Ruhnu valla vara valitsemise kord
01.11.2012 09:51
Veaparandus – Parandatud pealkirjas täht. Alus: "Riigi Teataja seaduse" § 10 lg 2
Vastu võetud 22.08.2007 nr 6
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p6 ja § 34 lg2 alusel
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Vallavara ja vallavara valitsemise mõiste
(1) Ruhnu valla vara (edaspidi vallavara) on Ruhnu valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.
(2) Vallavara valitsemine on vallavara valdamine, omandamine, kasutamine, võõrandamine ja koormamine ning kasutusest kõrvaldamine.
§ 2. Vallavara arvestus
(1) Vallavara valdajad peavad arvestust nende valduses ja kasutuses oleva vallavara kohta raamatupidamise seaduse alusel ja rahandusministri kehtestatud korras.
(2) Valla kogu vara üle peab arvestust valla Ruhnu Vallavalitsus.
2. peatükk VALLAVARA VALDAMINE
§ 3. Vallavara valdamine
Vallavara valdamine on vallavara üle tegeliku võimu teostamine, samuti reaalservituudi teostamine.
§ 4. Vallavara valdajad
(1) Vallavara valdajad ja kasutajad on:
1) Ruhnu valla ametiasutus ja Ruhnu valla ametiasutus hallatavate asutuste kaudu;
2) rendi-, üüri-, kasutus- või mõne muu lepingu (edaspidi kasutuslepin g) alusel vallavara valdav isik.
(2) Isik, kes valdab vallavara kasutuslepingu alusel, on vallavara otsene valdaja, vallavara kaudne valdaja on Ruhnu vald.
(3) Käesolevas peatükis vallavara valdaja kohta käivad sätted kehtivad valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse kui vallavara valdaja kohta. Kasutuslepingute alusel vallavara valdajatele laienevad vallavara valdamist reguleerivad sätted niivõrd, kuivõrd kasutuslepingute või muude õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.
§ 5. Vallavara valdamise üldpõhimõtted
(1) Vallavara valdaja on kohustatud majandama tema valduses olevat ja kasutada antud vallavara heaperemehelikult ning tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutuse.
(2) Vallavara jaotamisel § 4 lõike 1 punktis 1 märgitud vallavara valdajate vahel lähtutakse põhimõttest, et vara peab olema vajalik valdajale tema õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Vallavara jaotuse eelnimetatud punktis nimetatud vara valdajate vahel ja vallavara üleandmise valdajale või ühelt valdajalt teisele otsustab või otsustavad:
1) kinnisasjade puhul vallavolikogu;
2) vallasasjade puhul vallavolikogu, kui tegemist on põhivaraga;
3) vallasasjade puhul vallavalitsus, kui tegemist on käibevaraga;
4) vara valdajad kokkuleppel, kui antakse üle alla 64 eurose (v.a kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade) jääkmaksumusega vara.
(3) Vallale kuuluvaid varalisi õigusi, sealhulgas väärtpabereid, valdab Ruhnu Vallavalitsus. Väärtpaberitest tulenevaid õigusi teostatakse seaduses ning teiste õigusaktidega sätestatud korras.
(4) Vallavaraga tehingute sooritamisel on vallavara valdajad kohustatud juhinduma põhimõttest vältida kahju ja saada vallale võimalikult suuremat kasu.
(5) Vallavara valduse üle andmine kasutuslepingute alusel vallavara valdavatele isikutele toimub määruse §-des 9-17 sätestatud põhimõtete alusel.
§ 6. Vallavara valduse üleandmine
(1) Vallavara antakse ühelt valdajalt teisele üle ja võetakse vastu kirjaliku akti alusel.
(2) Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara kohta.
(3) Vara kohta märgitakse akti
1) vara soetamise ja valmistamisaeg;
2) vara koosseis;
3) vara seisukord;
4) vara soetamis- ja jääkmaksumus;
5) kuluminorm aastas ja kulumisumma aastas.
(4) Üleandmis-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb vara üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks valla Ruhnu Vallavalitsusel, kes tegeleb vallavara arvestusega.
