistasu suurust ja maksmise korda;
4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise tingimusi;
5) liitumise tähtaega.

(3) Kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga toimub vastavalt liitumislepingule.

(4) Liitumisleping lõpetatakse liituja taotlusel, kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest. Selleks ajaks tasutud liitumistasu ei tagastata.

(5) Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus liitumisleping lõpetada:
1) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole õigusjärglasi;
2) juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast;
3) muudel liitumislepingust tulenevatel põhjustel.

§ 12. Ühendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitusluba, ehitamine ja kasutusele võtmine

(1) Ühendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni ehitusloa taotlemine, ühendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamine ja kasutusel võtmine toimub ehituseaduse ja Kambja valla ehitusmääruse kohaselt.

(2) Ühendustorud ja nende sisselõiked vee- ja kanalisatsiooni peatorusse teeb vee-ettevõtja või ehitaja vee-ettevõtja tehnilise järelvalve all ning vee-ettevõtjaga kooskõlastatud tingimustel tööde eelarvet ja tähtaegu jälgides pärast liitumistasu kokkulepitud osa laekumist vee-ettevõtja arvele.

§ 13. Liitumistasu võtmise alused

(1) Liitumistasuga tagatakse:
1) ühisveevõrgu ja-kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kavale (välja arvatud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse § 14 lõike 3 punktis 5 nimetatud piirkonnas);
2) kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

(2) Liitumistasu võtmise aluseks on kinnistu tarbeks ehitatavate ühendustorude ja liitumispunktide ning kinnistu liitumislepingu liitumistingimuste kohaseks teenustega kindlustamiseks vajaliku ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni ehitamise tegelikud kulud.

(3) Liitumistasu eest ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon koos liitumispunktidega jääb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja omandisse.

§ 14. Liitumistasu arvutamine

() Liitumistasu suurus liitujale või kliendile arvutatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja poolt ja vastav kalkulatsioon lisatakse liitumislepingu juurde.

§ 15. Liitumistasu tasumise kord

(1) Liituja või klient maksab liitumistasu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja liituja või kliendi vahel sõlmitud liitumislepingus märgitud summas ja tähtaegadel.

(2) Kui liituja ja ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti, siis maksab liituja või klient liitumistasu 30 kalendripäeva jooksul liitumislepingu sõlmimisest.

(3) Liitumislepingus fikseeritud maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral maksab liituja või klient ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale viivist vastavalt liitumislepingule 0,15 % päevas tähtajaks tasumata liitumistasust.

(4) Liitumislepingus fikseeritud ehitustähtajast mittekinnipidamise korral maksab ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni omanik või valdaja liitujale või kliendile viivist 0,15% päevas tasutud liitumistasu summalt.

3. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine

§ 16. Üldnõuded

(1) Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga kaetud alal on kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni reovett.

(2) Ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise teenuslepingu alusel.

(3) Teenusleping sõlmitakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga. Ühekordset või lühiajalist vee kasutust või reovee kanaliseerimist võib vee-ettevõtja lubada tähtajalise teenuslepingu alusel.

§ 17. Teenuslepingu sõlmimine

(1) Teenuslepingu sõlmimiseks tuleb liitujal esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning käesolevast määrusest ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

(2) Liitumislepingu kohased liitumistingimused ning kinnistu plaani koopia, millel on märgitud liitumispunktid, on teenuslepingu sõlmimisel lepingu osaks.

(3) Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline.

(4) Tähtajatu teenusleping sõlmitakse juhul, kui on täidetud käesoleva määruse ning vee-ettevõtte ja liituja vahel sõlmitud liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.

(5) Tähtajaline teenusleping sõlmitakse, kui toimub ajutine veekasutus ja reovee ärajuhtimine või mõnel muul mõjuval põhjusel, mis on määratud käesolevas määruses ja liitumislepingus. Otsuse, millisel juhul veekasutus ja reovee ärajuhtimine loetakse ajutiseks, teeb vee-ettevõtja.

