Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Saaremaa valla põhimäärus

Saaremaa valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Saaremaa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.09.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 12.09.2023, 16

Saaremaa valla põhimäärus

Vastu võetud 08.12.2017 nr 15
RT IV, 16.12.2017, 2
jõustumine 19.12.2017

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
31.08.2023RT IV, 12.09.2023, 1015.09.2023

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lõigete 1 ja 2, § 22 lõike 1 punktide 9 ja 23 ning § 24 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  Saaremaa valla (edaspidi vald) põhimääruses sätestatakse:
  1) valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise kord;
  2) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
  3) valla tunnustusavaldused;
  4) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;
  5) Saaremaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord ning nende õigused ja kohustused;
  6) volikogu liikme õigused ja kohustused;
  7) volikogu komisjoni moodustamise kord, komisjoni ja selle liikme õigused ja kohustused, komisjoni esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord ning nende õigused ja kohustused;
  8) vallavanema valimise kord, vallavanema õigused ja kohustused ning vallavanema asendamise kord;
  9) Saaremaa Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) kui omavalitsusüksuse täitevorgani moodustamise kord, pädevus ja töökord;
  10) valitsuse komisjoni moodustamise kord, komisjoni õigused ja kohustused ning töökord;
  11) valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse moodustamise, ümberkorraldamise, lõpetamise ja juhtimise põhimõtted ning asutuse põhimääruse ja teenistujate loetelu kinnitamise ja muutmise kord;
  12) valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise ning eelarve koostamise ja finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
  13) osavalla ja kogukonna moodustamise ja nende üle kontrolli teostamise kord;
  14) püsiasustusega väikesaare üldkogu reglement ja saarevanema valimise kord;
  15) põhimääruse kinnitamise ja muutmise kord.

§ 2.   Vald avalik-õiguslik juriidilise isikuna

  (1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, mida esindatakse seaduse või käesoleva määruse või seaduse või käesoleva määruse alusel antud õigusakti või volituse alusel.

  (2) Vald teostab õigusi ja täidab kohustusi valla omavalitsusorgani, ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse ning osavallakogu ja kogukonnakogu kaudu.

  (3) Vallal on rahaliste kohustuste täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse alusel koostatud ja vastu võetud eelarve.

  (4) Vallale vara omandamise, vara kasutamise, valdamise ja käsutamise põhimõtted kehtestab volikogu oma määrusega.

§ 3.   Vald territoriaalse haldusüksusena

  (1) Vald teostab omavalitsuslikku haldamist valla kui haldusüksuse territooriumil.

  (2) Valla kui haldusüksuse piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel antud õigusaktidega.

  (3) Valla kui haldusüksuse piir on märgitud riigi maakatastri kaardil.

  (4) Valla haldusüksuse piiri tähistamist korraldab Saaremaa Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus).

  (5) Valla territooriumil võib moodustada osavalla või kogukonna.

  (6) Osavalla või kogukonna moodustab ning nende piirid määrab volikogu oma määrusega.

  (7) Osavalla või kogukonna piiride muutmise või osavalla või kogukonna lõpetamise ettepaneku teeb volikogule valitsus, osavallakogu või kogukonnakogu, lähtudes antud territooriumil elavate vallaelanike ja nende ühenduste ettepanekust ja arvamusest.

§ 4.   Valla elanike osalemine kohaliku elu küsimuste lahendamisel

  (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigusteha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.

  (2) Volikogul on õigus korraldada vallale olulistes küsimustes elanike küsitlusi. Volikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse volikogu liikmete, valitsuse või vähemalt ühe protsendi hääleõiguslike vallaelanike algatusel. Küsitlus viiakse läbi volikogu poolt kehtestatud korras.

2. peatükk VALLA SÜMBOLID JA TUNNUSTUSAVALDUSED 

§ 5.   Valla sümbolid

  Vallal avalik-õiguslik juriidilise isikuna on sümbolitena kasutusel oma lipp ja vapp ning lipuvärvides vimpel.

§ 6.   Valla lipu kirjeldus

  (1) Valla lipul on kujutatud sinisel kilbil ja kollasel ning sinisel taustal eestvaates hõbedast muinaslaeva, mille purjel on sinine langev sabatäht (lisa 1).

  (2) Lipukanga pikkuse ja laiuse suhe on 7 x 11.

§ 7.   Valla lipu kasutamine

  (1) Valla lipp heisatakse alaliselt valla ametiasutuse hoonetel.

  (2) Valla lipu võib heisata:
  1) kohalike omavalitsusüksuste delegatsioonide kohtumistel, kus vald osaleb;
  2) valla avalikel üritustel ja valla asutuste üritustel;
  3) alaliselt ametiasutuse hallatava asutuse hoonetel;
  4) muudel üritustel, kus vald on esindatud;
  5) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel;
  6) teistel juhtudel valitsuse loal.