3. peatükk VALLAVARA OMANDAMINE JA VALLALE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE
§ 7. Vallavara omandamise põhimõtted ja viisid
(1) Vallavara omandatakse valla huvides.
(2) Vallavara omandamise viisid on:
1) vara ostmine või teenuse tellimine;
2) ostueesõiguse kasutamine;
3) vallale vara pärandamine, kinkimine, annetamine;
4) riigivara ja -maa munitsipaliseerimine;
5) ehitise kui peremehetu vallasasja hõivamine;
6) igamine;
7) laenude võtmine, varaliste kohustuste võtmine;
8) muud seadusega sätestatud viisid.
§ 8. Vallavara omandamise otsustamine
(1) Asja ostmise või teenuse tellimise (edaspidi vallavara omandamine) otsustab:
1) vallavara valdaja vallasvara ostmise (v.a ehitised) või teenuse tellimise puhul, kui selleks on vallavara valdaja jooksva aasta eelarves vahendid ettenähtud;
2) vallavolikogu, kui vara soetamisega võetakse vallale varalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves;
3) muudel juhtudel vallavalitsus.
(2) Õigusaktidega sätestatud juhtudel ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavolikogu. Ostueesõiguse kasutamisel peab olema näidatud valla huvides asja kasutamise otstarve ja vajalik finantseerimisallikas.
(3) Pärandi või kingi vastuvõtmise otsustab üldjuhul vallavalitsus. Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on väiksemad, kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale pärandatava vara või kingi vastuvõtmise või sellest loobumise vallavolikogu. Pärandvara ja kingi hindamise korraldab vallavalitsus. Pärandvara või kingi valdajaks jääb valla ametiasutus või hallatav asutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana.
(4) Riigivara munitsipaalomandisse taotlemine ja vallale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub õigusaktidega sätestatud korras ning munitsipaalomandisse taotlemise otsustab vallavolikogu, kui see on seaduse või õigusaktidega antud volikogu pädevusse. Teistel juhtudel otsustab ja korraldab munitsipaliseerimise vallavalitsus.
(5) Peremehetu ehitise või selle osa hõivamise otsustab vallavolikogu sõltumata ehitise või selle osa väärtusest.
(6) Leiu omandamise otsustab vallavalitsus sõltumata leitud vara väärtusest.
(7) Vallavara omandamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 märgitud juhul (v.a riigihangete puhul) sõlmib vallavara valitseja, teistel juhtudel sõlmib valla nimel vallavara omandamise lepingud vallavanem või vallavalitsuse või vallavolikogu volitatud isik.
(8) Kui seaduse või teiste õigusaktidega nähakse ette vallavara omandamine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras, korraldab riigihanke valla nimel vallavalitsus või tema volitusel vallavara omandamisest huvitatud vallavara valdaja riigihangete seaduses ja teistes õigusaktides kehtestatud korras. Riigihanke korraldaja tunnistab valla nimel pakkumise edukaks või ebaõnnestunuks ning otsustab hankelepingu sõlmimise. Kui hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, annab loa hankelepingu sõlmimiseks vallavolikogu.
(9) Vallale laenu võtmise otsustab vallavolikogu ning laenu võtmise vallavolikogu otsustatud mahus korraldab vallavalitsus.
4. peatükk VALLAVARA KASUTAMINE
§ 9. Vallavara kasutamise põhimõtted
(1) Vallavara kasutatakse:
1) avalikuks otstarbeks;
2) vallavalitsemise otstarbeks (ka sotsiaalteenustega seonduv);
3) vallale tulu saamiseks;
4) muude teenuste osutamiseks.
(2) Avalikul otstarbel kasutatakse vallavara, mis on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt (avalikud teed, tänavad, pargid, veekogud, rannad jne ning seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud valla kasutuses olevad eraasjad). Vallavolikogu võib seadusega sätestatud juhtudel määrata avalikuks otstarbeks kasutatavale vallavarale kasutamise tingimused ja tasu selle teatud kasutusviisi eest. Teabe avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kohta ja selle kasutamise tingimuste piirangute avalikustamise tagab vallavalitsus.
