Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Vändra alevi põhimäärus

Vändra alevi põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Vändra Alevivolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 16.07.2013, 41

Vändra alevi põhimäärus

Vastu võetud 21.09.2006 nr 19

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse eesmärkja tegutsemise põhimõtted

 (1) Vändra alevi (edaspidi «alev») põhimäärus on õigusakt, mille eesmärgiks on sätestada alevi omavalitsusorganite moodustamise kord ja nende organite töökorra täpsem reguleerimine, eelarve vastuvõtmise, muutmise ja reservfondi käsutamise kord, õigused ja kohustused ning muud alevi omavalitsusorganite toimimiseks ja terviklikuks arenguks vajalikud põhimõtted.

 (2) Vändra alev avalik-õigusliku juriidilise isikuna juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.

 (3) Vändra alevil on iseseisev eelarve ja arveldusarved pankades.

§ 2.  Alevi omavalitsusorganid ja nende asukoht

 (1) Alevi omavalitsusorganid on Vändra Alevivolikogu (edaspidi volikogu), mis on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valitud esinduskogu ja Vändra Alevivalitsus (edaspidi valitsus), mis on volikogu poolt kinnitatud täitevorgan.

 (2) Vändra Alevivolikogu ja Vändra Alevivalitsuse asukoht on:
Pärnu-Paide mnt 2
Vändra alev
87701 PÄRNUMAA

2. peatükk SÜMBOOLIKA JA SELLE KASUTAMINE 

§ 3.  Vändra alevi sümboolika on oma vapp ja lipp.

 (1) Alevi vapp on rohelisel kilbil hõbedane kuuselõikeline vapipäis kuldse karupeaga.

 (2) Vändra alevi lipp on ristkülikukujuline vapilipp mõõtmetega 105x165 cm. Laiuse ja pikkuse suhe on 7 : 11 ühikut. Lipu värvid on PANTONE järgi: roheline PMS 3555, kollane PMS 116C, punane PMS 186C.

§ 4.  Alevi vappi kasutatakse:

 
 1) alevi lipul;
 2) alevivalitsuse pitsatil;
 3) volikogu ja valitsuse õigusaktide plankidel;
 4) volikogu liikmete ja alevi ametnike visiitkaartidel;
 5) alevivalitsuse poolt väljaantud trükistel, reklaamidel, meenetel;
 6) muudel juhtudel valitsuse loal.

§ 5.  Alevi lipu heiskamine ja kasutamine

 (1) Alevi lipp heisatakse alaliselt valitsuse hoone peasissekäigu juures asuvasse vastavasse lipuhoidjasse.

 (2) Alevi lippu laualipuna kasutatakse alevivolikogu ja –valitsuse istungite laual, hallatavate asutuste ametiruumis, alevi külaliste ametlikul vastuvõtul, samuti võidakse kinkida meenena alevi külalistele.

 (3) Alevi elanikul on õigus heisata ja kasutada Vändra alevi lippu järgides Eesti lipu seadust ja head tava.

 (4) Kui alevi lipp heisatakse koos teise riigi, organisatsiooni või mõne muu lipuga, tulevad lipud paigutada nii, nagu on Eesti lipu seaduses sätestatud

 (5) Kui alevi lipp heisatakse leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti.

§ 6.  Alevi autasud

 (1) Alevi kõrgeimateks autasudeks on Vändra Tungal ja vapimärk. Vändra Tungla ja vapimärgi statuudi kinnitab volikogu.

 (2) Volikogul ja valitsusel on alevi nimel õigus alevile osutatud teenete eest tunnustada isikuid.

 (3) Volikogul on õigus kehtestada Vändra alevile osutatud eriliste teenete eest austuse avaldamise kord.

3. peatükk VOLIKOGU 

§ 7.  Volikogu tegevus

  Volikogu lähtub oma tegevuses seadusandlusest, alevi põhimäärusest ja käesolevast korrast, arvestades Vändra alevi ja selle elanike, aga eelkõige alevi kui terviku huvidega.

§ 8.  Töökeel

 (1) Volikogu töökeel on eesti keel.

 (2) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.

§ 9.  Istungite avalikkus

 (1) Volikogu istungid on avalikud.

 (2) Üksnes juhtudel, kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud, kuulutab volikogu oma istungi või selle osa kinniseks.

§ 10.  Volikogu tehniline teenindamine

  Volikogu tehnilise teenindamise tagab valitsus.

§ 11.  Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamine

 (1) Volikogule saabunud isikute märgukirjadele ja selgitustaotlustele tuleb vastata viivitama, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödudes selle registreerimisest, teabenõuetele hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

 (2) Vastamise korraldab volikogu esimees.

§ 12.  Volikogu tööd juhib volikogu esimees

 (1) Volikogu esimehe ülesanded on :
 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku volikogu istungi ja eestseisuse koosoleku ja juhatab neid;
 2) valmistab ette volikogu istungi ja eestseisuse koosoleku;
 3) esitab volikogu istungi päevakorraprojekti;
 4) koos valitsusega valmistab arutamiseks ette volikogu õigusaktide eelnõud;
 5) koostab volikogu eelarve ja jälgib selle täitmist;
 6) kirjutab alla volikogu poolt vastu võetud õigusaktidele ja teistele dokumentidele;
 7) võtab vähemalt kord kuus vastu isikuid selleks ettenähtud ja avalikult teatavaks tehtud vastuvõtuajal;
 8) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel;
 9) esindab Vändra alevit vastavalt kehtivale seadusandlusele ja põhimäärusele;
 10) täidab teisi ülesandeid, mis on sätestatud käesolevas põhimääruses ja seadusandluses
 11) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;

 (2) Volikogu tegevuse kohta annab ajakirjandusele informatsiooni volikogu esimees või tema volitatud isikud.

§ 13.  Volikogu aseesimehe ülesanded

  Volikogu aseesimees täidab esimehe kohustusi esimehe äraolekul ja tal on sellisel juhul kõik õigused ja kohustused, mis on volikogu esimehel.

§ 14.  Volikogu eestseisus ja tema ülesanded

 (1) Volikogu eestseisus on ellu kutsutud volikogu töö paremaks korraldamiseks ja mõnede küsimuste läbivaatamiseks ja arvamuse kujundamiseks nendes valdkondades,
kus volikogu ei ole komisjoni moodustanud.
Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, volikogu komisjonide esimehed, alevivanem või tema poolt määratud valitsuse liige ja alevisekretär.

 (2) Eestseisuse ülesanded:
 1) vaatab läbi esitatud ettepanekud volikogu päevakorra ja arutusele tulevate küsimuste eelnõude kohta;
 2) esitab volikogule kinnitamiseks tööplaani;
 3) annab arvamuse küsimustes, mis ei kuulu ühegi volikogu komisjoni pädevusse;
 4) otsustab volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste (lähetused, isikliku sõiduauto kasutamine, sõidukulud jne) hüvitamise lähtuvalt neid valdkondi reguleerivast seadusandlusest;
 5) täidab volikogu poolt antud muid ülesandeid. Eestseisuses kuuluvad arutusele ka küsimused volikogu otsustuste ja volikogu liikmete tegevuse (tegevusetuse) kohta.

