Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Saare valla jäätmehoolduseeskiri

Saare valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Saare Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:02.05.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.09.2016
Avaldamismärge:RT IV, 16.11.2012, 16

Saare valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 27.04.2011 nr 6

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366 , jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 71, pakendiseaduse § 15 lõike 1 ning keskkonnaministri 16. jaanuari 2007. a määruse nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused” alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks jäätmehoolduse üldise korra Saare valla haldusterritooriumil (edaspidi piirkond).

§ 2.   Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid Jäätmeseaduse tähenduses juhul, kui eeskirjast ei tulene teisiti. Käesolevas eeskirjas kasutatavate mõistete sisu seletatakse järgmiselt:
  1) jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
  2) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed, jäätmekoodiga 20 03 01;
  3) segaolmejäätmed on olmejäätmete sortimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass;
  4) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (vanapaber, kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed);
  5) pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke;
  6) aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;
  7) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigustekkivad jäätmed ning väljaveetud pinnas;
  8) suurjäätmed on olmejäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada jäätmete kogumismahutisse, nt. mööbliesemed. Suurjäätmetena ei käsitleta olmejäätmetest välja nopitud ohtlikke jäätmeid ega probleemtoodete jäätmeid;
  9) tervishoiu ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed on jäätmed, mis kuuluvad tervishoiu ja veterinaarteenust osutamise kohas, sh. mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumid, eraldi kogumisele teistest jäätmevoogudest – diskreetne vanapaber, bioloogilised jäätmed, teravad ja torkivad jäätmed, nakkusohtlikud jäätmed;
  10) jäätmete kogumismahuti on standardne jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti, mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada;
  11) ühismahuti on jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping;
  12) kompostimine on orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või komposteris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamise eesmärgil;
  13) komposter on orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav anum;
  14) kogumisring on ohtlike jäätmete ja/või elektroonikaromude kogumine kindlaks määratud ajal ja kohtades;
  15) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse teenuste jäätmeveo ainuõiguse saanud ettevõtte poolt;
  16) veopiirkond on volikogu määrusega kindlaks määratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne olmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab jäätmevedaja;
  17) jäätmevedaja ( kontsessionäär) on jäätmeveoettevõte, kellele on antud ainuõigusteostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedu konkreetses jäätmeveo piirkonnas;
  18) jäätmeleping on dokument, millega isikud reguleerivad omavahelisi suhteid jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks veoteenuse osutajale või teistele vastavate jäätmete vastuvõtu õigust omavatele isikutele;
  19) jäätmeveo teenustasu on korraldatud jäätmeveo raames jäätmetekitaja poolt jäätmevedajale jäätmete käitlemise eest makstav tasu. Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest jt asjaoludest mis mõjutavad käitlemise maksumust. Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud;
  20) korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessioonina (edaspidi kontsessioon) käsitatakse ettevõtjale antud õigust olla määratud veopiirkonnas olmejäätmete ainsaks jäätmeveo ettevõtjaks.

2. peatükk Jäätmekäitluse üldnõuded 

§ 3.   Jäätmehoolduseeskirja eesmärk

  (1) Eeskirja eesmärgiks on säilitada piirkonnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

  (2) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad piirkonnas.

  (3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

§ 4.   Jäätmehoolduse korraldamine piirkonnas

  (1) Saare Vallavolikogu ülesanded on järgmised:
  1) kinnitada jäätmekava Saare valla arengukava osana;
  2) kehtestada jäätmehoolduseeskiri ning järgmised korraldatud jäätmevedu reguleerivad sätted: jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord;
  3) määrata jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad isikud.

  (2) Saare Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ülesanded on järgmised:
  1) jäätmete sortimise, sealhulgas liigiti kogumise korraldamine;
  2) jäätmevaldajate registri pidamise korraldamine;
  3) jäätmehoolduseeskirja täitmise kontroll;
  4) taaskasutatavate jäätmete kogumiskohtade määramine;
  5) nõuda asutustelt ja ettevõtetelt lepingut jäätmekäitlejaga jäätmete veoks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
  6) korraldada jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja koostamist ja kaasajastamist, kooskõlastades tegevused ja muudatused MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskusega;
  7) teostada jäätmehoolduse järelvalvet haldusterritooriumil vastavalt keskkonnajärelevalve seaduse sätetele;
  8) esitada arvamus asutuste ja ettevõtete jäätmelubade taotluste kohta;
  9) volitada MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus täitma muid omavalitsusüksustele seadusega antud jäätmehoolduse ülesandeid.

