Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Sauga valla jäätmehoolduseeskiri

Sauga valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Sauga Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:19.12.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 16.12.2016, 5

Sauga valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 05.12.2016 nr 19

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõike 4 ja § 71 lõike 1, pakendiseaduse § 15 lõike 1 ning keskkonnaministri 16. jaanuari 2007 määruse nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 4 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala

 (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Sauga vallas (edaspidi vald) puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete sorteerimist ja taaskasutamist.

 (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Sauga valla haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

 (3) Jäätmehooldust ja järelevalvet jäätmekäitluse üle korraldab Sauga Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele riiklikele õigusaktidele.

§ 2.  Mõisted

 (1) Määruses kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses juhul, kui määrusest ei tulene teisiti.

 (2) Segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjäägid.

2. peatükk Jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korraldus 

1. jagu Jäätmekäitluse korralduse põhimõtted 

§ 3.  Jäätmehoolduseeskirja eesmärk

 (1) Jäätmehoolduseeskirja eesmärgid on jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmekäitluse optimeerimine.

 (2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

 (3) Jäätmetekitaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

§ 4.  Jäätmehoolduse arendaja

  Jäätmehoolduse arendamist Sauga valla haldusterritooriumil korraldab vallavalitsus.

§ 5.  Läheduse põhimõte jäätmekäitluses

  Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus.

2. jagu Jäätmete käitlemine 

§ 6.  Jäätmete käitlemise eest vastutav isik

  Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmetekitaja. Kui jäätmetekitajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete käitlemise jäätmete asukohajärgse territooriumi omanik või kasutaja.

§ 7.  Jäätmetekitaja kohustused

 (1) Jäätmetekitaja on kohustatud:
 1) tagama tekkivate jäätmete, mida ei saa või ei tohi tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, liigiti kogumise ja hoiustamise;
 2) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;
 3) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või lepingu alusel ühismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise ja haisu tekke;
 4) paigutama tekkinud jäätmed selleks ettenähtud kohta;
 5) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu;
 6) omama vanapaberi ja kartongi kogumiseks konteinerit juhul, kui elamumaa sihtotstarbega kinnistul on 10 või enam korterit, v.a juhul, kui elamus on tahkekütusel põhinev lokaalküte;
 7) korraldama tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse, v.a korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide puhul.

 (2) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda järgmised jäätmeliigid:
 1) paber ja kartong;
 2) plastid;
 3) metallid;
 4) klaas;
 5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed;
 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed;
 8) pakendid, sealhulgas paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, puitpakendid, metallpakendid, komposiitpakendid, klaaspakendid, tekstiilpakendid ja olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid;
 9) puit;
 10) tekstiil;
 11) suurjäätmed;
 12) probleemtoodete jäätmed;
 13) ohtlikud jäätmed.

 (3) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

 (4) Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal jäätmete kogumiseks olema konteiner või prügiurn, mille paigaldab ja vastutab selle korrashoiu eest ning korraldab õigeaegse tühjendamise vastava asutuse omanik või teenuse osutaja.

 (5) Avalikel üritustel korraldab jäätmete nõuetekohase kogumise ürituse korraldaja, kes peab ürituse ajal jäätmete kogumiseks tagama piisava hulga ning suurusega konteinereid. Ürituse korraldaja vastutab avaliku ürituse ajal ürituse paigas jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

 (6) Jäätmete põletamine on keelatud, välja arvatud keemiliselt töötlemata puidu, kiletamata paberi ja kartongi põletamine ning jäätmete põletamine isiku poolt, kes omab jäätmete põletamiseks jäätmeluba.

§ 8.  Kogumismahutitele esitatavad nõuded

 (1) Kogumismahuti peab tagama:
 1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;
 2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;
 3) lekete vältimise.

 (2) Kogumismahutina võib kasutada:
 1) käsitsi teisaldatavaid, (põhiliselt 80, 140, 240, 360, 600, 800 liitrit) suletavaid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
 2) muid suletavaid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada või toimetada jäätmekäitluskohta.