1. jagu VOLIKOGU LIIGE 

§ 15.  Volikogu liikme õigused

 (1) Volikogu liikmel on õigus osaleda iga asja arutelus sõnavõtu või küsimustega, välja arvatud põhimääruse paragrahvis 16 nimetatud juhtudel.

 (2) Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu eestseisusele, esimehele, komisjonidele, samuti valitsusele või valitsuse liikmele arupärimisi.

 (3) Volikogu liige võib olla valitud või kinnitatud volikogu mis tahes tööorganisse, kui käesolevast põhimäärusest ei tulene teisiti.

 (4) Volikogu liikmel on õigus saada valitsuselt ja valitsuse ametnikelt volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud.

§ 16.  Korruptsiooni vältimine

 (1) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastases seaduses sätestatule.

 (2) Lõikes 1 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta selle päevakorrapunkti arutamisel. Avaldus võib olla suuline ja märge avalduse kohta fikseeritakse volikogu istungi protokollis.

 (3) Päevakorrapunkti arutamisest mitteosavõttev volikogu liige võib jääda ruumi, kus arutelu toimub.

 (4) Lõikes 1 käsitletud juhul on küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum selle volikogu liikme võrra väiksem.

§ 17.  Volikogu istungi toimumine ja kokkukutsumine

 (1) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus, kolmandal neljapäeval algusega kell 18.00, kui eelmisel volikogu istungil või eestseisuse koosolekul ei otsustatud teisiti. Juulikuus istungit üldjuhul ei toimu.

 (2) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, aseesimees, nende puudumisel volikogu vanim liige.

 (3) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatud küsimuste arutamiseks.

 (4) Volikogu istungite töö planeerimise aluseks on volikogu istungil kinnitatud tööplaan, milles nähakse ette arutusele tulevad põhiküsimused, aeg ja küsimuste ettevalmistajad. Tööplaan kinnitatakse volikogu otsusega üldjuhul pooleks aastaks.

 (5) Volikogu istungi päevakord, määruste ja otsuste eelnõud koos kaaskirjade ja vajadusel muude materjalidega peavad olema volikogu liikmetele kättesaadavad istungieelse nädala reede kella 16.00-ks alevivalitsuse kantseleis. Samaks ajaks peavad olema istungi materjalid elanikele tutvumiseks välja pandud alevivalitsuse kantseleis, raamatukogus ja alevi kodulehel
Volikogu liikme kirjalikul nõusolekul saadab kantselei volikogu istungi materjalid tema e-posti aadressile.

 (6) Volikogu esimese istungi kutsub kokku alevi valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.

 (7) Uue koosseisu volikogu esimese istungi kokkukutsumisel ei pea järgima nelja-päevalist etteteatamise tähtaega.

§ 18.  Istungi läbiviimine

 (1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Esimehe ja aseesimehe äraolekul juhatab istungit vanim kohalolev volikogu liige.

 (2) Uue volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni alevi valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab alevi valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmisel istungil, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks.

 (3) Kui volikogu liige ei saa mõjuval põhjusel istungist osa võtta, siis teatab ta sellest volikogu esimehele või aseesimehele hiljemalt istungi alguseks.

 (4) Volikogu istungi avamine hõlmab:
 1) kohaloleku kontrolli;
 2) kutsutud külaliste tutvustamist;
 3) päevakorra kohta ettepanekute tegemist;
 4) päevakorra kinnitamist.

 (5) Enne volikogu istungi päevakorra kinnitamist võivad volikogu liikmed ja valitsus täiendada istungi päevakorda informatsiooniliste teemadega.

 (6) Arutatava küsimuse ettekandja on üldjuhul määruse või otsuse eelnõu autor. Volikogu eestseisus võib määrata mõnes küsimuses kaasettekandja.

 (7) Volikogu määruse või otsuse eelnõu arutelu seisneb ettekande, (kaasettekande), sõnavõttude ning ettekandja lõppsõna ärakuulamises. Küsimusi saab esitada ettekandjale (kaasettekandjale) ettekande (kaasettekande) lõpul enne sõnavõtte.

 (8) Kui volikogu istungile ei ole esitatud arutatava küsimuse õigusakti eelnõu, siis piirdub antud küsimuse arutelu ettekande ärakuulamisega ja küsimustele vastamisega.

 (9) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmel. Volikogu istungil võivad osaleda sõnaõigusega valitsuse liikmed, alevisekretär ja volikogu esimehe poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. Küsimuse või sõnavõtu esitamiseks tuleb anda märku käetõstmisega enne konkreetse päevakorrapunkti arutamist või selle ajal

 (10) Istungi läbiviimisel kehtivad järgmised reeglid:
 1) ettekanne on küsimuse komplektne käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 20 minuti jooksul;
 2) kaasettekanne kujutab endast ettekande täiendavat käsitlemist maksimaalselt 10 minuti jooksul;
 3) küsimus tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt, omapoolsete kommentaarideta;
 4) sõnavõtt on volikogu liikme motiveeritud esitlus arutatavas küsimuses 5 minuti jooksul;
 5) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale 3 minuti jooksul;
 6) istungi juhataja peab esinemise katkestama teemast kõrvalekaldumise, ajalimiidi ületamise, töökorra või heade tavade eiramise korral;
 7) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale (kaasettekandjale) esinemiseks lisaaega 5 minutit. Esinemise edasise pikendamine otsustatakse hääletamise teel.
 8) küsimuse arutelu lõpeb viimase registreeritud esinemisega või volikogu liikme(te) nõudmisel lihthäälteenamusega.

 (11) Pärast ettekandja lõppsõna ja enne määruse või otsuse vastuvõtmist või hääletamist teatab istungi juhataja kõikidest talle kirjalikult laekunud parandus- ja muudatusettepanekutest. Eelnõu tervikuna ei panda hääletusele enne parandusettepanekute läbihääletamist. Juhul, kui arutatava küsimuse kohta esitatakse mitu eelnõud või parandusettepanekut, paneb istungi juhataja need hääletusele esitamise järjekorras. Enne hääletama asumist esitab juhataja kõik ettepanekud ja veendub, et volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus või ettepanek ühtmoodi arusaadav.

 (12) Eelnõu esitajal on õigus tema poolt esitatud eelnõu või ettepanek menetluse käigus igal ajal tagasi võtta.

 (13) Enne otsustuse lõpplikku fikseerimist võib volikogu liige (liikmed) taotleda viieminutilist vaheaega, mis otsustatakse lihthäälteenamusega.

