Linna ja valla valitsemineLinna- ja vallavalitsus, ametiasutus ja nende töökorraldus

Teksti suurus:

Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeede

Väljaandja:Võru Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:20.03.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 17.03.2020, 9

Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeede

Vastu võetud 11.03.2020 nr 87

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja riigihalduse ministri 30. detsembri 2019. a määruse nr 66 "Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeede" § 17 lõike 1 punkti 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Üldsätted

  (1) Määrus reguleerib Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeetmest toetuse andmist, kasutamist ja tagasinõudmist Võru vallas.

  (2) Toetuse andmisel lähtutakse riigihalduse ministri 30. detsembri 2019. a määrusest nr 66 "Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeede".

  (3) Määrusega reguleerimata küsimuste lahendamise otsustab Võru Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk

  (1) Toetuse andmise eesmärk on parandada Võru vallas elavate ja Kagu-Eesti piirkonnas töötavate spetsialistide elamistingimusi, aidates seeläbi kaasa piirkonna majandusarenguks oluliste spetsialistide jäämisele ja tulemisele piirkonda.

  (2) Eesmärgi saavutamiseks toetatakse spetsialisti paremate elamistingimuste loomiseks meetme nõuetele vastavate eluruumide soetamise ja ehitamisega kaasnevaid abikõlblikke kulusid.

§ 3.   Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) alaline elukoht – elukoht, kus isik veedab enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast;
  2) ehitustööd – ehitamine ehitusseadustiku § 4 tähenduses;
  3) eluruum – ehitisregistrisse kantud aasta ringi elamiseks sobiv eramu, ridaelamu- või paarismajaboks või korter;
  4) piirkond – Kagu-Eesti ehk Võru maakond, Valga maakond ja Põlva maakond;
  5) spetsialist – isik, kellel on kõrgharidus või kutsekeskharidus ja töökohale vastav erialane väljaõpe või töökogemus ja kes töötab piirkonnas tegutsevas ettevõttes.

2. peatükk Toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja toetuse suurus 

§ 4.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse käesoleva määruse §-s 2 nimetatud toetuse eesmärkide saavutamiseks järgmisteks tegevusteks:
  1) spetsialisti poolt eluruumi ostmine;
  2) spetsialisti eluruumiga seotud ehitustööd.

  (2) Toetatakse järgmisi ehitustöid:
  1) eluruumi üldehitustööd, sh ümberehitamine, osa asendamine samaväärsega, laiendamine;
  2) elektritööd, sh eluruumi elektrivõimsuse tõstmine, eluruumi sisesed elektritööd, elektritööd liitumispunktist majani;
  3) hoonesiseste tehnosüsteemidega seotud tööd, sh vee- ja kanalisatsioonitööd (korterite puhul ainult korterisisesed tööd), küttesüsteemide ja küttekolletega seotud tööd (korterite puhul ainult korterisisesed tööd);
  4) hooneväliste tehnovõrkudega seotud tööd, sh soojusvarustusega seotud tööd (va korterid).

§ 5.   Abikõlblikud kulud toetuse kasutamisel

  (1) Abikõlblikud on käesoleva määruse § 4 lõikes 2 sätestatud tegevuste kulud ning eluruumi ostmisega seotud kulud, sealhulgas:
  1) eluruumi ostuhind;
  2) eluruumi ostmisega või ehitamisega seotud seadusest tulenevad kulud (notaritasu, riigilõivud);
  3) ehitusmaterjalide ost ja transport;
  4) eluruumi paigaldatavate seadmete ost ja transport;
  5) ehitustööde tegemiseks vajalike masinate, mehhanismide ja seadmete rent;
  6) tööjõukulud;
  7) projekteerimiskulud;
  8) omanikujärelevalve kulud.

  (2) Juhul kui töö tegijale on seatud erinõuded, on kulud abikõlblikud, kui töö on teinud vastavat õigust omav ettevõtja.

  (3) Abikõlblikud on vaid panga vahendusel ning toetuse saajale kuuluvalt arveldusarvelt tehtud tehingud.

§ 6.   Mitteabikõlblikud kulud

  (1) Abikõlblikud ei ole:
  1) kulud, mis on tekkinud ehitisregistrisse kandmata eluruumide korrastamise või soetamisega;
  2) eluruumi või kinnistu kasutamisega seotud kulud;
  3) ehitustööde tegemiseks vajalike masinate, mehhanismide ja seadmete ostukulud;
  4) ehitustööde tegemiseks vajalike tööriistade ostukulud;
  5) mitterahalised kulud;
  6) eluruumi ostmisega seotud pangakulud (laenu intress, lepingutasu jms).

  (2) Meetmest ei rahastata projekte, mis on abikõlblikud Riigi Tugiteenuste Keskuse rakendatavast hajaasustuse programmist ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus rakendatavast veemajandustaristu arendamise meetmest.