  (3) MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse ülesanded on järgmised:
  1) piirkonnas tekkivate olmejäätmete käitlemise korraldamine;
  2) piirkonna kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja jäätmekäitlejale üleandmise korraldamine;
  3) liikmesomavalitsuste jäätmehoolduseeskirjade koostamine ja rakendamise korraldamine;
  4) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks hanke korraldamise ja läbiviimise ettevalmistamine;
  5) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks hanke korraldamine ja tulemuste kinnitamine;
  6) jäätmekava koostamine liikmesomavalitsuste haldusterritooriumi kohta;
  7) jäätmete liigiti kogumise edendamine;
  8) jäätmehooldusalase arendustegevuse ja koolituse korraldamine.

§ 5.   Jäätmete käitlemise eest vastutav isik

  Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik.

§ 6.   Jäätmevaldaja kohustused

  (1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
  1) tagama tekkivate jäätmete, mida ei saa või ei tohi tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, liigiti kogumise ja hoiustamise;
  2) vältima ohtlike jäätmete, korduskasutuspakendite, pakendijäätmete, probleemtoodete jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, kompostimiseks sobivate jäätmete ja taaskasutatavate jäätmete sattumist olmejäätmete hulka;
  3) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või lepingu alusel ühismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise ja haisu tekke;
  4) mitte paigutama jäätmeid väljapoole selleks ettenähtud kogumis- või muid jäätmekäitluskohti. Jäätmete hülgamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud;
  5) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu;
  6) korraldama tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse või kogumispunktidesse v.a korraldatud jäätmeveo korral.

  (2) Tekkekohas tuleb eraldi koguda ning käitlemiseks üle anda selleks vastavat õigust omavale isikule või korraldada käesolevale eeskirjale vastav muu käitlemine:
  1) ohtlikud jäätmed;
  2) probleemtoodetest tekkivad jäätmed;
  3) suurjäätmed;
  4) ehitus- ja lammutusjäätmed;
  5) metallid;
  6) tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed;
  7) paber ja kartong;
  8) pakendid;
  9) biolagunevad aia- ja pargijäätmed;
  10) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed.

§ 7.   Jäätmete põletamine

  (1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes.

  (2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning tule hakatuseks kiletamata paberit ja pappi.

  (3) Aia- ja pargijäätmete põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil. Üle ühemeetrise läbimõõduga tule tegemisel peab paiknema lõkkekoht vähemalt 15meetri kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja tuleohtlikul ajal vähemalt 20meetri kaugusel metsast. Üle kolmemeetrise läbimõõduga tule tegemisel tuleb kooskõlastada lõkkekoha asukoha valik ja vajalikud tuleohutust tagavad meetmed asukohajärgse päästekeskusega.

3. peatükk Korraldatud jäätmevedu 

§ 8.   Korraldatud jäätmevedu

  Korraldatud jäätmeveo tingimused nähakse ette eraldi Saare valla õigusaktidega kooskõlastatult MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskusega.

§ 9.   Korraldatud jäätmeveo veopiirkond

  (1) Liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik Kääpa ja Voore tiheasustuspiirkonnas ja ülejäänud valla territooriumil vastavalt jäätmevaldajate registrile.

  (2) Käesolevas paragrahvi lõikes 1 sätestatud korraldatud jäätmeveo kohustusega ala moodustab ühise korraldatud jäätmeveo veopiirkonna koos Alatskivi, Avinurme, Jõgeva Palamuse, Torma ja Vara valdade ning Mustvee linna jäätmeveo kohustusega aladega

  (3) Veopiirkonnas veab jäätmeid kontsessiooni saanud jäätmevedaja.

§ 10.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliik

  (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigiks on segaolmejäätmed (jäätmekood 20 03 01).

  (2) Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka segaolmejäätmetest eraldi kogutud taaskasutatavaid jäätmeid.

§ 11.   Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus

  (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele antud eeskirjas §-s 9 sätestatud veopiirkonnas.

  (2) Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tootmismaa sihtotstarbega maaüksused, avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused ega ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine.

§ 12.   Jäätmevaldaja liitunuks lugemine

  (1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses veopiirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveolepingu valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud.

  (2) Vallavalitsus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.

  (3) Kui vallavalitsus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud, kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei esita nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

4. peatükk Jäätmete kogumine ja üleandmine 

§ 13.   Jäätmete kogumismahutid

  (1) Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada eeskirja nõuetele vastavaid kogumismahuteid. Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda.