 (3) Kogumismahuti paigaldamise nõuded:
 1) kogumismahutid tuleb tühjendamise ajaks paigutada jäätmeveokile ligipääsetavasse kohta tasasele kõvale horisontaalsele pinnale. Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitsealaseid aspekte;
 2) kogumismahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid saaks tühjendada jäätmeveokiga vahetult paiknemiskohast;
 3) koht, kus kogumismahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud;
 4) mahutid peavad paiknema hoonetest ja sõidukitest ohutus kauguses, nad ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele, häirides sellega liikluskorraldust ja teehooldust.

 (4) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks kasutatavad kogumismahutid tuleb arusaadavalt märgistada vastavalt kogutud jäätmeliigile. Juhul kui kogumismahuti on üheselt mõistetavalt märgistamata, käsitletakse seda kui segaolmejäätmeid sisaldavat kogumismahutit.

 (5) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti tehnilise korrasoleku ja desinfitseerimise eest, märgistuse, ligipääsetavuse, korrashoiu ja ümbruse puhtuse eest. Ligipääs kogumismahutini peab olema lume- ja jäävaba. Kui kogumismahutini pääsemiseks on vaja avada lukustatud uksi või väravaid, peavad need olema tühjenduspäeval lukustamata. Mahutid peavad olema terved, kaanega korralikult suletavad ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust.

§ 9.  Jäätmete vedu

 (1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, v.a. jäätmeliikide osas, mida veetakse korraldatud olmejäätmeveo raames jäätmekäitluskohta hanke korras valitud ettevõtja poolt.

 (2) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohtadesse. Kui jäätmevaldaja veab ise oma valduses olevaid jäätmeid, tuleb need viia vastavalt jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta.

 (3) Jäätmemahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib nende ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust. Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

3. jagu Korraldatud jäätmevedu 

1. jaotis Üldsätted 

§ 10.  Korraldatud jäätmevedu

 (1) Korraldatud jäätmeveo üldnõuded tulenevad jäätmeseadusest.

 (2) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud ka bussipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasalal paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja jäätmemahutites asuvate jäätmete vedamine.

§ 11.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

 (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse segaolmejäätmetele.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud segaolmejäätmete kogumine ja regulaarne vedu toimub kõigi korraldatud olmejäätmeveoga liitunud jäätmevaldajate registrisse kantud jäätmevaldajate juurest.

§ 12.  Korraldatud jäätmeveo piirkond

 (1) Are, Halinga ja Sauga valdade haldusterritooriumid moodustavad ühise jäätmeveopiirkonna.

 (2) Kogu Sauga valla haldusterritoorium on korraldatud jäätmeveoga kohustuslikult hõlmatud.

 (3) Sauga valla haldusterritoorium on jaotatud kaheks tasandiks:
 1) I tasand – Sauga alevik, Eametsa küla, Kiisa küla, Kilksama küla, Nurme küla, Pulli küla, Tammiste küla, Urge küla, Vainu küla;
 2) II tasand – Räägu küla, Rütavere küla.

§ 13.  Teenustasu suuruse määramise ja muutmise tingimused

 (1) Korraldatud jäätmeveo teenustasu määratakse kindlaks korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena ning sätestatakse korraldatud jäätmeveo teenuste
kontsessiooni lepingus. Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid.

 (2) Vallavalitsusel on õigus jäätmevedaja põhjendatud taotluse alusel muuta korraldatud jäätmeveo teenustasu, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid, kuid mitte enam kui 10% võrra ja mitte sagedamini kui üks kord aastas ainuõiguse kehtivuse perioodi jooksul.

 (3) Jäätmevedaja esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse ajal tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Vallavalitsusel on õigus nõuda täiendavate selgituste ja dokumentide esitamist, mis on vajalikud taotluse hindamiseks.

