Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Lääneranna valla jäätmehoolduseeskiri

Lääneranna valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Lääneranna Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge:RT IV, 16.10.2021, 1

Lääneranna valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 07.10.2021 nr 127

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, § 22 lõike 2, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 71 lõigete 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Lääneranna valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Lääneranna vallas (edaspidi vald) puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete teket ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

  (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad, tegutsevad või viibivad valla haldusterritooriumil.

  (3) Eeskirjas sätestamata küsimusi lahendab Lääneranna Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest.

§ 2.   Jäätmehoolduse korraldamine

  Jäätmehoolduse korraldaja ja arendaja valla haldusterritooriumil on vallavalitsus.

§ 3.   Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse termineid alljärgnevas tähenduses:
  1) avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala või ehitis (näiteks kultuurimajad, kauplused, pargid, rannad jt);
  2) hajaasustusala on käesoleva eeskirja tähenduses asulad, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktis 8;
  3) jäätmekäitleja on jäätmete vastuvõtja, kes omab vastavat keskkonnaluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks, sh vedamiseks (näiteks hanke korras valitud korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja; jäätmejaama haldaja või muud jäätmekäitlusettevõtted);
  4) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed, sealhulgas ehitise kui vallasasja omanik või kasutaja, kinnistu omanik või kasutaja ning korteriühistu. Korteriühistu puudumisel loetakse jäätmevaldajaks korteri omanik või kasutaja;
  5) olmejäätmed on kodumajapidamistest või muudest allikatest, mis on oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased, kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel;
  6) segaolmejäätmed ehk prügi on liigiti kogumisest ülejäänud jäätmed või nende sortimisjääk;
  7) sobimatud jäätmed on jäätmed, mida ei ole lubatud panna vastava jäätmeliigi liigiti kogumiseks mõeldud kogumisvahendisse, sh sorteerimata olmejäätmed;
  8) tiheasustusala on käesoleva eeskirja tähenduses Lihula linn ja Virtsu alevik.

  (2) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse, pakendiseaduse, riigihangete seaduse ning teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide tähenduses, kui eeskirjast ei tulene teisiti.

2. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS 

§ 4.   Jäätmehoolduse üldnõuded

  (1) Kõigi jäätmetekitajate esmane kohustus on vältida või vähendada tekkivate jäätmete hulka.

  (2) Tekkinud jäätmeid tuleb sortida liigiti nende tekkemomendil või vahetult pärast seda tekkekohas liikide kaupa.

  (3) Jäätmed tuleb jäätmekäitluseks üle anda vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

  (4) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast, eelistades jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja muud taaskasutust (sh energiakasutust) jäätmete kõrvaldamisele. Olmejäätmetest võib prügilasse ladestada vaid jäätmeid, mille taaskasutamine materjalina, kütusena, energiaallikana või muul viisil ei ole võimalik. Liigiti kogutud jäätmed tuleb võimalusel ringlusse võtta.

  (5) Jäätmed tuleb taaskasutada ja kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus.

  (6) Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu inimese tervisele, varale või keskkonnale.

  (7) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete säilivus, kogumisvahendite ja hoiukoha korrasolek.

  (8) Jäätmete põletamine ja matmine on keelatud, kui selleks ei ole Keskkonnaameti poolt väljastatud vastavat luba.

  (9) Küttekolletes võib loata põletada immutamata, lakkimata ja värvimata puitu. Kiletamata paberi ja kartongi põletamine on lubatud ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.

  (10) Jäätmete ladestamine ja ladustamine on keelatud, kui selleks ei ole Keskkonnaameti poolt väljastatud vastavat luba.

  (11) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

§ 5.   Jäätmevaldaja kohustused

  (1) Jäätmevaldaja on kohustused:
  1) oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud jäätmed liigiti koguma;
  2) andma enda valduses olevad jäätmed üle jäätmekäitlejale vastavalt eeskirjas sätestatud nõuetele;
  3) jäätmeid üle andes veenduma, et vastuvõtja omab jäätmete käitlemiseks (sh vedamiseks) vastavat keskkonnaluba;
  4) jäätmete üleandmisel selliseks käitlemiseks, milleks keskkonnaluba vaja ei ole, veenduma, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;
  5) mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete teket;
  6) säilitama korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete üleandmisega seotud dokumendid kahe aasta jooksul, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks, v. a jäätmeliikide puhul, mille kogumine on korraldatud avalike kogumispunktide kaudu;
  7) omama või üürima eeskirja nõuete kohaselt piisavas koguses kogumisvahendeid jäätmete kogumiseks. Kogumisvahendid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele.

  (2) Territooriumi haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.

§ 6.   Jäätmekäitlus avalikel üritustel

  (1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh kogumismahutite paigaldamise ja jäätmete üleandmise, eest ürituse korraldaja.

  (2) Avalikul üritusel peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga kogumismahuteid, et vältida nende ületäitumist, sh eraldi kogumismahutid pakendijäätmete kogumiseks.

  (3) Erandkorras on lubatud avalikel üritustel jäätmete kogumisvahendina kasutada jäätmekotte.

§ 7.   Jäätmekäitlus avalikes kohtades

  (1) Avalikes kohtades vastutab jäätmekäitluse, sh kogumismahutite paigaldamise ja jäätmete üleandmise (v. a taaskasutusorganisatsioonide poolt hallatavad pakendijäätmete kogumismahutid), eest territooriumi valdaja.

  (2) Avalikes randades peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga kogumismahuteid, et vältida nende ületäitumist, sh eraldi kogumismahutid segaolmejäätmete ning pakendijäätmete kogumiseks.

  (3) Avalikes kohtades asuvatesse segaolmejäätmete kogumismahutitesse tohib panna ainult kohapeal tekkinud jäätmeid.

§ 8.   Jäätmekäitlus kalmistutel

  (1) Kalmistutel ning hauaplatsi hooldamisel tekkinud jäätmed tuleb nõuetekohaselt sorteerida alljärgnevalt:
  1) biolagunevad jäätmed (lehed, oksad ja muu taimne materjal);
  2) segaolmejäätmed (küünlatopsid, kilekotid, pärjaalused jms);
  3) suurjäätmed (pingid, hauapiirded, hauakivid jms).

  (2) Liigiti kogutud biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud tähistatud kohta ning segaolmejäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud kogumismahutitesse.

  (3) Liigiti kogutud suurjäätmete käitluse ja äraveo korraldab hauaplatsi hooldaja omal kulul.

  (4) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

3. peatükk JÄÄTMETE KOGUMINE JA VEDU 

§ 9.   Kogumisvahenditele ja jäätmete kogumisele esitatavad nõuded

  (1) Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumisvahendit, mis välistab ohu inimeste tervisele, varale ja keskkonnale ning tagab:
  1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;
  2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;
  3) lekete vältimise;
  4) tuleohutuse.

  (2) Kogumisvahendi suurus peab vastama tekkivate jäätmete kogusele.