 (14) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel (KOKS § 22 lg 1). Muudes küsimustes hääletatakse ainult juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

 (15) Volikogu võib vajadusel otsustada istungi katkestada ja volikogu poolt määratud ajal sama istungit jätkata. Vastav otsus võetakse vastu kohalolevate liikmete lihthäälteenamusega ja sellekohane kanne tehakse istungi protokolli.

 (16) Fono- ja videosalvestusi võib volikogu istungil teha istungi juhataja ettepanekul või nõusolekul. Sellekohane nõusolek tehakse volikogu liikmetele teatavaks. Protesti puhul otsustatakse küsimus hääletamise teel. Volikogu istungite fonosalvestusi säilitatakse üks aasta.

2. jagu EELNÕU MENETLEMINE 

§ 19.  Volikogu õigusakti vastuvõtmise, muutmise või kehtetuks tunnistamine

 (1) Volikogu õigusakti vastuvõtmise, muutmise või kehtetuks tunnistamise algatus võib tulla:
 1) alevi hääleõiguslike elanike poolt (KOKS § 32);
 2) volikogult;
 3) volikogu komisjonilt;
 4) volikogu liikmelt;
 5) eestseisuselt;
 6) valitsuselt;
 7) alevivanemalt seaduses ettenähtud juhul.

 (2) Paragrahvis 19 punktide 2 kuni 5 nimetatud eelnõu algataja(d) esitab(vad )eelnõu volikogu esimehele, kes määrab eelnõu menetluse käigu , teistel juhtudel esitatakse eelnõu alevivanemale. Eelnõu menetluse käik hõlmab vastavalt pädevusele valitsuse arvamust ja vastava volikogu komisjoni seisukohta. Kui volikogu ei ole vastavat komisjoni moodustanud, siis vaatab eelnõu läbi ja annab sellele oma arvamuse eestseisus.

§ 20.  Nõuded eelnõule

 (1) Eelnõu peab olema kooskõlas kehtivate riigi õigusaktidega, normtehniliselt ja keeleliselt korrektne.

 (2) Eelnõul peab olema märgitud eelnõu algataja ees- ja perekonnanimi, telefoninumber/e-posti aadress ja allkiri.

 (3) Eelnõule peab olema lisatud kaaskiri, mis sisaldab:
 1) eelnõu põhjendust õigusakti vastuvõtmiseks;
 2) õiguslikud alused;
 3) rahalisi kulutusi nõudvatele eelnõudele peab olema lisatud finantseerimisallikad;
 4) selgitused selle kohta, kellele on eelnõu kooskõlastamiseks saadetud, milliseid ettepanekuid on selle käigus esitatud, millised ettepanekud ja mis põhjusel on jäetud arvestamata ;
 5) vajadusel isikute nimekirja, keda kutsuda istungile ja kellele on vaja saata eelnõu.

 (4) Volikogu liikmetele väljasaadetud eelnõu kohta võib esitada paljundatult alternatiiveelnõu hiljemalt istungi päeva kella 10.00-ks volikogu esimehele ja alevisekretärile.

 (5) Mittenõuetekohase eelnõu võib volikogu esimees eelnõu algatajale koos põhjendusega tagastada.

§ 21.  Eelnõu suunamine komisjoni

 (1) Eelnõu komisjonides läbivaatamise vajaduse enne istungile esitamist otsustab volikogu esimees või eestseisus.

 (2) Kui komisjon ettenähtud (§ 46 lõige 4 - 20 tööpäeva) aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu autoril õigus nõuda eelnõu lülitamiseks volikogu istungi päevakorda.

 (3) Kui volikogu esimehele laekunud eelnõu vajab valitsuse seisukohta, peab eelnõu koos kaaskirjaga olema esitatud valitsusele vähemalt 10 tööpäeva enne istungi toimumise päeva.

4. peatükk ISIKUVALIMISED VOLIKOGUS 

§ 22.  Volikogu esimehe, aseesimehe valimised

 (1) Volikogu esimehe, aseesimehe ja alevivanema kandidaadi võib üles seada volikogu liige, volikogus esindatud erakond või nimekiri. Volikogu liige võib üles seada ka iseenda kandidatuuri. Kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri nende ülesseadmise järjekorras. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.

 (2) Volikogu esimehe kohale ülesseatud kandidaadid saavad ettekandeks sõna kuni 30 minutit enda ja oma tegevuskava tutvustamiseks. Volikogu liikmetel on õigus esitada kandidaatidele küsimusi.

 (3) Volikogu esimehe valimiseks korraldatakse salajane hääletamine. Uue koosseisu volikogu esimehe valimised korraldab alevi valimiskomisjon. Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (4) Kui volikogu esimehe kohale ükski kandideerija ei saanud nõutavat häälteenamust, tehakse vastav märge protokolli ja viiakse volikogu esimehe uus valimine läbi samal või järgmisel volikogu istungil uuesti üles seatud kandidaadi (kandidaatide) vahel.

 (5) Volikogu aseesimehe valimine toimub sama korra kohaselt kui volikogu esimehe valimine. Valimised korraldab häältelugemise komisjon ja valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega.

§ 23.  Alevivanema valimised

 (1) Alevivanemaks võib valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma alevivanema ülesandeid.

 (2) Volikogu võib otsustada alevivanema vaba ametikoha täitmiseks korraldada otsing.

 (3) Alevivanem valitakse volikogu liikmete poolt ja alevivanema ametikohale asumiseks nõusoleku andnud kandidaatide hulgast.

 (4) Volikogu liikmetel on õigus esitada alevivanema kandidaatidele küsimusi ning alevivanema kandidaatidel on õigus saada enda ja oma tegevuskava tutvustamiseks sõna.

 (5) Alevivanema valimine toimub salajase hääletamise teel sama korra kohaselt kui volikogu aseesimehe valimised.

§ 24.  Komisjoni esimehe, aseesimehe, revisjonikomisjoni liikmete ja teiste isikute valimine

 (1) Volikogu komisjoni esimehe, aseesimehe, revisjonikomisjoni liikmete või teiste isikute valimiseks võib kandidaadi(d)üles seada volikogu liige, volikogus esindatud erakond või nimekiri. Volikogu liige võib üles seada ka iseenda kandidatuuri.

 (2) Kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorras. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. Pärast nimekirja sulgemist viiakse läbi salajane hääletamine.

§ 25.  Isikuvalimiste üldised põhimõtted volikogus

 (1) Isikuvalimised (v.a uue volikogu esimesel istungil esimehe valimine ja juhul, kui esimees ei saa valitud esimesel istungil, siis ka teisel istungil) korraldab valimise häältelugemise komisjon ja võetakse vastu volikogu otsus.

 (2) Kandidaat annab kirjaliku nõusoleku isikuvalimistel kandideerimiseks, mille kohta teeb protokollija vastava märke ka protokolli.

 (3) Kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorras. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel lihthäälteenamusega.