  (2) Jäätmete kogumismahuti peab olema kompaktne, terve, korralikult suletav ning sellele peab olema tagatud juurdepääs.

  (3) Jäätmete kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu 3 m raadiuses tagab mahuti valdaja.

  (4) Jäätmete kogumismahutina võib kasutada:
  1) käsitsi teisaldatavaid, (põhiliselt 80, 120, 140, 240, 370, 600, 800 liitrit) suletavaid metallist või plastmassist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
  2) muid (1500, 2500, 4500 liitrit) suletavaid metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
  3) erandkorras kuni 150-liitriseid kilekotte (mitte üle 15 kg), mis on kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest.

  (5) Jäätmete kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.

  (6) Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Kogumismahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

  (7) Olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks kogumismahuteid.

  (8) Jäätmete kogumismahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri, mis viitab kogumismahutiga kogutavale jäätmeliigile. Kogumispunktidesse paigutatud kogumismahutitel peab lisaks olema kirjas mahutit tühjendava ettevõtja poolt paigaldatud ettevõtte nimi ja kontaktandmed.

  (9) Olmejäätmete kogumismahutisse on lubatud koguda vaid segaolmejäätmeid, mis kuuluvad kõrvaldamisele.

  (10) Jäätmete kogumismahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja vallavalitsusega. Erandkorras ja kokkuleppel võib jäätmete kogumismahuti paigutada ka väljapoole krundi või kinnistu piire, kui see on vajalik näiteks parema ligipääsetavuse tagamiseks.

  (11) Jäätmete kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

  (12) Jäätmete kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitsealaseid aspekte.

  (13) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud kogumismahutisse.

  (14) Jäätmete kogumismahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele alusele sõidutee lähedale nii, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 meetri kaugusele. Juurdesõidutee kogumismahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab raskeveoki pealesõitu.

  (15) Olmejäätmeid hoone seest kogutakse vaid jäätmekäitlusettevõtte ja jäätmetekitaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt ja juhtudel, kui tühjendamisele kuuluva kogumismahuti paigutamine välitingimustesse ei ole otstarbekas. Hoonesse paigutatud üldkasutatavad kogumismahutid on soovitav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi.

  (16) Sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb kinnistu valdaja.

  (17) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja. Avalike ürituste paigad varustab jäätmete kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigustekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

§ 14.   Jäätmete kogumismahutisse paigutamise keeld

  (1) Olmejäätmete kogumismahutisse ei tohi paigutada:
  1) ohtlikke jäätmeid;
  2) üle 40°C kuuma tuhka;
  3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid;
  4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
  5) käimlajäätmeid;
  6) kogumiskaevude setteid;
  7) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
  8) radioaktiivseid jäätmeid;
  9) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
  10) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekäitlusettevõtteid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid;
  11) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
  12) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
  13) ehitus- ja lammutusjäätmeid.

  (2) Lõikes 1 nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmetekitaja või kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta (ohtlike jäätmete vastuvõtukohad, spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid, muud eraldi määratavad vastuvõtukohad) või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

  (3) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada kogumismahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40°C).

  (4) Kuum tuhk, temperatuuriga üle 40°C, kogutakse selleks ette nähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist vahenditesse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumismahutisse.

5. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded 

§ 15.   Pakendid ja pakendijäätmed

  (1) Pakendijäätmete kogumissüsteemi väljaarendamise eest vastutavad pakendiettevõtjad. Pakendijäätmed tuleb kas:
  1) panna valikkogumissüsteemi kuuluvatesse pakendikonteineritesse, välja arvatud ettevõtte majandustegevuse käigus suures koguses tekkivad sama liiki pakendijäätmed;
  2) panna müügiasutuste juures asuvatesse pakendijäätmete kogumismahutitesse;
  3) anda üle pakendijäätmete kogumisega tegelevale ettevõttele;
  4) sõlmida jäätmevedajaga leping vastava jäätmeliigi segaolmejäätmetest eraldi kogumiseks ja äraveoks.

  (2) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema puhtad ning tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

  (3) Korduskasutuspakendit käitlevad pakendiettevõtjad peavad rakendama asjakohaseid meetmeid, et korduskasutuspakend ei muutuks jäätmeks enne kavandatud kasutuskordade läbimist.

  (4) Pakendi tagatisrahal toimivasse pakendite kogumissüsteemi peavad olema hõlmatud kõik vastavates pakendites kaupu müüvad müügikohad piirkonnas, välja arvatud pakendiseaduse § 20 lg 4¹ sätestatud juhul.

  (5) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendi.