  (3) Kogumisvahend peab olema terve, korralikult suletav ning ei tohi põhjustada kasutajale vigastusi. Kogumisvahendisse paigutatud jäätmed ei tohi sattuda keskkonda ega ilmastiku (tuul, sademed jms), loomade või lindude meelevalda ega põhjustada lekkeid.

  (4) Olmejäätmete kogumiseks võib kogumisvahenditena kasutada:
  1) plastist 80 – 1100 liitriseid ratastel, kaane ning käepidemega kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokisse;
  2) metallist 1,5; 2,5 ja 4,5 m3 suuruseid kaanega kogumismahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveokisse või toimetada jäätmekäitluskohta.
  3) erandkorras plastist jäätmekotte (maksimaalselt 10 kg) vastavalt eeskirja § 17 lg 3 punktile 1 ja § 17 lõikele 5. Jäätmekoti kasutamisel tuleb tagada, et jäätmekott ei purune enne selle jäätmeveokisse tõstmist.

  (5) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid kogumismahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad eeskirja nõuetele.

  (6) Uute kasutusele võetavate kogumismahutite värv peab vastama sellega kogutavale jäätmeliigile järgmiselt: hall või must – segaolmejäätmed, sinine – paber ja kartong, pruun – biojäätmed, kollane – segapakendijäätmed, roheline – klaaspakendijäätmed, punane – ohtlikud jäätmed. Enne 01. septembrit 2022 soetatud või renditud kogumismahutid, mis ei vasta konkreetse jäätmeliigi värvikombinatsioonile, tuleb märgistada sildiga, mis vastab antud jäätmeliigi värvikombinatsioonile.

  (7) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas märgistus, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. Mahutil peab olema kiri jäätmete tekkekoha (kinnistu aadress) kohta.

  (8) Kogumismahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama nende avamise tühjenduspäeval.

  (9) Kogumismahuti ümbruse korrashoiu, kogumismahuti tehnilise korrashoiu ja jäätmete nõuetekohase kogumise eest vastutab jäätmevaldaja.

§ 10.   Kogumisvahendi paiknemiskohale ning juurdepääsuteele esitatavad nõuded

  (1) Kogumisvahend tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed tekivad või teisele kinnistule selle kinnistu omanikuga kokkuleppel.

  (2) Kuni 1100-liitrised käsitsi teisaldatavad kogumisvahendid tuleb paigutada tasasele ja kõvale maapinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 20 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga.

  (3) Suurem kui 1100-liitrine kogumismahuti tuleb paigutada jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs kogumismahuti tühjendusküljelt.

  (4) Kogumisvahendi tühjendamiseks on lubatud kuni 1100-liitrine käsitsi teisaldatav kogumisvahend jäätmeveo päeval paigutada oma kinnistu piirist välja. Kinnistu piirist välja paigutatud kogumisvahend ei tohi häirida liiklust ega jalakäijaid.

  (5) Kogumisvahend peab asuma jäätmevedajale nähtaval kohal.

  (6) Juurdepääsuteed kogumisvahendile peavad olema piisava kandevõimega. Need peavad võimaldama kogumisvahendite teisaldamist käsitsi. Teed peavad talvisel ajal olema lumest puhastatud ja vabad muudest transporti takistavatest esemetest.

  (7) Kogumisvahendite paiknemiskohtade ja juurdepääsuteede korrashoiu eest territooriumil vastutab kinnistu omanik või territooriumi haldaja.

§ 11.   Jäätmete veole esitatavad nõuded

  (1) Jäätmeid vedav isik on kohustatud:
  1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
  2) teavitama jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest;
  3) vedama kogumisvahendisse toodud jäätmed jäätmekäitluslepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi;
  4) kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel;
  5) koguma koheselt kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnasaastuse;
  6) oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmete kogumismahuteid;
  7) paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta;
  8) korraldama kogumisvahendite tühjendamist ja jäätmete vedu elanikkonda vähim häirival viisil, sealhulgas kogumisvahendite tühjendamist ja jäätmete vedu ei tohi teostada ajavahemikul 23.00-st kuni 07.00-ni.

  (2) Isikul, kes veab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena, peab olema jäätmeseaduse tähenduses keskkonnaluba või ta peab olema registreeritud jäätmevedajana.

  (3) Jäätmeid vedav isik tohib jäätmed üle anda käitlemiseks vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

  (4) Jäätmete äravedu peab toimuma sagedusega, mis väldib kogumismahutite ületäitumise. Juhul kui kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini või valida suurem kogumismahuti.

  (5) Jäätmeveoki registrimass ja mõõtmed peavad vastama teedele kehtestatud kandevõime ja sõiduki mõõtmete piirangutele.

  (6) Jäätmevaldaja, kes viib ise oma jäätmed jäätmekäitluskohta, peab jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja eeskirjas sätestatud nõudeid ning suutma tõestada jäätmete nõuetekohast üleandmist jäätmekäitlejale kahe aasta jooksul pärast jäätmete üleandmist.

4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

§ 12.   Korraldatud jäätmevedu

  (1) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedu valla haldusterritooriumilt jäätmekäitluskohta hanke korras valitud jäätmeveoteenuse osutaja (jäätmevedaja) poolt.

  (2) Korraldatud jäätmeveo üldnõuded tulenevad jäätmeseadusest.

  (3) Korraldatud jäätmeveo hanke tulemusena valitud jäätmevedajast, jäätmeveo teenustasudest ning korraldatud jäätmeveo olulistest tingimustest teavitab vallavalitsus avalikkust vallalehe Lääneranna Teataja ja valla veebilehe kaudu.

§ 13.   Korraldatud jäätmeveo piirkond

  Valla territoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele ja jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.

§ 14.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

  (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse vähemalt järgmistele olmejäätmetele:
  1) 20 03 01 – segaolmejäätmed;
  2) 20 01 01 – paber ja kartong;
  3) 20 01 08, 20 02 01 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning biolagunevad aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biojäätmete mahutisse;
  4) 20 03 07 – suurjäätmed;
  5) 20 01 23*, 20 01 35*, 20 01 36 – CFC-sid sisaldavad seadmed, elektri- ja elektroonikaseadmed;
  6) 15 01 06 – segapakendid;
  7) 15 01 07 – klaaspakendid.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud kalmistutel ja avalikes kohtades paiknevate avalike kogumismahutite tühjendamine.

§ 15.   Korraldatud jäätmeveoga liitumine ja jäätmekäitlusleping

  (1) Jäätmevaldaja loetakse automaatselt korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates korraldatud jäätmeveo keskkonnaloa kehtima hakkamisest.

  (2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse alusel vabastatud isikud, kellel on vastav keskkonnaluba või vallavalitsuse poolt eeskirja kohaselt korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldajad.

  (4) Vallavalitsus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga. Kokkuleppel jäätmevedajaga võib vallavalitsus jäätmevaldajaid korraldatud jäätmeveoga liitumisest teavitada koos jäätmevedaja poolt jäätmevaldajatele saadetava jäätmekäitluslepinguga.

  (5) Asjaolu, kas vallavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmekäitluslepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele ega vabasta jäätmevaldajat kohustusest jäätmeid jäätmevedajale üle anda ja korraldatud jäätmeveo teenuse eest esitatud arveid tasuda.