(3) Vallavalitsemise otstarbel kasutatakse vallavara, mis on vajalik vallavara valdajale valla õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
(4) Vallavara, mis ei ole kasutatav avalikul või vallavalitsemise otstarbel, võib kasutada vallale tulu saamiseks.
(5) Vallale kuuluvate või vallale rendile võetud sõidukite kasutamise korra kinnitab vallavolikogu.
(6) Valla asutustes kasutusel olevate mobiiltelefonide kasutamise piirmäärad kehtestab vallavalitsus või tema volitatud asutus või isik.
(7) Vallavalitsusel on õigus kehtestada valla asutuste kasutusel olevate varade valitsemiseks erikordasid.
§ 10. Vallavara kasutusele andmise otsustamine
(1) Vallavara kasutusele andmise otsustab vastava asutuse juht, kui kasutusele antakse väheväärtuslikku kuluinventari või asutuse ruume kasutamiseks väljaspool asutuse ametlikku tööaega. Asutuse juht võib asutuse ruume kasutusele anda ka juhul, kui asutus ei vaja ruume oma tegevuseks.
(2) Kui määruse või teiste õigusaktidega ei sätestata teisiti, otsustab muudel juhtudel vallavara kasutusele andmise vallavalitsus, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud tingimusi.
(3) Vallavara kasutusse andmiseks peab loa andma vallavolikogu, kui:
1) vallavarana vallasasjad antakse kasutusse tähtajaga üle kolme aasta;
2) vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega või piiratud asjaõigustega.
§ 11. Vallavara kasutusele andmise tähtajad
(1) Kasutuslepingute alusel teistele isikutele vallavara kasutusele andmisel ei või kasutusele andmise tähtaeg olla:
1) vallasasja puhul pikem kui kümme aastat;
2) kinnisasja puhul pikem kui 25 aastat, v.a juhul, kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks ajaks kasutusele andmine on vajalik avalikes huvides;
3) lõikes 1 ja 2 kirjeldatud määrasid ületavad tähtajad määrab volikogu.
(2) Vallavara antakse kasutusele tähtaega määramata, kui on tõenäoline, et vallavara on vallale vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta võimalus leping oma äranägemisel lõpetada.
§ 12. Kasutuslepingute sõlmimine
(1) Kasutuslepingu vallavarale sõlmib vallavara valdaja, kui vallavara kasutusele andmine on määruse § 10 lõike 1 alusel tema pädevuses, arvestades vallavalitsuse kehtestatud tasumäärasid, ning vallavara valdaja otsuse alusel vallavara kasutamisest laekuv tasu jääb vallavara valdaja käsutusse.
(2) Teistel juhtudel sõlmib vallavara kasutusele andmise lepingu vallavanem või tema volitatud isik, arvestades vallavalitsuse kehtestatud tasumäärasid.
§ 13. Vallavara kasutusele andmine
Vallavara antakse kasutusele:
1) tasuta;
2) tasu eest pakkumise teel;
3) otsustuskorras.
§ 14. Vallavara tasuta kasutusele andmine
Tasuta võib vallavara kasutusele anda:
1) hoolekandeasutusele;
2) mittetulundusühingule;
3) sihtasutusele (fondile);
4) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks;
5) heategevuslikele organisatsioonidele;
6) vallale kuuluvale äriühingule või äriühingule, kus valla osalus on üle poole selle äriühingu osade või aktsiatega määratud häältest;
7) omavalitsuse ja avalike ülesannete täitmiseks riigile ja kohalikule omavalitsusele nende asutuste kaudu, samuti teistele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kui see on kasulik ja vajalik vallaelanikele ning lähtub vallaelanike huvidest;
8) kultuuri- ja spordiorganisatsioonidele lühiajaliste, mitte kauem kui kuni üks nädal kestvate ürituste korraldamiseks;
9) tervishoiuasutustele või tervishoiuteenust osutavatele isikutele;
10) alalistele elanikele põllumajandusliku maa kasutusele andmine;
11) muudel juhtudel vallavolikogu otsuse alusel.