  (6) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, informeerib pakendi tagasivõtmise kohast müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. Kui pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa, ei ole müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis.

  (7) Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale.

  (8) Pakendiettevõtja on kohustatud tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke aineid sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamisvõimalused, arvestades jäätmeseaduses ja kemikaaliseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemise nõudeid.

  (9) Pakendijäätmete jäätmehoolduse kulud kannavad pakendiettevõtjad.

  (10) Pakendiettevõtjad peavad arvestust pakendi- ja pakendijäätmete kohta ning teavitavad üks kord aastas vallavalitsusi nende kohta käivate andmete osas, s.h. pakendijäätmete taaskasutamise määrast piirkonnas.

§ 16.   Paberi ja kartongi jäätmed

  (1) Paber ja kartong tuleb üle anda selleks ette nähtud kogumispunktidesse. Käesoleva lõike tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel.

  (2) Kui ettevõtetes ja asutustes tekib paberit ja kartongi eraldivõetuna üle 25 kg nädalas, tuleb need eraldi koguda ja omada selleks vastavat kogumismahutit.

  (3) Vähemalt 10 korteriga elamu peab omama paberi ja kartongi kogumiseks vastavat kogumismahutit või ühismahutit naaberelamutega, v.a juhul kui elamus on tahkekütusel põhinev lokaalküte

§ 17.   Ohtlikud jäätmed

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

  (2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.

  (3) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale ettevõttele.

  (4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akud, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, värvid, lakid, lahustid jne) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või anda ära korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringil.

  (5) Ohtlike jäätmete kogumispunktides (vt Lisa 1) võetakse vastu ainult kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid.

  (6) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

  (7) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist.

  (8) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni.

  (9) Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.

  (10) Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehniliselt teostatav ja kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks.

  (11) Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega.

  (12) Kinnistu valdaja peab paigutama ohtlike jäätmete kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.

  (13) Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel.

§ 18.   Suurjäätmed

  Suurjäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed (nt vana mööbel, vaibad, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid jne), mis on vajalik viia prügilasse või piirkonda ehitatud jäätmete kogumispunkti (vt Lisa 1).

§ 19.   Probleemtooted

  (1) Probleemtoode on toode, mis keskkonda sattumisel võib põhjustada tervise- või keskkonnahäiringuid. Probleemtoodete nimetused on toodud jäätmeseaduse paragrahvis 25.

  (2) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohustus lasub tootjal või tootjate ühendusel, kellele laieneb ka endisaegsete jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus.

  (3) Tootja käesoleva määruse tähenduses on toodete sisseveo või edasimüügiga tegeleja sõltumata tegutsemise eesmärgist või müügiviisist.

  (4) Kui Vabariigi Valitsus on tootja vabastanud lõikes 2 toodud kohustustest, siis jäätmehoolduse kulud kannab jäätmevaldaja.

  (5) Elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed tuleb üle anda spetsialiseerunud jäätmekäitlejate kogumispunktidesse või piirkonda ehitatud jäätmete kogumispunktidesse.

  (6) Vanad autorehvid tuleb üle anda rehviettevõtete juures olevatesse kogumispunktidesse või piirkonda rajatud jäätmete kogumispunktidesse.

  (7) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumist korraldavad isikud on kohustatud jäätmevaldajaid teavitama probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast.

§ 20.   Vanametall ja metallijäätmed

  Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale ettevõttele, toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta või piirkonda ehitatud jäätmete kogumispunkti.

§ 21.   Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine

  (1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (aia ja haljastuse biolagunevad jäätmed) tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta. Kinnisel territooriumil võib kompostida lahtiselt aunas või kompostris. Lahtine kompostiaun ja komposter peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

  (2) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket.

  (3) Eramutes tekkivaid toidujäätmeid võib kompostida selleks ettenähtud kinnistes kompostrites või lahtistes kompostiaunades oma kinnistu piirides. Lubatud on üksnes biolagunevate jäätmete kompostimine.

  (4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

  (5) Piirkonna haljasaladel tekkivaid aia- ja haljastuse biolagunevaid jäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja kompostida olemasolevatel või rajatavatel kompostimisväljakutel, või teistes jäätmeluba omavates jäätmekäitluskohtades.

  (6) Heitvee kogumiskaevu (sealhulgas välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.

  (7) Kogumiskaevude setteid ja reovett võib vedada vastavat registreeringut omav ettevõtja reovee vastuvõtu sõlme. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning (vesi)käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

  (8) Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks.