  (6) Jäätmevedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud.

  (7) Kui kirjalikku jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Kogumismahutitena kasutatakse sel juhul standardseid kogumismahuteid ja nende tühjendamisel lähtutakse eeskirjas sätestatud kogumismahutite tühjendamise sagedustest vastavalt eeskirja §-le 16 ja §-le 17.

  (8) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle jäätmevedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

  (9) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvetele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

§ 16.   Korraldatud jäätmeveo sagedus

  (1) Segaolmejäätmete äraveo minimaalne sagedus on:
  1) tiheasustusalal – vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
  2) hajaasustusalal – vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
  3) tiheasustusalal asuvalt kinnistult, kus biolagunevate jäätmete üle andmine või nende kompostimine on tagatud, st kõiki biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid antakse üle jäätmevedajale või kompostitakse eeskirja § 28 kohaselt – vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. Jäätmevaldaja esitab harvema jäätmeveo graafiku taotluse vallavalitsusele, mille vaatab läbi vastutav ametnik ühe kuu jooksul taotluse laekumisest.

  (2) Paberi ja kartongi, segapakendite ja klaaspakendite äraveo minimaalne sagedus on vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

  (3) Biolagunevate jäätmete äraveo minimaalne sagedus on vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.

  (4) Suurjäätmete, CFC-sid sisaldavate seadmete, elektri- ja elektroonikaseadmete minimaalne äraveo sagedus on vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

§ 17.   Korraldatud jäätmeveo kogumisvahendite suurused

  (1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja peab kogumisvahendina kasutama käesolevas eeskirjas § 9 lõikes 4 toodud vahendeid.

  (2) Segaolmejäätmete kogumisvahendite minimaalsed suurused sõltuvad jäätmetekkekoha tüübist ja kasutusest. Korteri mittekasutamist tuleb tõendada jäätmevaldajal elektri- ja veetarbimise väljavõtetega kahe eelneva aasta kohta.

  (3) Jäätmemahutid võivad olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlejalt ning jäätmemahutite minimaalsed kogumisvahendite suurused on:
  1) üksikelamul - 80-liitriline kogumismahuti, segapakendi kohtkogumisega liitumisel ning segapakendite regulaarsel üleandmisel erandkorras 35-liitriline jäätmekott;
  2) korteril, kus puudub kortermajapõhine jäätmete kogumine - 80-liitriline kogumismahuti;
  3) kahe kuni nelja kasutuses oleva korteriga korterelamul - 240-liitriline kogumismahuti, segapakendi kohtkogumisega liitumisel ning segapakendite regulaarsel üleandmisel erandkorras 140-liitriline kogumismahuti;
  4) viie kuni üheksa kasutuses oleva korteriga korterelamul - 600-liitriline kogumismahuti, segapakendi kohtkogumisega liitumisel ning segapakendite regulaarsel üleandmisel erandkorras 370-liitriline kogumismahuti;
  5) 10-15 kasutuses oleva korteriga korterelamul - 1100-liitriline kogumismahuti, segapakendi kohtkogumisega liitumisel ning segapakendite regulaarsel üleandmisel erandkorras 600-liitriline kogumismahuti;
  6) 16-20 kasutuses oleva korteriga korterelamul - 1500-liitriline kogumismahuti, segapakendi kohtkogumisega liitumisel ning segapakendite regulaarsel üleandmisel erandkorras 1100-liitriline kogumismahuti;
  7) üle 21 kasutuses oleva korteriga korterelamul - 2500-liitriline kogumismahuti, segapakendi kohtkogumisega liitumisel ning segapakendite regulaarsel üleandmisel erandkorras 1500-liitriline kogumismahuti;
  8) ühiskogumismahuti korral vastavalt ühismahuti kasutajate arvule ja võrdeliselt käesoleva lõike punktide 3-7 toodud mahutite nõuetele.

  (4) Biolagunevate jäätmete kogumisvahenditena võib kasutada 80-240 liitriseid kogumismahuteid ühe jäätmetekkekoha kohta olenemata jäätmetekkekoha tüübist.

  (5) Pakendite kogumisvahendina võivad üksikelamud valida kogumismahuti asemel kogumisvahendiks 150-liitrilise jäätmekoti.

§ 18.   Ühiskogumismahutite kasutamine

  (1) Vallavalitsus võib tähtajaliselt lubada ühiskogumismahuti kasutamist ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks või erandkorras põhjendatud juhul küla ühiseks jäätmete kogumiseks.

  (2) Vallavalitsus võib ühiskogumismahuti kasutamist lubada põhjendatud taotluse alusel kuni kehtiva korraldatud jäätmeveo perioodi lõpuni.

  (3) Ühiskogumismahuti kasutamiseks esitavad jäätmevaldajad ühiskogumismahuti kasutamise taotluse vallavalitsusele, milles märgitakse:
  1) jäätmekäitluse eest vastutav isik ja kontaktandmed;
  2) kõikide jäätmevaldajate nimed ja kontaktandmed;
  3) hõlmatud kinnistud;
  4) ühiskogumismahuti asukoht, ühiskogumismahuti suurus ja veosagedus;
  5) taotluse esitamise kuupäev ja jäätmevaldajate allkirjad.

  (4) Vallavalitsus vaatab läbi käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud taotluse, arvestades eeskirjas tulenevaid nõudeid, ning otsustab jäätmevaldajate ühiskogumismahuti kasutamise õiguse korraldusega.

  (5) Ühiskogumismahuti kasutamise taotluse läbivaatamise aeg alates nõuetekohase taotluse laekumisest on üks kuu.

  (6) Jäätmekäitluse eest vastutav isik on kohustatud sõlmima jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingu.

  (7) Ühiskogumismahutite minimaalsed suurused peavad vastama eeskirja § 17 lõikes 3 toodule. Ühiskogumisvahendina ei ole lubatud kasutada jäätmekotte sõltumata jäätmeliigist.

  (8) Ühiskogumismahuti kasutamise kokkulepe lõpetatakse avalduse alusel või kui vallavalitsus tuvastab käesoleva eeskirja nõuete rikkumise ühismahutit kasutaval kinnistul.

  (9) Ühiskogumismahuti kasutajad ei saa taotleda korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamist.

§ 19.   Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise kord

  (1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamiseks (edaspidi korraldatud jäätmeveost vabastamine), kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata (puudub elu- või äritegevus või muu tegevus).

  (2) Korraldatud jäätmeveost vabastamise taotluses märgitakse:
  1) jäätmevaldaja nimi ja kontaktandmed;
  2) kinnistu aadress, mille kohta vabastust taotletakse;
  3) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda vabastamist korraldatud jäätmeveost;
  4) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib vabastus korraldatud jäätmeveost;
  5) taotluse esitamise kuupäev ja jäätmevaldaja allkiri.

  (3) Korraldatud jäätmeveost vabastamise taotluse juurde tuleb lisada kinnistu elektritarbimise väljavõte eelneva aasta kohta, v.a juhul kui kinnistu on seni kasutuses olnud.