§ 15. Vallavara tasu eest kasutusele andmise võimalused
(1) Tasu eest kasutamiseks võib vallavara:
1) paigutada äriühingutesse;
2) anda rendile või üürile;
3) koormata piiratud asjaõigustega.
(2) Vallavara võib tasu eest anda kasutusele otsustuskorras, eelläbirääkimistega pakkumise
või enampakkumise korras.
§ 16. Vallavara otsustuskorras kasutusele andmine
(1) Otsustuskorras antakse vallavara kasutusele määruse §-s 14 määratud juhtudel. Paragrahvis 14 nimetatud organisatsioonidele, isikutele ja ühingutele võib vallavara otsustuskorras kasutusele anda ka tavalisest väiksema tasu eest, tasu suuruse tasuta rendile andmise määrab igal konkreetsel juhul vallavalitsus või § 14 punktis 10 märgitud juhul vallavolikogu.
(2) Otsustuskorras võib tasuta kasutusse, rendile või üürile anda:
1) eluruume õigusaktidega sätestatud alustel ja vallavolikogu kehtestatud korras;
2) vara, mille harilik väärtus ei ületa 3196 eurot;
3) üksikut asja, mille kasutamise tasu on kehtestatud tariifidega;
4) vallavara, millele kasutusele andmiseks on eelnevalt korraldatud enampakkumine, ning see ei andnud soovitud tulemusi;
5) vallavara, mille suhtes või mille abil kasutaja on kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust ning selliste tööde tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi;
6) vallavara, mille kasutaja kasutab seda vara vallaelanike teenindamiseks;
7) vallavara, mille hooldamata jätmine võib põhjustada selle lagunemise või hävimise või muul viisil vallale kahju tekitamise;
8) vallavara, mis on vajalik valla osalusega äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse tegevuseks;
9) vallavara määruse § 10 lõikes 1 sätestatud juhtudel;
10) vallavara, mida kasutati kasutuslepingu alusel ning lepingu tähtaja lõppedes soovib kasutaja sama vara kasutamist jätkata kasutuslepingus sätestatud tähtajaga ja tingimustel ning on täitnud lepingulisi kohustusi nõuete kohaselt;
11) vallavara, millele enampakkumise korraldamine ei ole majanduslikult tulutoov ja mõistlik.
§ 17. Vallavara pakkumise teel kasutusele andmine
(1) Kui vald soovib vallavara kasutamisele andmisest saada võimalikult suurt tulu, antakse vallavara rendile või üürile eelläbirääkimistega pakkumise või enampakkumise teel.
(2) Eelläbirääkimistega pakkumist kasutatakse juhul, kui vallavara kasutusele andmisel seatakse lisatingimusi ning nende täitmine on olulisem vallavara kasutamise eest makstava tasu suurusest. Lisatingimusteks võivad olla:
1) vallavara tähtajalise sihtotstarbelise kasutamise kohustus;
2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine;
3) muud vallavalitsuse kehtestatud tingimused.
(3) Kui vallavara kasutusele andmisel on määravaks kasutamise eest makstava tasu suurus, antakse vallavara kasutusele enampakkumise teel. Enampakkumine võib olla suuline või kirjalik.
(4) Pakkumise viisi määrab vallavalitsus, kes kinnitab vara rendi või üüri alghinna ning vajadusel lisatingimused. Pakkumised viiakse läbi vallavara eelläbirääkimistega pakkumise ja enampakkumisega müügiks sätestatud korras määruses sätestatud erisusi arvestades.
(5) Vallavara kasutusele andmiseks korraldatud pakkumisest ei tohi osa võtta pakkumise korraldamisega seotud isikud, nende abikaasad ega otseliinis sugulased ning isikud, kes ei ole täitnud eelnevaid vallavara kasutuslepinguid ning on valla rendi- või üürivõlglased.
5. peatükk VALLAVARA VÕÕRANDAMINE
§ 18. Vallavara võõrandamise põhimõtted
(1) Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine.
(2) Vallavara võib võõrandada, kui:
1) vallavara ei ole enam vallale vajalik;
2) vallavara on antud vallale üle võõrandamise kohustusega;
3) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.