(6) Käesoleva määruse § 33 lõike 1 kohase tähtajalise teenustelepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendi, mis tõendab tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustiku ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse leping.

(7) Kui tähtajalist teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidiselt jäävad alalisse kasutusse, toimub teenuste tähtajalise lepingu sõlmimine määruse käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 4 kohaselt.

(8) Vee-ettevõtja esitab liitujale teenuslepingu projekti 14 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kättesaamist.

(9) Kui kinnistu on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ning sademetevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseadusele. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kliendid volitatud esindaja kaudu.

(10) Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel sõlmitakse kuni kinnistute moodustamiseni tähtajalised teenuslepingud ehitiste omanike või valdajatega.

§ 18. Teenuslepingu lõpetamine kliendi taotlusel

(1) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatamata lepingu lõpetamisest 15 tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud 7 tööpäeva jooksul kinnistu omandamisest arvates esitama avalduse koos kinnistu omandiõigust tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja reovee kanaliseerimise omavoliliseks.

(2) Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni üheks aastaks kinnistule veeandmise ja reovee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.

§ 19. Teenuslepingu lõpetamine vee-ettevõtja poolt

(1) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:
1) juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja reovee kanaliseerimine käesoleva määruse alusel katkestatud;
2) kinnistu piiri muutmisel või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamisel või muu tegevuse korral, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
3) ehitise lammutamisel, kui samaväärset veetarbimist ja reovee ärajuhtimist uusehitusega või renoveerimisega ei taastata;
4) juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast;
5) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;
6) muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

(2) Lepingu lõpetamisest käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

§ 20. Teenuslepingu uuendamine

(1) Kinnistu omanikul (ka uuel omanikul) on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus uut liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise ja reovee kanaliseerimise taastamise kulud.

(2) Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõppemist või lõpetamist ei ole lepingut määruse käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida uus liitumisleping.

§ 21. Veega varustamise nõuded ja tingimused

(1) Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi ja selle kontrolli vastavalt sotsiaalministri poolt kehtestatud kvaliteedi- ja kontrollnõuetele. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis.

(2) Liitumispunktide veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalne lubatud veerõhu piirväärtus on 2,0 atmosfääri.

(3) Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja tehnilise järelvalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust.

(4) Klient peab hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana.

(5) Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale.

§ 22. Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

(1) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
1) ühisvoolse kanalisatsiooni puhul reovee ja sademetevee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel;
2) reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks;
3) sademetevee kanalisatsiooni puhul sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee, samuti muu puhta reovee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel.

(2) Ühiskanalisatsiooni torude paigaldussügavus liitumispunktis ja reovee paisutustase on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada liitumistingimustes või kliendile teenuslepingus. Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaanest 10 cm võrra madalam tase. Kui see ei taga kinnistult reovee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist, tuleb reovee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul.

(3) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud käesoleva määruse § 27 lõikes 4 ja § 28 lõikes 4 toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

(4) Reovett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja.

(5) Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist reovett, mille BHT7 ei ületa 500mg/l. See piirväärtus fikseeritakse teenuslepingus.

(6) Kanaliseeritava reovee pH peab jääma vahemikku 6,5-8,5 ning temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 °C.

(7) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett, mis sisaldab:
1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
2) torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
4) radioaktiivseid aineid;
5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

(8) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul.

(9) Reovee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

(10) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustoru oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.

(11) Käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 ning lõike 7 punktide 1 kuni 5 nõuete mittejärgimisest tekkinud kahju korvab selle tekitanud klient.

§ 23. Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reoainesisalduse kontrollimise kord ja BHT7 kontsentratsiooni alusel hinnakoefitsiendi määramine

(1) Puhastisse suunatav reovee reostustase peab olema vastavuses puhasti võimsusega.

(2) Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendi poolt ühiskanalisatsiooni antud reovee reostusnäitajate vastavust lubatule.

(3) Reostuse iseloomu ja reoainete loetelu määramiseks on vee-ettevõtja esindajal õigus tutvuda kliendi tootmistehnoloogiaga, kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga ning lokaalsete puhastusseadmetega. Klient on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist tema reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja tema kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest (sh bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest).

