KOV määruste valdkondlik liigitus: Haridus → Kool

KOV määruste valdkondlik liigitus: Rahandus ja eelarve → Eelarvemenetlus

KOV määruste valdkondlik liigitus: Rahandus ja eelarve → Finantsjuhtimine

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tartu munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite eelarvestamise põhimõtted

Vastu võetud 07.07.2020 nr 45
jõustumine 01.08.2020

Määrus kehtestatakse Tartu Linnavolikogu 11. juuni 2020. a määruse nr 96 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" § 21 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Tartu munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite eelarvestamise põhimõtted sätestavad munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite (edaspidi kool) eelarve koostamisel Tartu linna eelarvest kaetavate kulude ja riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava toetuse jaotamise põhimõtted.

§ 2.   Riigieelarvest eraldatava toetuse jaotamine

  (1) Linn jagab riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava õpetajate tööjõukulu toetuse tegevusvaldkondade lõikes koolidele pearahana õpilase kohta, olles eelnevalt katnud järgmised kulud:
  1) Tartu Herbert Masingu Kooli, Tartu Kroonuaia Kooli, Tartu Maarja Kooli ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi (edaspidi kulupõhiselt rahastatavad koolid) õpetajate tööjõukulud kulupõhiselt, arvestades koolide põhjendatud taotlusi ja Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna (edaspidi haridusosakond) hinnangut kulude vajalikkusele;
  2) ) koolide (edaspidi tavakool), v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud koolid, tõhustatud toel, eritoel ja koduõppel olevate õpilaste õpetamise arvestusliku kulu pearahana õpilase kohta lähtudes koefitsientidest:

Kooli tegutsemise vorm	Toe liik	Koefitsent
Põhikool	tõhustatud tugi	2
	eritugi (sh terviseseisundist tulenev koduõpe)	4
	koduõpe vanema soovil	0,53
Gümnaasium	tõhustatud tugi	2,7
	eritugi (sh terviseseisundist tulenev koduõpe)	4

  3) individuaalõppel olevate õpilaste õpetamise arvestusliku kulu, arvestades koolide põhjendatud taotlusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele;
  4) muude ülelinnaliselt korraldatud tegevustega seotud kulud.

  (2) Linn jagab riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava tõhustatud ja eritoe tegevustoetuse järgmiselt:
  1) katab kulupõhiselt rahastatavate koolide tugiteenuste kulud kulupõhiselt, arvestades koolide vajadusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele;
  2) katab tavakoolide hariduslike erivajadustega õpilaste koordinaatori tööjõukulud vähemalt 0,2 ametikoha ulatuses, lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast koos maksudega;
  3) katab tavakoolide tugispetsialistide tööjõukulud, lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast koos maksudega, järgmiste normide kohaselt, arvestades koolide vajadusi ja Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele:

Kooli tegutsemise vorm	Rahastatav ametikohtade arv
põhikool ja ühe asutusena tegutsevad põhikool ja gümnaasium	2-3
gümnaasium	1-2

  4) katab tavakoolide tuge vajavate õpilaste toetamiseks vajalikud tööjõukulude või muud kulud kulupõhiselt, arvestades koolide põhjendatud taotlusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele.

  (3) Linn jagab riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava täienduskoolituse toetuse koolidele protsendina palgafondist, olles eelnevalt katnud direktorite ja õppealajuhatajate ühiskoolituste kulud.

  (4) Linn jagab riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava õppevahendite toetuse koolidele pearahana õpilase kohta, olles eelnevalt taganud tõhustatud ja eritoel olevatele õpilastele õppevahendite kulu koefitsiendiga kuni 1,3 riigi arvestuslikust pearahast ja muude ülelinnaliselt korraldatud tegevustega seotud kulud.

  (5) Muud riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadavad toetused jagatakse koolidele vastavalt sihtotstarbele, arvestades koolide vajadusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele.

  (6) Riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava toetuse jagamisel arvestatakse:
  1) õpetajate tööjõukulu puhul õpilaste arvu 10. jaanuari ja 10. septembri seisuga;
  2) muudel juhtudel õpilaste arvu 10. jaanuari seisuga.

