HaridusKool

Rahandus ja eelarveEelarvemenetlus

Rahandus ja eelarveFinantsjuhtimine

Teksti suurus:

Tartu koolieelsete munitsipaallasteasutuste eelarvestamise põhimõtted

Väljaandja:Tartu Linnavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.07.2021
Avaldamismärge:RT IV, 16.07.2020, 1

Tartu koolieelsete munitsipaallasteasutuste eelarvestamise põhimõtted

Vastu võetud 07.07.2020 nr 44
jõustumine 01.08.2020

Määrus kehtestatakse Tartu Linnavolikogu 11. juuni 2020. a määruse nr 96 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" § 21 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Tartu koolieelsete munitsipaallasteasutuste eelarvestamise põhimõtted sätestavad koolieelsete munitsipaallasteasutuse (edaspidi lasteasutus) eelarve koostamisel Tartu linna eelarvest kaetavate kulude jaotamise põhimõtted.

§ 2.   Õppe- ja kasvatustegevuse kulud

  (1) Lasteasutuste eelarvesse kavandatakse vahendid õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks pearahana lapse kohta.

  (2) Pearaha arvestuse aluseks on lasteaiarühma tööjõukulud (2,25 õpetaja ametikoha, kuni 0,2 eripedagoogi/logopeedi ametikoha ning 1,0 õpetaja abi ametikoha tööjõukulud) lapse kohta, arvestusega 20 last lasteaiarühmas. Ametikohale vastav tööjõukulu sõltub kokkulepitud töötasu alammääradest.

  (3) Erinevate rühmaliikide korral korrigeeritakse pearaha järgmiste koefitsientidega:
  1) sõimerühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 1,4;
  2) lasteaiarühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 1,0;
  3) liitrühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 1,1;
  4) tasandusrühmas või kehapuudega laste rühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 2,2;
  5) meelepuudega laste rühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 2,7;
  6) arendusrühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 3,5;
  7) liitpuudega laste või pervasiivsete arenguhäiretega laste rühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 6,1;
  8) sobitusrühmas kohta kasutava haridusliku erivajadusega lapse koefitsient on 3,0.

  (4) Kui sõimerühmas, lasteaiarühmas või liitrühmas on laste arvu suurendatud üle koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud rühma registreeritud laste arvu, siis on tööjõukuludeks kavandatud pearaha koefitsient 0,25 iga täiendava lapse kohta.

  (5) Lasteasutuste eelarvesse kavandatakse kulupõhiselt täiendavad vahendid õpetajate tööjõukulude katteks, kui lasteasutuses töötab magistrikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga pedagoog, vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärku omav õpetaja.

  (6) Lasteasutuste eelarvesse kavandatakse vahendid õppetööd ja seda toetavate tegevuste korraldamiseks (sh õppevahendite, inventari, info- ja kommunikatsioonivahendite soetamiseks, koolituste ja ürituste läbiviimiseks, lähetuskuludeks jms) pearahana lapse kohta arvestusega kuni 20% lapsevanema poolt kaetava osa määrast.

  (7) Õppe- ja kasvatustegevuse kulude planeerimisel arvestatakse lasteasutuse laste arvu eelarveaastale eelneva aasta 10. septembri seisuga. Laste arvu muutumisel eelarveaasta alguseks korrigeeritakse lasteasutuse eelarvet, lähtudes laste arvust eelarveaasta 10. jaanuari seisuga.

§ 3.   Juhtimiskulud

  (1) Lasteasutuse eelarvesse kavandatakse 1,0 direktori ametikoha tööjõukulu, mille arvestamisel lähtutakse töötajaga kokkulepitud töötasust.

  (2) Lasteasutuse eelarvesse kavandatakse õppealajuhataja tööjõukuludeks 80% direktori tööjõukuludest. Kuue ja ja vähema rühmaga lasteasutustes rakendatakse koefitsienti 0,5.

  (3) Lasteasutuse eelarvesse kavandatakse majandusjuhataja tööjõukuludeks 70% direktori tööjõukuludest. Nelja ja vähema rühmaga lasteasutustes ning lasteasutustes, kus korraldatakse laste toitlustamine hanketeenusena, rakendatakse koefitsienti 0,5.