(4) Kliendi reovee reoainesisalduse kontrollimise proovivõtu kohaks on kanalisatsiooni liitumispunktiks olev kaev, selle puudumisel kinnistupoolseim vaatluskaev enne kinnistu piiri.

(5) Reovee proovi võtmine toimub vee-ettevõtja ja kliendi esindajate või volitatud isikute juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri määrusega kehtestatud korras ja omama vastavat atesteerimise tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.

(6) Reovee proovide võtmine vormistatakse aktiga kahes eksemplaris ja see peab sisaldama:
1) proovi võtmise aega ja kohta:
2) reovee tekitaja kliendi asukohta, nimetust, registreerimisnumbrit jne;
3) kliendi või tema esindaja nime, ametikohta ja allkirja;
4) reoveeproovi vastuvõtja asukohta, nimetust, esindaja nime, ametikohta ja allkirja.

(7)  Olenevalt BHT7 kontsentratsioonist jaotatakse reovesi gruppidesse ning määratakse hinnakoefitsient reovee maksustamiseks: 

Reovee grupp BHT7 mg/l 	Hinnakoefitsent 	
0-500 	1,0 	
500-750 	1,25	
750-1000 	1,5	
1000-1250	1,75	
1250-1500	2,0	
1500-1750 	2,25	
1750-2000	2,5	
üle 2000 	3,0	

(8) Kui vee-ettevõtja laseb ühiskanalisatsiooni antud reovee reostusnäitajate vastavuse kontrollimiseks teha reovee proovi ja sellest selgub, et kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei vasta nõuetele, maksab proovi võtmise eest klient. Kui proovist selgub, et kliendi poolt ühiskanalisatsiooni lastav reovesi vastab nõuetele, maksab proovi võtmise eest vee-ettevõtja. 

§ 24. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile

(1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peab olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega.

(2) Klient on kohustatud:
1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel kasutama nendeks töödeks vastavat registreeringut omavaid ettevõtjaid;
2) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele, normidele ja nõuetele ning käesolevale määrusele;
3) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
4) tagama vallavolikogu poolt volitatud isikule ning vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile.

(3) Kinnistu omanik peab hoidma lume- ja jäävabad oma puhastusalal ja kinnistul olevad peakraani luugid, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust kohe teatama vee-ettevõtjale.

(4) Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest kohe vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõtesõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.

(5) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.

(6) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur;
2) vee- või reoveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;
4) kanalisatsioonitorustiku sulgur.

(7) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning ta on kohustatud kohe teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.

(8) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt plomme ära võtta:
1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.

(9) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

§ 25. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni peab klient hoidma sellises korras, et need ei kahjustaks ühisveevärki või kanalisatsiooni ega taksitaks teenuste osutamist.

(2) Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga ühendatava kinnistu veevärgi ja- kanalisatsiooni vastavust nõuetele on õigus kontrollida vallavolikogu otsusega volitatud isikul. Samuti on samal isikul õigus kontrollida veearvestite seisundit ning kliendi tegevuse vastavust seadusele ja määrusele nende toimimise ja säilivuse tagamisel.

(3) Vee-ettevõtja esindajal on õigus kontrolli teostada vastavalt teenuslepingu tingimustele.

§ 26. Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides

(1) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt ja väljakutelt sademete- ja drenaaživee ning muu pinnasevee ärajuhtimise kulud ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest tulekustutusvee ning muu päästetöödeks ja õppusteks kasutatava vee eest tasutakse vastavalt vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelisele halduslepingule.

(2) Sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid, sealhulgas kraave, loetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks.

4. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste osutamise katkestamine ja taastamine ning teenuse osutamine avarii olukorras

§ 27. Vee andmise ja reovee vastuvõtmise katkestamine ning taastamine

(1) Käesoleva määruse § 21 lõikudes 3 ja 4 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või vallavolikogu volitatud isik sellekohase akti, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus katkestada vee andmine kinnistule vastavalt käesoleva määruse § 27 lõikele 3 ja § 21 lõike 5 nõuete eiramisel kliendi poolt või lekke ilmnemisel sisendustorust võib vee-ettevõtja katkestada veeandmise kohe, ilma eelteateta.