§ 3.   Juhtimiskulud

  (1) Koolide eelarvesse kavandatakse riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava tööjõukulu toetuse ja linnaeraldise arvelt 1,0 direktori ametikoha tööjõukulu, mille arvestamisel lähtutakse töötajaga kokkulepitud töötasust.

  (2) Riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava tööjõukulu toetuse ja linnaeraldise arvelt kavandatakse õppealajuhataja ametikoha tööjõukuludeks vahendid arvestusega 80% direktori tööjõukulust. Rahastatavate õppealajuhataja ametikohtade arv kujuneb lähtuvalt õpilaste arvust:

Õpilaste arv	Arvestuslik ametikohtade arv
kuni 99	0,5
100-499	1
500-699	1,5
700 ja enam	2

§ 4.   Õppetööd toetavate tegevuste kulud

  (1) Kulupõhiselt rahastatavate koolide õppetööd toetavate tegevuste kulud kavandatakse kulupõhiselt, arvestades koolide põhjendatud taotlusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele.

  (2) Tavakoolide eelarvesse kavandatakse õppetööd toetavateks tegevusteks vahendid:
  1) tööjõukuludeks vähemalt 80% kaheteistkordsest Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast koos maksudega sõltuvalt kollektiivlepingus kokkulepitust järgmiste normide kohaselt, arvestades koolide vajadusi ja Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele:

Õpilaste arv	Arvestuslik ametikohtade arv
kuni 499	kuni 5
500-599	kuni 6
600-699	kuni 7
700 ja enam	kuni 8

  2) koolituskuludeks 1% käesoleva lõike punkti 1 alusel kavandavatest vahenditest;
  3) pikapäevarühmade tööks pearahana iga põhikooli õpilase kohta vähemalt 3% Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast;
  4) muudeks õppetööd toetavateks tegevusteks (sh õppevahendite, inventari, info- ja kommunikatsioonivahendite soetamiseks, huviringide ja ürituste läbiviimiseks, lähetuskuludeks ning administreerimiskuludeks jms) pearahana õpilase kohta vähemalt 3% Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast.

  (3) Õppetööd toetavate tegevuste kulude planeerimisel võetakse aluseks kooli õpilaste arv eelneva kalendriaasta 10. septembri seisuga.

§ 5.   Majandamis- ja halduskulud

  (1) Koolide eelarvesse kavandatakse vahendid majandamis- ja halduskulude katteks järgmiste normide kohaselt:
  1) siseruumide korrashoiuks iga 700 m² koristatava põrandapinna kohta kaksteist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära koos maksudega;
  2) koristatava õueala (v.a hoonealune pind) korrashoiuks iga 12 000 m² kohta kaksteist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära koos maksudega;
  3) muudeks majandamiskuludeks (sh koristusvahenditeks, valvekuluks, korrashoiuteenusteks, hügieeni- ja meditsiinikuludeks jms) ühe ruutmeetri siseruumi pinna kohta kuni 1,5% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäärast;
  4) koolihoone jooksvaks remondiks kuni 2 eurot ühe ruutmeetri siseruumi pinna kohta, arvestades koolihoone seisundit.

  (2) Kooli eelarvesse kavandatakse vahendid kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonikuludeks viimase kolme eelarveaasta tegeliku keskmise naturaalnäitajate arvu ja eelarve koostamise ajal kehtivate hindade alusel, arvestades vajadusel koolihoonetes toimunud ehitustöid.

  (3) Kool võib kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonikuludeks ettenähtud vahendeid kavandada ainult sihipäraste kulude katmiseks.

§ 6.   Sihtotstarbelised kulud

  (1) Kooli eelarvesse kavandatakse töötervishoiu korraldamiseks vähemalt 15 eurot iga töötaja kohta.

  (2) Vajadusel kavandatakse koolide eelarvesse muud sihtotstarbelised vahendid kulupõhiselt.

  (3) Kool võib sihtotstarbeliselt ettenähtud vahendeid kavandada ainult sihipäraste kulude katmiseks.

§ 7.   Rakendussätted

  (1) Tartu Linnavalitsuse 04. detsembri 2018. a määrus nr 21 "Tartu munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite eelarvestamise alused" tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Määrus jõustub 01. augustil 2020 ja kehtib kuni 31. juulini 2021. a.