  (9) Biolagunevate jäätmete komposteerimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud komposteerimiskoha peab likvideerima selle omanik. Omavalitsuse kompostimisväljakul on lubatud kasutada anaeroobset kompostimistehnoloogiat, kui tehnoloogia vastab keskkonnanõuetele.

  (10) Alates 1. jaanuarist 2012.a. tuleb vähemalt 10 korteriga elamutes ja asutustes, kus tekib neid jäätmeid üle 25 kg nädalas, koguda eraldi biolagunevaid köögijäätmed, mis ei tohi sisaldada vedelaid jäätmeid. Vähem, kui 10 korteriga elamutes ei rakendata biolagunevate jäätmete liigiti kogumist juhul, kui kinnistul tekkivad biolagunevad jäätmed kompostitakse samal kinnistul

  (11) Biolagunevad köögijäätmed tuleb paigutada spetsiaalsesse kogumismahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Vastavaid kotte võib saada jäätmekäitlejalt või osta kauplustest. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahutit katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga või regulaarselt pesta.

  (12) Biolagunevate köögijäätmete lahtiselt kogumine ja kogumismahutisse lahtiselt kallamine on keelatud. Mahutisse tohib paigutada vaid pakendatud köögijäätmeid.

  (13) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta.

§ 22.   Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete käitlemine

  (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenistuse osutamise kohas tekkinud, kuid käeolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi.

  (2) Käesolevas paragrahvis nimetatud jäätmed tuleb koguda ja hoiustada liikide kaupa eraldi.

  (3) Tervishoiu- ja veterinaarasutused peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.

  (4) Diskreetset vanapaberit - dokumendid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiu- või veterinaarteenuse osutamist puudutavate diskreetsete andmetega – peab käitlema järgmiselt:
  1) diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud spetsiaalkonteiner diskreetse vanapaberi kogumiseks, lukustatud ruumis või kapis, jm);
  2) diskreetne vanapaber tuleb purustamiseks üle anda vastavat teenust osutavale käitlusettevõttele või enne edasist käitlemist purustada kohapeal;
  3) Kohapeal purustatud diskreetne vanapaber kogutakse taaskasutatava jäätmena, välja arvatud juhul, kui purustatud materjal ei ole taaskasutatav.

  (5) Bioloogilisi jäätmeid - ühekordsed süstlad, verine või niiske sidumismaterjal, muud patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed - peab käitlema järgmiselt:
  1) bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, millel on markeering «Bioloogilised jäätmed». Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg ja see peab olema hoolikalt suletud. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja nimi ning pakkimiskuupäev;
  2) jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev tervishoiu või veterinaarteenuse osutaja jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis.

  (6) Teravad ja torkivad jäätmed - nõelad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, jms. – peab käitlema järgmiselt:
  1) teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada mitte läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev;
  2) kanistrid teravate ja torkivate jäätmetega viiakse tervishoiu- või veterinaarteenuse osutaja jäätmehoidlasse. Kui edasine jäätmekäitlus eeldab täiendavat pakendamist, pakitakse kanistrid jäätmekotti või muusse jäätmekäitlejaga kokkulepitud taarasse, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed».

  (7) Nakkusohtlikud jäätmed – jäätmed, mis on saastunud või kahtlustatakse saastumist 2., 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 «Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» Lisa 3 määratluse kohaselt – peab käitlema järgmiselt:
  1) tekkekohas kogutakse nakkusohtlikud jäätmed eraldi jäätmekotti, mis tihedalt suletakse ja varustatakse markeeringuga «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev;
  2) nakkusohtlike jäätmete kogumisel ja käitlemisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusega nr 144 «Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» kehtestatud nõudeid.

  (8) Ravimijäätmed tuleb pakkida originaalpakendis kilekotti, mis suletakse omakorda lukustatavasse kasti, millel on markeering «Ravimijäätmed» ja märgitud jäätmetekitaja nimi.

  (9) Elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida eraldi pakituna märgistatud plast- või klaaspurgis korgiga tihedalt suletuna. Metallilisi elavhõbedajäätmeid tuleb aurustumise vältimiseks hoida veega anumas, nii et vesi katab elavhõbeda.

  (10) Tervishoiu- või veterinaarteenuse osutaja jäätmehoidla peab asuma jahedas ja lukustatud ruumis.

  (11) Kogutud jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (12) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa.

  (13) Eriolukorras, näit. epideemia piirkondades, tuleb nakkusohtlike jäätmete kogumisel ja käitlemisel toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitsetalituse korraldustele.