 (4) Teenustasude muutmise taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega kolmekümne päeva jooksul nõuetekohase taotluse laekumisest.

 (5) Muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui vallavalitsus avalikustab uued teenustasud valla ajalehes ja Sauga valla kodulehel.

2. jaotis Jäätmevedu 

§ 14.  Kogumismahutite tühjendamissagedus

 (1) Jäätmete kogumismahuteid peab valla haldusterritooriumil tühjendama sagedusega, mis väldib nende ületäitumise ja ebameeldiva lõhna tekke. Olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. Tiheasustusalalt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, võib olmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul.

 (2) Juhul, kui kogumismahutite tühjendussagedusele vaatamata on kogumismahutid ületäitunud või levitavad tugevat haisu, tuleb jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimiseks kogumismahutit tühjendada sagedamini.

 (3) Jäätmetekitajatel on naabruses asuvatel kinnistutel või ühise õuealaga korterelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks õigus kasutada ühismahuteid. Ühismahuti kasutamiseks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisel esitavad jäätmetekitajad vallavalitsusele määruse lisa 1 kohase ühismahuti kasutamise lepingu.

§ 15.  Jäätmeveo aeg

 (1) Jäätmevedaja teavitab jäätmetekitajat jäätmeveo aegadest.

 (2) Jäätmemahutite tühjendamine ei tohi häirida öörahu ja võib toimuda ainult tööpäeviti ajavahemikul kell 7.00-22.00.

 (3) Päevasel ajal peab kogumismahutite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal.

3. jaotis Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmine 

§ 16.  Jäätmevedaja valik

 (1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste valdadega teenuste kontsessiooni lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust.

 (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni ehk õiguse olla määratud veopiirkonnas olmejäätmete ainsaks jäätmeveo ettevõtjaks, saab ettevõtja, kelle pakkumus on riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo hankel edukaks tunnistatud.

 (3) Korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldaja avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta valla ajalehes.

 (4) Korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel kohaliku omavalitsuse üksusega hankelepingu sõlminud isikul on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas.

§ 17.  Korraldatud jäätmeveoga liitumine ja jäätmekäitlusleping

 (1) Jäätmeveopiirkonnas loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks kõik korraldatud jäätmeveo piirkonda arvatud olmejäätmete valdajad. Olmejäätmete valdaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates käesoleva määruse jõustumisest või ainuõigust omava jäätmevedaja konkreetses jäätmeveo piirkonnas korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest.

 (2) Kohaliku omavalitsuse üksus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.

 (3) Korraldatud jäätmeveo liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on kehtiv jäätmeluba või kompleksluba.

 (4) Jäätmevaldaja sõlmib kuu aja jooksul alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest jäätmeveo lepingu jäätmeveo hankel edukaks tunnistatud jäätmevedajaga ja maksab jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvetele.

 (5) Jäätmeveo lepingu sõlmimata jätmine olmejäätmete valdaja ja jäätmevedaja vahel ei tühista olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemist.

 (6) Jäätmeveo lepingus sätestatakse vähemalt:
 1) kas olmejäätmete valdaja üürib jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti, ostab jäätmevedajalt jäätmemahuti või kasutab endale kuuluvat jäätmete kogumismahutit;
 2) kogumismahuti suurus ja jäätmeveo sagedus ning aeg;
 3) poolte õigused ja kohustused.

 (7) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid kogumismahuteid, mis teenindavad mitut kinnistut, seejuures peavad jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad.

 (8) Jäätmevaldajatele, kes pole lepingut sõlminud ega saanud vabastust korraldatud jäätmeveost, esitab jäätmevedaja arve miinimumpaketi (80 liitrine konteiner) eest nelja nädala möödumisel I tasandil ja 12 nädala möödumisel II tasandil, alates korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisest.