(2) Vee-ettevõtja võib katkestada vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt käesoleva määruse § 27 lõikele 3:
1) kui rikutakse vastavalt käesoleva määruse § 24 lõike 2 punktide 1, 2 ja 3 nõudeid;
2) kui klient ei ole taganud käesoleva määruse § 24 lõike 2 punkti 4 kohast juurdepääsu.
3) kui klient ei ole tasunud teenuse osutamise eest nõutavat tasu vastavalt lepingule.

(3) Kliendile vee andmise ja reovee kanaliseerimise katkestamine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt, omades selleks vallavalitsuse kirjalikku nõusolekut. Kui vallavalitsus ei ole kahe nädala jooksul pärast vee-ettevõtja poolt esitatud taotlust vee andmise ja reovee kanaliseerimise katkestamise kohta esitanud oma seisukoha, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja reovee kanaliseerimine katkestada. Erandjuhtudel avariiolukorras, vastavalt käesolevas määruses toodule, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja reovee kanaliseerimine katkestada ette teatamata.

(4) Kõigil juhtudel, kus käesolev määrus annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ja kinnistu reovee kanaliseerimise katkestamiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja reovee kanaliseerimine taastatakse pärast katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.

§ 28. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral vee andmise ja reovee ärajuhtimise piiramine või katkestamine

(1) Vee-ettevõtjal on õigus kliendile piirata või katkestada vee andmine ja reovee vastuvõtt avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral, teavitades sellest kliente avariiliste tööde alustamisel ning plaanilisi töid tehes kirjalikult vähemalt kolm päeva enne tööde algust. Teavitamisest kinnipidamise korral ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde korral klientidele vee andmise ja reovee kanaliseerimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.

(2) Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle 12 tunni tagab vee-ettevõtja elumajade juures ajutise veevõtu elanike esmasteks vajadusteks.

(3) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist ja reovee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt antud valdkonna eest vastutava vallavalitsuse ametiisiku korraldusele.

(4) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja reovee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu tekitatud avarii tulemusena. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi hooldus- või remonditööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile ja -kanalisatsioonile kahjustusi või kinnistu ruumidele üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamise kulutused.

(5) Kõik isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suuruse arvestab vee-ettevõtja veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel.

5. peatükk Omavoliline, keelatud ja ajutine veekasutus ning reovee kanaliseerimine

§ 29. Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reovee määratlemine

(1) Mis tahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta või teenuslepinguta ja tehnilise järelvalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.

(2) Omavoliliseks veekasutuseks ja reovee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mille korral:
1) vee-ettevõtjaga ei ole sõlmitud teenuslepingut;
2) on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või reoveemõõtesõlme vee-ettevõtja pandud plommid, välja arvatud käesoleva määruse § 24 lõikes 8 toodud juhud;
3) on eemaldatud või rikutud vee- või reoveearvesti taatlusplomm;
4) vee- või reoveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud;
5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur;
6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;
7) kinnistu veevärgi sisendustorule enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
8) vee-ettevõtte loata vaatluskaevu kaudu toimub reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni;
9) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

(3) Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul:
1) koostab vee-ettevõtja või vallavolikogu volitatud isik sellekohase akti ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele;
2) kliendil või kinnistu omanikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt käesoleva määruse § 30 lõigetes 3 ja 4 ning § 31 lõikes 4 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja hüvitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju.

§ 30. Omavolilise veekasutuse ja reovee kanaliseerimise mahu ja maksumuse arvestamine

(1) Omavolilise ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestvuseks üks aasta.

(2) Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse mahuti 15-kordsest mahust.

(3) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15-20 mm - 0,5m/s, torudes 25-40 mm –1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad – 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitus arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust reovee ärajuhtimise eest.