  (3) Abikõlblikud on üksnes need tegevused ja kulud, mis on tehtud abikõlblikkuse perioodi jooksul.

§ 7.   Abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast arvates kuni kümme kuud.

  (3) Põhjendatud juhul, kui projekti käigus ilmnenud ootamatute takistuste tõttu ei saa eeldada selle tähtajast kinni pidamist, võib toetuse saaja taotleda tähtaja pikendamist kuni kuue kuu võrra.

  (4) Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse kasutamise aruande kinnitamist.

§ 8.   Toetuse suurus ja omafinantseering

  (1) Toetuse andmise aluseks on põhjendatud ja projekti eesmärkide saavutamist tagav eelarve.

  (2) Toetus ühe spetsialisti eluruumi kohta on kuni 67% projekti abikõlblikest kuludest, minimaalselt 3000 eurot ja maksimaalselt 10 000 eurot.

  (3) Taotleja omafinantseering peab olema rahaline ja vähemalt 33% projekti abikõlblikest kuludest.

  (4) Omafinantseeringu hulka arvatakse vaid toetuse saaja tehtavad dokumentaalselt tõendatud rahalised abikõlblikud kulud.

  (5) Projekti kallinemise korral toetust ei suurendata.

3. peatükk Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded 

§ 9.   Nõuded toetuse taotlejale

  (1) Toetuse taotlejaks saab olla füüsiline isik, kes vastab taotluste esitamise tähtajal kõigile järgmistele nõuetele:
  1) taotlejal on kõrgharidus või kutsekeskharidus ja töökohale vastav erialane väljaõpe või töökogemus;
  2) taotlejal on piirkonnas tegutsevas ettevõttes tööandjaga dokumentaalselt tõendatav tähtajatu töösuhe ja taotleja brutotöötasu taotluse esitamise aasta 1. jaanuari seisuga on suurem taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta maakonna keskmisest brutotöötasust statistikaameti andmetel;
  3) taotlejal ei ole riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud;
  4) taotlejal ei ole võlgnevusi Võru valla ees;
  5) taotleja on eluruumi omanik või kaas- või ühisomanik või on sõlminud notariaalse müügi eellepingu eluruumi ostmiseks.

  (2) Toetuse saamise korral peab eluruum olema vähemalt kolm aastat aruande kinnitamise kuupäevast arvates:
  1) toetuse saaja omandis või kaas- või ühisomandis;
  2) toetuse saaja alaline elukoht;
  3) toetuse saaja elukoht rahvastikuregistri andmetel.

§ 10.   Nõuded eluruumile

  (1) Eluruumina kasutatava hoone kasutusotstarve peab olema avalikes registrites majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu" kohaselt elamu.

  (2) Ühe eluruumi korrastamist või soetamist on meetmest võimalik toetada üks kord.

  (3) Kui eluruumil on mitu omanikku (eluruum on kaas- või ühisomandis), saab ühe eluruumi kohta esitada ühe taotluse.

  (4) Meetme raames korrastatav või soetatav eluruum peab asuma Võru valla territooriumil.

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 11.   Taotlusvooru väljakuulutamine

  (1) Taotlusi saab esitada avatud taotlusvoorus.

  (2) Toetuse taotluste esitamiseks kuulutab vallavalitsus oma halduspiirkonnas välja taotluste vastuvõtmise taotlusvooru.

  (3) Informatsioon taotlusvooru avamise ja lõppemise kohta avaldatakse Võru valla lehes ja/või maakonnalehes ja Võru valla veebilehel.

  (4) Taotlus- ja aruandevormid ning hindamisjuhend avaldatakse Võru valla veebilehel.

§ 12.   Taotluse esitamine

  (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele vormikohase allkirjastatud taotluse.

  (2) Taotluses esitatakse vähemalt järgmine informatsioon:
  1) taotleja isiku- ja kontaktandmed;
  2) taotluse objektiks oleva eluruumi andmed;
  3) taotleja töökoha andmed (töökoht, amet);
  4) projekti nimi, eesmärgid, tegevused ja tulemused;
  5) projekti vajalikkuse põhjendus;
  6) projekti elluviimise algus- ja lõpptähtpäev;
  7) kinnitus määruses sätestatud toetuse kasutamise põhimõtete järgimise kohta.

  (3) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
  1) vormikohane projekti eelarve;
  2) vormikohane tööandja ankeet spetsialisti vajalikkuse põhjenduse kohta ettevõtte arengu seisukohalt ning töötaja keskmine töötasu kuus;
  3) taotleja haridust ja väljaõpet tõendavate dokumentide koopiad;
  4) vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumust eluruumi ehitustööde kohta. Kui võrreldavate hinnapakkumuste esitamine ei ole võimalik, tuleb esitada sellekohased põhjendused ja hinnakalkulatsioonid. Hinnapakkumisi ei pea esitama eluruumi ostmise kulu kohta;
  5) eluruumi ostmise korral notariaalne müügi eelleping;
  6) eluruumi ehituse korral ehitusluba või ehitusteatis ning ehitusprojekt, kui see on nõutud ehitusseadustiku lisas 1.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud dokumendid võib esitada ka pärast taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse tegemist.