4. jaotis Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine 

§ 18.  Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine

 (1) Erandkorras võib vallavalitsus lugeda jäätmevaldaja tähtajaliselt korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, kui kinnisasjal ei elata või kinnisasja ei kasutata ning jäätmevaldaja esitab määruse lisa 2 kohase taotluse.

 (2) Taotluses märgitakse:
 1) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda mitteliitunuks lugemist;
 2) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud.

 (3) Vallavalitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud taotluse alusel teatud tähtajaks, olles eelnevalt kohapeal kontrollinud ja veendunud, et jäätmeveost vabastamise asjaolud on tõesed ning vabastamist võimaldavad.

 (4) Korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele määruse lisa 3 kohase kirjaliku kinnituse, et kinnisasjal ei ole mitteliitunuks loetud perioodi kestel elatud või kinnisasja ei ole kasutatud. Kui 20. jaanuariks kinnitust ei esitata, loetakse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

 (5) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolude muutumisest.

§ 19.  Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise menetlemine

 (1) Käesoleva määruse § 18 lõikes 1 nimetatud taotluse saamisel kontrollib vallavalitsus selle vastavust määruse § 18 lõikes 2 toodud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja selgitatakse, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib taotluse jätta läbi vaatamata.

 (2) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või tema taotluse rahuldamata jätmise otsustab vallavalitsus. Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise korral määratakse vallavalitsuse korraldusega:
 1) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise põhjused;
 2) mitteliitunuks lugemise kestus.

 (3) Vallavalitsus teavitab taotluse esitanud jäätmevaldajat kirjalikult korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest või taotluse rahuldamata jätmisest hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates korralduse andmisest.

 (4) Vallavalitsus teavitab jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja mitteliitunuks lugemise tähtajast kirjalikult vastava piirkonna jäätmevedajat hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates korralduse jõustumisest.

 (5) Määruse § 18 lõikes 1 nimetatud taotluse menetlemise tähtaeg alates taotluse laekumisest vallavalitsusele kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vallavalitsuse korralduse teatavakstegemiseni, on üks kuu. Mõjuval põhjusel (lisateabe kogumise vajadus, küsimuse keerukus jms) võib vallavalitsus taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.

 (6) Jäätmevaldaja taotluse lahendamisel tuleb igakordselt hinnata kõiki asjaolusid, mis võivad õigustada tema mitteliitunuks lugemist või taotluse rahuldamata jätmist.

5. jaotis Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine 

§ 20.  Taaskasutamine ja kõrvaldamine

 (1) Taaskasutatavad jäätmed tuleb lähtudes läheduse printsiibist viia tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse sorteerimisjaama või kogumispunkti või üle anda jäätmevedajale, kes peab need lähtudes läheduse printsiibist toimetama taaskasutamise ettevalmistamiseks tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse sorteerimisjaama.

 (2) Segaolmejäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale, kes toimetab need nõuetekohaseks kõrvaldamiseks.

 (3) Jäätmeveo ainuõiguse saanud ettevõtjal tuleb viia kogutud jäätmed käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 määratud sihtkohtadesse, kui korraldatud jäätmeveoks ainuõiguse andmise lepingus ei ole sätestatud teisiti.

3. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded 

§ 21.  Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine

 (1) Pakendimaterjali liigid on järgmised:
 1) klaas;
 2) plastik;
 3) paber ja papp;
 4) metall;
 5) puit;
 6) muu materjal.

 (2) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Pakendijäätmete tagastamise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

 (3) Pakendijäätmete tagastamise koht peab asuma müügikohas või müügikohast mitte kaugemal kui 500 m.

 (4) Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.

 (5) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle vahetus läheduses.

 (6) Pakendit, millele on kehtestatud tagatisraha, ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 m2 ja see paikneb tiheasustusalal.

 (7) Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale.