  (3) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse valla lipp tagant vaadatuna järgmiselt:
  1) koos Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule;
  2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti riigilipust;
  3) koos Euroopa Liidu lipuga või muu riigi ametiasutusele kuuluva lipuga Euroopa Liidu lipust või riigi ametiasutuse lipust vasakule;
  4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega paremalt vasakule Eesti tähestiku tähestikulises järjekorras.

  (4) Valla lippu tuleb kohelda väärikalt.

§ 8.   Valla lipu vimpel

  (1) Valla lipul on kasutusel valla lipuvärvides vimpel.

  (2) Vimplil on kollasel ja sinisel taustal sinisel kilbil asuv eestvaates hõbedane muinaslaev, mille purjel on sinine langev sabatäht.

  (3) Vimpli pikkus on pool lipumasti kõrgusest. Vimpli ülemise otsa laius on 30 cm ja alumise otsa laius on 10 cm.

  (4) Vimpel heisatakse lipumasti, kuhu lippu alaliselt ei heisata ja mis lipupäevadest muul ajal seisab tühjana.

§ 9.   Valla vapi kirjeldus

  (1) Valla vapil on kujutatud sinisel kilbil ja kollasel ning sinisel taustal eestvaates hõbedast muinaslaeva, mille purjel on sinine langev sabatäht.

  (2) Valla vapi kujutus peab mõõtmetest olenemata proportsionaalselt vastama etalonkujutisele (lisa 2).

§ 10.   Valla vapi kasutamine

  (1) Valla vapi kujutist kasutatakse:
  1) ametiasutuse pitsatil ning turva- ja plommitemplil;
  2) valla omavalitsusorgani, ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse dokumendiplangil;
  3) valla kui haldusüksuse piiri tähistavatel nimetahvlitel.

  (2) Valla vapi kujutist võib kasutada:
  1) ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse hoonete siltidel;
  2) ametiasutuse hallatava asutuse pitsatil;
  3) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel;
  4) valla aumärkidel, medalitel ja muul valla sümboolikal;
  5) valla ja ametiasutuse meenetel, trükistel ja suveniiridel;
  6) trükistel, reklaamidel, projektide vms seotud väljaannetel ja dokumentidel, mille kaudu antakse avalikkusele teada valla üritusel või projektis osalemisest või selle toetamisest;
  7) muudel juhtudel valitsuse loal ja kehtestatud tingimustel.

§ 11.   Kuressaare linnapea ametiraha ja ametisau

  (1) Vallavanem on ametikohajärgselt Kuressaare linnapea.

  (2) Kuressaare linnapea ametiraha ja ametisau on Kuressaare linnapea ametitunnused. Linnapea ametiraha ja ametisaua kasutamise ainuõigus on Kuressaare linnapeal valitsuse ametisse kinnitamise momendist kuni valitsuse volituste lõppemiseni. Ametiraha kannab linnapea pidulikel sündmustel ja Kuressaare linna kui asustusüksust esindades. Linnapea kasutab ametisaua koos ametirahaga eriti pidulikel sündmustel ja Kuressaare linna kui asustusüksust esindades.

  (3) Linnapea ametiraha põhitunnuseks on Kuressaare linna vapp. Ametiraha on hõbedast, 70 mm läbimõõduga medaljon, mida kantakse kaelas 13 hõbeplaadist ketiga. Ametiraha medaljoni esiküljel on linna vapi kujutisega vaskne ring, mida ümbritseb hõbedane ring. Hõbedasele ringile on kirjutatud tekst „KURESSAARE LINNAPEA“ ja aastaarv „1990“, mil taastati linna kohaliku omavalitsuse üksuse õigused. Ametiraha medaljoni tagaküljel on kujutatud Saare–Lääne Piiskopkonna sümbolid: kotkas ja tähed „I.P.E.V.“. Tagakülje hõbering on tähekujuline. Ametiraha keti 13 plaadist üks ühendab ketti ja ametiraha medaljoni ning sellele on kinnitatud vääristatud kivi. Ametiraha keti 12 plaati kannavad linnapeade nimesid ja ametis oleku aega alates 1990. aastast. Hõbeplaadid on omavahel ühendatud hõbekettidega. Ametiraha foto on toodud käesoleva määruse lisas 3.

  (4) Linnapea ametisau on puidust 160 cm pikkune kuuetahuline kepp, mille ülaosas on nikerdustega nupp. Kepile on kinnitatud hõbeplaadid linnapeade nimedega ja ametisoleku aegadega. Ametisaua foto on toodud käesoleva määruse lisas 4.

  (5) Ametist lahkuv vallavanem annab oma ametitunnused üle volikogu esimehele. Kohe pärast valitsuse liikmete ametisse kinnitamist ja uue vallavanema volituste jõustumist annab volikogu esimees linnapea ametitunnused üle uuele vallavanemale.

  (6) Pärast ametitunnuste üleandmist graveeritakse linnapea ametitunnustele uue linnapea nimi.