(4) Omavolilise reovee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust:
1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale;
2) kanalisatsiooni survetorul asuva reoveearvesti, mõõtesõlme või nende plommide rikkumise puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale reoveearvesti siseläbimõõdu järgi;
3) sademe-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademetevee kanalisatsiooni vastavalt käesoleva määruse § 32 lõike 5 punktis 2 toodud arvestuskorrale;
4) paragrahvi 29 lõike 2 punkti 8 kohase omavolilise reovee kanaliseerimise korral vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.

§ 31. Vastutus omavolilise veekasutuse eest ühisveevärgist ja reovee ärajuhtimise eest ühiskanalisatsiooni

(1) Omavolilise veekasutuse ja reovee kanaliseerimise kestvus arvutatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja või volikogu poolt volitatud ametiisik võis veenduda omavolilise veekasutuse ja reovee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi.

(2) Käesoleva määruse § 30 lõigetes 3 ja 4 toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõtja, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada.

(3) Kui omavoliline veekasutamine ja reovee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus katkestada kinnistule vee andmine ja kinnistu reovee kanaliseerimine vastavalt käesoleva määruse § 27 lõikele 3.

(4) Omavolilise veekasutuse ja vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu käesoleva määruse § 30 lõigetes 3 ja 4 toodu alla, määrab hüvituse volikogu volitatud isik vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

(5) Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta käesoleva määruse § 24 lõikes 8 toodud juhtusid tingimusel, kui peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse kulud käesoleva määruse punktis § 24 lõikes 8 toodud juhtudel kannab klient.

§ 32. Keelatud ühendused

(1) Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal-kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud ühendusteks.

(2) Keelatud ühendusteks on ka:
1) ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
2) kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
3) ühendused, mis võimaldavad sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni;
4) ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademetevee kanalisatsiooni.

(3) Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostavad ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või volikogu volitatud isik sellekohase akti.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning lõike 2 punktides 1 ja 2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja vee andmise kliendi kinnistutorustikku ette teatamata sulgeda. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja reovee kanaliseerimise sulgeda vastavalt käesoleva määruse § 27 lõikele 3.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaste keelatud ühenduste ilmsikstulekul määratakse ühenduse kestvus käesoleva määruse § 30 lõike 1 kohaselt ning klient tasub vee-ettevõtjale hüvitust:
1) § 29 punktis 3 toodud juhul vastavalt käesoleva määruse § 30 lõike 3 toodud arvestuskorrale;
2) § 29 punktis 4 toodud juhul iga sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne) summas, mis vastab 75 m^3  reovee kanaliseerimise teenustasule kuus.

(6) Kui kliendi või kinnistu omaniku poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitab sellest tulenevad kahjud klient ja kinnistu omanik.

§ 33. Ajutised torustikud

(1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust ja reovee kanaliseerimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, tänavakaubanduseks, kastmiseks) tähtajalise teenuslepingu alusel.

(2) Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja antud tehnilistele tingimustele.

(3) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.

(4) Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur ja vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.

(5) Ajutise torustike kohta kehtivad määruse kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.

(6) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada oma kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõtesõlm.

6. peatükk Vee ja reovee mõõtmine ning arvestus

§ 34. Ühisveevärgist võetava vee mõõtmine

(1) Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõtesõlmega.

(2) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ning tagama nende toimimise ja säilivuse seaduses ning käesolevas määruses sätestatud korras ja tingimustel.

(3) Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõtesõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõtesõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

§ 35. Nõuded veemõõtesõlmele

(1) Veemõõtesõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel, kohe pärast sisendustoru suubumist hoonesse kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei lange alla +4 °C.

(2) Veemõõtesõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu, kui:
1) hoones puudub selleks võimalus;
2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
3) sisendustoru krundil osutub pikemaks kui 50 m;
4) sisendustoru varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu.

(3) Veemõõtesõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. Veemõõtesõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele.