5. peatükk Taotluste menetlemine 

§ 13.   Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll

  (1) Vallavalitsuse arendusspetsialist või teda vallavanema käskkirjaga asendav ametnik (edaspidi menetleja) kontrollib taotluse ja taotleja vastavust käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

  (2) Kui taotluses või selle lisadokumentides on nõutud andmed jäetud esitamata, nendes on muid puudusi või toetuse andmise otsustamiseks on vaja esitada lisadokumente või selgitusi, määrab menetleja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, selgitades, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata. Kui puudused kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks ja võetakse menetlusse.

  (3) Menetleja esitab nõuetele vastavad taotlused hindamiseks käesoleva määruse § 14 lõikes 1 nimetatud komisjonile.

  (4) Taotlus jäetakse läbi vaatamata ja menetlus lõpetatakse, teavitades sellest taotluse esitajat, kui:
  1) taotluses ei kõrvaldata puudusi määratud tähtajaks;
  2) taotlus ei ole esitatud tähtaegselt;
  3) taotlus või taotleja ei vasta käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

§ 14.   Taotluse hindamine

  (1) Toetuste hindamiseks moodustab vallavalitsus vähemalt 5-liikmelise komisjoni, kes hindab nõuetele vastavaid taotlusi hindamisjuhendi alusel järgmiste kriteeriumide lõikes:
  1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele;
  2) spetsialisti haridus, väljaõpe ja töökogemus;
  3) projekti eelarves toodud tegevuste ja kulude põhjendatus;
  4) omafinantseeringu osakaal projekti kuludest.

  (2) Komisjon koostab taotluste hindamise alusel pingerea, alates kõrgeima koondhindega taotlusest kuni madalaima koondhindega taotluseni.

§ 15.   Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) Vallavalitsus teeb komisjoni ettepaneku alusel taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 60 kalendripäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast või toetuse taotlemiseks viimase vajaliku ja nõuetekohase dokumendi saamise päevast.

  (2) Taotlused rahuldatakse taotluste pingerea alusel kuni taotlusvoorus ettenähtud eelarve ammendumiseni.

  (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse hindamise tulemusena madala koondhinde saanud projektide puhul, mille rahastamiseks taotlusvoorus toetusvahendeid ei jätku.

  (4) Taotluse osalise rahuldamise otsuse võib teha juhul, kui tegemist on rahastatavate taotluste pingereas viimase rahastatava projektiga, mille rahastamiseks jätkub toetusvahendeid osaliselt ning taotleja nõustub projekti ellu viima osalise rahastamisega. Kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise otsusega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (5) Taotluse tingimuslik rahuldamise otsus tehakse, kui esitatud taotlus ei sisalda käesoleva määruse § 12 lõike 3 punktis 6 nimetatud dokumente, kuid vallavalitsusel on põhjendatud valmisolek nimetatud dokumendid väljastada. Tingimuste tähtajaks täitmata jätmise korral on vallavalitsusel õigus tunnistada tingimuslik rahuldamise otsus kehtetuks.

  (6) Taotlejat teavitatakse taotluse kohta tehtud otsusest kirjalikult 10 kalendripäeva jooksul arvates vastava otsuse tegemist.

§ 16.   Toetuslepingu sõlmimine

  (1) Toetuse kasutamist reguleerib vallavalitsuse ja toetuse saaja vahel sõlmitud toetuse kasutamise leping (edaspidi leping), milles sätestatakse:
  1) toetuse suurus;
  2) toetuse väljamaksmise tingimused;
  3) toetuse kasutamise tingimused, sihtotstarve ja kasutamise tähtaeg;
  4) toetuse kasutamise aruande esitamise tähtaeg ja kord;
  5) poolte õigused ja kohustused, sh vallavalitsuse õigused toetuse sihipärase kasutamise kontrollimisel;
  6) vastutus lepingu rikkumise korral;
  7) muud olulised tingimused.

  (2) Üldjuhul sõlmib vallavalitsus toetuse saajaga kolmepoolse lepingu, mille poolteks on toetuse saaja, vald ja ehitustööde teostaja, ning sätestab lepingus, et projekti raames tehtavad maksed tasutakse toetuse ulatuses otse ehitustööde teostajale.