§ 19. Vallavara võõrandamise otsustamine
(1) Vallavara võõrandamise otsustab vallavolikogu, kui võõrandatakse:
1) kinnisvara ja hooneid;
2) vallasvara, mille jääkväärtus on suurem kui 3196 eurot;
3) vallavara ilma enampakkumiseta ning selle vara jääkväärtus on suurem kui 1598 eurot;
4) vallavara tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara jääkväärtus on suurem kui 320 eurot;
5) vallavara, mis antakse üle valla osalusega äriühingule aktsiakapitali või osakapitali sissemakseteks või kapitali suurendamiseks.
(2) Vallavara võõrandamise otsustab vallavara valdaja, kui võõrandatava vara jääkmaksumus on alla 192 eurot (välja arvatud kinnisvara ja ehitised kui vallasasjad). Vallavara valdaja võib võõrandada vallavara ainult vallavalitsuse loal ja määratud viisil, kui võõrandatakse vallasvara, mille jääkväärtus on 192-640 eurot (välja arvatud kinnisvara ja ehitised kui vallasasjad).
(3) Teistel juhtudel otsustab vallavara võõrandamise vallavalitsus.
§ 20. Vallavara võõrandamise viisid
(1) Vallavara võõrandatakse:
1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hindade eest;
2) enampakkumisel või eelläbirääkimisega pakkumisel.
(2) Otsustuskorras võib vallavara müüa, kui seadustest ei tulene kohustust võõrandada vallavara avaliku enampakkumise teel ning on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1) müüdava vara harilik väärtus ei ületa 3196 eurot;
2) varaks on kaubad, mille hind on tariifidega määratud;
3) vara müümine enampakkumise korras ei andnud soovitud tulemusi;
4) vallavara müüakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ja nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamata ei ole võimalik;
5) võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist;
6) vallavara on vajalik heategevuslikele ja avalikku huve teenivatele organisatsioonidele
nende ülesannete täitmiseks;
7) müüdavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel ja rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus;
8) vara võõrandatakse kaasomanikule;
9) hoonestaja on täitnud hoonestusõiguse seadmise lepingu ettenähtud ehitiste püstitamise kohustuse.
(3) Vallavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti hariduse-, kultuuri- või hoolekandealastel eesmärkidel.
(4) Muudel juhtudel võõrandatakse vara eelläbirääkimistega pakkumise või enampakkumise korras. Eelläbirääkimistega pakkumisel müüakse vallavara juhul, kui lisatingimuste täitmine vallavara müügil on olulisem müügihinnast. Teistel juhtudel võõrandatakse vara enampakkumise korras.
(5) Määruses sätestatud juhtudel eelläbirääkimistega pakkumise ja enampakkumise korraldaja on vallavalitsus või määruse § 19 lõikes 2 märgitud juhul vallavara valdaja, lähtudes määruses sätestatud tingimustest.
(6) Vallavara müümisel eelläbirääkimistega pakkumisel võivad lisatingimusteks olla:
1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus;
2) investeeringute suurus;
3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine;
4) vallavolikogu või vallavalitsuse poolt kehtestatud muud lisatingimused.
(7) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi.
(8) Pakkumised toimuvad vallavara eelläbirääkimistega pakkumise ja enampakkumisega müügiks sätestatud korras.
(9) Vallavara eelläbirääkimistega pakkumise ja enampakkumisega müügi korra kehtestab võõrandamise otsustaja.
6. peatükk VALLAVARA KOORMAMINE
§ 21. Vallavara koormamine
(1) Vallavara koormamine on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse, kasutusvalduse või hoonestusõiguse seadmine.
(2) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui:
1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks;
2 ) see toimub avalikes huvides.
(3) Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui:
1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks;
2) see toimub avalikes huvides;
3) see seatakse isiku kasuks vallale osutatud eriliste teenete eest.
§ 22. Vallavara koormamise otsustamine ja koormise seadmise põhimõtted
(1) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmise otsustab vallavolikogu ning korraldab vallavalitsus.
(2) Isikliku servituudi seadmise otsustab:
1) vallavalitsus, kui see toimub vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks;
2) muudel juhtudel vallavolikogu.