 (8) Pakendiettevõtted ja taaskasutusorganisatsioonid on kohustatud paigaldama pakendite ja pakendijäätmete konteinerid vallavalitsusega kooskõlastatud asukohtadesse. Konteinerite liigid ja asukohad on ära toodud valla veebilehel ( www.sauga.ee ) ja määruse lisas 4.

§ 22.  Ohtlike jäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi.

 (2) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale.

 (3) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.

 (4) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvid jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid) saavad jäätmevaldajad viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse. Avalikud kogumispunktid asuvad: Paikuse vallas Põlendmaa külas Paikre prügila territooriumil ja Pärnu linnas Raba 39 Paikre sorteerimisjaama territooriumil.

 (5) Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma mõnele vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlejale.

 (6) Ohtlikke jäätmeid tuleb hoiustada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab hoiustama kindlalt suletavates mahuteis, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni.

§ 23.  Probleemtooted

 (1) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.

 (2) Probleemtoodete hulka kuuluvad:
 1) patareid ja akud;
 2) mootorsõidukid ja nende osad;
 3) elektri- ja elektroonikaseadmed;
 4) rehvid;
 5) põllumajandusplast.

 (3) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise, nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohustus lasub tootjal, kellele laieneb ka endisaegsete jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus.

 (4) Elektri- ja elektroonikaseadmed, sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, tööriistad jmt kogub jäätmevaldaja lahus muudest jäätmetest ja annab üle elektroonikaromude kogumisringile igal kevadel ajavahemikus (1. aprill kuni 1. mai). Kogumisringi täpsem aeg teatatakse eraldi valla ajalehes ja valla veebilehel. Samuti saab eelpoolnimetatud jäätmeid tasuta üle anda Paikre Sorteerimisjaama Raba tn 39 Pärnu linnas.

 (5) Vanade patareide kogumiseks on vallas vastavad punast värvi kogumiskastid (vt Lisa 4), neid saab viia ka tasuta kõikidesse kauplustesse, kus patareisid müüakse.

§ 24.  Suurjäätmed

 (1) Suurjäätmed on jäätmed, mida nende kaalu või suuruse tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid jms.

 (2) Suurjäätmed saab jäätmevaldaja üle anda Paikre prügilasse Põlendmaa külas Paikuse vallas.

§ 25.  Biolagunevad jäätmed

 (1) Aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud panna segaolmejäätmete konteinerisse. Need tuleb kas kohapeal kompostida või kompostimiseks üle anda vastavat luba omavale isikule.

 (2) Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt või kompostimisnõus, mis peavad paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (3) Eramutes tekkivaid biolagunevaid köögijäätmeid võib kohapeal kompostida selleks ettenähtud kinnistes kompostimisnõudes oma kinnistu piires.

 (4) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket.

 (5) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

§ 26.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemine

 (1) Tervishoiu riskijäätmed käesoleva määruse mõistes on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed, millega vahetu kontakti puhul on bioloogilistest ohuteguritest tingituna nakatumise risk ja mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt. Tervishoiu riskijäätmete hulka kuuluvad bioloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed.

 (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab bioloogilised jäätmed kohe pärast nende tekkimist pakendama kindlalt suletud ja vastavalt tähistatud punasesse jäätmekotti ning toimetama tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmikus temperatuuril alla -20 °C. Bioloogilised jäätmed kõrvaldatakse ainult volitatud jäätmekäitleja kaudu.

 (3) Nakkusohtlikud jäätmed nagu verega või muude potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega saastunud meditsiinitarbed ja muud nakkusohtlikud jäätmed tuleb kohe pärast tekkimist paigutada vastavalt tähistatud jäätmekotti. Nakkusohtlike jäätmete kogumiseks tuleb kasutada jäätmekotte, millised on heaks kiitnud nakkusohtlikke jäätmeid kahjutustamisele vastu võttev käitleja.

 (4) Diagnostika- ja raviprotsessis kasutatud teravad ja torkivad esemed nagu süstlanõelad, skalpelliterad, ampullikillud jne tuleb koguda läbitorkekindlast materjalist vastavalt tähistatud ning kindlalt suletavasse kanistrisse või muusse nõusse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!“.