 (4) Pärast nimekirja sulgemist on volikogu liikmetel õigus esitada kandidaatidele küsimusi ning kandidaatidel on õigus saada enda ja oma tegevuskava tutvustamiseks sõna.

 (5) Salajaseks hääletamiseks moodustatakse teiste volikogu liikmete hulgast avaliku hääletamise teel kolmeliikmeline häältelugemise komisjon (v. a uue koosseisu volikogu esimehe valimised). Komisjon valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe.

 (6) Häältelugemise komisjon saab volitused valituks osutumise hetkest ning volitused lõpevad volikogu selle istungi lõppemisega. Kui häältelugemise komisjoni liige seatakse üles kandidaadina, siis liige taandab ennast häältelugemise komisjoni tööst ja tema asemele valitakse avaliku hääletamise teel uus liige.

§ 26.  Häältelugemise komisjoni tegevus

 (1) Häältelugemise komisjon
 1) valmistab ette ja väljastab volikogu liikmetele alevi vapipitsati jäljendiga märgistatud hääletussedelid. Igal volikogu liikmel on niimitu häält, kui on valitavaid kohti.
 2) enne hääletamisele asumist selgitab komisjoni esimees volikogu liikmetele hääletamise korda, annab igale istungil viibivale volikogu liikmele hääletussedeli. Hääletussedelile on kantud ülesseatud kandidaatide nimekiri ülesseadmise järjekorras.
 3) enne hääletamise alustamist sulgeb komisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete juuresolekul tühja hääletuskasti ja pitseerib selle ;
 4) kui hääletussedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada uus sedel. Komisjon tagab tingimused volikogu liikmele tema tahte salajaseks avaldamiseks.
 5) peale volikogu liikmete poolt hääletussedelite hääletuskasti panemist avab komisjon valimiskasti ja loeb avalikult hääled.
 6) volikogu liige, kes hääletamise alguses viibis saalis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui ta hääletussedelit ei võta. Kui volikogu liige võtab hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, siis loetakse see hääletamisest keeldumiseks.
 7) kehtetuks loetakse hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või tehtud märge pole arusaadav. Erapooletuks loetakse hääletussedel, millel pole märgistatud hääletaja eelistust.
 8) komisjoni esimees teeb teatavaks hääletamise tulemused ja istungi juhataja kinnitab need haamrilöögiga. Hääletamise tulemused kantakse istungi protokolli.

 (2) Kui salajase hääletamise tulemusel jagunevad isikule antud poolt- ja vastuhääled võrdselt või kui kaks isikut saavad võrdse arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui ka teises voorus ei osutu keegi valituks, korraldatakse uus hääletusvoor järgmisel volikogu istungil.

 (3) Hääletussedelid säilitatakse kantseleis volikogu istungite materjalide juurde kuuluvate dokumentide kaustas.

 (4) Käesolevas korra reguleerimata protseduuriküsimusi isikuvalimise osas otsustab volikogu hääletamise teel lihthäälteenamusega.

5. peatükk VALITSUS 

§ 27.  Alevivalitsuse töö korraldamine

  Alevivalitsus korraldab oma tööd, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, Vändra alevi põhimäärusest ja teistest volikogu ja valitsuse õigusaktidest.

§ 28.  Valitsuse tööd juhib alevivanem

 (1) Alevivanema ülesanded on:
 1) korraldab alevivalitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;
 2) esindab alevit ja valitsust vastavalt seadustega, käesoleva põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele;
 3) annab alevivalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
 4) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele. Teistele dokumentidele kirjutab alla lähtuvalt asjaajamise korrast;
 5) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu;
 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse;
 7) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks hallatava asutuse juhi;
 8) kinnitab alevivalitsuse sisekorraeeskirja, raamatupidamise sise-eeskirja, toimikute loetelu ja teised seadusandluses ettenähtud asutuse sisesed dokumendid;
 9) nimetab ametisse ja vabastab ametist alevivalitsuse teenistujaid;
 10) sõlmib, muudab ja lõpetab mittekoosseisuliste töötajate, hallatavate asutuste juhid, hallatava asutuse põhimäärusest tulenevatel juhtudel ka teiste töötajate töölepinguid;
 11) sõlmib seadusandluses kehtestatud alustel töövõtu-, käsundus-, koostöö- jt lepinguid;
 12) jälgib alevi eelarve täitmist;
 13) esindab alevit pangas;
 14) võtab vastu isikuid;
 15) annab volikogule ja valitsusele oma tööst aru;
 16) annab alevivalitsuse tegevuse kohta informatsiooni või volitab selleks teisi isikuid;
 17) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;
 18) täidab teisi talle seaduse alusel ja volikogu ning valitsuse poolt antud ülesandeid.

 (2) Alevivanem saab valituks osutamise päevast arvates volitused moodustada valitsus, teha volikogule ettepanek valitsuse struktuuri, liikmete arvu ja valitsusliikmete koosseisu kinnitamise kohta. Ülejäänud volitused saab alevivanem valitsuse ametisse kinnitamise päeval.

§ 29.  Alevivanema asendamine , temale puhkusetoetuse, lähetuste ja muude kulutuste maksmine

 (1) Alevivanemat asendab tema äraolekul valitsuse korraldusega määratud valitsusliige, kellel on kõik alevivanema õigused ja kohustused.

 (2) Alevivanema puhkus kinnitatakse jaanuarikuu jooksul koos teiste alevivalitsuse teenistujate puhkuste ajakavaga. Väljaspool ajakava puhkusele lubamise otsustab alevivanema avalduse alusel valitsus ja vormistatakse valitsuse korraldusega.

 (3) Alevivanema puhkuse katkestamine või puhkuselt tagasikutsumine toimub poolte kokkuleppel alevivanema kirjalikul nõusolekul valitsuse korralduse alusel. Alevivanem teavitab oma puhkusest enne puhkusele minekut volikogu esimeest või aseesimeest.

 (4) Alevivanemal on õigus saada puhkusetoetust teiste teenistujatega üldistel alustel. Puhkusetoetus makstakse välja valitsuse korralduse alusel.

 (5) Alevivanema välislähetusse suunamine otsustatakse valitsuse istungil ja välislähetuse kulud makstakse talle avalikule teenistujale ettenähtud ulatuses ja korras valitsuse korralduse alusel.

 (6) Alevivanema avalduse isikliku sõiduauto kasutamisel teenistus- ja ametisõidu kulude hüvitamiseks makstakse välja volikogu esimehe otsuse alusel.

§ 30.  Valitsuse struktuur

 (1) Valitsuse koosseisu kuuluvad alevivanem ja valitusliikmed.

 (2) Kui mõni valitsuse liige vabastatakse valitsuse liikme kohustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse uus valitsuse liige alevivanema ettepanekul.

 (3) Valitsuse liige ei pea olema alevivalitsuse ametnik. Valitsusliikmeks olek ei muuda isikut avalikuks teenistujaks. Valitsusliikmel on kohustus esitada majanduslike huvide deklaratsioon seadusandluses kehtestatud korras.