§ 12.   Valla tunnustusavaldused

  Valla tunnustusavaldused ja nende andmise korra kehtestab volikogu oma määrusega.

3. peatükk VALLA ÕIGUSAKTIDE VASTUVÕTMISE, AVALIKUSTAMISE JA JÕUSTUMISE KORD  

§ 13.   Õigusaktide vastuvõtmine

  (1) (1) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui volikogu või valitsus on seda käesolevas määruses ja käesoleva määruse alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras menetlenud.

  (2) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse.

§ 14.   Õigusaktide allkirjastamine

  (1) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja. Õigusakt allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval volikogu istungi toimumisest arvates.

  (2) Valitsuse õigusaktidele kirjutavad alla istungi juhataja ja vallasekretär või tema asendaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt kolmandal tööpäeval valitsuse istungi toimumisest arvates.

§ 15.   Õigusaktide edastamine, jõustumine ja avalikustamine

  (1) Volikogu otsuse ja valitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need on jõus isikule või asutusele teatavakstegemisest.

  (2) Volikogu ja valitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

  (3) Volikogu ja valitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas algtekstidena ning kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena .

  (4) Volikogu ja valitsuse üksikaktid avalikustatakse ametiasutuse dokumendiregistri kaudu.

  (5) Volikogu ja valitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär.

§ 16.   Õigusaktide järelevalve

  (1) Kontrolli valitsuse õigusakti täitmise üle teostab:
  1) vallavanem;
  2) volikogu revisjonikomisjon.

  (2) Kontrolli volikogu õigusakti täitmise üle teostab:
  1) volikogu esimees;
  2) revisjonikomisjon;
  3) volikogu komisjon.

4. peatükk VOLIKOGU 

§ 17.   Volikogu liige

  (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

  (2) Volikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

  (3) Volikogu liikmel on muuhulgas õigus:
  1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;
  2) seada üles kandidaati volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
  3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõudele muudatusettepanekuid;
  4) saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;
  5) saada valitsuselt oma kirjalikule küsimusele vastus kümne tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates;
  6) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmetele;
  7) kasutada valla ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada selle korraldamiseks tehnilist abi ametiasutuselt.

§ 18.   Volikogu esimees ja aseesimees

  (1) Volikogu esimees:
  1) juhib volikogu tööd;
  2) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist;
  3) esindab või volitab esindama valda ja volikogu vastavalt seadusele ja käesolevale määrusele;
  4) on õigustatud nõudma valitsuselt ja hallatavatelt asutustelt vajalikke dokumente ning informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
  5) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;
  6) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist, teeb revisjonikomisjonile vastava ettepaneku;
  7) annab volikogu töö korraldamiseks käskkirju;
  8) koostab volikogu istungi päevakorra projekti;
  9) osaleb vajadusel valitsuse istungitel ja nõupidamistel;
  10) otsustab volikogu liikme teenistuslähetusse saatmise;
  11) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva määrusega pandud ülesandeid.

  (2) Kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita, asendab teda aseesimees.

  (3) Juhul kui volikogu otsusel on volikogu esimehe või ühe aseesimehe ametikoht palgaline, ei tohi palgalisel ametikohal töötav volikogu esimees või aseesimees samaaegselt töötada veel teisel tasulisel ameti- või töökohal, välja arvatud teaduslik ja/või pedagoogiline töö.

§ 19.   Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine

  (1) Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (2) Kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Ülesseatu peab andma kandideerimiseks kirjaliku nõusoleku. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

  (3) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end ja oma seisukohti pärast nimekirja sulgemist. Igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

  (4) Volikogu liikmel on valimisel üks hääl.

  (5) Volikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe ja aseesimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud häältelugemiskomisjon.

  (6) Volikogu liikmele väljastatakse allkirja vastu valimiskomisjoni või volikogu pitsatiga varustatud hääletamissedeli.

  (7) Kui valimist korraldab valimiskomisjon, tehakse valimistulemused kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Kui valimist korraldab häältelugemiskomisjon, koostab häältelugemiskomisjon hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Valmistulemus vormistatakse valla valimiskomisjoni otsusena. Isikuvalimise tulemusi üle ei hääletata.

  (8) Volikogu liikme protest lahendatakse viivitamata samal volikogu istungil. Protesti rahuldamise või mitterahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

  (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi valimise lisavoor. Lisavoorus jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. Võrdse häältearvu korral heidetakse liisku. Uuel valimisel võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

  (10) Kui volikogu esimees või aseesimees astub tagasi volikogu esimehe või aseesimehe ametikohalt või kui tema volitused volikogu liikmena lõppevad enne tähtaega või peatuvad, toimuvad järgmisel volikogu istungil esimehe või aseesimehe erakorralised valimised vabanenud ametikohale eespool sätestatud korras.