  (4) Vallavalitsus võib jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastada põhjendatud taotluse alusel teatud tähtajaks:
  1) aastaringselt kuni kehtiva korraldatud jäätmeveo perioodi lõpuni, kui kinnistul ei elata ja seda ei kasutata;
  2) hooajaliselt 1. novembrist kuni 30. aprillini, kui kinnistut kasutatakse suvilana;
  3) erandkorras muuks tähtajaks, kui kinnistut kasutatakse muul ajal.

  (5) Korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud ja seda ei ole kasutatud.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud taotluse laekumisel kontrollib vastutav ametnik vajadusel ka kohapeal, kas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Taotluses sisalduva info kontrollimiseks on vastutaval ametnikul õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata ja seda ei kasutata. Kui taotlus ei vasta nõuetele, antakse jäätmevaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja selgitatakse, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib taotluse jätta läbi vaatamata ning taotlus tagastatakse.

  (7) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise otsustab vallavalitsus korraldusega, v. a käesoleva paragrahvi lg 4 punktis 2 nimetatud vabastused, mille otsustamise võib vallavalitsus delegeerida vastutavale ametnikule.

  (8) Korraldatud jäätmeveost vabastamise taotluse menetlemise tähtaeg alates nõuetekohase taotluse laekumisest vallavalitsusele on üks kuu.

  (9) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise korral kannab vastutav ametnik jäätmevaldaja vabastamise otsuse jäätmevaldajate registrisse.

  (10) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõpeb, kui:
  1) vabastuse tähtaeg on möödunud;
  2) vabastatud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud ja kinnistut ei ole kasutatud.

  (11) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõpetatakse enne tähtaja lõppu kui korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolud on muutunud või äralangenud.

§ 20.   Jäätmevedaja valik ja jäätmekäitluskohad

  (1) Vallavalitsus korraldab iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmevedaja leidmiseks kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse lähtuvalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatust ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga kontsessioonilepingu.

  (2) Kontsessioonilepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust veopiirkonnas määratud jäätmeliikide osas. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava kontsessioonilepingu kestus on kuni viis aastat.

  (3) Jäätmed kõrvaldatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. Läheduspõhimõttele vastavad jäätmekäitluskohad on OÜ Paikre prügila (Pärnu linn, Pärnumaa), Iru jäätmepõletusjaam (Maardu linn, Harjumaa), AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (Jõelähtme vald, Harjumaa) või AS Väätsa Prügila (Väätsa vald, Järvamaa).

  (4) Jäätmeid on lubatud taaskasutamistoimingute tegemiseks transportida teise, sh alltöövõtjale kuuluvasse ja vastavat keskkonnaluba omavasse käitluskohta või -kohtadesse ja anda üle ettevõtjale, kes omab vastavat keskkonnaluba.

  (5) Jäätmevedaja kohustub suunama liigiti kogutud jäätmed jäätmekäitluskohta või jäätmekäitluskohtadesse, kus on tagatud olmejäätmete korduskasutuseks ette valmistamine või ringlussevõtt mahus, mis tagab jäätmeseaduse § 1363 lõikes 2 toodud sihtarvude täitmise.

§ 21.   Korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse määramine ja muutmine

  (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks edukaks tunnistatud jäätmevedaja esitatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduses sätestatud kulud. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nende tegevustega seotud toimingute eest. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides toodud tingimustel.

  (2) Jäätmete vedamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a võlateadete väljastamine ja edastamine, kogumisvahendi käsitransport jäätmeveokini kuni 20 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale rendile antavate või müüdavate kogumismahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja kogumismahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Hankijal on õigustäiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu.

  (3) Jäätmevedaja peab olema suuteline teenust osutama pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu lepingu kestvuse perioodi. Erandkorras on võimalik muuta teenustasu kui teenustasu muutmine on tingitud riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, tulumaksu, sotsiaalmaksu, keskkonnatasude määra muutmise või muu teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või riikliku tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses.

  (4) Teenustasu muutmise taotlemine peab olema erakorraline ja põhjendatud ning kooskõlas jäätmehoolduseeskirja, hankelepingu ja seadusandlusega. Teenustasu muutmise aluseks olevate asjaolude esinemist on kohustatud tõendama pool, kes teenustasu muutmist taotleb.

  (5) Hankelepingu kehtivuse jooksul ei muudeta pakutud lisateenuste hinnakirja, v.a juhul, kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud asjaolu.

  (6) Jäätmevedaja esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada:
  1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga;
  2) lõppenud majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruanne;
  3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes.

  (7) Teenustasusid ei muudeta enne 24 kuu möödumist teenuse osutamise alustamisest ja sagedamini kui üks kord aasta jooksul.

  (8) Jäätmevedaja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud taotluse vallavalitsusele, kes otsustab korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse registreerimisest.

  (9) Kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui 30 päeva möödumisel alates uute teenustasude avalikustamisest vallalehes Lääneranna Teataja ja valla veebilehel.

§ 22.   Lisateenused

  (1) Lisateenus eeskirja tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta osutatud teenuse eest tasu.

  (2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.

§ 23.   Jäätmeveo hankelepingu ennetähtaegne lõpetamine

  (1) Vallavalitsusel on õigus võtta jäätmevedajalt enne tähtaja lõppu ära õigus olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:
  1) jäätmevedaja ei ole sõlminud hankedokumentides nimetatud tähtaja jooksul vallaga hankelepingut;
  2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus sätestatud tähtpäevast;
  3) jäätmevedaja on kolmel korral järjest jätnud kogumisvahendid õigeaegselt tühjendamata;
  4) jäätmevedaja korduva jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide ning hankelepingu rikkumise korral;
  5) jäätmevedaja ei ole varustanud kogumismahuteid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid kogumismahutitega hankelepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks päevaks;
  6) jäätmevedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse § 1201 alusel.

  (2) Juhul, kui esineb vähemalt üks lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku selgitust, mis tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.

  (3) Juhul, kui jäätmevedaja ei esita lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus hankelepingu ennetähtaegse lõpetamise.

  (4) Jäätmevedaja jäätmeveo õigus olmejäätmete vedamiseks piirkonnas loetakse ennetähtaegselt lõppenuks päevast, mil hankeleping loetakse lõpetatuks. Jäätmevedajal on kohustus vedada jäätmeid sama hinnaga edasi, kuni selgub uus vedaja.

5. peatükk OLMEJÄÄTMETE LIIGITI KOGUMINE 

§ 24.   Jäätmete liigiti kogumine ja sorteerimine

  (1) Olmejäätmete sortimist ja liigiti kogumist korraldab vallavalitsus koostöös taaskasutusorganisatsioonidega, tootjate ühendustega ning teiste jäätmekäitlejatega, et võimaldada jäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

  (2) Olmejäätmeid tuleb koguda liigiti nende tekkekohas, kogudes eraldi vähemalt järgmised jäätmeliigid:
  1) paber ja kartong (200101);
  2) plastid (200139);
  3) metallid (200140);
  4) klaas (200102);
  5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, (200201);
  6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (200108);
  7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed, sealhulgas pinnas ja kivid (200202, 200203);
  8) pakendid (1501), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (150101), plastpakendid (150102), metallpakendid (150104), klaaspakendid (150107);
  9) puit (200138);
  10) tekstiil (200110, 200111)
  11) suurjäätmed (200307);
  12) probleemtoodete jäätmed, sh luminestsentslambid (200121*), CFC-sid sisaldavad seadmed (200123*), patareid ja akud (200134), elektri- ja elektroonikaseadmed (200135*, 200136), vanarehvid (160103);
  13) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 2001 tärniga «*» tähistatud jäätmed).