(4) Veemõõtesõlme, kui see nõutaval kujul puudub, peab ehitama kinnistu omanik, taotledes selleks eelnevalt vee-ettevõtjalt tehnilised tingimused. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus teenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping lõpetada.

(5) Vee-ettevõtja monteerib veearvesti omal kulul kliendi nõuetekohasesse veemõõtesõlme viie tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, teostades ka edaspidi veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib vee-ettevõtja veearvesti.

(6) Pärast veearvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest.

§ 36. Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks

(1) Klient peab tagama:
1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest;
2) veemõõtesõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse; samuti ruumi valgustuse;
3) veemõõtesõlme armatuuri töökorras oleku;
4) veemõõtesõlme lähima ümbruse korrashoiu ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana.

(2) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast kliendi poolt tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab arvesti vee-ettevõtja tasuta.

(3) Kui ei ole kinni peetud käesoleva paragrahvi lõike 1 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus katkestada vee andmine kinnistule vastavalt käesoleva määruse § 27 lõikele 3.

(4) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõõtesõlme plommide riknemisest, kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võib vee-ettevõtja mitte rakendada käesoleva määruse § 30 lõikes 3 toodud hüvituse nõuet.

(5) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

(6) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja-ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõtesõlme plomme.

§ 37. Veearvestus

(1) Klientidele antav vesi mõõdetakse vee-ettevõtja poolt paigaldatud veearvesti järgi.

(2) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul, kui kliendi tarbimise periood on lühem kui kolm kuud, siis võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud arvestamiskord kehtib rikke tuvastamise kuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

(3) Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada käesoleva määruse § 30 lõikes 3 sätestatut käesoleva määruse § 31 lõike 1 kohase kestvusega.

(4) Kui käesoleva määruse § 36 lõike 5 kohasel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja tasaarvelduse eelneva kolme kuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. Tasaarveldus tehakse tasaarveldusperioodile eelnenud kolme kuu keskmise veetarbimise alusel.

(5) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdab või arvestab vee-ettevõte igakordselt vastavalt kasutusele.

(6) Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks ning teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed.

§ 38. Reovee arvestus

(1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi reoveearvestiga. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub käesoleva määruse kohaselt. Kõik mõõtesõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab reovee mõõtmist soovinud pool.

(2) Kui ärajuhitava reovee hulk on tarbimise iseloomu tõttu tarbitud vee kogusest oluliselt väiksem ja seda ei mõõdeta, võib klient vee-ettevõtjalt taotleda reovee arvestushulga vähendamist tingimusel, et ühiskanalisatsiooni mittejuhitava vee koguse määramiseks paigaldatakse eraldi veearvesti.

(3) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk (oma puurkaev), määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Vastasel juhul on vee-ettevõtjal õigus arvutada reovee hulk ühendustorustiku suurima läbilaskevõime järgi ja esitada selle järgi arve reovee ärajuhtimise teenuse hinna alusel. Kõik reovee mõõtesõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõtesõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

(4) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus käesoleva määruse § 37 lõikes 2 sätestatud korras.

(5) Kui klient ei ole võimaldanud pärast ühekordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu reoveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada käesoleva määruse § 30 lõike 4 sätestatut käesoleva määruse § 31 lõike 1 kohase kestvusega.

(6) Ühekordse reovee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu, katsetus jms), arvestab vee-ettevõtja igakordselt vastavalt kasutusele.

(7) Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee koguse määrab vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel või see mõõdetakse.

§ 39. Reovee mõõtmine

(1) Reovee mõõtesõlmega varustatakse kinnistud käesoleva määruse § 38 lõigetes 1 ja 2 toodud juhtudel.

(2) Reovee mõõtesõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele.

(3) Reovee mõõtesõlme ehitab klient oma kulul.

(4) Reovee mõõtesõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Mõõtesõlme hooldust ning reoveearvesti taatlust korraldab ja kulud kannab klient.

(5) Reovee mõõtesõlme puhul tuleb sarnaselt veemõõtesõlmega kinni pidada käesoleva määruse § 36 lõikes 1 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus katkestada vee andmine või reovee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt käesoleva määruse § 27 lõikele 3.