§ 20.   Volikogu komisjoni pädevus ja moodustamine

  (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrates nende tegevusvaldkonna ja koosseisu. Ajutise komisjoni puhul määrab volikogu ka volituste tähtaja.

  (2) Volikogu alatine komisjon:
  1) selgitab välja lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
  2) algatab volikogu õigusaktide eelnõusid ja vallaelu probleemide arutelusid;
  3) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja isikute avalduste kohta;
  4) teeb ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta;
  5) kontrollib volikogu õigusaktide täitmist;
  6) teeb ettepanekuid vallaeelarve, eelarvestrateegia ja arengukava eelnõude kohta.

  (3) Volikogu komisjonil on õigus saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud dokumente ja teavet. Komisjon võib kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha volikogu esimehele ettepaneku eksperthinnangu tellimiseks.

  (4) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast üheaegselt salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on üks hääl. Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul avalikul hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega.

  (5) Komisjoni liikmel on õigus isikliku avalduse alusel komisjonist tagasi astuda. Kui komisjoni esimehe või aseesimehe volikogu liikme volitused lõppevad enne tähtaega või peatuvad valitakse komisjonile volikogu liikmete seast uus esimees või aseesimees.

§ 21.   Volikogu revisjonikomisjon

  (1) Volikogu moodustab vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

  (2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete seast kahes voorus salajasel hääletamisel. Esimeses voorus valitakse revisjonikomisjoni esimees ja aseesimees, teises voorus revisjonikomisjoni liikmed. Mõlemas voorus on volikogu liikmel üks hääl. Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Komisjoni liikmeteks saavad kõige rohkem hääli saanud kandidaadid. Võrdse häältearvu korral heidetakse liisku.

  (3) Revisjonikomisjon kontrollib:
  1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu õigusaktidele;
  2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning tulude ja kulude vastavust valla eelarvele;
  3) vallavalitsuse, vallavalitsuse ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse ja valla valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning vallavara kasutamise sihipärasust;
  4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;
  5) volikogu ülesandel valitsuse ja hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

  (4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. Revisjonikomisjoni taotlustele teabe või dokumentide saamiseks vastab ametiasutus või ametiasutuse hallatav asutus:
  1) teabe puhul, mis on asutusel revisjonikomisjoni taotletud kujul olemas – teabenõuet käsitlevate seadusesätete kohaselt;
  2) teabe puhul, mis eeldab asutuse käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist või õigusalase selgituse andmist – selgitustaotlust käsitlevate seadusesätete kohaselt.
[RT IV, 12.09.2023, 10 - jõust. 15.09.2023]

  (5) Revisjonikomisjon esitab oma töö aruande enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist. Aruanne avalikustatakse valla veebilehel.

§ 22.   Revisjonikomisjoni poolt läbiviidava kontrolli kord

  (1) Kontrolli viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel kooskõlastatult vallavanemaga vallavalitsuse teenistujaid ja kooskõlastatult volikogu esimehega asjatundjaid.

  (2) Kontroll toimub kontrollimisülesande alusel, millele kirjutab alla volikogu esimees. Ülesandes märgitakse kontrollitava asutuse nimi, kontrolli ülesanne, kontrolli algus- ja lõpptähtaeg ning kontrollijate nimed. Ülesandesse tehakse vajadusel märked ülesande muutmise või tähtaja pikendamise kohta.

  (3) Revisjonikomisjon vormistab kontrolli tulemused revisjoniaktis. Oluliste rikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada kontrollimisülesande andjale vaheakti.

  (4) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile.

  (5) Revisjonikomisjon esitab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste kohta. Sellekohase volikogu otsuse eelnõu esitab volikogule revisjonikomisjon. Kontrolli käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne dokumentide volikogule esitamist.

  (6) Kontrollija vastutab kontrolli tulemuste õige ja objektiivse kajastamise eest ega takista kontrollitava asutuse tööd.

§ 23.   Volikogu töökord

  Volikogu kehtestab määrusega volikogu töökorra, kus eelkõige sätestatakse:
  1) volikogu eestseisuse pädevus ja töökord;
  2) volikogu fraktsiooni moodustamise kord, fraktsiooni õigused ja kohustused ja fraktsiooni lõppemise alused;
  3) volikogu komisjoni töökord;
  4) volikogu istungi kokkukutsumine ja päevakord;
  5) volikogu õigusaktide algatamine;
  6) volikogu õigusakti eelnõu esitamine, läbivaatamine ja eelnõule esitatavad nõuded;
  7) volikogu istungi läbiviimine;
  8) volikogu õigusakti menetlemine volikogu istungil;
  9) hääletamine volikogu õigusakti menetlemisel;
  10) volikogu istungi protokollimine.

5. peatükk VALITSUS 

§ 24.   Valitsus ja selle koosseis

  (1) Volikogu kinnitab valitsuse liikmete arvu ja struktuuri.