 (4) Valitsusliikmetele määrab hüvituse suuruse, maksmise tingimused ja korra volikogu.

§ 31.  Valitsuse moodustamise kord

 (1) Valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitab volikogu alevivanema ettepanekul

 (2) Valitsuse koosseisu komplekteerib ning esitab volikogule kinnitamiseks alevivanem.

 (3) Enne valitsuse liikmete kinnitamist kuulab volikogu ära alevivanema põhjendused valitsuse koosseisu kohta. Valitsuse liikme kandidaadid osalevad vastaval volikogu istungil. Volikogu liikmed võivad valitsuse liikme kandidaaditele esitada küsimusi.

 (4) Valitsuse liikmed kinnitatakse ametisse ühtse nimekirjana volikogu istungil.

1. jagu VALITSUSE ISTUNGID 

§ 32.  Valitsuse istungite toimumine.

 (1) Valitsus peab oma istungit üldjuhul kaks korda kuus alevivanema määratud ajal ja kohas. Valitsuse istungi kutsub kokku alevivanem, teatades istungi toimumisest ette vähemalt üks päev.

 (2) Alevivanema otsusel võib kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks korraldada valitsuse istungeid tema määratud ajal, teatades sellest valitsuse liikmetele mitte vähem kui kolm tundi enne istungi toimumist.

 (3) Valitsuse istungi kokkukutsumist võivad nõuda volikogu esimees või vähemalt 2 valitsuse liiget.

§ 33.  Valitsuse istungi päevakorda eelnõude esitamine ja nõuded neile

 (1) Valitsuse istungil arutusele tulevad põhiküsimused planeeritakse lähtuvalt volikogu tööplaanist ja valitsuse ette seatud ülesannetest

 (2) Ettepanekuid valitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste valitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha:
 1) alevivanemal;
 2) valitsuse liikmel;
 3) alevisekretäril;
 4) volikogu ja vallavalitsuse komisjonil;
 5) alevi elanikel seaduses sätestatud alusel ja korras;
 6) volikogul;
 7) volikogu esimehel.

§ 34.  Valitsuse istungi päevakord

 (1) Valitsuse istungi päevakorda esitatakse:
 1) volikogu määruste ja otsuste eelnõud;
 2) valitsuse määruste ja korralduste eelnõud;
 3) volikogust saadetud määruse või otsuse eelnõud seisukoha andmiseks
 4) muud valitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad küsimused, mis ei vaja valitsuse õigusakti kehtestamist;
 5) informatsioonid.

 (2) Valitsuse istungile esitatavaid materjale valmistavad ette alevivalitsuse ametnikud vastavalt oma tegevusvaldkonnale, vajadusel ka valitsuse komisjonid.

 (3) Komisjonide koostatud ettepanekud ja materjalid esitab valitsusele komisjoni esimees.

 (4) Valitsusele esitatavate eelnõude komplektsuse ning nende õiguspärasuse ja normitehnilise korrektsuse eest vastutab eelnõu esitaja.

 (5) Kui valitsuse istungi päevakorda esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua valitsuse õigusakti kehtestamist, tehakse protokolliline otsus.

 (6) Valitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas seadusandlusega, vastama kehtestatud vorminõuetele ning olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav.

 (7) Kiiret otsustamist vajavate küsimuste materjalid esitatakse valitsusele istungi päevakorda võtmiseks asjaomase valitsuse liikme poolt motiveeritult ning vahetult alevivanemale, kelle otsusel võib enne istungit arvata päevakorda täiendavaid punkte.

 (8) Valitsuse istungile esitatud materjalid ei kuulu avaldamisele enne valitsuse otsuste vastuvõtmist ja lõplikku vormistamist.

§ 35.  Valitsuse istungi läbiviimine

 (1) Valitsuse istung on kinnine, kui valitsus ei otsusta teisiti.

 (2) Valitsuse istungit juhatab alevivanem või tema äraolekul teda asendav valitsuse liige.

 (3) Alevivanem või tema asendaja võib istungile kutsuda teisi isikuid.

 (4) Istungi juhataja tutvustab istungi alguses valitsuse istungi päevakorda.

 (5) Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib alevivanema või valitsuse liikmete ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata.

 (6) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitanud valitsuse liikme ettekandega.

 (7) Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete ja sõnavõttude kestvuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad.

 (8) Pärast ettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks vastavalt soovijate märguannetele.

 (9) Valitsus teeb oma otsused asjaomase valitsuse liikme või alevivanema ettepanekul. Kui üks valituse liige nõuab otsuse hääletamisele panemist, siis istungi juhataja paneb küsimuse hääletamisele. Kui küsimuse arutelu käigus on esitatud mitu ettepanekut, siis hääletatakse ettepanekud esitamise järjekorras. Esimesena hääletatakse eelnõu koostaja ettepanek.

 (10) Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid.

 (11) Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või linnapea või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa alevisekretär.

 (12) Valitsuse otsused tehakse istungil osalevate valitsuse liikmete poolthäälte enamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski valitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt.

 (13) Valitsus võib katkestada küsimuse arutelu igas staadiumis poolthäälteenamusega või eelnõu esitaja nõudel. Sellega peab kaasnema valitsuse otsustus arutelu jätkamise aja kohta.

 (14) Kui arutelu jätkamisel uuel istungil on eelnõu tekst oluliselt muutunud, avab istungi juhataja uue arutelu.

 (15) Eelnõu esitaja võib igal ajal eelnõu tagasi võtta.

§ 36.  Valitsuse õigusaktide vormistamine, allakirjutamine

 (1) Kui õigusakti eelnõu võetakse vastu istungil tehtud parandusi, märkusi ja ettepanekuid arvestades, valmistab õigusakti allakirjutamiseks ette asjaomane ametiisik ja annab selle seejärel järgneva 2 tööpäeva jooksul allakirjutamiseks.

 (2) Valitsuse poolt volikogule esitatavad eelnõud vormistatakse asjaomase ametiisiku poolt ning antakse seejärel alevivanemale või alevisekretärile üle nende edastamiseks volikogule.

 (3) Kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, keeldub alevisekretär allkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta valitsusele. Allkirja andmisest keeldumise õiend lisatakse istungi protokollile. Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub alevisekretär taotlusega alevivanema poole õigusakti eelnõu teistkordseks arutamiseks valitsuse järgmisel istungil. Kui valitsus jääb oma endise otsuse juurde, annab alevisekretär oma allkirja, lisades õigusakti originaaleksemplari juurde oma eriarvamuse.

6. peatükk VOLIKOGU JA VALITSUSE KOMISJONID 

§ 37.  Volikogu ja valitsuse komisjonide moodustamise kord, komisjoni liikmete õigused ja kohustused

 (1) Volikogu ja valitsus moodustavad oma ülesannete täitmiseks seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras alatisi ja ajutisi komisjone ning töögruppe.