 (5) Plastikkotte, mis sisaldavad nakkusohtlikke ja bioloogilisi jäätmeid, tuleb hoida jäätmevaldaja juures piisava suurusega sobivas lukustatavas hoiuruumis. Hoiuruum peab olema jahe ja ventileeritud, kergesti puhastatavast materjalist seinte ja põrandatega.

 (6) Kogutud nakkusohtlikud jäätmed kahjutustatakse ja kõrvaldatakse vastavat litsentsi ja jäätmeluba omavas käitlusettevõttes.

 (7) Loomsete jäätmete käitlemise aluseks on veterinaarkorralduse seadus, jahiseadus ja neist tulenevad õigusaktid.

 (8) Loomsed jäätmed tuleb üle anda Toidu- ja Veterinaarameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele. Loomsete jäätmete matmine on keelatud. Oma kinnistule võib matta üksikuid lemmikloomi.

§ 27.  Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

 (1) Eraldi kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud tingimustele.

 (2) Ehitus- ja lammutusjäätmed, mida ei taaskasutata või kõrvaldata tekkekohas, tuleb üle anda vastavat õigust omavale isikule.

 (3) Kui ehituse käigus on oodata jäätmete tekkimist üle 10 m3, peab ehitusprojektile olema lisatud jäätmekava.

 (4) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada aruanne ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, sh jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid, kui jäätmete üleandmine on käesoleva määruse ja seaduse alusel nõutav.

 (5) Eraldi tuleb sorteerida järgmised ehitusjäätmed:
 1) puidujäätmed;
 2) kiletamata paber ja papp;
 3) metall;
 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas, jne);
 5) raudbetoon- ja betoondetailid;
 6) kiled;
 7) ohtlikud ehitusjäätmed liikide kaupa;
 8) muud segajäätmed.

 (6) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
 1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;
 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;
 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid jne;
 4) saastunud pinnas.

 (7) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

4. peatükk Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded 

§ 28.  Jäätmekäitluskohad

 (1) Veopiirkonnas kogutud olmejäätmed tuleb käidelda vastavat jäätme- või keskkonnaluba omavas majanduslikult soodsaimas käitluskohas. Käitluskoha valikul tuleb seal teostatavatest jäätmekäitlustoimingutest juhinduda jäätmehierarhiast, mis seab esikohale jäätmete taaskasutamise järgmises prioriteetsuse järjekorras:
 1) jäätmetekke vältimine;
 2) jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine;
 3) jäätmete ringlussevõtt;
 4) jäätmete muu taaskasutamine nagu energiakasutus;
 5) jäätmete kõrvaldamine.

 (2) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

 (3) Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu pole vajalik.

 (4) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või -konteinerit või muud jäätmemahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

§ 29.  Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

 (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

 (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

 (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

 (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

 (5) Vallavalitsusel on õigus Keskkonnaameti Lääne regioonile teha ettepanekuid Sauga valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta .

5. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 30.  Keskkonnareostuse likvideerimine

 (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) omal kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.

 (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

 (3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik oma kulul.

 (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 31.  Järelevalve ja vastutus

 (1) Järelevalve eeskirja nõuete täitmise üle toimub jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

 (2) Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus ning Keskkonna‧inspektsioon.

 (3) Määruses sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse jäätmeseaduse, väärteomenetluse seadustiku ja karistusseadustiku sätteid.

§ 32.  Rakendussätted

 (1) Tunnistada kehtetuks Sauga Vallavolikogu 21.03.2013 määrus nr 4 „Sauga valla jäätmehoolduseeskiri“.

 (2) Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Kandela Õun
volikogu esimees

Lisa 1 Leping

Lisa 2 Taotlus

Lisa 3 Kinnitus

Lisa 4 Vastuvõtu kohad