  (2) Volikogu valib vallavanema ja kinnitab vallavanema ettepanekul valitsuse liikmed.

  (3) Vallavanema ja valitsuse liikmete ametipalga ning neile rakendatavad muud tasud ja soodustused otsustab volikogu.

  (4) Vallavanem võib ise minna ja saata vallavalitsuse liikmeid teenistuslähetusse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 25.   Vallavanema pädevus

  (1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva määruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavanem:
  1) korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;
  2) esindab valda ja valitsust vastavalt seadusega, käesoleva määrusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
  3) annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
  4) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;
  5) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu;
  6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks;
  7) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva määrusega pandud ülesandeid.

  (2) Vallavanema äraolekul asendab teda valitsuse liige vastavalt vallavanema käskkirjaga kinnitatud järjekorrale. Valitsuse liikme äraolekul asendab teda valitsuse liige vastavalt vallavanema käskkirjaga kinnitatud järjekorrale.

§ 26.   Vallavanema valimine

  Vallavanem valitakse käesoleva määruse paragrahvis 19 sätestatud korras koosseisu poolthäälteenamusega.

§ 27.   Valitsuse moodustamine

  (1) Vallavanem esitab valitsuse koosseisu nimekirjana volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks. Valitsuse koosseisu kinnitab volikogu oma otsusega.

  (2) Valitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu oma otsusega.

  (3) Uue valitsuse liikme kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu oma otsusega.

§ 28.   Valitsuse pädevus

  (1) Valitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva määruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud valitsuse pädevusse.

  (2) Valitsuse liikmete vastutusvaldkonnad ja tööjaotuse kinnitab vallavanem oma käskkirjaga.

§ 29.   Valitsuse istung

  (1) Valitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungite toimumise sageduse otsustab vallavanem.

  (2) Valitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja.

  (3) Valitsuse istungi päevakorra projekti koostab vallasekretär.

  (4) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ja kinnitatakse istungi päevakord. Ettekannete ja sõnavõttude pikkuse istungil määrab istungi juhataja.

  (5) Valitsusel on õigus vastu võtta otsuseid istungit kokku kutsumata. Vallasekretär saadab eelnõu valitsuse kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul valitsuse liikmed peavad esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha.

  (6) Valitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Valitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Valitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.

  (7) Valitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valitsuse istungi toimumisest arvates ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.

§ 30.   Valitsuse komisjon ja töökord

  (1) Valitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste arutamiseks komisjone.

  (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni põhimääruses, mille kehtestab valitsus oma määrusega. Komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse valla dokumendiregistris hiljemalt seitsmendal päeval pärast koosolekut.

  (3) Komisjoni koosseisu kinnitab valitsus oma korraldusega.

6. peatükk VALLA ASUTUSED 

§ 31.   Ametiasutus

  (1) Valla ametiasutus on Saaremaa Vallavalitsus ametiasutusena koos struktuuriüksustega.

  (2) Ametiasutuse põhimääruse kehtestab volikogu oma määrusega.

§ 32.   Ametiasutuse struktuur ja teenistuskohtade koosseis

  (1) Valla ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisus kehtestab volikogu oma otsusega.

  (2) Valitsusel on õigusteha muudatusi ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus volikogu poolt kehtestatud palgafondi piires või valitsuse reservfondi arvel.

§ 33.   Ametiasutuse hallatav asutus

  (1) Volikogu võib otsustada moodustada ametiasutuse hallatava asutuse, mille ülesandeks on vallale vajalike teenuste osutamine.

  (2) Ametiasutuse hallatava asutuse kõrgemalseisvaks organiks on ametiasutus. Ametiasutuse hallatav asutus ei ole iseseisev juriidiline isik.

  (3) Ametiasutuse hallatava asutuse ümberkorraldamise otsustab volikogu oma otsusega. Ametiasutuse hallatava asutuse ümberkorraldamine seisneb kas asutuste ühinemises, jagunemises või ümberkujundamises.

  (4) Ametiasutuse hallatava asutuse ümberkorraldamist korraldab ametiasutus.

  (5) Ametiasutuse hallatava asutuse tegevuse lõpetamise otsustab volikogu oma otsusega.

  (6) Ametiasutuse hallatava asutuse tegevuse lõpetamist korraldab ametiasutus.

§ 34.   Ametiasutuse hallatava asutuse tegevuse alused

  (1) Ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse kehtestab volikogu oma määrusega.

  (2) Ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruses sätestatakse:
  1) ametiasutuse hallatava asutuse nimi;
  2) ametiasutuse struktuuriüksus, mille haldusalas ametiasutuse hallatav asutus tegutseb;
  3) ametiasutuse hallatava asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded;
  4) ametiasutuse hallatava asutuse juhtimise põhimõtted;
  5) ametiasutuse hallatava asutuse tegevuse üle järelevalve teostajad;
  6) vajadusel muud küsimused.