 (2) Volikogu alatised komisjonid moodustatakse volituste perioodiks. Volikogu võib lõpetada alatise komisjoni (v.a revisjonikomisjoni) tegevuse enne volikogu volituste perioodi lõppu.

 (3) Volikogu komisjoni esimehe, aseesimehe valib volikogu oma liikmete hulgast, kes on selleks kirjaliku nõusoleku andnud. Komisjoni koosseisu kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel.

 (4) Revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.

 (5) Volikogu komisjoni koosseisu (v. a revisjonikomisjon) kuulub soovitavalt üks alevivalitsuse vastava ala ametnik.

 (6) Valitsuse alatised komisjonid moodustatakse tähtaega määramata. Komisjoni moodustamisel määrab valitsus komisjoni esimehe, (aseesimehe) ja liikmed.

 (7) Ajutise komisjoni ja töögrupi tegevus lõpeb ajutisele komisjonile või töögrupile pandud ülesande täitmisega või neid moodustanud organi otsustusega.

 (8) Komisjoni või töögrupi tegevusvaldkond, õigused ja kohustused määratakse vastavas otsustuses, millega komisjon moodustatakse.

 (9) Alevi arengukava käsitlevad eelnõud arutatakse läbi kõigis volikogu komisjonides, alevi eelarve eelnõud aga vastava valdkonna komisjonis.

 (10) Komisjonid võivad kasutada oma töös asjatundjate ja ekspertide abi.

 (11) Komisjoni liikmel on õigus saada valitsuselt ja alevivalitsuse ametnikelt ning teistelt isikutelt komisjoni tööks vajalikku teavet. Ei väljastata andmeid, millede väljastamine on seaduse või seadus alusel väljaantud õigusakti alusel keelatud.
Komisjoni liige peab hoidma talle komisjoni töös teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.

 (12) Moodustatud komisjonid ja töögrupid on moodustanud organi ees aruandekohustuslikud.

 (13) Volikogu komisjoni liikme töö tasustamise alused kehtestab volikogu.

 (14) Valitsuse komisjoni liikme töö tasustamise otsustab alevivanem komisjoni esimehe ettepanekul valitsuse eelarvest lähtuvalt.

§ 38.  Revisjonikomisjon

 (1) Volikogu revisjonikomisjon kontrollib:
 1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele pidevalt;
 2) alevi ametiasutuste ja ametiasutuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ning asutuste kasutusse antud alevivara kasutamise sihipärasust vähemalt üks kord aastas;
 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust eelarvele vähemalt üks kord aastas;
 4) sõlmitud lepingute täitmist;
 5) volikogu ülesandel alevivalitsuse ja ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

 (2) Revisjonikomisjon teatab kontrollima tulemisest ette vähemalt 5 tööpäeva.

 (3) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult valitsusele ja asjaomase asutuse juhile.

 (4) Alevivalitsus ja asjaomase asutuse juht võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

§ 39.  Komisjoni juhtimine

 (1) Komisjoni esimees juhib ja korraldab komisjoni tööd:
 1) kutsub kokku komisjoni koosolekud;
 2) tagab komisjoni koosolekutele küsimuste ettevalmistamise;
 3) jaotab ülesandeid komisjoni liikmete vahel, varustab komisjoni liikmeid dokumentide ja muu tööks vajalike materjaliga;
 4) juhatab komisjoni koosolekuid;
 5) korraldab komisjoni koostööd volikogu ja valitsusega;
 6) esindab komisjoni suhetes ametnike, asutuste, ühingute ja teiste isikutega;
 7) korraldab komisjoni otsuste täitmist.

 (2) Komisjoni aseesimees abistab esimeest komisjoni töö korraldamisel ja täidab esimehe kohustusi tema äraolekul.

§ 40.  Komisjoni töökord

 (1) Komisjon lähtub oma tegevuses seadusandlusest.

 (2) Komisjon töötab tööplaani alusel ja/või vastavalt komisjoni ette kerkinud ülesannetele.

 (3) Komisjoni koosolekud toimuvad mitte harvem kui üks kord kvartalis või vastavalt vajadusele.

 (4) Komisjon on kohustatud talle laekuvad eelnõud läbi vaatama ja asjaosalistele oma seisukoha teatama vähemalt kahe nädala jooksul ning kirjad ja muud dokumendid läbi vaatama ja asjaosalistele oma seisukoha teatama vähemalt 20 tööpäeva jooksul nende dokumentide saamisest arvates.

 (5) Komisjoni liikmel on õigus saada valitsuselt ja alevivalitsuse ametnikelt komisjoni tööks vajalikke andmeid.

 (6) Komisjoni koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta volikogu ja valitsuse liikmed ja alevisekretär. Teiste isikute lubamise ja kutsumise komisjoni koosolekule ja nendele sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees.

 (7) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled komisjoni liikmed.

 (8) Kui komisjoni otsuse vastuvõtmisel vähemalt üks komisjoni liige nõuab hääletamist, siis otsustatakse küsimus hääletamise teel.

 (9) Komisjoni otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest komisjoni liikmetest.

 (10) Komisjoni otsused, arvamused ja ettepanekud teeb volikogule ja valitsusele teatavaks komisjoni esimees, kui ei ole otsustatud teisiti.

1. jagu ISTUNGITE JA KOMISJONIDE KOOSOLEKUTE PROTOKOLLID 

§ 41.  Kõik volikogu ja valitsuse istungite ning komisjonide koosolekud protokollitakse.

 (1) Volikogu istungite ja eestseisuse koosolekute protokollija määratakse volikogu poolt, valitsuse istungite protokollimist korraldab alevisekretär

 (2) Protokollija tagab protokolli ja selle lisade olemasolu alevivalitsuse kantseleis.

 (3) Protokolli märgitakse:
 1) istungi toimumise aeg ja koht; istungi alguse ja lõpu kellaaeg;
 2) istungi järjekorranumber;
 3) osavõtvate liikmete nimed perekonnanime tähestikulises järjekorras;
 4) puuduvate liikmete nimed koos põhjuse äranäitamisega;
 5) istungile kutsutute nimed;
 6) arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused;
 7) otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Eriarvamus tuleb esitada kirjalikult istungi juhatajale;
 8) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel.

 (4) Kirjaliku ettekande, kaasettekande või informatsiooni olemasolul lisatakse see protokollile allkirjastatuna ettekandja, kaasettekandja või informatsiooni andja poolt.

 (5) Antud päevakorda mitte puutuvaid küsimusi ja sõnavõtte ei protokollita.

 (6) Volikogu istungi protokollile, määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu istungi juhataja.

 (7) Volikogu protokollile lisatakse määruste ja otsuste istungi juhataja poolt allkirjastatud originaaleksemplarid

 (8) Istungite ja koosolekute protokollid, määrused ja otsused nummerdatakse kalendriaasta lõikes.