  (3) Liigiti kogutud jäätmeid on keelatud teiste jäätmetega segada.

  (4) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta. Eraldi jäätmemahuti omamise kohustuse puudumine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise kohustusest.

  (5) Toitlustusasutused on kohustatud eraldi koguma toiduõli ja -rasva.

  (6) Mootorsõidukite ja mootorrataste hoolduse ja remondiga tegelevad eraisikud või ettevõtted on kohustatud eraldi koguma ohtlikud jäätmed (sh vanaõli, õlifiltrid, saastunud pakendid) ja probleemtooted (sh rehvid) ning andma need üle jäätmekäitlejale.

  (7) Informatsioon jäätmete sorteerimise ja liigiti kogumise kohta on leitav aadressidelt www.laanerannavald.ee/jaatmemajandus ja www.ajaleht.laaneranna.ee/keskkonnakuu.

  (8) Lihula jäätmejaama ja muud jäätmete vastuvõtukohtade asukohad on leitavad aadressilt www.laanerannavald.ee/jaatmed.

§ 25.   Segaolmejäätmete kogumise nõuded

  (1) Segaolmejäätmed on näiteks tuhk, mähkmed, keraamilised nõud, määrdunud pakendid (sh ühekordsed papptaldrikud ja –topsid), kassiliiv, kirjutusvahendid jms.

  (2) Segaolmejäätmete kogumiseks kasutatakse kohtkogumist korraldatud jäätmeveo raames, mis on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele.

  (3) Segaolmejäätmete kogumisvahendisse on lubatud koguda vaid olmejäätmeid, mille liigiti kogumist ei ole omavalitsuses korraldatud.

  (4) Segaolmejäätmete kogumisvahendisse ei või panna:
  1) taaskasutatavaid jäätmeid (näiteks pakendid, paber jms), mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele (v. a juhul kui need on määrdunud ja taaskasutamiseks kõlbmatud);
  2) biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmeid;
  3) vedelaid jäätmeid;
  4) käimlajäätmeid;
  5) kogumiskaevude ja reoveepuhastuse setteid;
  6) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või kogumismahutit või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
  7) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  8) tervishoiujäätmeid;
  9) ohtlikke jäätmeid;
  10) probleemtooteid, sh rehve, elektroonikaromusid, patareisid ja akusid;
  11) kuuma tuhka;
  12) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid.

§ 26.   Paber ja kartongi kogumise nõuded

  (1) Paberi ja kartong on näiteks ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad, pappkastid jms paberist tooted.

  (2) Paberi ja kartongi kogumiseks kasutatakse kohtkogumist korraldatud jäätmeveo raames, avalikke kogumispunkte või Lihula jäätmejaama.

  (3) Korterelamutes, kus on kasutuses üle nelja korteri, ning asutustes, kus tekib paberit ja kartongi (toitlustus-, haridus-, hoolekandeasutused, kauplused, tanklad, muud ettevõtted), tuleb paberit ja kartongi koguda eraldi kogumismahutitesse ning üle anda korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedajale.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata jäätmevaldajatel tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti. Liigiti kogutud paberit ja kartongi saab viia jäätmejaama, paberi ja kartongi kogumiseks mõeldud avalikesse kogumismahutisse või üle anda korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedajale.

  (5) Üleantavad paberpakendid nagu pappkastid peavad olema kokkupressitud.

  (6) Paberi ja kartongi kogumisvahendisse võib panna ainult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeid. Kogumisvahendisse ja selle lähedusse ei ole lubatud panna sobimatuid jäätmeid (määrdunud või vettinud paber, muud jäätmeliigid).

  (7) Jäätmete jätmine paberi ja kartongi kogumiseks mõeldud avalike kogumismahutite lähedusse neid kogumismahutisse paigutamata ei ole lubatud.

§ 27.   Pakend ja pakendijäätmete kogumise nõuded

  (1) Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid. Pakendid on näiteks jogurtitopsid, konservikarbid,šampoonipudelid, pappkastid, supipurgid jms.

  (2) Pakend, millele on määratud tagatisraha ehk pant (vastav märgis pandi suurusega kantud pakendile või etiketile), tuleb lõppkasutaja või tarbija poolt tagastada müügikohta või selleks ettenähtud kohta (taaravastuvõtu punkti, taaraautomaati).

  (3) Tagatisrahata pakendite kogumiseks kasutatakse kohtkogumist korraldatud jäätmeveo või taaskasutusorganisatsioonide poolt pakutava teenuse raames, avalikke kogumispunkte või Lihula jäätmejaama.

  (4) Kõigil jäätmevaldajatel tuleb tagatisrahata pakendid koguda liigiti. Liigiti kogutud pakendid saab üle anda või viia käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud jäätmevedajale või kogumiskohta. Juriidilised isikud korraldavad pakendite kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise oma territooriumile.

  (5) Üleantavad pakendid peavad olema tühjad, puhtad ja kokkupressitud.

  (6) Pakendi kogumisvahendisse võib panna ainult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeid. Kogumisvahendisse ja selle lähedusse ei ole lubatud panna sobimatuid jäätmeid (määrdunud pakendid, muud jäätmeliigid).

  (7) Pakendeid võib kogumismahutisse panna lahtiselt või kilekotti pakendatult. Jäätmekäitlusettevõte ei või jätta pakendimaterjale ringlusse võtmata põhjendusel, et üle antud pakendid on pakendatud kilekotti.

  (8) Jäätmete jätmine pakendi kogumiseks mõeldud avalike kogumismahutite lähedusse neid kogumismahutisse paigutamata ei ole lubatud.

  (9) Kogumismahutite paigutamise avalikesse kogumispunktidesse ning kogutud pakendijäätmete veo käitluskohta ja käitlemise korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

  (10) Avalike kogumispunktidele ja pakendijäätmete kogumisele esitatavad nõuded:
  1) kogumispunktides peab olema võimalik ära anda kõiki pakendiliike;
  2) ühes kogumispunktis võib olla kuni kaks kogumismahutit ühe pakendiliigi kohta;
  3) kogumispunktid tuleb varustada vastava mahuga kogumismahutitega või tagada vastav tühjendussagedus, mis välistab mahutite ületäituvuse;
  4) kogumismahuti tuleb tühjendada hiljemalt 5 päeva jooksul, kui see on täitunud, sealjuures tuleb kogumismahuti ümbrus koristada pakendijäätmetest;
  5) kogumispunktides kasutatavad mahutid peavad vastama eeskirja § 9 lõikes 6 toodud värvikombinatsioonile;
  6) kogumispunktides olevad kogumismahutid peavad olema terved ja puhtad ning kogumismahutite ava suurused peavad olema pakendiliigile vastavad ja piisavad pakendite mugavaks sisestamiseks.