  (3) Kui nõuded ametiasutuse hallatava asutuse põhimäärusele tulenevad seadusest, siis lähtutakse seaduses sätestatust.

  (4) Ametiasutuse hallatavat asutust juhib asutuse juht. Asutuse juhti töökoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Asutuse juhiga sõlmib töölepingu, lepib kokku töötasu ja täidab tema suhtes muid tööandja õigusi ning kohustusi vallavanem või tema volitatud isik.

  (5) Asutuse juhi asendaja määrab vajadusel vallavanem või tema volitatud isik.

  (6) Ametiasutuse hallatava asutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitab valitsus oma korraldusega või valitsuse volitatud isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (7) Ametiasutuse hallatava asutuse töötajate tasustamise alused kinnitab valitsus oma korraldusega.

§ 35.   Ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse asjaajamispõhimõtted

  (1) Ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus lähtuvad asjaajamisel ühtsetest põhimõtetest.

  (2) Ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus asjaajamisperioodiks on kalendriaasta.

  (3) Ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse asjaajamiskorra kehtestab valitsus oma määrusega.

7. peatükk ARENGUKAVA, EELARVESTRATEEGIA JA EELARVE KOOSTAMISE JA MUUTMISE NING FINANTSJUHTIMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED 

§ 36.   Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise üldpõhimõtted

  (1) Valla arengukava on valla strateegilisi eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi kavandav dokument, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

  (2) Valla eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukavaga seotud iseseisev dokument.

  (3) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamisel lähtutakse seaduses sätestatud nõuetest.

  (4) Volikogu kehtestab määrusega valla arengudokumentide menetlemise korra, mis sätestab valla arengudokumentide liigid, nende koostamise algatamise, koostamise, avalikustamise, ülevaatamise ja muutmise korra.

§ 37.   Eelarve koostamise ja finantsjuhtimise põhimõtted

  (1) Vallal on iseseisev eelarve, mis koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning valla arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtudes.

  (2) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.

  (3) Volikogu kehtestab määrusega tingimused ja korra, kus sätestatakse:
  1) eelarve liigendamise tingimused ja kord;
  2) eelarve ja lisaeelarve eelnõu koostamise, volikogus menetlemise ja vastuvõtmise tingimused ja kord;
  3) majandusaasta aruande volikogus menetlemise ja kinnitamise tingimused ja kord;
  4) vastuvõtmata eelarve korral väljaminekute tegemise tingimused ja kord;
  5) eelarve täitmise tingimused ja kord;
  6) reservfondi vahendite kasutamise tingimused ja kord.

  (4) Eelarve täitmist, raamatupidamist ning finantsjuhtimist korraldab vallavalitsus.

8. peatükk VALLA ESINDAMINE 

§ 38.   Välissuhted

  (1) Volikogu otsustab valla osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides ja välisriigi kohaliku omavalitsuse valla sõprusomavalitsuseks tunnistamise.

  (2) Valla esindamist rahvusvahelistes organisatsioonides korraldab vallavalitsus.

  (3) Valla sõprusomavalitsusega sõlmib lepingu ja selle täitmist korraldab vallavalitsus.

§ 39.   Valla esindamine

  (1) Valda esindavad neile seaduste ja käesoleva määrusega antud pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus, vallavanem ja abivallavanem või nende poolt volitatud isikud. Valda võivad esindada ka teised isikud, kellel on vastav volitus antud valla õigusaktiga.

  (2) Vallasekretär esindab valda kohtus ja teistes vaidluste lahendamiseks ettenähtud institutsioonides või volitab selleks teisi isikuid.

9. peatükk OSAVALD JA KOGUKOND 

§ 40.   Osavalla ja kogukonna õigusseisund ja moodustamine

  (1) Osavald ja kogukond on valla territooriumil ja koosseisus volikogu kinnitatud osavalla või kogukonna põhimääruse alusel tegutsev piirkondlik üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel.

  (2) Osavalla ja kogukonna moodustab volikogu oma otsusega. Osavalla ja kogukonna moodustamiseks valla elanike soovil peab olema esitatud motiveeritud taotlus. Volikogu võib keelduda osavalla või kogukonna moodustamisest või teha ettepaneku teistsugusteks osavalla või kogukonna piirideks, kui ta leiab, et taotluses esitatud piires osavald või kogukond ei toeta valla terviklikku arengut.

  (3) Osavalla ja kogukonna põhimääruse kehtestab volikogu oma määrusega.

  (4) Osavalla ja kogukonna põhimääruses sätestatakse:
  1) osavalla ja kogukonna piiride kirjeldus;
  2) osavallakogu ja kogukonnakogu moodustamise kord;
  3) osavallakogu ja kogukonnakogu esimehe ja aseesimehe valimise kord;
  4) osavallakogu ja kogukonnakogu volitused ning nende teostamiseks vajalikud valla eelarvelised vahendid;
  5) osavallakogu ja kogukonnakogu tegevuse üle järelevalve teostamise kord;
  6) osavalla ja kogukonna likvideerimise alused ja kord.