§ 4.   Majandamis- ja halduskulud

  (1) Lasteasutuste eelarvesse kavandatakse vahendid majandamis- ja halduskulude katteks järgmiste normide kohaselt:
  1) siseruumide, v.a rühmaruumide, korrashoiuks iga 700 m² koristatava põrandapinna kohta kaksteist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära koos maksudega;
  2) koristatava õueala (v.a hoonealune pind) korrashoiuks iga 12 000 m² kohta kaksteist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära koos maksudega;
  3) tööjõukuludeks, lähtudes lasteasutuse laste arvust ja kaheteistkordsest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäärast koos maksudega, järgmiste normide kohaselt, arvestades lasteasutuste vajadusi ja Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele:

Laste arvArvestuslik ametikohtade arv
kuni 160kuni 1
161 ja enamkuni 3

  4) muudeks majandamiskuludeks (sh koristusvahenditeks, valvekuluks, korrashoiuteenusteks, administreerimiskuludeks, hügieeni- ja meditsiinikuludeks jms) ühe ruutmeetri siseruumi pinna kohta kuni 1,5% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäärast;
  5) lasteasutuse hoone jooksvaks remondiks kuni 2 eurot ühe ruutmeetri siseruumi pinna kohta, arvestades hoone seisundit.

  (2) Lasteasutuste eelarvesse kavandatakse vahendid kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonikuludeks vastava lasteasutuse viimase kolme eelarveaasta tegeliku keskmise naturaalnäitajate arvu ja eelarve koostamise ajal kehtivate hindade alusel, arvestades vajadusel lasteasutuste hoonetes toimunud ehitustöid.

  (3) Lasteasutus võib kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonikuludeks ettenähtud vahendeid kavandada ainult sihipäraste kulude katmiseks.

§ 5.   Toitlustamiskulud

  (1) Lasteasutuste eelarvesse kavandatakse vahendid toitlustamise korraldamise tööjõukuludeks, mille arvutamisel lähtutakse toidupäevade ja laste arvust ning lapse toitlustamiskulu päevamaksumusest.

  (2) Lasteasutustes, kus toitlustamine toimub erinevates hoonetes, kohaldatakse jaotusköögiga hoones lapse kohta ettenähtud toitlustamiskulusid koefitsiendiga kuni 1,5.

  (3) Lasteasutustes, kus toitlustamine toimub hankelepingu alusel, eraldatakse vahendid hankelepingust tulenevate määrade alusel.

§ 6.   Täiendavad tööjõukulud

  (1) Lasteasutuste eelarvesse kavandatakse vahendid täiendavate tööjõukulude (äraolevate töötajate asendamine, täiendavate tööülesannete täitmine, töötulemuslikkuse tasustamine jne) katteks vähemalt 2 eurot lapse kohta kuus.

  (2) Täiendavate tööjõukulude planeerimisel arvestatakse lasteasutuse laste arvu eelarveaastale eelneva aasta 10. septembri seisuga. Laste arvu muutumisel eelarveaasta alguseks korrigeeritakse lasteasutuse eelarvet, lähtudes laste arvust eelarveaasta 10. jaanuari seisuga.

§ 7.   Sihtotstarbelised kulud

  (1) Lasteasutuse eelarvesse kavandatakse järgmised kulud sihtotstarbeliselt:
  1) eesti keelest erineva õppekeelega 3-7-aastaste laste rühmas eesti keele õpetamiseks 0,125 eesti keele õpetaja ametikoha tööjõukuludeks;
  2) basseiniga hoones iga 2-7-aastaste laste rühma kohta 0,125 ujumisõpetaja ametikoha tööjõukuludeks ja lasteasutuse kohta 1,0 basseini õpetaja abi ametikoha tööjõukuludeks;
  3) töötervishoiu korraldamiseks vähemalt 15 eurot iga töötaja kohta;
  4) hariduslike erivajadustega laste koordinaatori tööjõukulud vähemalt 0,2 ametikoha ulatuses, lähtudes kollektiivlepingus kokkulepitud koolieelse lasteasutuse logopeedi töötasu alammäärast koos maksudega.

  (2) Vajadusel kavandatakse lasteasutuse eelarvesse muud sihtotstarbelised kulud kulupõhiselt (sh tugiisikud, tugispetsialistid, ühel asutusel mitu tegevuskohta jne).

  (3) Lasteasutus võib sihtotstarbeliselt ettenähtud vahendeid kavandada ainult sihipäraste kulude katmiseks.

§ 8.   Rakendussätted

  (1) Tartu Linnavalitsuse 12. aprilli 2016. a määrus nr 10 "Tartu koolieelsete munitsipaallasteasutuste eelarvestamise alused" tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Määrus jõustub 01. augustil 2020 ja kehtib kuni 31. juulini 2021. a.

Raimond Tamm
Abilinnapea linnapea ülesannetes

Anneli Apuhtin
Õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes

/otsingu_soovitused.json