  (11) Avalike kogumispunktide asukohad tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.

§ 28.   Biolagunevate jäätmete kogumise ja kompostimise nõuded

  (1) Biolagunevad jäätmed, mida käesolevas paragrahvis käsitletakse, on:
  1) aia- ja haljastujäätmed, näiteks muru, hein, puulehed ja oksad;
  2) kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud köögi- ja sööklajäätmed.

  (2) Biolagunevate jäätmete kogumiseks kasutatakse kohtkogumist korraldatud jäätmeveo raames või tekkekohal kompostimist.

  (3) Korterelamutes, kus on kasutuses üle nelja korteri, ning asutustes, kus tekib biolagunevaid jäätmeid (toitlustus-, haridus-, hoolekandeasutused, kauplused, tanklad, muud ettevõtted), tuleb biolagunevaid jäätmeid koguda eraldi kogumismahutitesse ning üle anda korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedajale.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata jäätmevaldajatel tuleb biolagunevaid jäätmeid koguda liigiti. Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb koguda eraldi kogumismahutitesse ning üle anda korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedajale, v. a juhul kui samal kinnistul tagatakse nende jäätmete nõuetekohane kompostimine vastavalt eeskirja § 28 lõikele 7. Jäätmevaldaja esitab biolagunevate jäätmete jäätmeveo vabastuse taotluse vallavalitsusele, mille vaatab läbi vastutav ametnik ühe kuu jooksul taotluse laekumisest. Taotluse juurde lisatakse foto kasutuses olevast kompostrist või kompostiaunast.

  (5) Biolagunevate jäätmete kogumismahutisse on lubatud panna käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeid ning lisaks ka taaskasutamiseks kõlbmatut paberit nagu vettinud paber, majapidamispaber jms.

  (6) Kogumismahutisse ja selle lähedusse ei ole lubatud panna sobimatuid jäätmeid (vedelikud, muud jäätmeliigid).

  (7) Kompostimise nõuded:
  1) Biolagunevaid jäätmeid tuleb kompostida tekkekohal, kusjuures komposter või aun peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, v. a juhul kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
  2) Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.
  3) Tiheasustusalal võib köögi- ja sööklajäätmeid kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõuded ehk kompostrites. Komposter võib olla ka isetehtud. Hajaasutusalal võib köögi- ja sööklajäätmeid kompostida ka lahtiselt aunades, kui see ei häiri naabreid.
  4) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket ega haisu levikut. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.
  5) Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik.

§ 29.   Suurjäätmete kogumise nõuded

  (1) Suurjäätmed on suuremõõtmelised jäätmed, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmed on näiteks mööbel, kardinapuud, vaibad, madratsid, kraanikausid, vannid, WC-potid jms. Suurjäätmete hulka ei kuulu probleemtooted ja muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed.

  (2) Suurjäätmete kogumiseks kasutatakse kohtkogumist korraldatud jäätmeveo raames või Lihula jäätmejaama. Korduskasutuseks sobivaid esemeid tuleks võimalusel viia taaskasutuskeskustesse.

  (3) Kõigil jäätmevaldajatel tuleb suurjäätmed koguda liigiti. Liigiti kogutud suurjäätmed saab üle anda või viia käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmevedajale või kogumiskohta.

§ 30.   Metallijäätmete kogumise nõuded

  (1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed, näiteks plekid, vihmaveetorud, redelid, kerised, kuivatusrestid, aiavõrgud, okastraat, potid, kausid, metallnõud jms, aga mitte metallpakendid.

  (2) Metallijäätmete kogumiseks kasutatakse Lihula jäätmejaama või vanametalli kokkuostu. Korduskasutuseks sobivaid esemeid tuleks võimalusel viia taaskasutuskeskustesse.

  (3) Kõigil jäätmevaldajatel tuleb metallijäätmed koguda liigiti. Liigiti kogutud metallijäätmed saab viia käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kogumiskohtadesse.

  (4) Metallijäätmete kokkuostmisele kehtestatud piirangud on toodud jäätmeseaduse §-s 105.

§ 31.   Plastijäätmete kogumise nõuded

  (1) Plastijäätmed on sünteetilisest materjalist ehk plastmassist jäätmed, näiteks plastist mänguasjad, kelgud, kausid, vannid jms, aga mitte plastpakendid.

  (2) Plastijäätmete kogumiseks kasutatakse Lihula jäätmejaama. Korduskasutuseks sobivaid esemeid tuleks võimalusel viia taaskasutuskeskustesse.

  (3) Kõigil jäätmevaldajatel tuleb plastijäätmed koguda liigiti. Liigiti kogutud plastijäätmed saab viia käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kogumiskohtadesse.

§ 32.   Klaasijäätmete kogumise nõuded

  (1) Klaasijäätmed on erinevad klaasist jäätmed, näiteks lehtklaas, lambikuplid, klaasnõud jms, aga mitte klaaspakendid.

  (2) Klaasijäätmete kogumiseks kasutatakse Lihula jäätmejaama. Korduskasutuseks sobivaid esemeid tuleks võimalusel viia taaskasutuskeskustesse.

  (3) Kõigil jäätmevaldajatel tuleb klaasjäätmed koguda liigiti. Liigiti kogutud klaasijäätmed saab viia käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kogumiskohtadesse.

§ 33.   Puidujäätmete kogumise nõuded

  (1) Puidujäätmed on erinevad puidust jäätmed, nt lõikelaud, puulusikas, võinuga, pudrunui, väike pink või tool, puidust mänguasjad jms puidust tooted.

  (2) Puidujäätmete kogumiseks kasutatakse Lihula jäätmejaama. Korduskasutuseks sobivaid esemeid tuleks võimalusel viia taaskasutuskeskustesse.

  (3) Kõigil jäätmevaldajatel tuleb puidujäätmed koguda liigiti. Liigiti kogutud puidujäätmed saab viia käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kogumiskohtadesse.

§ 34.   Tekstiilijäätmete kogumise nõuded

  (1) Tekstiilijäätmed on erinevad tekstiili- ja rõivajäätmed, näiteks tekstiilijäägid, voodipesu, rätikud, rõivad jms, aga mitte tekstiilpakendid.

  (2) Tekstiilijäätmete kogumiseks kasutatakse Lihula jäätmejaama. Korduskasutuseks sobivaid esemeid tuleks võimalusel viia taaskasutuskeskustesse.

  (3) Kõigil jäätmevaldajatel tuleb tekstiilijäätmed koguda liigiti. Liigiti kogutud tekstiilijäätmed saab viia käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kogumiskohtadesse.

§ 35.   Ohtlikud jäätmete kogumise nõuded

  (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis võivad oma omaduse tõttu olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale. Jäätmete ohtlikkuse määratlemisel lähtutakse jäätmenimistust, kus ohtlikud jäätmed on tähistatud tärniga.