  (3) Taotleja on kohustatud sõlmima lepingu 30 kalendripäeva jooksul arvates talle lepingu esitamisest. Kui taotleja ei tagasta allkirjastatud lepingut 30 kalendripäeva jooksul või kui pooled ei jõua lepingu sõlmimises kokkuleppele, kaotab taotleja lepingu sõlmimise õiguse ja taotluse menetlus lõpetatakse haldusaktiga.

  (4) Tingimusliku rahastamise otsuse tegemisel ei sõlmita toetuslepingut enne, kui otsuses toodud tingimused on täidetud. Tingimused tuleb täita rahastamisotsuses märgitud tähtajaks.

6. peatükk Aruandluse ja toetuse väljamaksmise tingimused 

§ 17.   Toetuse väljamaksmise tingimused

  (1) Käesoleva määruse § 16 lõikes 2 nimetatud juhul makstakse toetus pärast tööde teostamist ja toetuse saaja poolt esitatud projekti aruande kinnitamist ehitustööde teostajale vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele.

  (2) Ehitustööde teostamisel toetuse saaja enda poolt, makstakse toetuse saajale 90% toetusest välja 10 kalendripäeva jooksul toetuslepingu sõlmimisest arvates ja 10% toetusest 10 kalendripäeva jooksul aruande kinnitamisest, kui lepingus ei ole määratud teisiti.

  (3) Eluaseme soetamisel makstakse toetuse saaja poolt nimetatud notari deposiidikontole 100% toetusest välja 10 kalendripäeva jooksul toetuslepingu sõlmimisest arvates.

§ 18.   Aruannete esitamine ja heakskiitmine

  (1) Toetuse saaja esitab vallavalitsusele toetuse kasutamise kohta vormikohase aruande koos kulu- ja maksedokumentide koopiatega 30 kalendripäeva jooksul arvates toetuslepingus määratud projekti elluviimise lõppkuupäevast.

  (2) Aruandes esitatakse vähemalt järgmine informatsioon:
  1) taotleja isiku- ja kontaktandmed;
  2) taotluse objektiks oleva eluruumi andmed;
  3) projekti nimi;
  4) projektiga elluviidud tegevused ja nendele vastavad tulemused;
  5) projekti eelarve täitmine.

  (3) Kui aruandes on nõutud andmed jäetud esitamata, esitatud andmetes on puudusi või on vaja esitada lisadokumente või selgitusi, määrab ametnik puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, selgitades, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib toetuse osaliselt või täies mahus tagasi nõuda.

  (4) Vallavalitsusel on õigus teostada kohapealset kontrolli toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete ja teostatud tööde osas. Vallavalitsusel on õigus nõuda toetuse saajalt projekti taotluses sisalduvate tegevuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist.

  (5) Pärast projekti tegevuste ja kulude vastavuskontrolli kiidab vallavalitsus aruande heaks või lükkab selle tagasi 20 kalendripäeva jooksul aruande saamisest arvates.

  (6) Vallavalitsus ei kiida aruannet enne heaks, kui toetuse saaja ei ole esitanud eluruumi kohta kasutusteatist või kasutusluba, kui see on nõutav ehitusseadustiku lisa 2 alusel.

  (7) Toetuse saajat teavitatakse aruande heakskiitmisest või tagasilükkamisest 10 kalendripäeva jooksul aruande heakskiitmisest või tagasilükkamisest arvates.

  (8) Toetuse maksmisel osade kaupa makstakse toetuse välja maksmata osa 10 kalendripäeva jooksul toetuse aruande kinnitamisest arvates.

§ 19.   Toetuse tagasinõudmine

  (1) Vallavalitsusel on õigus nõuda toetuse saajalt toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui:
  1) toetust ei ole kasutatud kooskõlas määruse eesmärgi ja tingimustega;
  2) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
  3) toetuse saaja on rikkunud toetuslepingu tingimusi;
  4) ilmnevad asjaolud, mille tõttu projekti läbiviimist või jätkamist ei saa pidada otstarbekaks või see on võimatu või võib osutuda võimatuks;
  5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
  6) toetuse saaja pole täitnud käesoleva määruse § 9 lõikes 2 nimetatud nõudeid, va juhul, kui tegemist on vääramatu jõu tagajärjel tekkinud muutusega.

  (2) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus tagasinõutava summa osas kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral taotluse rahuldamise otsus tühistatakse.

  (3) Vallavalitsusel on õigus nõuda toetuse saajalt tagasi projekti odavamal elluviimisel kasutamata jäänud vahendid 20 kalendripäeva jooksul toetuse kasutamise aruande esitamisest arvates, kui toetusest jääb kasutamata vähemalt kümme eurot.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 20.   Rakendussätted

  (1) Vallavalitsus kinnitab määruse rakendamiseks vajalikud dokumentide vormid.

  (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Georg Ruuda
vallavolikogu esimees

/otsingu_soovitused.json