 (9) Volikogu uue koosseisu valimisega algab volikogu protokollide ja õigusaktide uus numereerimine.

 (10) Volikogu istungi protokoll peab olema vormistatud ja välja pandud volikogu liikmetele tutvumiseks hiljemalt neljandal tööpäeval pärast istungi toimumist.

 (11) Kahe tööpäeva jooksul on volikogu liikmetel õigus nõuda ebatäpsuste parandamist protokollis. Nõude põhjendatuse otsustavad istungi juhataja ja istungi protokollija.

 (12) Volikogu istungi protokolli vormistab istungi protokollija, vastuvõetud määrused ja otsused alevisekretär.

 (13) Valitsuse istungi toimumise kohta vormistab istungi protokollija kolme tööpäeva jooksul protokolli, millele kirjutab kõigepealt alla istungi protokollija, seejärel alevivanem.

7. peatükk ÕIGUSAKTIDE VASTUVÕTMISE, AVALIKUSTAMISE JA JÕUSTUMISE KORD 

§ 42.  Õigusaktide vastuvõtmine

 (1) Volikogu võtab vastu üldaktina määruse ja üksikaktina otsuse volikogu istungil.

 (2) Valitsus võtab vastu üldaktidena määrusi ja üksikaktina korralduse valitsuse istungil.

§ 43.  Õigusaktide avalikustamine

 (1) Volikogu ja valitsuse määrus jõustub kolmandal päeval peale nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega või seaduses ettenähtud teist tähtaega.

 (2) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega.

 (3) Õigusaktide eelnõud ja vastuvõetud õigusaktid (määrused, otsused, eelarve, majandusaasta aruanne) loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut alevivalitsuse kantseleis, raamatukogus ja alevi kodulehel.

 (4) Volikogu istungi protokolli koopia koos lisadega (ettekanded, kaasettekanded jm) ning otsuste ja määruste ärakirjad avalikustatakse 7. tööpäeval peale volikogu istungit kantseleis ja raamatukogus. Protokollid, vastuvõetud määrused ja otsused avalikustatakse alevi kodulehel dokumendiregistris.

 (5) Komisjonide koosolekute protokollid ja vastuvõetud otsustused avalikustatakse hiljemalt 10. päeval pärast koosolekut ülespanekuga alevi kodulehe dokumendiregistrisse.

 (6) Volikogu korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja alevi kodulehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat.

 (7) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega või seaduse alusel vastuvõetud õigusaktiga keelatud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

§ 44.  Õigusaktide täitmise kontroll

 (1) Volikogu ja valitsuse õigusaktide täitmist kontrollib revisjonikomisjon kui õigusaktis ei ole määratud teisti.

 (2) Valitsus tagab volikogu õigusaktide täitmise, kui seadusest või volikogu õigusaktist ei tulene teisiti.

 (3) Koormise täitmist kontrollib valitsus koormise kehtestamise määruses sätestatud korras.

 (4) Volikogu liige võib esitada arupärimisi seaduste ja volikogu õigusaktide täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud ja kinnitatud ametnikele. Arupärimine tuleb esitada kirjalikult, näidates ära ka vastamise viisi (kirjalikult, suuliselt, vastuse esitamine volikogu istungil). Kui arupärija nõuab vastamist volikogu istungil, siis vastab kohustatud isik arupärimisele järgmisel istungil.

8. peatükk ALEVI ESINDAMINE 

§ 45.  Alevit esindavad volikogu esimees ja alevivanem.

 (1) Volikogu esimees ja alevivanem võivad volikirja või lepingu alusel volitada esindama alevit ka teisi isikuid

 (2) Rahvusvahelistes suhetes ja projektides osalemisel on alevi esindajateks volikogu esimees või volikogu poolt määratud esindus.

 (3) Alevile laenu või teiste varaliste kohustuste võtmisel antakse ka volitus vastavate läbirääkimiste pidamiseks ja vastavatele lepingutele allakirjutamiseks.

 (4) Volikogu esimehe või alevivanema äraolekul lähevad kõik õigused üle nende asendajatele.

§ 46.  Alevit esindab kohtus:

  1) volikogu õigusaktide vaidlustamise korral volikogu esimees või tema poolt antud volikirja või lepingu alusel mõni teine isik;
 1) volikogu õigusaktide vaidlustamise korral volikogu esimees või tema poolt antud volikirja või lepingu alusel mõni teine isik;
 2) alevivanem või tema poolt antud volikirja või lepingu alusel mõni teine isik;
 3) alevisekretär või tema poolt volitatud isik.

9. peatükk ALEVI AMETIASUTUSTE MOODUSTAMINE, ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA TÖÖKORD 

§ 47.  Vändra alevi ametiasutuse moodustamine.

  Vändra alevi ametiasutuse (edaspidi asutus) moodustab volikogu valitsuse ettepanekul omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks. Asutust finantseeritakse alevi eelarvest.

§ 48.  Asutuse õigused, kohustused ja töökord

 (1) Asutus tegutseb volikogus kinnitatud põhimääruse alusel. Põhimääruses sätestatakse asutuse ette pandud ülesanded, õigused, kohustused ja töökord.

 (2) Asutus teostab avalikku võimu, kuid ei ole juriidiline isik.

 (3) Asutuses palgalist tööd tegev isik on avalik teenistuja, kelle nimetab ametisse alevivanem.

 (4) Asutuse teenistujate koosseisu, struktuuri ja palgaastmestiku kinnitab volikogu.

 (5) Asutuse asjaajamine ja raamatupidamine toimub alevivalitsuse kaudu, kui asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.

10. peatükk SOTSIAALSED GARANTIID 

§ 49.  Volikogu ja valitsuse liikmete sotsiaalsete garantiide otsustamine

 (1) Volikogu ja valitsuse liikmete sotsiaalsed garantiid otsustab volikogu eelmine koosseis. Juhul, kui eelmine koosseis ei ole otsustanud, kehtivad volikogu eelmise koosseisu suhtes kehtinud tingimused.

 (2) Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikutele makstakse ametist vabastamisel hüvitust volikogu otsuse alusel kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub:
 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;
 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;
 3) seoses umbusalduse avaldamisega, kui selle aluseks ei ole Avaliku teenistuse seaduse § 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus.

 (3) Käesoleva paragrahvi teises lõikes sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks või ta vabastatakse ametist tema enda algatusel (v.a käesolevas paragrahvi lõikes 2 punktis 2 toodud juhul).

 (4) Tegutsev koosseis võib enda suhtes kehtestatud sotsiaalseid garantiisid üksnes vähendada ja selleks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

11. peatükk EELARVE 

§ 50.  Eelarve menetlemine

 (1) Lähtudes arengukavast koostab ja esitab valitsus eelarveaasta eelneva aasta augustikuu volikogu istungile seisukoha võtmiseks uue eelarve koostamise põhimõtted (prioriteedid).