(3) Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks isikliku servituudi seadmise otsustaja. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. Sellekohast avalikku huvi peab põhjendama.
(4) Isikliku servituudi seadmise korraldab vallavalitsus.
§ 23. Hoonestusõiguse seadmine
(1) Hoonestusõigust võib seada hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks.
(2) Hoonestusõigust võib seada pakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda:
1) valla osalusega äriühingute kasuks;
2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks;
3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks;
4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.
(3) Hoonestusõiguse seadmise otsustab vallavolikogu ja korraldab vallavalitsus.
(4) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle viiekümne aasta, v.a juhud, mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid valla huvides, mille tähtaeg ületab viitkümmend aastat. Hoonestusõiguse tähtaeg ei või siiski ületada üheksakümmend üheksat aastat.
(5) Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine toimub alljärgnevalt:
1) hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel;
2) hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel korraldab vallavalitsus kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil ning määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse;
3) hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab vallavalitsus vastu korralduse hoonestusõiguse seadmiseks või enampakkumise korraldamiseks.
(6) Kui hoonestusõigus seatakse pakkumise korras, peab pakkumine sisaldama järgmisi andmeid:
1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus;
2) hoonestusõiguse aastatasu (alg)suurus;
3) hoonestusõiguse seadmise tingimused;
4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitiste lubatud suurim ehitusalane pind, ehitiste lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaeg;
5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine või otsustuskord);
6) enampakkumise viis (suuline või kirjalik);
7) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha;
8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised;
9) enampakkumise korraldaja.
(7) Hoonestusõiguse seadmine võib toimuda otsustuskorras või avaliku enampakkumise korras. Pakkumise viisi määrab ning pakkumise korra kehtestab vallavalitsus.
(8) Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata:
1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number;
2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused;
3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord;
4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest;
5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus;
6) kindlustamiskohustus (vajadusel);
7) hoonestamise tähtaeg;
8) lepingu täitmise tagatised;
9) muud vajalikud andmed.
§ 24. Kasutusvalduse seadmine
Valla kasuks kasutusvalduse seadmise otsustab vallavolikogu, arvestades määrusega kehtestatud hoonestusõiguse seadmise põhimõtteid.
7. peatükk VALLAVARA MAHAKANDMINE JA LOOTUSETUTE VÕLGADE KUSTUTAMINE
§ 25. Vallavara mahakandmine
(1) Vallavara kuulub mahakandmisele ja vajadusel hävitatakse, kui:
1) vara ei ole enam vajalik, on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik ning säilitamine on ebaotstarbekas;
2) vara ei ole enam vajalik ning selle võõrandamine ei õnnestunud;
3) ilmneb erinevus olemasoleva vallavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav.
(2) Vallavara mahakandmisel koostab vallavara valdaja mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed:
1) mahakandmisele kuuluva vara nimetus ja täpne koosseis;
2) mahakandmise põhjus;
3) vara soetamisaeg;
4) vara seisukord;
5) vara soetamismaksumus, kulum ja harilik väärtus;
6) vajadusel ka vallavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused;
7) vallavara hävitamise tegevuskava ja selle maksumus;
8) muud vallavaraga seotud olulised andmed.
(3) Vallavara mahakandmise otsustab vallavolikogu, kui vara jääkväärtus on suurem kui 1918 eurot. Kuni 1918-eurose jääkväärtusega vallavara mahakandmise otsustab vallavalitsus.
§ 26. Nõuetest loobumine ja lootusetute võlgade kustutamine
Vallavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab:
1) vallavalitsus, kui nõue on kuni 640 eurot, see on lootusetu ja selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud;
2) muudel juhtudel vallavolikogu.
8. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 27. Määruse muutmine
(1) Vallavara valitsemise korra kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu.
(2) Vallavara valitsemise korra muutmise eelnõu esitab vallavolikogule vallavalitsus.
§ 28. Määruse jõustumine ja avalikustamine
Määrus jõustub 22. augustist 2007. a.
Ave Viirmaa
Volikogu esimees
Facebook
Twitter