  (2) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

  (3) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (näiteks õlid, õlifiltrid, värvid, lakid, pestitsiidid, elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, olmekemikaalid jms) tuleb viia Lihula jäätmejaama või üle anda valla territooriumil korraldatavate kogumisringide raames. Ravimijäägid tuleb tagastada apteeki.

  (4) Juriidilised isikud, kelle tegevuse tulemusena tekivad ohtlikud jäätmed, peavad tagama oma territooriumil ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite olemasolu. Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma jäätmekäitlejale omal kulul.

  (5) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

  (6) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist.

  (7) Kogumismahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja lukustatavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja täielikult lekkekindlates kogumismahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda.

§ 36.   Probleemtoodete ja nende jäätmete kogumise nõuded

  (1) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid, põllumajandusplast (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör).

  (2) Kogumisvahendite paigutamise avalikesse kogumispunktidesse või jäätmejaama ning kogutud probleemtoodete veo käitluskohta ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon

  (3) Probleemtoodete kogumiseks kasutatakse kohtkogumist korraldatud jäätmeveo raames, kogumispunkte ja Lihula jäätmejaama. Korduskasutuseks sobivaid esemeid tuleks võimalusel viia taaskasutuskeskustesse.

  (4) CFC-sid sisaldavad seadmed, elektri- ja elektroonikaseadmed, sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama, uue seadme ostmisel turustaja müügikohta või anda üle korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedajale.

  (5) Vanarehvid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama või hooldustöökotta viimase nõusolekul.

  (6) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia müügikohta, jäätmejaama või muudesse kogumispunktidesse.

  (7) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust.

  (8) Romusõidukite demonteerimine on lubatud vaid vastava keskkonnaloa omajatel ning mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud isikult vaid Maanteeameti või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või keskkonnaluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud.

  (9) Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale, jäätmekäitlusettevõttele või mõnda teise põllumajandusplasti kogumispunkti.

6. peatükk EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 37.   Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise üldnõuded

  (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete tekkimisel tuleb korraldada nende liigiti kogumine tekkekohal.

  (2) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel (sealhulgas ehitusmaterjali hoidmisel), remontimisel, lammutamisel, tee-ehituse või pinnasetööde käigus või ehitusmaterjali purustamisel.

  (3) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav ehitusprojekt (lammutusprojekt) ja ehitusluba (lammutusluba). Juhul kui lammutatav ehitis ei ole kantud ehitisregistrisse, tuleb vallavalitsusele esitada enne ehitise lammutamist seletuskiri planeeritava tegevuse kohta.

  (4) Ehitusprojektile (lammutusprojekt) või seletuskirjale peab olema lisatud jäätmekava, milles sisaldub:
  1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;
  2) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil;
  3) pinnasetööde mahtude bilanss;
  4) jäätmete kavandatavad käitlemistoimingud ja -kohad.

  (5) Lammutustööde lõpetamisel esitatakse vallavalitsusele vormikohane ehitusjäätmete õiend.

  (6) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb jäätmekäitluseks üle anda jäätmekäitlejale vastavalt eeskirjas sätestatud nõuetele.

§ 38.   Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja kohustused

  (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete ohutu hoidmise ja üle andmise eest vastutab jäätmevaldaja.

  (2) Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on ehitusjäätmed.

  (3) Ehitus- ja lammutusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:
  1) mõistliku töö korraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket;
  2) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
  3) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele;
  4) rakendama kõiki võimalusi jäätmete taaskasutamiseks;
  5) koguma jäätmed nende tekkekohal liigiti, kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil;
  6) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna kogumismahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile kogumismahutite teenindamiseks;
  7) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete ladustamisel või paigutamisel kogumismahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel;
  8) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;
  9) kooskõlastama vallavalitsusega ehitusjäätmete kogumismahuti paigutamise parkidesse, haljasaladele, tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse;
  10) teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

  (4) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

§ 39.   Ehitusjäätmete liigiti sorteerimine

  (1) Ehitus- ja lammutusjäätmeid tuleb korduskasutuseks ette valmistada või taaskasutada.

  (2) Ehitus- ja lammutusjäätmeid, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides keskkonnaloaga jäätmekäitluskohtades.

  (3) Ehitus- ja lammutusjäätmeid tuleb liigiti sorteerida nende tekkekohal. Liigiti tuleb sorteerida vähemalt:
  1) puit;
  2) kiletamata paber ja kartong;
  3) metall (eraldi must ja värviline);
  4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja -tellised, krohv, betoon, kips jms);
  5) klaas;
  6) pinnas;
  7) plastijäätmed, kile;
  8) ohtlikud jäätmed;
  9) raudbetoon- ja betoondetailid;
  10) tõrva mittesisaldav asfalt;
  11) pakendid.

  (4) Mahukad ehitus- ja lammutusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada kogumismahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

  (5) Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku, sealhulgas territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult jäätmekäitleja registreerimistõendi alusel ja kooskõlastatult vallavalitsuse spetsialistiga.

  (6) Eelsorditud ehituskivid ja tellised võib taaskasutada ehituskivide ja tellistena või kasutada maapinna täiteks jäätmekäitleja registreerimistõendi alusel ja kooskõlastatult vallavalitsuse spetsialistiga.

  (7) Töötlemata puitu võib kasutada küttena.

  (8) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib kasutada samal kinnistul maastiku kujundamiseks. Kaevist võib kasutada väljaspool kinnisasja kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.

  (9) Antud jäätmehoolduseeskirja osas sätestamata juhtudel lähtutakse jäätmete käitlemisel jäätmehoolduseeskirja jäätmehoolduse üldnõuetes sätestatud nõuetest.

§ 40.   Ohtlikud ehitusjäätmed

  (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Muuhulgas tuleb eraldi koguda:
  1) asbesti sisaldavad jäätmed, järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;
  2) värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sh nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;
  3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt);
  4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;
  5) saastunud pinnas.

  (2) Ohtlikud ehitusjäätmed, v. a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt.

  (3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.

  (4) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja –tolmu sattumist keskkonda.

  (5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse kogumismahutisse.

§ 41.   Ehitus- ja lammutusjäätmete jäätmekäitluskohad

  (1) Eraisikud saavad liigiti kogutud puidu-, metalli-, klaasi-, plasti- ja mineraalsed jäätmed viia Lihula jäätmejaama. Maksimaalne vastuvõetav jäätmete kogus iga jäätmeliigi kohta on kaks kuupmeetrit.

  (2) Eraisikutel, kellel tekib rohkem jäätmeid kui käesoleva paragrahvi lõikes 1, ning juriidilistel isikutel tuleb jäätmed üle anda vastava keskkonnaloaga jäätmekäitlejale või viia need ise lähimasse prügilasse (Paikre prügila, AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus või Väätsa prügila), kus on tagatud liigiti kogutud puidu, betooni, telliste, plaatide, keraamika, kivide, metalli, klaasi, plasti ja kipsi vastuvõtt.

7. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 42.   Tervishoiujäätmete käitlemise üldnõuded

  (1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistu jaotises 18 (edaspidi tervishoiujäätmed).