 (2) Eelarve eelnõu koostamiseks esitavad volikogu liikmed, volikogu ja valitsuse komisjonid, hallatavate asutuste juhid, mittetulundusühingute ja seltsingute esindajad oma ettepanekud valitsusele hiljemalt eelarveaasta eelneva aasta 1. novembriks.

 (3) Eelarvete eelnõude koostamisel peavad eelarvete koostajad:
 1) tagama range kinnipidamise kehtivatest õigusaktidest;
 2) kinni pidama kokkuhoiurežiimist, vältides eraldiste vajaduseta lülitamist eelarvetesse;
 3) esitama eelarve eelnõu valitsusele hiljemalt 1. novembriks.

 (4) Eelarvete eelnõude läbivaatamisel kontrollib valitsus eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele õigusaktidele, samuti hindab eelarve eelnõusse lülitatud kulude otstarbekust.

 (5) Lähtudes eelarveaasta koostamise põhimõtetest korraldab valitsus eelarve projekti koostamise. Hallatavate asutuste ja ürituste esindajad kutsutakse valitsuse ja volikogu majanduskomisjoni ühisistungile eelarve eelnõu arutelule ja kaitsmisele vastavalt valitsuse kehtestatud ajakavale.

 (6) Valitsus esitab volikogu menetlusse eelarve eelnõu hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. detsembriks.

 (7) Eelarve eelnõule lisatakse:
 1) eelarve eelnõu seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele;
 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes;
 3) andmed ületulevate (enne eelarve algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi;
 4) alevi hallatavate asutuste personali koosseisud koos kehtivate palgamääradega.

 (8) Volikogu komisjonid vaatavad pärast 1. detsembrit eelarve eelnõu ja neile esitatud ettepanekud läbi ning esitavad oma seisukohad ja ettepanekud kirjalikult valitsusele ja majanduskomisjonile.

 (9) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada kirjalik ettepanek koos lisadega valitsusele ja majanduskomisjonile.

 (10) Lahkarvamuste puhul valitsuse, hallatava asutuse või majanduskomisjoni vahel esitavad mõlemad volikogule omapoolsed täiendavad selgitused lahkarvamuste kohta.

 (11) Parandusettepanekuid saab esitada kümne tööpäeva jooksul pärast esimest lugemist valitsusele ja majanduskomisjonile, kes analüüsivad neid ja esitavad volikogule omapoolse ettepaneku paranduste arvestamiseks või tagasilükkamiseks. Parandusettepanek hääletatakse volikogus läbi teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa enam parandusettepanekuid teha.

 (12) Vastuvõetava eelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud liigendatakse rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorile ja tegevusalade järgi.

 (13) Eelarve peab volikogus läbima kolm lugemist. Volikogu ettepanekul võib eelarve vastu võtta ka teisel lugemisel.

§ 51.  Eelarve muutmine ja lisaeelarve vastuvõtmine

 (1) Hallatavate asutuste juhtidel on õigus teha eelarveliste vahendite ümberpaigutusi oma eelarve piires, välja arvatud personalikulu ja sihtotstarbeliste investeeringute osas. Valitsus analüüsib muutmise vajalikkust ja muudatuse põhjendatuse korral kinnitab valitsus muudatused oma korraldusega.

 (2) Hallatavate asutuste personalikulude ja kapitalikulude (investeeringute) muutmiseks teeb asutuse juht taotluse valitsusele, kes analüüsib muutmise vajalikkust ja muudatuse põhjendatuse korral esitab eelarve muutmise eelnõu kinnitamiseks volikogule.

 (3) Valitsuse eelarveliste vahendite ümberpaigutamine kuluartiklite osas kinnitab volikogu valitsuse ettepanekul.

 (4) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada kirjalik ettepanek koos lisadega valitsusele ja majanduskomisjonile.

 (5) Täiendavate tulude laekumise korral või kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole vahendeid määratud või mille tegemiseks määratud vahendeid ei jätku, võib volikogu eelarveaasta kestel vastu võtta lisaeelarve.

 (6) Lisaeelarve vastuvõtmiseks esitab valitsus volikogule vastava eelnõu. Eelnõule lisatakse:
 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käsoleval eelarveaastal;
 2) andmed vahendite kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse.

 (7) Iga eelarvet puudutava ettepaneku läbivaatamisel volikogus, mis ei tule valitsuse poolt, tuleb ära kuulata valitsuse arvamus.

 (8) Riigieelarvest ja teistest allikatest eelarveaasta jooksul sihtotstarbeliselt laekunud eraldised lisab pearaamatupidaja eelarvesse nende laekumisel. Sihtotstarbelistest laekumistest teavitatakse volikogu.

§ 52.  Eelarve täitmine

 (1) Valitsus annab volikogule informatsiooni eelarve täitmise kohta vastavalt volikogu ettepanekule.

 (2) Eelarve täitmise jälgimiseks väljastab alevivalitsuse pearaamatupidaja hallatava asutuse juhi nõudel eelarve täitmise aruande iga kuu kohta. Valitsus arutab üks kord kvartalis oma istungil eelarve täitmist.

 (3) Eelmise majandusaasta aruande esitab valitsus volikogule hiljemalt 1. juuniks. Majandusaasta aruande kinnitab volikogu seaduses sätestatud tähtajaks.

 (4) Eelarve projekti, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarve ning eelarve täitmise aruanne koos revisjonikomisjoni aktiga ning valitsuse vastavate seisukohtadega avalikustatakse § 43 lõikes 3 ettenähtud korras.

§ 53.  Reservfondi käsutamine.

 (1) Reservfondi käsutab valitsus eelarves ettenägemata kulude katmiseks ja tulude alalaekumise korral. Ettenägemata kuludeks loetakse kulud, mille katmiseks ei olnud võimalik esitada taotlust enne eelarve vastuvõtmist. Ettenägemata kulud on kulud, mis võivad tekkida loodusõnnetuse, tulekahjus, avariiohtlike olukordade likvideerimisel, järelevalveorganite ettekirjutiste täitmiseks jms.

 (2) Taotlus ettenägematute kulude katmiseks reservfondist esitatakse valitsusele.

 (3) Taotlusele lisatakse vastava valdkonna juhi kirjalik seisukoht. Valitsusel on õigus jätta taotlus rahuldamata, rahuldada see osaliselt või täielikult.

 (4) Valitsus otsustab reservfondist raha eraldamise oma istungil ning vormistab selle korraldusega.

 (5) Reservfondist eraldatud summade kulutamise kohta annab valitsus volikogule informatsiooni.

12. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 54.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Tunnistatakse kehtetuks Vändra Alevivolikogu 19.06.2003. aasta määrus nr 19 “Vändra alevi põhimääruse kinnitamine”.

§ 55.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. oktoobril 2006. aastal.

Niida-Anita Morgen
Volikogu esimees