  (5) Osavalla ja kogukonna põhimääruses võidakse käsitleda muid osavallakogu ja kogukonnakogu tegevusega seonduvaid küsimusi.

  (6) Osavallakogu ja kogukonnakogu töös osalemine hüvitatakse volikogu poolt kehtestatud määras ja korras.

  (7) Osavallakogu või kogukonnakogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt osavalla või kogukonna põhimääruses sätestatud juhul.
[RT IV, 12.09.2023, 10 - jõust. 15.09.2023]

  (8) Osavallakogu või kogukonnakogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt juhul, kui ta on puudunud osavallakogu või kogukonnakogu kolmelt järjestikuselt koosolekult, välja arvatud juhul, kui ta osavallakogu või kogukonnakogu esimehe hinnangul on puudunud mõjuva põhjusega. Osavallakogu või kogukonnakogu esimees teatab osavallakogu või kogukonnakogu liikme volituste sellel alusel lõppemisest kirjalikult vallasekretärile. Osavallakogu või kogukonnakogu liikme volitused loetakse lõppenuks alates teate ametiasutuse dokumendiregistris registreerimisele järgnevast päevast.
[RT IV, 12.09.2023, 10 - jõust. 15.09.2023]

  (9) Osavallakogu või kogukonnakogu esimehe või aseesimehe tagasiastumisel esitab ta avalduse vallasekretärile ja teavitab sellest osavallakogu või kogukonnakogu liikmeid. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest.
[RT IV, 12.09.2023, 10 - jõust. 15.09.2023]

  (10) Vähemalt neljandik osavallakogu või kogukonnakogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise osavallakogu või kogukonnakogu esimehele või aseesimehele. Umbusaldus algatatakse osavallakogu või kogukonnakogu koosolekul. Umbusalduse avaldamise küsimust käsitletakse samal koosolekul, kui umbusalduse algatajad ei nõua selle käsitlemist järgmisel koosolekul. Osavallakogu või kogukonnakogu esimees või aseesimees ei juhata tema suhtes algatatud umbusalduse avaldamise küsimuse arutelu. Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik osavallakogu või kogukonnakogu koosseisu häälteenamus. Umbusalduse avaldamine vabastab osavallakogu või kogukonnakogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest.
[RT IV, 12.09.2023, 10 - jõust. 15.09.2023]

§ 41.   Osavallakogu ja kogukonnakogu otsustuste üle kontrolli teostamine

  (1) Osavallakogu ja kogukonnakogu esitab vastuvõetud otsustuse kolme tööpäeva jooksul kantseleile.

  (2) Kantselei edastab otsustuse vallavanemale ja asjast puudutatud vallavalitsuse teenistujale.

  (3) Kui osavallakogu või kogukonnakogu otsustuses esineb puudusi, tagastatakse osavallakogu või kogukonnakogu otsustus koos põhjendusega tagastamise kohta ja seatakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

§ 42.   Osavallakogu ja kogukonnakogu esimeeste ümarlaud

  (1) Volikogu otsusega moodustatakse osavallakogu ja kogukonnakogu esimeestest ümarlaua volikogu vastava valdkonna eest vastutava komisjoni juurde.

  (2) Ümarlaual on õigusteha kogu valla haldusterritooriumi hõlmava kohaliku elu küsimustes volikogule või valitsusele küsimuste aruteluks või õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele kahe kuu jooksul algatuse esitamisest arvates.

10. peatükk PÜSIASUSTUSEGA VÄIKESAARE ÜLDKOGU JA SAAREVANEM 

§ 43.   Püsiasustusega väikesaare üldkogu

  (1) Valla haldusterritooriumil asuvad püsiasustusega väikesaarte seaduses mõistes oleva püsiasustusega väikesaare (edaspidi väikesaar) üldkogu (edaspidi üldkogu) on püsiasutusega väikesaare püsielanike (edaspidi püsielanik) kogu, mille pädevuses on püsiasustusega väikesaarte seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud ülesanded.

  (2) Üldkogu koosolek on püsielanike koosolek, mis võidakse kokku kutsuda saarevanema, vähemalt 1/3 püsielanike või vallavalitsuse poolt. Esimese üldkogu koosoleku kutsub kokku vallavalitsus.

  (3) Üldkogu valib saarevanema.

  (4) Üldkogule kutsutakse ja üldkogul omavad hääleõigust kõik vähemalt 15-aastased püsielanikud.

  (5) Üldkogu toimub vähemalt üks kord aastas.

  (6) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled hääleõiguslikud püsielanikud.

  (7) Hääletamine üldkogus võib olla kas avalik või salajane.

  (8) Üldkogu koosolekud protokollitakse.

  (9) Üldkogu tööd juhib saarevanem.