  (2) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks ning määrama selleks vastutava isiku.

  (3) Tervishoiujäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
  1) bioloogilised jäätmed;
  2) teravad-torkivad jäätmed;
  3) nakkusohtlikud jäätmed;
  4) laboratooriumide jäätmed;
  5) ravimijäätmed;
  6) radioaktiivsed jäätmed;
  7) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa vastavalt jäätmenimistule.

  (4) Tervisehoiujäätmed tuleb hoida piisava suurusega sobivas lukustatavas jäätmehoidlas. Jäätmehoidla peab olema mitteköetav, päikese eest varjatud, näriliste- ja putukate vaba, kindla temperatuurirežiimiga, varustatud veevõtukohaga, ventileeritav ning kergelt puhastamist võimaldavast ja desinfitseerivaid aineid taluvast materjalidest seinte ja põrandatega.

  (5) Kõik tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed tuleb anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 43.   Bioloogilised jäätmed

  (1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed ja elusvaktsiinid.

  (2) Bioloogilised jäätmed tuleb koguda ja pakkida tekkekohas plastikkotti, millel on markeering,,Bioloogilised jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev.

§ 44.   Teravad ja torkivad jäätmed

  Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda raskesti läbitorgitavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev.

§ 45.   Ohtlikud jäätmed

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda üksteisest lahus, pakendada vastavalt ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise korrale ja anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

  (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi. Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda.

  (3) Laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid tavajäätmetena.

  (4) Ravimijäätmete käitlemisel lähtutakse ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.

  (5) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda.

  (6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

  (7) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse, hoida lukustatult hoidlas või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale.

8. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE (V.A PRÜGILATE) JÄRELHOOLDUSE NÕUDED 

§ 46.   Jäätmekäitluskoht

  (1) Jäätmekäitluskohad on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks (näiteks jäätmejaam, jäätmepunkt, kompostimisväljak, pinnasetäitekoht). Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.

  (2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

§ 47.   Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

  (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

  (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest.

  (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

  (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik oht tervisele, varale ja keskkonnale.

9. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 48.   Järelevalve teostamine ja vastutus

  (1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab, nõudeid kontrollib ja nende rikkumisest tulenevaid väärtegusid menetleb vallavalitsus oma ametnike kaudu ning Keskkonnaamet vastavalt oma pädevusele ja seaduses sätestatud korras.

  (2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele eeskirja nõuete täitmise kohta.

§ 49.   Jäätmehoolduseeskirja rikkumine

  (1) Jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120-126 ja pakendiseaduse § 29-301 alusel.

  (2) Eeskirja rikkumisel väärtegude kohtuväline menetleja on vallavalitsus, Politsei- ja Piirivalveamet ja Keskkonnaamet.

§ 50.   Keskkonnasaastuse likvideerimine

  (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.

  (2) Saastaja hüvitab saastusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

  (3) Kui saastaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

  (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

10. peatükk JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE JA ARENDAMISE NÕUDED 

§ 51.   Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded ja tähtajad

  (1) Paberi ja kartongi liigiti kogumise eesmärk on aastaks 2025 suurendada nende jäätmete liigiti kogumist vähemalt 20% võrreldes 2018. aastal kogutuga (2018. aastal koguti liigiti 27 tonni paberit ja kartongi). Eesmärgi saavutamiseks tuleb liita paberi ja kartongi kogumine 2022. aastal korraldatud jäätmeveosse ning säilitada olemasolevad avalikud kogumispunktid.

  (2) Pakendite liigiti kogumise eesmärk on aastaks 2025 koguda vähemalt 65% tekkinud pakendijäätmetest liigiti (2018. aastal koguti 37% kodumajapidamistes tekkinud pakendijäätmetest liigiti). Eesmärgi saavutamiseks tuleb liita pakendite kogumine 2022. aastal korraldatud jäätmeveosse, arendada olemasolevaid avalikke kogumispunkte ning teha aktiivset teavitustööd. Eesmärk on liita hiljemalt aastaks 2025 vähemalt 20% üksik- ja ridaelamuid ning 50% korterelamuid kohtkogumisega. Olemasolevate avalike kogumispunkte ei vähendata – antud kogumispunktid peavad vastama eeskirja nõuetele hiljemalt 2023. aastaks. Avalikku ruumi ja avalikesse hoonetesse tuleb tavapäraste prügiurnide asemel paigutada jäätmete sorteerimiskastid hiljemalt 2024. aastaks.

  (3) Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on iga aastaga vähendada biolagunevate jäätmete osakaalu segaolmejäätmetes. Eesmärgi saavutamiseks tuleb liita biolagunevate jäätmete kogumine 2022. aastal korraldatud jäätmeveosse ning teha aktiivset teavitustööd kompostimise edendamiseks ning järelevalvet. Võimalusel toetada elanikkonda kompostrite soetamisel.

  (4) Suurjäätmete liigiti kogumise eesmärk on aastaks 2025 suurendada majapidamistes vähemalt kümnekordselt nende jäätmete liigiti kogumist võrreldes 2018. aastal kogutuga (2018. aastal koguti majapidamistes liigiti 0,68 tonni suurjäätmeid). Eesmärgi saavutamiseks tuleb liita suurjäätmete kogumine 2022. aastal korraldatud jäätmeveosse ning võimaldada nende jäätmete üleandmine Lihula jäätmejaamas hiljemalt aastast 2023.

  (5) Metallide, plastide, klaasi ja puidu liigiti kogumise eesmärgiks on võimaldada nende jäätmete üleandmine Lihula jäätmejaamas hiljemalt aastast 2023.

  (6) Tekstiili liigiti kogumise eesmärk on võimaldada nende jäätmete üleandmine Lihula jäätmejaamas hiljemalt aastast 2023 ning rajada aastaks 2025 tekstiilijäätmete kogumisvõrgustik.

  (7) Ohtlike jäätmete, rehvide ning elektri- ja elektroonika liigiti kogumise eesmärgiks on säilitada nende jäätmete üleandmine Lihula jäätmejaamas. Liigiti kogumise suurendamiseks tuleb liita CFC-sisaldavate seadmete ning elektri- ja elektroonikaseadmete kogumine 2022. aastal korraldatud jäätmeveosse ning korraldada võimalusel ohtlike jäätmete kogumisringe.

  (8) Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on võimaldada nende jäätmete üleandmine Lihula jäätmejaamas hiljemalt aastast 2023. Liigiti kogumise tõhustamiseks tuleb korraldada võimalusel asbesti sisaldavate jäätmete kogumisringe. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on aastaks 2025 suunata taaskasutusse 75% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik teha teavitustööd ja järelevalvet, et ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine toimiks kohapeal materjalipõhiselt ning toimuks jäätmete kohtsortimine.

11. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 52.   Rakendussätted

  (1) Määrusega tunnistatakse kehtetuks Lääneranna Vallavolikogu 18.12.2019. a määrus nr 63 „Lääneranna valla jäätmehoolduseeskiri“;

  (2) Määrus jõustub 01.09.2022. a.

Rait Maruste
Volikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json