(6) Reoveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõtesõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võib vee-ettevõtja neil juhtudel mitte rakendada käesoleva määruse § 30 lõike 4 kohast hüvituse nõuet.

(7) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekandesüsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõtesõlme plomme.

7. peatükk Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord

§ 40. Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord

(1) Arveldamine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest, sealhulgas vee-(reovee-) arvesti näidu registreerimine ja teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel. Kasutatud vee ja ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

(2) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja poolt esitatud arvetele. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve 10 kalendripäeva jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületava päeva eest.

(3) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla suurem kui 0,15 % tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.

(4) Arvelduskorra muudatused määratakse kindlaks teenuslepinguga.

(5) Pretensioone arvete õigsuse kohta võib klient vee-ettevõtjale esitada kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensioonid vaadatakse vee-ettevõtja poolt läbi viie tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest. Klient on kohustatud arve tasuma 10 kalendripäeva jooksul pärast pretensiooni lahendi kättesaamist.

(6) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise ja reovee kanaliseerimise katkestamiseks. Katkestamine toimub käesoleva määruse § 27 lõike 3 kohaselt.

8. peatükk Teenuse hinna kehtestamine ja reguleerimine

§ 41. Teenuse hinna kehtestamine ja reguleerimine

(1) Teenuse hind kehtestatakse vastavalt Kambja Vallavolikogu poolt vastu võetud teenuse hinna reguleerimise korrale.

(2) Ettepaneku teenuse hinna kehtestamiseks teeb vee-ettevõtja. Ettepanekule lisatakse:
1) teenuse hinna kinnitamise või muutmise põhjendus ja vastavad arvestused;
2) järgneva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus;
3) eeldatav hinnamuutuste aeg.

(3) Kambja Vallavalitsus avaldab pärast hinna muutmise määruse vastuvõtmist vastava teate kaks korda nädalase vahega ajalehes Postimees. Kehtestatud teenuste hinnad avalikustab vee-ettevõtja vähemalt kolm kuud enne nende kehtivuse algust.

9. peatükk Lõppsätted

§ 42. Vaidluste lahendamine

() Määruse täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või vastavate õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 43. Rakendussätted

(1) Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud teenus- ja liitumislepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse, käesoleva määruse ja muude õigusaktidega.

(2) Vee-ettevõtjad töötavad välja ja sõlmivad käesoleva määruse kohased teenuslepingud klientidega hiljemalt 1. jaanuariks 2008.a.

(3) Vee-ettevõtjad on kohustatud paigaldama klientidele, kellel seda ei ole, veearvestid hiljemalt 31. detsembriks 2009.a.

(4) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajani on lubatud vee-ettevõtjal veearvesti puudumise korral arvestada kliendi tarbitud külma vee kogust järgmiste kulunormide alusel:

Veekulu liik	külma vee kulu m^3  kuus inimese kohta	
Veevarustusega korterelamu, kus puudub kanalisatsioon	1,0	
Veevarustuse ja kanalisatsiooniga korterelamu, kus puudub dušš või vann	2,6	
Veevarustuse ja kanalisatsiooniga koht-küttega korterelamu, milles on dušš või vann	4,0	
Tsentraalküttega korter, milles on dušš või vann*	3,5	
Ärihooned ja muud hooned	0,3	
Veevarustusega individuaalelamu, kus puudub kanalisatsioon	2,0	
Veevarustuse ja kanalisatsiooniga individuaalelamu, kus puudub dušš, vann või saun	3,0	
Veevarustuse ja kanalisatsiooniga individuaalelamu, kus on dušš, vann või saun	4,0	*nendes korterites arvestatakse ja tasutakse tsentraalse sooja vee eest koos tsentraalküttega. 

(5) käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul arvestatakse kanaliseeritava vee hulk võrdseks tarbitud külma vee kogusega.

(6) Määrus jõustub 10. juunil 2007. a.

Mati Luik
Volikogu esimees