§ 23.   Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

  (1) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja.

  (2) Jäätmevaldaja on kohustatud eraldi koguma ehitustegevuse käigustekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed.

  (3) Eraldi kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrusega nr 21 «Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded» kehtestatud tingimustele.

  (4) Kui jäätmetekitaja ei soovi või ei saa ehitus- ja lammutusjäätmed tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, peab korraldama nende üleandmise ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejale.

  (5) Kui ehitamise käigustekib jäätmeid üle 50 m3, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust.

  (6) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada aruanne ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, s.h. jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid, kui jäätmete üleandmine on käesoleva eeskirja ja seaduse alusel nõutav.

  (7) Ehitus- ja lammutusjäätmete käitleja on kohustatud korraldama üleantud jäätmete taaskasutamise võimalikult suures ulatuses. Taaskasutamiseks loetakse ka kasutamist prügilas teede rajamiseks jäätmeladestule ja päevase prügitee katmiseks, kui sellega välditakse looduslike materjalide kasutamist.

§ 24.   Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a. saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse mahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale.

  (2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ohtlikke jäätmeid (värvid, lakid, lahustid, liimid jne)

  (3) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja –tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.

  (4) Vedelad ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatud värvid, lakid, liimid jne) ning nende jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis või vastavalt märgistatud kindlalt suletavas mahutis.

  (5) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

  (6) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda nõuetele vastavas jäätmekäitluskohas ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõtte poolt vallavalitsuse kooskõlastuse alusel.

6. peatükk Jäätmete vedu ja kõrvaldamine 

§ 25.   Jäätmevedu jäätmekäitluskohta

  (1) Jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätmekäitluskohta jäätmevedaja.

  (2) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või – hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

  (3) Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid ning tal peab olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta.

§ 26.   Kogumismahutite tühjendamissagedus

  (1) Jäätmetekitaja, kinnistu omanik või kinnistu valdaja on kohustatud tellima kogumismahutite tühjendamist sellise sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete äravedu kehtestatud veopiirkonnas toimub regulaarselt:
  1) tiheasustusalal elamutes – 1 kord 4 nädala jooksul;
  2) hajaasustusalal elamutes – 1 kord 12 nädala jooksul;
  3) ettevõtjatel, juriidilistel isikutel ja asutustel – vähemalt 1 kord 4 nädala jooksul.

  (3) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest.

  (4) Juhul, kui kogumismahutite tühjendussagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini.

§ 27.   Jäätmeveo aeg

  (1) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikus 23.00 – 8.00.

  (2) Päevasel ajal peab mahutite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal.

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava teenuse hanke dokumentides.

§ 28.   Jäätmekäitlusettevõtte kohustused

  (1) Jäätmekäitlusettevõte, kes teostab jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud:
  1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta;
  2) koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed;
  3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
  4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.

  (2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

§ 29.   Jäätmete kõrvaldamine

  (1) Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud.

  (2) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, s.h neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

  (3) Prügilasse ladestamisele kuuluvad jäätmed tuleb kõrvaldada Torma prügilas või järgides läheduse põhimõtet mõnes muus tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.

  (4) Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt sorteeritud.

  (5) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

  (6) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu biolagunevad aia- ja toidujäätmed.

  (7) Jäätmekäitluskoha haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab jäätmearuande koostamist ning vajaliku informatsiooni saamist käideldud või ladestatud jäätmete koguste kohta jäätmete üleandjate lõikes.

§ 30.   Jäätmekäitluskohtade järelhooldus

  (1) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

  (2) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

  (3) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

  (4) Vallavalitsusel on õigusteha Keskkonnaametile ettepanekuid kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

  (5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse jäätmekäitluskoha jaoks väljastatud jäätmeloas või kompleksloas.

7. peatükk Vastutus ja järelevalve 

§ 31.   Järelevalve teostamine

  Järelvalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus ja Keskkonnainspektsioon keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korras.

§ 32.   Vastutus

  Eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse § 120, 121, 122, 124, 125, 126 ja pakendiseaduse § 29, 31, 33. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

§ 33.   Keskkonnasaaste likvideerimine

  (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.

  (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

  (3) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

8. peatükk Rakendussätted 

§ 34.   Varasema määruse kehtetuks tunnistamine

  Tunnistatakse kehtetuks Saare Vallavolikogu 2006.a määrus nr 5 „Saare valla jäätmehoolduseeskiri.”

Aivar Kütt
vallavolikogu esimees

Lisa PIIRKONNAS JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json