§ 44.   Üldkogu liikme õigused

  Üldkogu liikme õigused on:
  1) esitada küsimusi ja teha ettepanekuid;
  2) esineda sõnavõttudega, teha vahemärkusi ning märkusi reglemendi rikkumise kohta;
  3) nõuda ettepanekute hääletamist ja protokollimist;
  4) seada üles kandidaate;
  5) osaleda hääletamisel, igal liikmel on üks hääl;
  6) delegeerida oma hääletusõigus volituse alusel vabalt valitud üldkogu liikmele;
  7) vajadusel esindada väikesaarel asuvate kinnistute omanike palvel nende huve, kellele seaduses ettenähtud korras ei laiene püsielaniku staatus, kuid kes huvituvad väikesaare elu ja arengu edendamisest.

§ 45.   Üldkogu koosolek

  (1) Üldkogu koosoleku päevakorra projekti koostab saarevanem.

  (2) Üldkogu koosolekut juhib saarevanem. Üldkogu koosolekul valitakse osalejate hulgast protokollija.

  (3) Protokollis kajastatakse toimumise aeg ja koht, osavõtjad, päevakord, küsimuste arutelu käik, tehtud ettepanekud ja otsused.

  (4) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija seitsme päeva jooksul. Protokoll edastatakse vallavalitsusele. Protokoll avalikustatakse valla dokumendiregistris.

§ 46.   Saarevanema valimise kord

  (1) Saarevanema valimise või tagasikutsumise koosolekust teatatakse vähemalt kaks nädalat ette. Üldkogu koosoleku teatel peab olema näidatud kokkukutsuja. Vastav kirjalik teade pannakse välja küla teadete ülespanemise kohta ja levitatakse muul asjakohasel viisil.

  (2) Saarevanema ennetähtaegse tagasikutsumise koosolek kutsutakse kokku vähemalt 1/3 püsielanike algatusel.

  (3) Saarevanem valitakse täisealiste püsielanike hulgast kohalolevate üldkogu liikmete poolthäälteenamusega. Saarevanem kutsutakse tagasi üldkogu koosolekul osalevate üldkogu liikmete poolthäälteenamusega.

  (4) Saarevanema valimised viib läbi komisjon, mis moodustatakse üldkogu poolt.

  (5) Saarevanema valimine toimub salajasel hääletamisel.

  (6) Saarevanema volitused kestavad kuni 5 aastat. Saarevanema volitused algavad saarevanemaks valimisest. Saarevanema volitused lõpevad uue saarevanema valimisel.

§ 47.   Saarevanema õigused ja kohustused

  (1) Saarevanemal on õigus:
  1) esindada püsielanikke riigiasutustes, kohaliku omavalitsuse asutustes ja muudes institutsioonides;
  2) kutsuda kokku üldkogu koosolekuid ja lahendada väikesaare elanike poolt algatatud küsimusi;
  3) teha püsielanike huve puudutavate küsimuste lahendamiseks algatusi, mis esitatakse volikogule või valitsusele;
  4) taotleda väikesaarele eelarvelisi vahendeid, lähtudes üldkogu koosolekul kinnitatud otsustest ja arengukavast;
  5) saada vallavalitsuselt oma tegevuseks vajalikku teavet;
  6) juhtida püsielanike tähelepanu väikesaare probleemidele, mh heakord ja avalik kord;
  7) astuda saarevanema kohalt tagasi, eelnevalt kokku kutsudes üldkogu uue saarevanema valimiseks.

  (2) Saarevanemal on kohustus:
  1) edastada püsielanikele asjakohast informatsiooni, sh teavitada püsielanikke neid puudutavatest õigusaktidest;
  2) teha ettepanek väikesaare arengukava koostamise või muutmise algatamiseks;
  3) ärgitada püsielanikke koostööle;
  4) organiseerida töid õnnetusjuhtumite ja eriolukordade puhul;
  5) korraldada vähemalt üks kord aastas üldkogu koosolek ja esitada püsielanikele aruanne oma tegevuse kohta.

§ 48.   Saarevanema töö tasustamine

  (1) Saarevanemaks olemine on usaldusamet.

  (2) Saarevanemale võib kompenseerida avalike ülesannete täitmisest tulenevad otsesed kulutused vallaga sõlmitud lepingu alusel.

11. peatükk MÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE 

§ 49.   Määruse kinnitamine ja muutmine

  (1) Käesoleva määruse kinnitamise või määruse muutmise eelnõu arutab volikogu vähemalt kahel lugemisel.

  (2) Käesoleva määruse kinnitamine ja määruse muutmine otsustatakse volikogu koosseisu poolthäälteenamusega.

12. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 50.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  1-12) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

Lisa 1 Saaremaa valla lipp

Lisa 2 Saaremaa valla vapp

Lisa 3 Kuressaare linnapea ametiraha

Lisa 4 Kuressaare linnapea ametisau

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json